Kapitale 1.
AkilerâríugssauneK.

 

§ 1. Tamákîssumik akilerârtugssaussut mákuput:
1) inuit Kalâtdlit-nunãne najugaKartut,
2) inuit Kalâtdlit-nunãne najugaKavingnatik mingnerpâmik Káumatine 6-ine tássanitut, tamatumane ilángutdlugit nautsorssussauvdlutik feriemik ássigissânigdlunit píssuteKardlune Kalâtdlit-nunâta avatânîtdlatsiarnerit,
3) aktieselskabit anpartsselskabitdlo Kalâtdlit-nunãnitutut nalunaerssorneKarsimassut,
4) selskabit avdlat Kalâtdlit-nunãnitutut nalunaerssorsimassut selskabit pissugssauvfinut pigissatik tamaisa atordlugit akissugssautíneKarsínaussunik ilaussortaKángitsut ãmalo iluanârutinik avguáussissartut ilaussortat selskabinut aningaussersûtinut ilángússaisa KanoK amerdlatiginere túngavigalugit,
5) sparekassit Kalâtdlit-nunãnitutut nalunaerssorneKarsimassut,
6) brugsforeningit Kalâtdlit-nunãnitutut nalunaerssorneKarsimassut, tamatumane pineKardlutik peKatigîgfit niorKutigssanik pisiortornermik, pigssarsiornermik imalunît niorKutigssiornermik imalunît ilaussortat nangminêrdlutik atuineránut sutdlíssinermik tamákîssumik iláinakortumigdlunît pilersuinigssamik sujunertaKartut ãmalo - aningaussautit ilaussortat akiliutigisimassaisa pissarnertut erniortitaunerisa saniatigut - iiuanârutinik ilaussortanut KanoK niorKuteKartiginermik túngaveKartumik avguáussissartut,
7) sutdlivît suleKatigîgfiussut Kalâtdlit-nunãnitutut nalunaerssorneKarsimassut avdlat,
8) sitdlímasêKatigîgfít Kalâtdlit-nunãnitutut nalunaerssorneKarsimassut sitdlímasîssunik akissugssaoKatigîngnermut píngitsôratik ilaussugssautitáungitsunik ãma tigusissartut, ãmalo,
9) peKatigîgfît, anguniagaKaKatigîgnt, iluaKutigssiuivfit, aningaussautit aulajangersimassunut atugagssángortitat atorfeKarfîtdlo ingmingnut ingerdlátut Kalâtdlit-nunãnitutut nalunaerssorneKarsimassut avdlat ãmalo inussutigssarsiúmik ingerdlássaKarnermíkut aningaussarsiagdlit.
Stk. 2. PeKatigîgfîtdle il. il. stk. 1, nr. 9-me taineKartut akilerârtugssauneránut taimâgdlât inussutigssarsiordlutik sulinermíkut aningaussarsiarisimassait iláuput. taimatut issigineKarput inussutigssarsiúmik ingerdlatsiníkut avdlatutdlunît iluanârniardlune ingerdlatsiníkut aningaussarsiat, tamatumanilo iláuput pigissanik auláikaussunik (igdlo nunautdlunît) ingerdlatsiníkut, átartortitsiníkut imalunît ukiune aulajangersimassune akilingmik átartortitsiníkut aningaussarsiat. peKatigîgfît il. il. inussutigssarsiornerme ingerdlássap peKatigîgfingmit pineKartumit nangminermit ingerdláneKángitsup iluanârutainik pisínautitaugpata aningaussarsiat tamatumûna pineKartut ãma inussutigssarsiornerme aningaussarsiatut issigineKásáput. iluanârutit peKatigîgfiup il. il. ilaussortaminut pilersuinermigut pigssarsiarissai inussutigssarsiúmik ingerdlatsiníkut aningaussarsiarineKartutut  issigineKásángitdlat.

§ 2. Kigdlilingmik akilerârtugssautitáuput inuit, selskabit peKatigîgfîtdlo il. il. § 1, stk. 1, nr. 3-9-me taineKartutut ítut ãmalo toKussut pigissait Kalâtdlit-nunãniúngitsoK isumagineKartut patsisigssautitanik § I, stk. 1-imîtunik angussisimanatik:
1) sulissugssarsiarineKarsimavdlutik Kalâtdlit-nunãne umiarssuarnilunît Kalâtdlit nunãne angerdlarsimavfeKartune nangmineK sulivdlutik Kanordlunît ítunik akigssarsiaKartut - taimáisángilardle suliaK atáinartumik uvdlut 60-it inordlugit Kalâtdlit-nunãninerme suliarineKarsimagpat ãmalo inuk pineKartoK sulisitsissumine Kalâtdlit-nunâmiungitsume atorfeKartuáinarpat,
2) inussutigssarsiutigalugo erKumîtsuliortut, timerssortartut ássigissaitdlunît Kalâtdlit-nunãne sulinerme aningaussarsissartut, tamatumúngalo ilauvdlutik aningaussarsiaterKumîtsuliortumit timerssortartumitdlunît tiguneKaratik inungnutdle il. il. avdlanut pissagssángortíneKartut,
3) aningaussarsianik § 37, stk. 1, nr. 2-me taineKartutut ítunik sujulerssuissunut, udvalginut, kommissioninut, rådinut ássigissáinutdlo Kalâtdlit-nunãne angerdlarsimavfeKartunut ilaussortaunerme ikiortaunermilunît pigssarsissartut,
4) aningaussarsianik Kalâtdlit-nunãnêrsunik § 37, stk. 2, nr. 1 nâpertordlugo aningaussarsianut A-nut nautsorssuneKartugssanik pigssarsissartut,
5) pigingneKataunermut agdlagartatigôrtumik iluanârutinik § 70 nâpertordlugo iluanârutinit akilerârutinik unerartitsiviussugssanik pigssarsissartut,
6) Kalâtdlit-nunãne aulajangersimassumik ingerdlatsiveKartumik inussutigssarsiuteKardlutigdlûnît ingerdlatseKataussut imalunît ingerdlatap taimáitup isertitaisa, sivneKartôrutaisa táukualunît ássigissaisa iláinik pissagssaKartitaussut,
7) Kalâtdlit-nunãne aulajangersimassumik sumîvfeKardlune nangminerssordlune inussutigssarsiúmik ingerdlataKartut imalunît taimáitumik ingerdlataKarniarneK píssutigalugo atáinartumik mingnerpâmik uvdlut 90-it Kalâtdlit-nunãnîtut imalunît ingerdlatamik taimáitumik ingerdlatseKataussut imalunît ingerdlatap taimáitup isertitaisa, sivneKartôrutaisa táukualunît ássigissaisa iláinik pissagssaKartitaussut,
8) umiartornermik tingmissartornermigdlo Kalâtdlit-nunâta imartâne nunatânilunît (territorium) ingerdláneKartumik imalunît Kalâtdlit-nunâta ilânit avatânut aulajangersimassumik pissartumik ingerdláneKartumik inussutigssarsiuteKartut imalunît inussutigssarsiúmik taimáitumik ingerdlásseKataussut imalunît ingerdlatap taimáitup isertitaisa, sivneKartôrutaisa táukualunît ássigissaisa iláinik pissagssaKartitaussut,
9) pigissanik (kisermáussanik) atuinermut akiliutaussartunik (royalties) Kalâtdlit-nunãnêrsunik pissartagaKartut,
10) Kalâtdlit-nunãne inûssutigssarsiúmik (ingerdlatamik) átartortitsiníkut isertitaKartartut,
11) pigissamik auláikaussumik (igdlo nunautdlunît) Kalâtdlit-nunãne pigissaKartut imalûnît tássánga isertitaKartartut, imalunît,
12) toKusimassut pigissáinit Kalâtdlit-nunãne ârKigssussiníkut suliarineKarsimassunit pissagssaKarníkut isertitaKartut.
stk. 2. stk. 1 nâpertordlugo akilerârtugssautitauneK taimâgdlât isertitanut isertitatdlo túngavînut taineKartunut atupoK, ãmalo akigssaiautit taimâgdlât ilángautigineKarsínáuput isertitanut isertitatdlunît túngavînut túngássuteKarnermigsut angnertutigissumik.
inungnut stk. 1, nr. 1 nâpertordlugo akilerârtugssautitaussunut aningaussarsiat akilerâruteKautaussugssat nautsorssornerine akigssarsiat 10 pct.-înik, angnerpâmigdlo ukiumut landstingimit aulajangerneKarsimassumik ilángauteKarsínautitáuput. ukiumut ilángautigineKartugssat pkt. 2-me taineKartut Káumatisiutit maligdlugit ukioK atortûvfigssât sujorKutdlugo ukiup agfâne sujugdlerme landstingip atautsiminerane aulajangerneKartásáput.

§ 3. Akilerârtugssautitáungitdlat:
1) kúnge táussumalo áipâ ãmalo kúngíkormiunut ilaussut danskit kúngîsa Kitornarissait imalunît inatsisine túngaviussune § 11 nâpertordlugo ukiumôrtumik aningaussarsiagssaKartitaussut táukualo áiparissait. Ãma tássane pineKartut toKunermingne Kimatáinut atuput.
2) nâlagauvfik, landsstyre, kommunet táukualo sutdliviutait atorfeKarfiutaitdlo.
3) nâlagauvfíngne takornartane nâlagkersuissut mâne autdlartitait, autdlartitaKarfingne atorfigdlit, inuit tåukua ilaKutáinut ilaussut kîsalo kivfartortut atorfigdlit ãmalo kivfat akilerâruserneqásáput nâlagauvfît autdlartitait pivdlugit Wienime nâlagauvfît isumaKatigissutãne maleruagagssat nâpertordlugit.
4) nâlagauvfít takornartat mâne konsulê, konsuleKarfingne atorfigdlit, inuit táukua ilaKutáinut ilaussut kîsalo kivfartortut atorfigdlit akilerâruserneKásáput konsuleKarfit pivdlugit Wienime nâlagauvfit isumaKatigíssutãne maleruagagssat nâpertordlugit.
5) ugpeKatigît akuerssârneKarsimassut ilagîngnilo atorfeKarfit táukunúnga folkekirke-mutdlunît atassumik pilersíneKarsimassut.
6) atorfeKarfît ilíniartitsinermut, inungnik isumagingningnermut kultureKarnermutdlo túngassut, tássaugunik atorfeKarfit ingmingnut ingerdlátut ãmalo aningaussarsiait tamarmik taimâgdlât atorfeKarfiup pineKartup sujunertânut atorneKarsínaugpata.
7) inuit, sutdlivît il. il. kúngeKarfiup Danmarkip Amerikamilo nâlagauvfeKatigît Kalâtdlit-nunâta igdlersorneKarnigssâ pivdlugo isumaKatigissutãne agdlauserissame 7-ime ilángúneKarsimassut.
Stk. 2. PeKatigîgfit il. il. § 1, stk. 1, nr. 9 najorKutaralugo akilerârtugssautitaussut ilerKorerKussatigdlo maligdlugit tamanut ajúngitsuliorniartûgunik imalunît avdlatut tamanut iluaKusîniartûgunik tamákîssumik iláinakortumigdlunît akilerârtugssaujungnaersitausínáuput. tamána pivdlugo landsstyre aulajangîssugssauvoK.
Stk. 3. PeKatigîngnik (selskabinik) sutdlivingnigdlo Kalâtdlit-nunãne augtitagssat pivdlugit inatsíme kap. IV nâpertordlugo akuerssíssúmik pigissaKartunik akilerârusîneK akuerssíssúme aulajangersagkat kingunerátut angnertutigissumik atorungnáisaoK.

§ 4. Áiparît atautsimut akilerârusigáusáput ukiup aningaussarsiorfiup nânerane tamarmik tamákîssumik akilerârtugssautitauvdlutigdlo inôKatigîgdlutigdlunît averusersimanatik ukiup aningaussarsiorfiup ingerdlanerane Kimagsimagunik.
Stk 2. ÁipaKKáumatisiutit maligdlugit ukiup ingerdlanerane akilerârtugssautitaulerpat akilerârtugssautitaujungnaerpatdlunît taimâgdlât stk. 1 nâpertordlugo atautsimut akilerârusigáusáput pivfigssame tamarmik tamákîssumik akilerârtugssauvfingmingne.

§ 5. MêrKat ingmíkut akilerârtugssáuput.
Stk 2. MêraK angajorKâminit, angajorKâgssaminit, angajorKârsiaminit, âtaminit ânaminitdlunît aningaussángordlugo pissartagkamik pisussúmigdlunît tuníssutitut pissaKarsimagpat aningaussángordlugo pissartagaK pisussutivdlunît iluanârutigititai (sôrdlo erniat) tunississume akilerârusigáusáput, tunississoK tamákîssumik akilerârtugssautitaugpat. tamánale taimâgdlât atupoKKáumatisiutit maligdlugit ukiup mêrKap 18-inik ukioKalerfiata nânerata tungânut imalunît mêrKap áipaningnerata tungânut.
Stk. 3. MêraK ukiup aningaussarsiorfiup autdlartínerane 15-inik ukioKalersimángitsoK inussutigssarsiordlune sutdlivmgme angajorKâminit, angajorKâgssammit, angajorKârsiaminit, âtammit ânammitdlunît ingerdláneKartume sulivfeKarpat táukua aningaussarsiamik akilerâruteKautaussugssat nautsorssorneráne mêrKap akigssarsiai ilángautigisínáungilait, ãmalo mêrKap aningaussarsianik akilerâruteKautaussugssanik nautsorssuinermine akigssarsiat táuko ilángutísángilai.
Stk. 4. AngajorKât, angajorKâgssat, angajorKârsiat, âtap ânavdlunît mêrKamut inussutigssaKartitsíssutitut tamákîssumik iláinakortumigdlunît akilersûtigisimassait mêrKap aningaussarsiainut ilángutdlugit nautsorssuneKásángitdlat tássáungíkunik pilersûtitut akilersûtit imalunît akilersuissup inussutigssarsiordlune sutdliviutâne sulinerme akigssarsiat ãmalo akilersuissup aningaussarsiainit akilerâruteKautaussugssanit ilángautigineKarsínaussut.

 

Kapitale 2.
Akilerârtugssautitaunerup angnertússusia, atulernera atomngnaerneralo.

§ 6. AkilerârtugssautitauneK kingulîne aulajangersagkat túngavigalugit avdlángûtaussut (ingmíkôrutaussut) erKáisángíkáine atûtísaoK akilerârtugssautitaunermut patsisigssautitat § 1-imitut § 2-mitutdlunît erKusimatitdlugit.

§ 7. Inuk Kalâtdlit-nunãne najugagssarsissoK tamánale peKatigalugo tássane najugaKalersimángitsoK § 1, stk. 1, nr. 1 maligdlugo akilerârtugssautitaulísaoK aitsât Kalâtdlit-nunãne najugaKalerune. najugaKarnertut taimáitutut issigineKángilaK feriernermik ássigissânigdlunît píssuteKardlune Kalâtdlit-nunãnîtdlatsiarneK.

§ 8. Inungnut § 1, stk. 1, nr. 2-me taineKartunut akilerârtugssautitauneK Kalâtdlit-nunãninerup akilerârtugssautitaunermut píssutaussup autdlarKautânit atûtilísaoK.
Stk 2. Inungnut takornariauvdlutik ilíniarnerdlunît píssutigalugo Kalâtdlit-nunãnitunut, tássaninermingnilo nangminerssordlutik inussutigssarsiúmik ingerdlatsíngitsunut ãmalo Danmarkimut, Savalingmiunut nunagissamingnutdlunît aningaussarsiamingnit nunamingne maligtarissagssat túngavigalugit akile-
rârtugssautitaujuáinartunut, § 1, stk. 1, nr. 2 maligdlugo akilerârtugssautitauneK atûtilísaoK aitsât atassuínarmik kipeKátârtumigdlunît Kalâtdlit-nunãnineK ukiut mardluk ingerdlaneráne katitdlune uvdlunit 365-init amerdlanerussunik sivisússuseKarpat.

§ 9. Inuk Kalâtdlit-nunãne akilerârtugssautitaK toKugpat akilerârtugssautitauneK toKunerme atorungnáisaoK.

§ 10. Áiparissap sivisunerussumik inûssup toKunermut atáinartumik atautsimut pigissat avguáussinertaKángitsumik pigînagagssarilerpagit sivisunerussumik inûssoK ukiume aningaussarsiorfingme torKuviussume tamarme aningaussarsiat áiparît ukiume aningaussarsiorfiussume tássane pigssarsiarisimassait tamaisa aningaussarsíatigut akilerârtugssautitauvfigilísavai. sivisunerussumik inûssoK toKussup akilerârutitigut píssusînut tamákîssumik sivnîssusaoK.
Stk 2. Áiparissap sivisunerussumik inûssup kingornússarsinermut inatsit Kalâtdlit-nunãne atutoK maligdlugo pisínautitauvfine ingmíkut ítut atorêrai toKunermut atáinartumik pigissat erKartussinertigut avguáunertaKángitsumik tássunga túniúneKarpata maleruagagssat stk. 1-imitut atûtísáput.

§ 11. Kalâtdlit-nunãne akilerârtugssautitap toKuneranut atatînardlugo pigissat avguáuneKarpata toKussup ukiume aningaussarsiorfingme torKuvigissâne aningaussarsianit akilerârutigssai aningaussarsianit akilerârutaugatdlartut toKunerup sujornatigut akiligagssángorsimassut imalûnît aningaussarsianit tamatuma sujornagut pissagssarineKalersimassunit (aningaussarsiarineKarsimassunit) akilerârutit unerartíneKartugssat akilernerisigut inârutaussumik akilerneKarsimassutut issigineKásáput.
Stk 2. Taimáitordle akilerârtarnerme pissortat toKussuvdlo pigissaisa piumassarisínauvât ukiup aningaussarsiorfmp autdlartíneranit torKuvik tikitdlugo toKussup aningaussarsiai inârutaussumik angíssusilerneKásassut. ukiup aningaussarsiorfiup autdlartíneranit torKuvingmut akilerârutigssatut nautsorssorneKartut akilerârutaugatdlartut torKuviup sujornagut akilerneKartugssángorsimassut imalunît tamatuma sujornagut aningaussarsianit akilerârutit unerartíneKartugssat mingnerpâmik 4.000 krûninik sivnersimagpatigit akilerârutigssat sivnere akilerneKásáput. Akilerârutaugatdlartut akilerârutigssat mingnerpâmik 500 krûninik sivnersimagpatigit toKussup pigissaisa piumassarisínauvât sípût táuna utertíneKásassoK.
Stk. 3. Stk. 2 maligdlugo inârutaussumik angíssusilînigssamik akilerârtarnerme pissortat piumassât kingusingnerpâmik písaoK torKuvingmit Káumatit pingasut Kângiúneratigut. torKuvingmit Káumat KângiuterêrsoK § 110, stk.9 maligdlugo pâsíssutigssat pigssarsiarineKarpata angíssusilînigssamik piumassaKarnigssaK pâsíssutigssat pigssarsiarineránit Káumatit mardluk Kângiúnigssâta tungânut pisínauvoK.
Stk. 4. ToKussup pigissaisa piumassariumagpássuk stk. 2 nâpertordlugo angíssusilîneKásassoK tamána kommunemut toKussup akilerârfianut kingusingnerpâmik torKuvingmit Káumatit pingasut Kângiúneratigut písaoK.
Stk. 5. Stk. 3-me 4-milo erKartorneKartune pisimassoKartitdlugo kingusingnerpâmik Káumatit tatdlimat Kângiúneratigut toKussup pigissaisa nangminêrdlune nalunaerssût nalingínaussoK nagsiutísavât. stk. 3-me oKauseKatigît tugdlê najorKutaralugit piumassaKarneK torKuvingmit Káumatit pingasut Kângiuterêrsut pigpat nangminêrdlune nalunaerssumik nagsitsinigssamut pivfigssarititaussoK kinguartíneKásaoK inârutaussumik angíssusilînigssamik piumassaKautip kingorna kingusingnerpâmik Káumatit mardluk Kângiúneránut.
Stk. 6. Stk. 2 najorKutaralugo inârutaussumik angíssusilînerme pigissat akilerârtarnerme nalikitdlilerneKarsínaussut akilerârtarnerme nalikitdlilînerme maligtarissagssat maligdlugit suliarineKásáput.
Stk. 7. Inussutigssarsiutigalugo iluanâpatdlangniutigalugulo pigissat stk. 2 maligdlugo inârutaussumik angíssusilînerme issigineKásáput uvdlorme torKuvingme tunineKarsimassutut. tunineKarnermingne nalingátut issigineKásaoK uvdlorme torKuvingme nalingínaussumik tunineKartûgunik akigisínaussât (nalingat).
Stk. 8. ToKussup pigissai naleKángingajagpata avguáussineKángigpatdlo maleruagagssat stk. 1-imitut taimaitdlutik atûtíneKásáput.

 

Kapitale 3.
Aningaussarsiaí akilerâruteKautaussugssat.

§ 12. Aningaussarsiat akilerâruteKautaussugssat nautsorssorneKásáput ukiume aningaussarsiorfíngme aningaussarsiat túngavigalugit. ukioK aningaussarsiorfik tássauvoKKáumatisiutit maligdlugit ukioK akilerârutigssînerup sujornagut ingerdlassoK. ukiup iláinâne akilerârtugssauneKarpat ukioK aningaussarsiorfik tássauvoK pivfigssaK taineKartoK táuna. aningaussarsiat angíssusiligaunerat pivfígssamut ukiumit sivikínerussumut túngassûgpat angíssusilînermilo akilerârtugssaussoK ilángautigssaKartíneKarpat, matumane ãma inungmut ilángaut ukiumut ilivitsumut angíssusilerneKartartoK, táuko ukiumut ilángautigssautitap ilânik pivfigssamut nâpertutumik angíssuseKartitauvdlutikilángautigssautitáusáput.
Stk 2. Akilerârtarnerme KutdlersaKarfiup (direktoratip) pigingneKatigît, peKatigîgfît il. il. KínuteKarnerisigut akuerisínauvai ukiup aningaussarsiorfíup avdlap Káumatisiutit maligdlugit ukiumit avdlaunerussup atornigssânut. taimatut ukioK aningaussarsiorfigtut KinerneKarsimassoK akilerârtarnerme KutdlersaKarfingmit akuerssíssuteKartoKartínago avdlángortíneKarsínáungilaK. ukiup aningaussarsiorfiup avdlap Káumatisiutit maligdlugit ukiumit avdlaunerussup akuerineKarnigssânut piumassauvoK autdlartivfia Káumatip autdlarKautigísagâ. akuerssíssúmut tássunga atatitdlugo nangminerdlune nalunaerssûtip nagsiúnigssânut akilerârutitdlo akiligagssat akilernigssãnut ingmíkut pivfigssarititat aulajangerneKarsínáuput.

§ 13. Aningaussarsiat akilerâruteKautaussugssat § 1, stk. 2 ãma § 2, stk. 2 oKauseKatigît sujugdlît maligdlugit ilaussugssautitáungitsut kigdlilîneritdlo kisîsa pínagit tássáuput akilerârtugssautitap ukiumut aningaussarsiai tamarmiussut, Kalâtdlit-nunãnit pissûgunik pissungíkunigdlo ássigîngmik ãmalo aningaussaugunik imalunît pigissaugunik aningaussanik naligdlit ássigîngmik.
Stk 2. Inûp sulissugssarsiarineKarsimavdlune nangmineK sulivdlune akigssarsiai ukiume túniúneKarfiáne akilerâruteKautigineKásáput. aningaussarsissugssaK aningaussarsiagssaminik tigusitínane akilerârtugssaujungnaerpat aningaussarsiagssat kingusingnerpâmik akilerâruteKautigineKásáput pivfigssame akilerârtugssautitaunerup atorungnaerfiane.
Stk. 3. Erniat akilerâruteKautigineKásáput ãmalo ilángautigineKásáput ukiume aningau ssarsiorfmgme tigussagssángorfiáne akiligagssángorfiánilunît. akiligagssalik ernianik akiiigagssángorsimassunik akilînigssamut aningaussagssaileKinermik píssuteKartumik pisínáungigpat erniat ilángautigineKásáput ãma akilerâruteKautigineKásáput ukiume aningaussarsiorfingme akilîvfingme. skatterådip sutdlivît aningaussalersuinermik ingerdlássaKartut sutdlivîtdlo avdlat taimatut nautsorssûsioriauseKarnigssamut nalerKútutut issigineKarsínaussut pisínautísínauvai erniat akilerâruteKautáusassut ãmalo ilángautigineKarsínáusassut ukiume aningaussarsiorfingme erniat túngavigissãne. periusigssaKKinerneKartoK kingusingnerussúkut avdlángortíneKarsínáungilaK.

§ 14. Aningaussarsiat akilerâruteKautaussugssat sôrdlo mákuput:
1) inûtigssarsiutitut ingerdlássamit sumitdlunît aningaussarsiat, s. i.: niuvernermit, sulivfigssuaKarnermit, agssagssordlune sulinermit, umiartornermit, aulisarnermit, piniarnermit, autdlainiarnermit savauteKarnermitdlo aningaussarsiat, ãma aningaussarsiat ingerdlatseKatigîgfmgme (interessentskab), umiarssuautileKatigîngne, peKatigîngne ássigingitsunik akissugssáussuseKartunik ilaussortalingne (kommanditselskab) imalunît aktieselskabine ássigingitsunik akissugssáussuseKartunik ilaussortalingne peKautauníkut pineKartut, imalunît aningaussarsiat toKussup pigissaisa pissortatigôrtumik imalunît inuínartigôrtumik avguáuneKartut pissagssaKartitsinerisigut pineKartut, ilisimatusarnerme, erKumîtsuliornerme imalunît atuagkiornerme sulinermut akigssarsiat, imalunît suliaK, kivfartussineK imalunît ikiuneK sunalunît avKutigalugo akigssarsiat tamat,
2) akilîsitsivdlune átartortitsiníkut aningaussarsiat, soraernerússutisiat, soraernerússutisiatut ãma sitdlímasînertigôrtumik pissartagkat, ikiorsissutitigut inûniarnermutdlo atugagssatut akilersûtitigut aningaussarsiat, akilînane avdlat pigissáinik atuinertigut tuníssutisiatigutdlo aningaussarsiat, taimáitoK tak. § 24, nr. 3, obligationinit avdlanitdlo pissagssanit erniatigut aningaussarsiat,
3) aktienit anpartinitdlo, taimáitoK tak. § 70, pigingneKataunermut ugpernarsautinit (andelsbevis) pápiaranitdlo aningaussanik nalilingnit iluanârutisiatigut aningaussarsiat, taimáitoK tak. § 24, nr. 8. andelsbevisinit iluanârutisiatut issigineKarput sûtdlunît peKatigîngnit sutdlivingmitdlunît pigingneKataussunut ukiume aningaussarsiorfingme kingugdlerme imalunît sujusingnerussume iluanârutinit pissagssaKautitut túniúneKartut tamarmik, túniússat iluanârutinit avguagarsiatut (dividende) imalunît peKatigîgfiup ingerdlatsiungnaerneratigut avguagarsiatut pineKarsimagpata ássigîngmik, ãmalo
4) nangmineK igdlume inigissap aningaussatigut nalinga, taimáitoK tak. § 24, nr. 5. nangmineK igdlume inigissap nalinga Kalâtdlit-nunãne tjenestemandit inigissamingnut akiliutait il. il. pivdlugit maligtarissagssat najorKutaralugit aulajangerneKartásaoK

§ 15. Inuit tamákîssumik akilerârtugssautitat aningaussarsiait B-t, tak. § 36, táukunúngalo ilauvdlutik nangminerssordlune inussutigssarsiorníkut aningaussarsiat tamákîssut, taimâgdlât akilerâruteKautigineKásáput aningaussarsiat táukua tamarmik katitdlutik aningaussat stk. 2-me aulajangerneKartut Kângersimagpatigit. áiparîngnut aningaussarsiat akilerâruteKautaussugssáungitsut inungmut ilángautip aulajangerneKartarneranut maligtarissagssat najorKutaralugit aulajangerneKartásáput, tak. § 32, stk 2.
Stk 2. Aningaussat akilerâruteKautaussugssáungitsut angíssusiat landstingimit Káumatisiutit maligdlugit ukiup pineKartup sujornagut ukiup agfâne sujugdlerme landstingip atautsiminerane aulajangerneKartásaoK.

§ 16. Inuit tamákîssumik akilerârtugssautitat aningaussarsiaisa akilerâruteKautaussugssat nautsorssorneráne ilángaut aulajangersimassoK (standardfradrag) ilángautigineKartásaoK. áiparîngnut ilángaut aulajangersimassoK inungmut ilángautip aulajangerneKartarneranut maligtarissagssat najorKutaralugit aulajangerneKartásaoK, tak. § 32, stk 2.
Stk 2. Ilángautip aulajangersimassup angíssusia landstingimit Káumatisiutit maligdlugit ukiup pineKartup sujornagut ukiup agfâne sujugdlerme landstingip atautsiminerane aulajangerneKartásaoK.
Stk. 3. Akilerârtugssautitap aningaussarsiame nautsorssorneráne ilángautigisínaussame ukiumut aningaussarsiorfingmut tássunga ilángáumut aulajangersimassumut angíssusiliússaK sivnersimagât Kularnaersimagpago aningaussartûtit táuko amerdlanerussut ilángautigitíneKásáput.

§ 17. Aningaussarsiat akilerâruteKautaussugssat nautsorssorneráne ilángautigineKarsínáuput:
1) ingerdlatsinerme aningaussartûtit, tássa imáipoK aningaussarsiat piniarneránut, isumangnaitdliniarneránut avdlángutsailiorniarneránutdlo ukiup ingerdlanerane akigssaiautausimassut, táukunúnga ilángutdlugit akilerârtarnerme nalikitdlilînerit. akilerârtarnerme nalikitdlilînernut maleruagagssat ãmaio pigissat nalikitdlilerneKarsínaussut avdlamut tunineráne il. il. iluanârutit ajunârutitdlunît akilerârtarnermut túngassumik suliarineráne maleruagagssat landsstyrep aulajangísavai,
2) aningaussat akilerârtugssautitap pigissainik, iluanârutitait aningaussarsiatut issigineKartunik, avdlángutsailiuinermut sitdlímasînermutdlunît atorneKarsimassut,
3) akîtsut erniait táukunúngalo atatitdlugo sutdlíssinermut matussíssutigssatut ingerdlauartumik ernialiútagkat (løbende provision), ãmalo
4) soraernerússutisiatigut ârKigssussinermut pivfigssanut aulajangersimassúkûtârtunut pissartagalingnut ingerdlauartumik, soraernerússutisiaKartugssautitaussuvdle toKuneratigut unigtugssanik, soraernerússutisiaKalernigssamik sujunertaKardlune akilersûtit. aningaussat taimatut ârKigssussinernut sulisitsissunit akilerneKartut sulissup aningaussarsiainut akilerâruteKautaussugssanut nautsorssuneKásángitdlat. kisiáne aningaussat túniúneKartut aningaussarsianut akilerâruteKautaussugssanut ilángutdlugit nautsorssûneKásáput. aningaussarsianik túniússinermut naligitíneKásáput avdlamut túniússineK imalunît pigissagssángortitsivdlune KularnavêrKusiússivdlunilunît túniússineK avdla tauvalo KanoK iliûtsit il. il. ârKigssussinerup ilángautigingnigsínaunermut patsisigssautitanik angussisimajungnaerneranik kinguneKartut, aningaussatdlo avdlamut túniússinerup KanoK iliûseKarneruvdlunît nalâne ârKigssussinerup atorungnaersitaunerane túniúneKarsínaussûgaluit, sôrdlo ímaKa sitdlímaserneKarnermut agdlagartap akeKángitsup aningaussángordlugo nalinga ássigissâlunît, aningaussarsianut akilerâruteKautaussugssanut nautsorssuneKásáput. soraernerússutisiatigut ârKigssussinernut sitdlímasîssuvdlo toKorêrneratigut pissartagaKartitsiniardlune sitdlímasînernut, matumane ilauvdlutik sitdlímasînerit akit nikerarnere najorKutaralugit iluarsineKartartut (indeksordning), ajunârnigssamut sitdlímasînerit, nâvferartumik akilersuivfigineKarnigssaK sujunertaralugo sitdlímasînerit (rateforsikring) ãmalo soraernerússutisiagssanik katerssiniardlune iluarsáussinerit oKauseKatigîngne sujugdlerne taineKartunit avdlaunerussut akilersûtitait aningaussarsiat akilerâruteKautaussugssat nautsorssorneráne ilángautigineKarsínáungitdlat. ârKigssussinerup sitdlímasîneruvdlunît pigingnigtoríngisainit akilersût akilerneKarpat aningaussat akilersûtit pigingnigtup aningaussarsiainut akilerâruteKautaussugssanut ilángúneKásáput.

§ 18. Akilersuissup aningaussarsiainit akilerâruteKautaussugssanit ilángautigineKarsínáuput
1) inûniarnermut atugagssatut akilersûtit avingnerup averuserneruvdlunît kinguneranik áipaussumit áiparissamut Kitornanutdlunît akilersûtigineKartut, aitsât áiparissaKKitornatdlunît akilersûteKartume najugaKángigpata,
2) áipaussup áiparminut Kitornanutdlunît akilersûteKartume najugaKángitsumut inôKatigingivingnertik píssutigalugo akilersûtigissai, kîsalo
3) inûniarnermut atugagssatut akilersûtit uverssagkanut akilersûteKartume najugaKángitsunut túniúneKartartut.
Stk 2. Kitornat inûniarneránut akilersûtit ilángautigineKarsínautitauneránut patsisigssautitauvoK akilersûteKartugssautitap pissortanut akissugssáussuseKardlune mêrKamik pilersuissugssauvdlunilunît inûniarnermut akilersûteKartugssautitaunera.
Stk. 3. Inûniarnermut atugagssatut akilersûtit stk. 1, nr. 1-ime taineKartut uvdloK avigfik averuserfigdlunît autdlarnerfigalugo súniuteKartumik ilángautigineKarsínáuput. inûniarnermut atugagssatut akilersûtit stk. 1, nr. 2-me taineKartut uvdloK inôKatigingivilerfik autdlarnerfigalugo ilángautigineKarsínautitáuput.
Stk. 4. Inûniarnermut akilersûtit áipaussup akilersûtinik pissartup imalunît Kitornap akilersûtinik pissartup pivfigssat stk. 3-me taineKartut autdlartivfigalugit aningaussarsiáinut akilerâruteKautaussugssanut nautsorssuneKásáput.
Stk. 5. Akilerârtarnerme pissortat inûniarnermut akilersûtit áipaussumut Kitornanutdlo avguáuneKarneránut isumaKatigissut imalunît aulajangîneK nautsorssûtigíngitsôrsínauvât. inûniarnermut atugagssatut akilersûtit isumaKatigissutausimassut nãmaginángivigsutut issigineKartariaKarpata ãmalo ingmíkut píssuteKardlune isumaKatigissut pilersuinigssamik sujunertaKarane isumaKatigissutigineKarsimassutut erssigpat, tauva isumaKatigissut akilerârtarnerme pissortanit sumigínarneKarsínauvoK.

§ 19. PigingneKatigît sulivfeKarfîtdlo suleKatigîngníkut ingerdlássat § 1, stk. 1, nr. 3-me, 4-me 7-imilo pineKartut aningaussarsiat akilerâruteKautaussugssat nautsorssorneráne iluanârutit peKatigît imalunît sutdliviup ukiume aningaussarsiorfmgme kingugdlerme imalunît sujusingnerussume iluanârutigisimassainit pigingneKataussunut ilaussortanutdlunît túniúneKarsimassut ilángautigisínauvait.

§ 20. Sitdlímasîssarnt aningaussat sitdlímaserneKartut tungaisigut pissugssauvfiligkanut atugagssatut torKorneKartut (akiliutinut sitdlímatit ãmalo ajunârutausínaussunut sitdlímatit)imalunît aningaussauteKarfingnut iluanârutisisitsissartunut atugagssatut tomorneKartut aningaussarsiat akilerâruteKautaussugssat nautsorssorneKarneráne ilángautigisínauvait. ãma sitdlímasîssarfíngnit táukunánga ilángautigineKarsínáuput aningaussat aningaussauteKarfingnut isumangnaitdlisautaussunut torKorneKartut, pigingneKatigît maligtarissagssáine aulajangerneKarsimagpat aningaussauteKarfiup isumangnaitdlisautaussup aningaussautai taimâgdlât atorneKarsínaussut akiliutinut sitdlímatit isumangnaitdlisagauneránut imalunît avdlatut iliordlune sitdlímateKartitaussunik iluaKusîniarnermut.

§ 21. Aningaussarsiat akilerâruteKautaussugssat ukiume aningaussarsiorfmgme nautsorssorneKartut amigartôrpata amigartôrutit táuko ukiune aningaussarsiorfingne tugdlerne Kaningnerpâne tatdlimane aningaussarsiat akilerâruteKautaussugssat   nautsorssorneKarneráne ilángautigineKarsínáuput. pivfigssame tássane ilángautigssaK taimáitoK ukiumut aningaussarsiorfingmut kingusingnerussumut aitsât nûngneKarsínauvoK ukiume aningaussarsiorfingme sujusingnerussume aningaussarsiat akilerâruteKautaussugssat nautsorssorneráne tamákerdlune atorneKarsínáungigpat.
Stk 2. Amigartôrutit ukiunut aningaussarsiorfingnut tugdlernut stk. 1 maligdlugo nûngneKarsínaunerat atúngilaK akilîsínaujungnaernermut atatitdlugo ingerdlássamik unigtitsinerme, akilerainermik unigtitsinerme avdlatutdlunît táukunúnga erKainartumik amigartôruteKarnerme ilimagineKarsínaugpat akilerârtartup akîtsut amigartôrutinut nâpertutut akilersínáungíkai. akîtsut táukualunît ilait kingusingnerussúkut akilerneKarpata akîtsut ilait akilerneKartunut nâpertutut amigartôrutit iláitut ilángautigineKarsínáuput ukiume akilerneKarfiáne.
Stk. 3. Ukiume aningaussarsiorfíngme amigartôrutit stk. 1-ime taineKartutut ukiune tatdlimane tugdliútune atorneKarsínáungigpata skatterådip akuerssíssutigisínauvâ amigartôrutit atorneKángitsut taimáitut ilángautigineKarsínaussut aningaussarsianit akilerâruteKautaussugssanit ukiune aningaussarsiorfingne tatdlimane sujulianêrsune. pivfígssap táussuma iluane ilángaut taimáitoK taimâgdlât ukiumut aningaussarsiorfíngmut sujusingnerussumut nûngneKarsínauvoK aningaussarsianut akilerâruteKautaussugssanut ukiume kingusingnerussume atorneKarsínáungigpat. oKauseKatigîngne sujugdlerne tugdlernilo taineKartunut iláupútaoK amigartôrutit akilerârtartup ugpernarsarsínaugpago stk. 1 maligdlugo tamákerdlutik atorneKarsínáungitsut. stk. 2-me piumassaussut ãma atuput amigartôrutit ukiunut aningaussarsiorfíngnut sujulînut nûngneKartitdlugit.

§ 22. Inungnut, pigingneKatigîngnut il. il. § 2,stk. 1-ime piumassaussut ardlagdlit maligdlugit akilerârtugssautitaussunut, matumanilo ilauvdlutik ardlalingnik aulajangersimassumik ingerdlatsivît, aningaussarsiat akilerâruteKautaussugssat ukiumut aningaussarsiorfingmut atautsimut katitdlugit nautsorssorneKarsínáungitdlat, nautsorssorneKásavdlutigdle aningaussarsianut, inigssisimavnngnut, ingerdlatanut il. il. atausiákânut akilerârtugssaunermut túngavigineKartunut.
Stk 2. Amigartôrutinik ukiunut aningaussarsiorfîngnut sujulînut kingulînutdlo § 21 maligdlugo nûgsineK stk. 1-ime inungmut il. il. taineKartunut taimâgdlât pisínauvoK nunaKarfingmut, ingerdlatamut il. il. pineKartuínarnut túngatitdlugo.

§ 23. Akilerârutigssat sivnerinut akilerârutinutdlo tapiliússat §§ 62-ime ãma 65-ime taineKartut aningaussarsiat akilerâruteKautaussugssat nautsorssorneKarneráne ilángautigineKarsínáungitdlat. akilerârutit sípûtáinut tapiliússat § 63-ime ãma § 65-ime akilerârutinut akilerpatdlârsimassanut tapiliússat taineKartut aningaussarsianut akilerâruteKautaussugssanut ilángúneKásángitdlat.

§ 24. Aningaussarsiat akilerâruteKautaussugssat nautsorssorneKarneráne ilángúneKásángitdlat
1) akilerârtugssautitap pigissaisa nalingisa avdlángornerisigut pisussutit agdlíssutait migdlíssutaitdlunît,
2) iluanârutit ánaissatdlunît akilerârtugssautitap pigissainik tunissinermit pissut, tamánale atûtíngilaK pigissat nalikitdlilerneKarsínautitaussut ãmalo pigissat akilerârtugssautitap inûtigssarsiutânut atassumik imalunît iluanârniapatdlangnigssaK sujunertaralugo pineKarsimassut tunineKarsimagpata,
3) tunississumut akilerârtugssaoKataussumut áiparmut tuníssutit, tunississup Kitornainut, Kitornagssainut táukualo Kitornáinut, Kitornap Kitornagssavdlunit toKusimassup áiparissânut (averusersimángisânut avigsimángisânutdlunît) kîsalo angajorKâvinut, angajorKâgssainut âtákuinutdlo tuníssutit,
4) pisussutit amerdlíssutait kingornússarsianit imalunît kingornússarsiagssanit sujumûgkanit imalunît áiparîngnermit pissut, aningaussat toKussut Kimataisa sitdlímaserneKarnerinit pissagssat atautsíkôrtumik nâvferartumigdlunît tiguneránik kinguneKartartunit tigussat, timíkut ínardlûteKalernermut taortisiat atautsíkôrtumik túniúneKarsimassut,
5) nangmineK pigissat nangminêrdlune atugaunerisa nalingat, ãma nangmineK igdlume inigissap nalinga igdlut atausinarmik pigingnigtup inigissâtut atugagssaussumik inigssiartagdlit, kisiáne aitsât igdlûtip ilangâtdlugssua tamatuma saniatigut pigingnigtup inûtigssarsiordlune sulineranut atugáungigpat,
6) Kamutip motôrigdlip akilerârtugssautitap sulisitsissuanit atugkiúneKarsimassup privatimik atugaunerata nalinga,
7) piliat akilerârtugssautitap autdlainiarnermik, piniarnermik aulisarnermigdlo ingerdlatsineranit pissut privatimik atugaunermingne nalingat,
8) iluanârutit avguagarsiat brugsforeninginit § 1, stk. 1, nr. 6-ime erKartorneKartunit pissut,
9) uvdlormusiat (dagpenge) angalanermutdlo taortisiat angatdlataussunut ãma angalanerme ineKarnermut nerissaKarnermutdlo (angerdlarsimavfiup avatâne najugaKaratdlarnerme) aningaussartûtit agdlíssutáinut matussíssutigssat pissortatigut isumagissagssautitanik isumagingningnermit pissut imalunît Kalâtdlit-nunãne tjenestemandinut maligtarissagssat maligdlugit túniúneKartartut,
10) pigingneKatigît § 1, stk. 1, nr. 3-me 4-milunît pineKartut pigingneKataunermut agdlagartanik tunissaKarnermíkut imalunît pigingneKataussut aningaussautáinik amerdlisitsiníkut akit sípûtâgôrtumik pissait,
11) pissortanit ikiûtisiat, matumane ilauvdlutik pissariaKartitsineK najorKutaralugo túniúneKartartut avdlat kîsalo ilissinermut ikiûtisiat,
12) utorKalinersiat inussutigssarsiorsínaujungnaernersiatdlo pissortanêrsut,
13) mêrKanut tapíssuteKarneK pivdlugo inatsit maligdlugo mêrKanut tapissutisiat, atuartut ilíniarneráne tapissuteKartarneK pivdlugo ilerKorerKussaK maligdlugo ilíniarnermut tapisiat, mêrKanut ilíniarnerme tapissutit Kalâtdlit-nunãne tjenestemandinut maligtarissagssat maligdlugit túniúneKartartut,
14) nagdliútorsiornerme sulivfmgmit tuníssutisiat privatine pissortanilunît atorfílingnut Kalâtdlit-nunãne tjenestemandinut maligtarissagssat maligdlugit túniúneKartartut,
15) nûngnerme aningaussartûtinut matussíssutigssat privatine pissortanilunît atorfilingnut Kalâtdlit-nunãne tjenestemandinut maligtarissagssat maligdlugit túniúneKartartut,
16) akeKángitsumik angerdlarsimavfîgtut najugkamut angalanerup nalinga privatine pissortanilunît atorfilingnut Kalâtdlit-nunãne tjenestemandinut maligtarissagssat maligdlugit túniúneKartartoK, ãmalo
17) præmieobligationinit, erKuiniainernit, tipsernernit il. il. erKuiníkut pigssarsiat danskit nâlagauvfiánut akilerâruserneKartartut.

§ 25. Sutdlivik Kalâtdlit-nunãnitoK ãma aulajangersimassumik inigssisimassumik ingerdlássaKarneK, qangminerssordlune inussutigssarsiorneK ãma Kalâtdlit-nunãne umiarssuartigut tingmissartúkutdlo angatdlánermik ingerdlássaKarneK, tak. § 2, stk. 1, nr. 6-8, sutdlivingmit Kalâtdlit-nunâta avatânítumit aKúneKartoK niuverníkut aningaussauteKarníkutdlo táussumúnga atássuteKarnermigut atugagssautitanik sutdlivingmut ingminut nâlagkersortumut atutugssaugaluanit avdlaussumik atugagssaKartitaugpat Kalâtdlit-nunãne suliníkut iluanârutinut ilángúneKásaoK iluanârut sutdliviup táussuma nangminerssortûsimassûgune taimalo kigdlilersugáungitsumik atugagssaKartitauvdlune sutdlivingmik takornartamik pineKartumik iluanârniarnerup tungâtigut isumaKatigingningniarsimassûgune angusimassagssaralua.
Stk 2. Inuit il. il. § 2, stk. 1, nr. 6-8 maligdlugit akilerârtugssautitaussut aningaussartûtit aulajangersimassumik ingerdlatsivingmut túngassut saniatigut ilángautigisínauvait atautsimut aningaussartûtausimasínaussut sujulerssorneKarnermut ãma agdlagfeKarnermut túngassut ilait nâpertutut Kalâtdlit-nunãne imalunît avatâne aningaussartûtaugpata ássigîngmik.
Stk. 3. Aningaussarsiat § 2, stk. 1, nr. 6-8 maligdlugo inungnut il. il. akilerârtugssautitaussunut túngassut torKáinartumik nautsorssorneKarsínáungigpata aningaussarsiat migssingersûsiorníkut sutdlivingmit ássingussumit isertitat najorKutaralugit angíssusilerneKásáput sutdliviup atautsimut isertitaisa ássigissaisalunît ingmíkôrtiterêrnerisigut. taimatut ãma atupoK aningaussarsiat torKáinartumik nautsorssorneKarsimassut stk. 2 maligdlugo ilángautausínaussut ilángautigerêrnerisigut aulajangersimassumik ingerdlatsivingmut il. il. isertitatut nãmagtutut issigineKarsínáungíkângata.
Stk. 4. Sitdlímasîssarfît takornartat Kalâtdlitnunãne iluanârniuteKarfingnik ingerdlatsissut Kalâtdlit-nunãne aningaussarsiait aulajangerneKásáput tássautitdlugit pigingneKatigît aningaussarsiaisa tamarmiussut ilait akilerârtarnerme maleruagagssiat nalingínaussut maligdlugit nautsorssorneKarsimassut Kalâtdlit-nunãne aningaussarsiaisa akigssaiautinik ilángarneKángitsut aningaussarsiatdlo tamarmiussut akigssaiautinik ilángarneKarsimángitsut ingmingnut nalerKiutdlugit Kalâtdlit-nunãne iser-titanut akigssaiautinik ilángarsimángitsunut túgtut. ingmíkut ítumik píssutigssaKartitdlugo nautsorssueriautsip avdlap atorneKarnigssâ skatterådip akuerssíssutigisínauvâ.

 

Kapitale 4.
Akilerârutit nautsorssornerat.

§ 26. Inuit il. il. tamákîssumik kigdlilingmigdlo akilerârtugssautitat nunamut tamarmut akilerârutit, kommunemut akilerârutit, nunamut tamarmut akilerârutit ingmíkut ítut iluanârutisianitdlo akilerârutit akilísavait maligtarissagssat kapitalime uvanitut nâpertordlugit.
Stk 2. Brugsforeningit § 1, stk. 1, nr. 6-ime taineKarsimassut procentip nunamut tamarmut kommunemutdlo akilerârutigssap agfânik akilerâruserneKásáput.

§ 27. Nunamut tamarmut akilerârutigssaK akilertugssángortíneKásaoK aningaussarsianit akilerârutigssat procentiánik landstingimit aulajangerneKartumik, tak. § 31.
Stk 2. Nunamut tamarmut akilerârutinut procente atugagssaKKáumatisiutit maligdlugit ukioK akilerârfiussugssaK sujorKutdlugo 1. oktobere tikítínago landstingip aulajangertásavâ.

§ 28. Kommunemut akilerârutigssaK akilertugssángortíneKásaoK aningaussarsianit akilerârutigssat procentiánik kommunemit akilerârfigssamit aulajangerneKarsimassumik, tak. § 31.
Stk 2. Procente kommunemut akilerârutigssaKKáumatisiutit maligdlugit ukioK akilerârfigssaK sujorKutdlugo 1. oktobere tikítínago kommunalbestyrelsep aulajangísavâ. procente akilerârutigssaK angnerpâmik 25 pct-mut mingnerpâmigdlo 15 pct-mut aulajangerneKarsínauvoK.
Stk. 3. akilerârtugssautitat akilerârtarnerme KutdlersaKarfingmik akilerârfigtut kommunegdlit, tak. § 33, stk. 2, kommunemut akilerârutinik akilîsíneKásángitdlat.

§ 29. Nunamut tamarmut akilerârutigssaK ingmíkut ítoK akilertugssángortíneKásaoK aningaussarsianit akilerârusigagssat procentiánik landstingimit aulajangerneKarsimassumik, tak. §31.
Stk 2. Procente nunamut tamarmut akilerârutigssanut ingmíkut ítunut atugagssaKKáumatisiutit maligdlugit ukioK akilerârfigssaK sujorKutdlugo 1. oktoberiutínago landstingip aulajangísavâ.
Stk. 3. Akilerârtugssautitat akilerârtarnerme KutdlersaKarfingmik akilerârfigtut kommunegdlit, tak. § 33, stk. 2, kisimik nunamut tamarmut akilerârutit ingmikut ítut akilísavait.

§ 30. Iluanârutisianit akilerârutigssaK akilertugssángortíneKásaoK iluanârutisiat procentiánik landstingimit aulajangerneKarsimassumik, tak. § 70.
Stk 2. Procente iluanârutisianit akilerârutigssaKKáumatisiutit maligdlugit ukioK akilerârfigssaK sujorKutdlugo 1. oktoberiutínago landstingip aulajangísavâ.

§ 31. Inungnut akilerârtugssautitanut § 1, stk. 1, nr. 1-ime 2-milo ãmalo § 2, stk. 1, nr.1-ime taineKartunut aningaussarsianit akilerârusigagssat tássáuput aningaussarsiat akilerâruteKautaussugssat inungmut ilángáumik, tak.§ 32, migdlisitat inerneratdlo 100-mik avguarneKarsínaussumut Kaningnermut ámut akungnaitdlissat.
Stk 2. Inungnut il. il. Akilerârtugssautitanut avdlanut aningaussarsianit akilerârusigagssat tássáuput aningaussarsiat akilerâruteKautaussugssat 100-mik avguarneKarsínaussumut Kaningnermut ámut akungnaitdlissat.
Stk. 3. Taimáitordle akilerârtugssautitanut inungnut § 2, stk. 1, nr. 2-me ãma 4-me taineKartunut aningaussarsianit akilerârusigagssat maligtarissagssat stk 1-imitut maligdlugit nautsorssorneKarnigssãnut (inungmut ilángauteKartitaunigssãnut) landsstyre aulajangîsínauvoK.

§ 32. Inungmut ilángautip angíssusigssâ Káumatisiutit maligdlugit ukioK akilerârfmssugssaK sujorKutdlugo ukiup agfâne sujugdlerme landstingip atautsimînerane aula-jangerneKartásaoK.
Stk 2. Áiparît atautsimut akilerârusigaussut2-mik inungmut ilángauteKartitáusáput. ukiume aningaussarsiorfiussume áipaussup toKunera píssutigalugo áiparîngneK atorungnaerpat sivisunerussumik inûssoK ukiume tássane 2-mik inungmut ilángauteKartitáusaoK.

§ 33. Kommune akilerârfigssaK tássauvoK Kalâtdlit-nunãne kommune akilerârtugssautitap ukiup aningaussarsiorfiup sujornagut julip autdlarKautâne § 1 imalunît § 2 maligdlugo akilerârtugssaunermut patsisaussumik atássuteKarfigissâ. akilerârtugssautitauneK pivfigssap tamatuma kingorna aitsât atulerpat kommune akilerârfigssaK tássáusaoK kommune akilerârtugssautitap akilerârtugssautitaunerup atulernerane oKauseKatigîngne sujugdlerne taineKartutut ítumik atássuteKarfigissâ.
Stk 2. Stk. 1-ime taineKartutut atássuteKarfik tássaugpat Kalâtdlit-nunâta kommunemut avgorneKarnerisa avatãnîtoK akilerârtarnerme KutdlersaKarfik kommunetut akilerârfigssatut issigineKasaoK.
Stk. 3. Kommunalbestyrelse akilerârtugssau titardlunit isumaKarpata kommune akilerârtugssautitamut akilerârfigssatut tíkuarneKarsimassoK erKortungitsoK ukiup aningaussarsiorfiup pineKartup nãngínerane kommuneme akilerârfigssángugkame kommunalbestyrelsemut akerdlilissuteKartoKarsínauvoK. Kommunetut akilerârfigssatut akilerârtarnerme KutdlersaKarfik tíkuarneKarsimagpat, tak. stk. 2, akilerârtarnerme KutdlersaKarfingmut akerdlilissuteKartoKásaoK. nalornissôrneKartitdlugo akilerârtarnerme KutdlersaKarfiup aulajangertásavâ sordleK kommunetut akilerârfigssatut issigissariaKarnersoK. taimátoK akilerârtarnerme KutdlersaKarfik kommunetut akilerârfiutitdlugo nalorníssuteKarnerme landsstyre aulajangîssásaoK.
Stk. 4. Áiparît atautsimut akilerâruserneKartugssat kommunenik ássigingitsunik akilerârfigssaKarpata uviussup kommuneane maleruagagssat najorKutaralugit akilerârutit nautsorssorneKásáput. ingmíkut ítumik píssutigssaKartitdlugo nuliaussup kommuneane maligtarissagssat najorKutaralugit akilerârutit nautsorssorneKarnigssât akilerârtarnerme pissortanit taimáitoK akuerineKarsínauvoK. Tamatumínga KínuteKarneK kingusingnerpâmik ukiume aningaussarsiorfiussume aningaussarsiat akilerâruteKautaussugssat pivdlugit nangminêrdlune nalunaerssûtip nagsiúneKarnera peKatigalugo nagsiúneKásaoK.

§ 34. Akilerârutit nâlagauvfingmut takornartamut, Danmarkimut Savalingmiunutdlunît akilerneKarsimassut ãmalo aningaussarsianit tássánga autdlâveKartunit torKáinartumik akilerârusîníkut unerartitsiníkutdlunît tiguniarneKarsimassut aningaussarsianit táukunánga Kalâtdlit-nunãnut aningaussarsianit akilerârutinit akilerneKartugssanit ilángautigineKarsínáuput. taimáitordle ilángautigineKartut akimorsínáungilait Kalâtdlit-nunãne akilerârutigineKartut tamarmiussut ilait aningaussarsiaî ilaisa nâlagauvfingme takornartame, Danmarkime Savalingmiunilunît akilerâruserneKarsimassut ãmalo aningaussarsiat Kalâtdlit-nunãne akilerâruteKautaussut tamarmiussut ingmingnut sanigdliutdlugit KanoK agtiginerat maligdlugo aningaussarsianut sujugdliutdlugit taineKartunut tugtugssaussut.
Stk 2. Nâlagauvfík takornartaK, Danmarke Savalingmiutdlunît mardloriáumik akilerâruteKartitaunigssaK píngitsôrniardlugo isumaKatigissuteKarfigineKarsimagpata taimáitoK nãlagauvtiup táussuma, Danmarkip Savalingmiutdlunît isumaKatigissut maligdlugo píngitsôrane pissagssarissainit amerdlanerussunik ilángautigssaKartitsineKásángilaK.

 

Kapitale 5.
Akilerârutinik tiguniaineK.

§ 35. Nunamut tamarmut akilerârutit, kommunemut akilerârutit nunamutdlo tamarmut akilerârutit ingmíkut ítut kapitalime uvane maleruagagssat najorKutaralugit tiguniarneKásáput (-Kartásáput). iluanârutisianit akilerârutit tiguniarneKartásáput maleruagagssat Kapitale 6-imitut najorKutaralugit.
Stk 2. Inuit akilerârtugssautitat ukiup aningaussarsiorfiussup ingerdlanerane akilerârutaugatdlartunik akilîníkut akilerârutit akilertásavait, taimáitoK tak. § 38, stk. 2, oKauseKatigît pingajue, ãma § 70, stk. 1.

 

Akilerârutit A-t B-tdlo.

§ 36. Aningaussat §§ 37 - 43-me maleruagagssiat najorKutaralugit unerartitsiníkut akilerneKartartut »akilerârutit A-t«-nik taigorneKarput. aningaussarsiat akilerâruteKautaussugssat akilerârutinik A-nik imalunît kap. 6 maligdlugo iluanârutisianit akilerârutinik unerartitsiníkut akilerârusîvfigineKásángitsut »aningaussarsiat B-t«-niktaigorneKarput. aningaussarsianit B-nit akilerârutaugatdlartut, tak. §§ 44 - 45, taigorneKarput »akilerârutit B-t«.

§ 37. Aningaussarsianut A-nut nautsorssuneKarput:
1) sulissugssarsiarineKarsimavdlune nangminêrdlune sulinermut aningaussángordlugit akigssarsiat sûtdlunît, ilauvdlutik akigssarsiat (nalingínait), feriarnersiat, honorarit, iluanârutinit kajumigsautitut tapisiat, kivfartulugsínarnavêrKutisiat, drikkepengit akiliutitdlo tåukua ássigissait. aningaussángornago akigssarsiat taimâgdlât aningaussarsiat A-júsáput tamána pivdlugo landsstyrep maligtarissagssaliorsimaneratut angnertutigissumik.
2) sujulerssuissunut, atautsimîtitalianut, kommissioninut, rådinut ássigissáinutdlo ilaussortaunerme ikiortaunermilunît akigssarsiat.
Stk 2. Maligtarissagssat landsstyremit aula-jangerneKarsimassut najorKutaralugit aningaussarsianut A-nut nautsorssuneKarsínaugigpútaoK:
1) aningaussarsiat avdlat tássaussut inûtigssarsiutigdlip aningaussarsiai akigssaiautinik ilángarîgkat, ãma
2) aulisarnermit, piniarnermit, autdlainiarnermit, savauteKarnermit sanalungnermitdlo tunissagssianik Kalâtdlit-nunãne tunissinerme isertitat, selskabit, peKatigîgfit ássigissaisalunît tunissaríngigpatigit.
Stk. 3. Aningaussarsiat aningaussarsiatut A-tut issigineKásángitdlat túniússissut tássaugpata:
1) nâlagauvfît takornartat nâlagkersuissuisa autdlartitait táukunúngalo ilaussut kîsalo nâlagauvfît takornartat konsulê imalunît
2) inuit, toKussut pigissait, selskabit, peKatigîgfît, atorfeKarfít il. il. Kalâtdlit-nunãne erKartussissoKarfingmik najugaKarfeKángitsut, taimáitoK tak. § 38, Stk. 4.
Stk. 4. Landsstyre ingmíkut ítumik píssutigssaKartitdlugo maligtarissagssaliorsínauvoK táuko najorKutaralugit aningaussarsiat aulajangersimassut imalunît aningaussarsiat ilait stk.1-ime 2-milunît aulajangersagkanut ilaussut aningaussarsiatut A-tut issigineKásángitsunik. landsstyre maligtarissagssaliorsínaugujortaoK táuko maligdlugit akigssarsiat ilait stk. 1-ime 2-milo aulajangersagkane pineKartunut ilaussut píssutigssaKartitdlugo aningaussarsiatut A-tut issigineKásángitsunik.
Stk. 5. NalornissôrneKartitdlugo landsstyrep aulajangísavâ aningaussarsiaK aningaussarsiatut A-tut B-tutdlunît issigineKásanersoK.

§ 38. Aningaussarsianik A-nik túniússinernut tamanut atassumik kinalunît túniússissoKarneratigut akiligagssaKartitaussoK aningaussat túniúneKartut iláinik akilerârutaugatdlartunik unigtitsísaoK. ingmíkut akigssarsiaritítagkanit, sôrdlo feriernersianit sapâtáungitsunilo nagdliútune akigssarsianit KaKugúkut akilerârutinik unerartitsinigssamut ukiumilo aningaussarsiorfingme sordlerme akigssarsiaritítagkat táuko akilerârusigaunigssãnut ingmíkut maleruagagssat landsstyrep aulajangersarsínauvai.
Stk 2. UnerartitsineK pissásaoK unerartitsissugssautitap aningaussanik unerartitagssanik nautsorssuivdlunilo táukunínga aningaussarsianit A-nit unerartitsineratigut. Tamákîssumik akilerârtugssautitanut aningaussat táuko tássáuput akilerârutinut A-nut akilerârutaugatdlartut. kigdlilingmik akilerârtugssautitanut akilerârutit A-t unerartíneKartut tássáuput inârutaussumik akilerârutit.
Stk. 3. Akilerârutinik unerartitsineK aningaussarsianit A-nit pineKartunit piumassarineKartunit avdlanit sagdliussugssauvoK, táukunúnga ilángutdlugit unerartitsissugssautitamit piumassarineKartut.
Stk. 4. Aningaussarsianik pineKartunik akiligagssaKartitaussoK Kalâtdlit-nunãne erKartussissoKarfingmik najugaKarfeKángigpat túniússinerdlo taimailiornigssamut pigínautitaussumit Kalâtdlit-nunãne erKartussissoKarfíngmik átavigissaKartumit isumagineKarpat pigínautitaussoK táuna unerartitsissugssauvoK.
Stk. 5. Landsstyre maligtarissagssiorsínauvoK unerartitsissugssautitap akilerârutinik A-nik nautsorssuinermine aningaussat akilerârutit nautsorssorneKarfigssait korûninut 10-mik avguarneKarsínaussunut Kaningnerpânut ámut akungnaitdlísagai.
Stk. 6. Akilerârutinut A-nut unerartitagssat mingnerpâmik kigdligssait landsstyrep aulajangersínauvai.

§ 39. Landsstyrep danskit nâlagkersuissue isumaKatigîgfigisínauvai inungmit, selskabimit il. il., ilángutdlugulo pigínautitaussumit, nâlagauvfeKatigîngnerup ilâne erKartussissoKarfingmik átavigissaKartumit aningaussarsianit inungmut tamákîssumik iláinakortumigdlunît nâlagauvfeKatigîngnerup ilânut avdlamut akilerârtugssautitaussunut túniúneKartunit akilerârutinik unerartitsissoKásassoK. taima isumaKatigissuteKarnermut atatitdlugo akilerârutinik unerartitsinigssamut, unerartitat akilerneKarnigssãnut il. il. maligtarissagssat aulajangersarneKarsínáuput.
Stk 2. Aningaussarsiat stk. 1-ime isumaKatigíssúme pineKartut inungmut Kalâtdlit-nunãne tamákîssumik iláinakortumigdlunit akilerârtugssautitamut túniúneKartut inatsisip matuma tungâtigut aningaussarsiatut A-tut issigineKásáput.

§ 40. Ilimanarpat inuk akilerârtugssautitaK ukiume aningaussarsiorfiussume pineKartume A-nik aningaussarsísassoK akilerârutinik unerartitsinermut atugagssanik akilerârtarnerme pissortat inuk táuna skattekortimik bikortimigdlo tunísavât. A-nik aningaussarsiagdlit unerartitsissugssautitamut skattekorte túniutdlugulunît bikorte takutísavât.
Stk 2. Akilerârutinik unerartitsineKalersínago Káumámut, uvdlunut 14-inut, sapâtip akúneranut uvdlormutdlo aningaussarsianit A-nit ilángautigineKartugssat akilerârtarnerme pissortat skattekortimut agdlásavait. Ilángautit inungnut tamákîssumik akilerârtugssautitanut tássáuput ukiume pineKartume aningaussarsiat akilerârutitdlo nautsorssorneráne ilángautáusangatíneKartut tamarmik ilait pivfigssanut pineKartunut nalerKúsagkat. inungnut kigdlilingmik akilerârtugssautitanut ilángautit tássáuput akilerârutit nautsorssorneráne ilángautigssautíneKartugssat ilait pivfigssanut nalerKúsagkat, tak. §§ 2 ãma 31. bikortime ilángautigssanik agdlagsimassoKásángilaK.
Stk. 3. Ingmíkut ítunik píssutigssaKartitdlugo ilángautigssat skattekortimut agdlangneKángínigssãnut imalunît stk. 2-me taineKartunit avdlaunerussumik ilángautigssap tamarmiussup avguatârneKarnigssânut maleruagagssanik landsstyre aulajangîsínauvoK.
Stk. 4. Akilerârtarnerme pissortat procente suna atordlugo unerartitsineKartásanersoK skattekortimut bikortimutdlo agdlásavât, tak.§§ 27-29.
Stk. 5. Atausiákâtigut taimailiornigssamut píssutigssaKarângat ilángauteKángitsumik ãmalo akilerârtugssautitap KanoK akigssarsiúsangatíneKarnera nautsorssûtigalugo akilerârutinik unerartitsinerme atugagssamik procentitalingmik akilerârtarnerme pissortat skattekortiliorsínáuput.
Stk. 6. Atausiákâtigut taimailiornigssamut píssutigssaKarângat, sôrdlo Kularnángigpat akilerârtugssautitap aningaussarsiai ima agtigilernaviángitsut aningaussarsianit akilerârutinik akilisavdlune, akilerârtarnerme pissortat sussagssaKartut sujunigssame atutugssamik aulajangîsínáuput akilerârtugssautitap aningaussarsiainit A-nit akilerârutinik unerartitsineKásángitsoK. aulajangîneK táuna A-nik aningaussarsiat iláinut imalunît aningaussarsianut Anut pivfigssap aulajangersimassup iluane túniúneKartartunut imalunit aningaussarsianut kigdlilingmik aulajangigkanut kigdlilerneKarsínauvoK. taimatut aulajangîneKarsimagpat Anik aningaussarsiagdlip agdlagartaK unerartitsíngínigssamut ugpernarsaut frikorte akilerârtarnerme pissortanit suliarineKarsimassoK aningaussarsianik A-nik akilîssugssamut takutísavâ. ingmíkut ítutigut taimailiornigssamut píssutigssaKarângat landsstyrep aulajangersínauvâ frikorte atúngíkaluardlugo aningaussarsiat A-t iláinit aulajangersimassunit akilerârutinik unerartitsissoKartásángitsoK.
Stk. 7. Akilerârtarnerme pissortat pâsíssutigssat skattekortime, bikortime frikortimilunît takuneKarsínaussut unerartitsissugssautitamut nalunaerutigisínauvait. taimáisagpat akilerârutinik A-nik unerartitsineK pâsíssutigssat táuko túngavigalugit pissásaoK.

§ 41. Akilerârtugssautitap skattekorte túniúsimángigpago imalunît bikorte imalunît frikorte takutísimángigpago ilángauteKángitsumik 30 procentimik akilerârutinik unerartitsineKásaoK, taimáitordle aningaussarsianit § 37, stk. 2, nr. 2-me pineKartunit 20 procentimik.
Stk 2. Kivfartussinerme akilerârtugssautitap aningaussanik kivfartussinerme kinguneranik inungmit pingajûssumit (avdlamit) tigussaminit tigúmingninarneratigut aningaussarsianik A-nik pigssarsissoKarpat akilerârtugssautitap sulisitsissuatalo aningaussanik pineKarsimassunik nautsorssuinere tamaisa aningaussarsiat A-t nautsorssorneKartásáput, taimáitordle mingnerpâmik Káumámut atausiardlune. tamatuma peKatigissânik akilerârtugssautitap akilerârutit A-t aningaussarsianut A-nut nalerKútut sulisitsissuminut túniútásavai. akilerârtugssautitaK akilerârutinik túniússíngitsôrtoK sussagssaKaKatigît akornáne sujumut ilisimatitsinigssaK pivdlugo isumaKatigissutausimassut soKutiginagit ernerdluínardlune suliaminit tunuartugssatut soraersitausínauvoK.

§ 42. Aningaussat unerartitsissugssautitap Káumatisiutit maligdlugit Káumáme unerartísimassane Káumatip táussuma tugdliane kommunemut (sulisitsissutut kommunemut) sutdliviup angerdlarsimavfianut maleruagagssat landsstyrep aulajangersimassai maligdlugit túniutísavai. tamatumane landsstyre maleruagagssiorsínauvoK píssutsine atausiákâne akilerârtarnerme KutdlersaKarfik sulisitsissutut kommuneusínaussoK.
Stk 2. Unerartitsissugssautitap unerartitagssat tungaisigut perKigsãngitsumik imalunît sumigínaussumik ilerKoKarfigissaine akilerârutit akilerneKartarnigssât pivdlugo landsstyre ingmíkut ítunik maleruagagssiorsínauvoK.
Stk. 3. Maleruagagssiat landsstyrep aulajangersarsimassai maligdlugit unerartitat pivdlugit unerartitsissugssautitat navsuiauteKartásáput (nalunaeruteKartásáput).
Stk. 4. Maleruagagssiane stk. 3-me pineKartune aulajangerneKarsínauvoK pivfigssautitaK erKordlugo navsuiauteKángitsôrtoK pivfigssame pineKartume akiligagssat 1 procentiánik tapissutaussumik akiliuteKartásassoK. akiliutigssaK mingnerpâmik 100 krûniúsaoK angnerpâmigdlo 500 krûniusínauvdlune. akiliut sulisitsissup kommuneata pisavâ.
Stk. 5. Unerartitsissugssautitat pâsíssutigssanik navsuiautit stk. 3-me pineKartut túniúneKarneráne atugagssanik pigssarsiortugssaunerat, ilâtigut aningaussarsianik A-nik pissartut inugtut normuinik, arKinik najugáinigdlo il. il. agdlagtuissugssaunerat, pivdlugo landsstyre maligtarissagssiorsínauvoK. ãma landsstyre maleruagagssanik aulajangersaisíhauvoK aningaussarsianik A-nik túniússinermut akilerârutinigdlo A-nik unerartitsinermut nautsorssûsiortarnermut túngassunik.
Stk. 6. Aningaussat navsuiautit maligdlugit akiliutigineKartugssat tapissutitut akiliutinik ernianigdlo ilagdlit, tak. stk. 4 ãma § 68, stk. 2, akiliutigineKartunit nikingássuteKásagaluarpata akilêrKingnigssanut utertitsivigineKarnigssanutdlunît akiliutigssat mingnerpauvfigissait landsstyrep aulajangersarsínauvai.

§ 43. Unerartitsissugssautitap aningaussarsianik A-nik pissartoK unerartitsinerit pivdlugit agdlagángordlugit ilisimatításavâ maleruagagssiat landsstyremit aulajangersarneKarsimassut maligdlugit.
Stk 2. Unerartitsissugssautitap aningaussarsianik pissartoK taineKartutut ilisimatítarumángigpago aningaussarsianik pissartoK sulisitsissup kommuneanut sâgfigingníssuteKardlune piumassaKarsínauvoK ilisimatitsíssutit kommunep akúnermiliúneratigut piniarneKartásassut. ilisimatitsíssuteKarnigssaK uvdlormôrtumik akilîssugssángortitaunertigut landsstyremit táussumalûnît taimailiornigssamut pigínautitânit aulajangersarneKartutigut píngitsailissutausínauvoK.

§ 44. Ilimanarpat inuk akilerârtugssautitaK aningaussarsianit B-nit, kisiánile A-nit pínane, akilerârutaugatdlartunik akilersuísassoK akilerârutigssat agdlagartaisigôrdlugit (skattebilletíkôrdlugit) akilerârutaugatdlartut akilersíneKásáput. taimáitordle kigdlilingmik akilerârtugssautitat pivdlugit akilîssarnerme maligtarissagssanik ingmíkut ítunik landsstyre aulajangîsinauvoK. aningaussarsianit B-nit akilerârutaugatdlartut nautsorssorneKásáput akilerâruteKautaussugssatut aningaussarsiat B-t aningaussarsiarineKásangatíneKartunit akilerârtugssautitamut ukiumut pineKartumut inârutaussumik aningaussarsianik akilerârutinigdlo nautsorssuinerme ilángautigineKásangatíneKartunik ilángarneKarsimassunit.
Stk. 2. Landsstyrep aulajangersínauvai akilerârutinik B-nik akilîsitsiniarnerme kigdligssat mingnerpauvfigssautitat.
Stk. 3. Akilerârutit B-t akiligagssanut Kulinut avguagauvdlutik akiligagssángortugssáuput Káumatit januarip, februarip, martsip, aprilip,majip, julip, augustip, septemberip, oktoberip, novemberivdlo autdlartínere tamaisa, pivfigssaugatdlartitdlugo akilîvfigssaK kingugdleK tássauvdlune Káumatip akilîvfigssap uvdluisa 20-at. pivfigssaugatdlartitdlugo akilîvfigssaK kingugdleK nagdliútûvdlunilunît arfiníngornerugpat pivfigssaK uvdluínarmut tugdlermut sivitsorneKásáoK.
Stk. 4. akilerârutit kommunemit akilerârfigssamit tiguniarneKásáput.

§ 45. Ilimanarpat akilerârtugssautitaK aningaussarsianit A-nit B-nitdlo akilerârutaugatdlartunik akilîssásassoKKanoK angnertutigissumik akilerârutaugatdlartut unerartitsiníkut akilerârutigssatdlo agdlagartaisigut akilerârtíneKarnigssãnut maleruagagssat landsstyrep aulajangersásavai.

§ 46. Aningaussarsianit A-nit unerartíneKartut imalunît akilerârutigssat agdlagartaisigut akilersíneKarsimassut saniatigut akilerârtugssautitaK akilerârutinik avdlanik kommunemut akilerârfigssaminut akilîsínauvoK. taimáitoK ukiume aningaussarsianik akilerâruteKautaussugssanik nautsorssuivfmssume 1. aprilimit kingusingnerúngitsumik. ukiumut aningaussarsiorfingmut akilîvfiussumut akilerârutinik kinguáutôrutinik ernianik ingmíkutdlo tapinik akiligagssaKarpat akiliutinit táuko matuniarneKarKãsáput.

 

Sujumôrtumik nalunaerssuineK.

§ 47. Sujumôrtumik nalunaerssuinerme akilerârutaugatdlartugssat akilerneKarnigssãnut túngavigssaK aulajangerneKásaoK. sujumôrtumik nalunaerssuineK áiparît atautsimut akilerârtugssat ássigingitsunik kommuneKarpata akilerârfigssanik sujumôrtumik nalunaerssuineK uviussup kommuneane akilerârfigssâne suliarineKásaoK.
Stk 2. Sujumôrtumik nalunaerssuineK kommissionimit akilerârusîssartumit imalunît kommunalbestyrelsep tamatumúnga pigínautitânit isumagineKásaoK. taineKartup kingugdliup aulajangigâ kommissionimut akilerârusîssartumut aulajangerKitagssángortíneKarsínauvoK.
Stk. 3. § 33, stk. 2-me taineKartunut sujumôrtumik nalunaerssuineK akilerârtarnerme KutdlersaKarfmgmit isumagineKásaoK.
Stk. 4. Landsstyre maligtarissagssiorsínauvoK píssutsine ingmíkut ítune sujumôrtumik nalunaerssuineK stk. 1 - 3-me taineKartunit avdlaunerussunit isumagineKarsínaussoK.
Stk. 5. Aulajangersagkat stk. 6-ime § 48, stk.1-ime 2-milo ítut maligdlugit avdlatut iliortoKartugssáungigpat sujumôrtumik nalunaerssuineK suliarineKásaoK akilerârtugssautitap aningaussarsiorníkut atugarissai pivdlugit pâsíssutigssat kingusingnerpâmik akilerârutigssînerme sujumôrtumigdlunît nalunaerssuinerme túngavigineKarsimassut nâpertordlugit.
Stk. 6. AkilerârtugssaK sujusingnerussúkut akilerârusîvfigineKarsimángigpat imalunît sujumôrtumik nalunaerssuivfigineKarsimángigpat akilerârtugssaK aningaussarsiorníkut atugagssarísangassane pivdlugit navsuiauteKásaoK. navsuiáume pâsíssutigssat sujumôrtumik nalunaerssuinerme KanoK angnertutigissumik túngavigineKarnigssãnut KanoK isumaKarfigingningneK aperKutáusaoK. navsuiautip píssusigssânut maligtarissagssat túniúneKarnigssãnutdlo pivfigssarititagssaK landsstyrep aulajangersásavai. navsuiaut pivfigssaugatdlartitdlugo túniúneKángigpat tamána píngitsailissutigineKarsínauvoK landsstyrep táussumalunît taimailiornigssamut pigínautitâta angissusiligainik uvdlormôrtunik akilîssugssángortitsiníkut.

§ 48. Akilerârtugssautitap ilimagiguniuk ukiume aningaussarsiorfiussume aningaussarsiorníkut atugagssane kingusingnerpâmik akilerârusînerme imalunît sujumôrtumik nalunaerssuinerme túngavigineKarsimassunit avdlaunerungâtsiartugssaussut Kínutigisínauvâ aningaussarsiarísangassane pivdlugit pâsíssutigssissutine túngavigalugit sujumôrturnik nalunaerssuineK písassoK. Akilerârtugssautitap piumassaKáumine pâsíssutigssissutaisa nãmagtumik KularnaitdlisarneKarsimassutut kommissionip akilerârusîssartup imalunit akilerârtarnerme KutdlersaKarfiup, tak. § 47, stk. 3, isumaKarneratut angnertutigissumik piumassaKaut nalunaerssuinerme túngavigineKásaoK. KínuteKautip KanoK ítûnigssânut maligtarissagssat túniúneKarnigssânutdlo pivfigssarititagssaK landsstyrep aulajangersínauvai.
Stk.  2. Pâsíssutigssat pigineKartut túngavigalugit píssutigssaKarpat isumaKásavdlune akilerârtugssautitap ukiume aningaussarsiorfiussume aningaussarsiatigut atugarissagssai ki-ngusingnerpâmik akilerârusînerme sujumôrtumigdlunît nalunaerssuinerme túngavigineKarsimassunit avdlaunerungâtsiásassut tauva kommissione akilerârusîssartoK akilerârtarnermilo KutdlersaKarfik, tak. § 47, stk. 3, sujumôrtumik nalunaerssuisínáuput aningaussarsiorníkut atugarísangatitatut migssiliuneKartut túngavigalugit.
Stk. 3. Ukiup aningaussarsiorfiup ingerdlanerane akilerârtugssautitaK stk. 1-ime taineKartutut ítunik patsiseKardlune piumassaKarsínauvoK sujumôrtumik nalunaerssugkat sujunigssame akilerârnigssamut súniutilingmik avdlángortíneKásassut. ukiup aningaussarsiorfiup ingerdlanerane kommissione akilerârusîssartoK akilerârtarnermilo KutdlersaKarfîk, tak. § 47, stk. 3, taimatútaoK sujumôrtumik nalunaerssugkanik avdlángortitsisínauvoK stk. 2-me taineKartutut ítunik patsiseKardlutik.
Stk. 4. Stk. 2 ãma 3 maligdlugit aulajangînerme atugagssanik kommissionip akilerârusîssartup akilerârtarnermilo KutdlersaKarfiup, tak. § 47, stk. 3, akilerârtugssautitaK navsuiauteKarKusínauvât maleruagagssat § 47, stk. 6-ime taineKartut maligdlugit.

§ 49. Inârutaussumik akilerârutit akilerârutaugatdlartutdlo akilersimassat pitsaunerpâmik ingmingnut nalerKútûnigssât anguniardlugo landsstyre aningaussarsiorníkut ineriartornerup nalingínaussup pissariaKartitsinera nâpertordlugo maligtarissagssanik aulajangersaisínauvoK § 47, stk. 5-ime túngaviussut akilerârtugssautitanut tamanut iláinutdlunît atugagssat procentíkûtârtumik KagfangneKartásassut áparneKartásassutdlunît.

§ 50. IsumaKarnarpat akilerârutaugatdlartutut akiliutaorêrsimassut inârutaussumik akilerârutigssanit angnerungâtsiartusassut kommunep akilerârfiup isumâ nâpertordlugo akiliutauvatdlârsimassut piârtumik utertíneKásáput.

 

Nangminêrdlune nalunaerssuineK, akilerârusîneK inârutaussumigdlo nautsorssuineK il.il. nangminêrdlune nalunaerssuineK.

§ 51. AkilerârusîneK (aningaussarsianik akilerâruteKautaussugssanik angíssusilîneK) kommuneme akilerârfmgme kommissionimit akilerârusîssartumit suliarineKásaoK. § 33, stk. 2-me taineKartunik akilerârusîneK akilerârtarnerme KutdlersaKarfmgmit suliarineKásaoK.
Stk. 2. Akilerârtarnerme pissortat ukiumeakilerârusîvfingme jánuârip autdlarKautâta kingunínguagut piârnerpâmik akilerârtartunit tiguneKartugssángordlugit nangminêrdlune nalunaerssuivfigssat akilerârtugssautitanut tamanut nagsiússúsavait. landsstyrep nangminêrdlune nalunaerssuivfigssat KanoK ilusilersorneKarnigssãnut nagsiússorneKarnigssãnutdlo maleruagagssiat aulajangísavai, taimatutdlo ãma ímersugagssat akuerssíssutigisimassame akilerârtugssautitanit KanoK atorneKarnigssãnut maleruagagssianik aulajangisavdlune.
Stk. 3. Akilerârtartup nangminêrdlune nalunaerssuivfigssanik nagsíneKángitsôrnera nangminêrdlune nalunaerssuinigssamut pissugssaujungnaersitsíngilaK.
Stk. 4. Nangminêrdlune nalunaerssût kingusingnerpâmik 1. marts pissortanut akilerârusînermik suliaKartugssanut, tak. stk. 1, nagsiúneKásaoK.
Stk. 5. Ingmíkut píssutigssaKartitdlugo pissortat akilerârusîssartut nangminêrdlune nalunaerssumik pissortanut nagsitsinigssap kinguartíneKarnigssânik akuerssíssuteKarsínáuput tamána akilerârusersuivdlune sulinerup ârKigssuneKarneranut pivfígssardlo erKordlugo inerneKarnigssânut akornutáungigpat.

§ 52. Akilerârtugssautitap nangminêrdlune nalunaerssume ukiume aningaussarsiorfingme aningaussarsiane nul-imit angnerugpata mingnerugpatalunît oKautigísavai (nalunaerutigísavai). nangminêrdlune nalunaerssût aningaussarsiat akigssaiautinik ilángarîgkat KanoK agtiginerisa oKautigineKarnerata saniatigut imaKásaoK aningaussarsiat akigssaiautitdlo pâsíssutigssatdlo avdlat akilerârutit angíssusilerneKarnigssãnut pingârutigdlit ingmíkôrtitârnerinik landsstyremit aulajangerneKartartunik. aningaussarsiátaoK aningaussarsiat akilerâruteKauiaussugssat nautsorssorneránut ilángúneKartugssáungitsut nangminêrdlune nalunaerssume ingmíkôrtitârdlugit agdlangneKarnigssât piumassarineKarsínauvoK. landsstyre maleruagagssianik aulajangersaisínauvoK akilerârtugssautiîat uvdluínarne nautsorssûsiortugssautitáungitsut nangminêrdlune nalunaerssuinermingnut peKatigalugo nalunaerutigísagait pâsíssutigssat uvdluínarne atuinermingne akigssaiautaunerussunut túngassut, ilâtigut nangminerissamik (privatimik) ikiorteKarnermut, peKutmut angnerussunut ássigissáinutdlo akigssaiautausimassut.
Stk 2. ÁmátaoK akilerârtugssautitap ukiup aningaussarsiorfiup nânerane ãmalo sujornatigut naíunaerssûtausimassune takuneKarsínáungigpat ukiup aningaussarsiorfiussup autdlartínerane pigissainut pâsíssutigssanik nangminêrdlune nalunaerssût imaKásaoK. pigissat nulimit angnerugpata mingnerugpatalunît nalunaerutigineKásáput ãmalo pigissat akîtsutdlo landsstyrep aulajangersaineratut ingmíkut erssersitdlugit nalunaerutigineKásavdlutik.
Stk. 3. Akilerârtugssautitat uvdluínarne nautsorssûsiortugssautitaussut nangminêrdlune nalunaerssûtip peKatigissânik ukiup aningaussarsiorfiup ingerdlanerane ingerdlatsinermut nautsorssûtit ãmalo ukiup aningaussarsiorfiup nânerane pigissanut nautsorssûtit kîsalo sujusingnerussúkut nalunaerssume takuneKarsínáungigpat ukiup aningaussarsiorfiup autdlartínerane pigissanut nautsorssûtit nagsiutísavait.

§ 53. Landsstyre maleruagagssiorsínauvoK (nangminerssordlutik) inussutigssarsiúmik ingerdlatsissut inatsisit maligdlugit nautsorssûsiortugssautitaussut landsstyrep aulajangersagainik mingnerpâmik piumassarineKartutut ítunik nautsorssûsiúsassut ãmalo táuko túngavigalugit ingerdlatsinerme nautsorssûtit suliarineKarsimassut nangminêrdlune nalunaerssûtip nagsiúneKarnigssânut pivfigssautitap Kângiutíngínerane pissortanut akilerârusîssartunut nagsiutísagait.
Stk.  2. landsstyre ingerdlatsinermut nautsorssûtinik stk. 1 imalunît § 52, stk. 3 maligdlugo pissortanut akilerârusîssartunut nagsiúneKartugssanik suliaringningnigssamut maleruagagssiorsínauvoK.
Stk. 3. Ingerdlatsinermut nautsorssûtit pivfigssaugatdlartitdlugo nagsiúneKarsimángigpata imalunît maleruagagssane stk. 1-ime 2-milo aulajangerneKarsimassut maligdlugit suliarineKarsimángigpata maleruagagssiat § 54,stk. 1-imitut ãma § 55, stk. 3-mitut (taimatut) atûtilísáput.
Stk. 4. Akilerârtugssautitap stk. 1-ime aulajangersagaK maligdlugo nautsorssûsiortugssaussup nautsorssûtit táukualo túngavê (bilagê)ukiup nautsorssûsiorfmp pineKartup nâneranit ukiut tatdlimat pârísavai.

§ 54. Nangminêrdlune nalunaerssût píssusigssamisôrtoK pivfîgssaugatdlartitdlugo nagsiúneKarsimángigpat, nagsiússivigssardle uvdlunik 10-nik KímorneKarsimángigpat, aningaussarsianit akilerârutigssat 2 procentimik KagfangneKásáput. pivfigssardle uvdlormik atausinarmik KímorneKarsimagpat KagfaissoKásángilaK. pivfigssaK uvdlunik 10-nik amerdlanerussunigdlunît KímorneKarsimagpat aningaussarsianit akilerârutigssat 5 procentimik KagfangneKásáput. Kagfautigssardle mingnerpâmik 100 krûniúsaoK angnerpâmigdlo 2.000 krûniusínauvdlune.
Stk.  2. Ingmíkut píssutigssaKartitdlugo skatterådip tamákîssumik iláinakortumigdlunît stk. 1-ime Kagfáumik taineKartumik KagfaissoKángínigssaK nalunaerutigisínauvâ.
Stk. 3. Nangminêrdlune nalunaerssûtip píssusigssamisôrtup ingerdlatsinermilo nautsorssûtit nagsiúneKarnigssât uvdlormôrtumik akilîsitsinerit skatterådimit angíssusilerneKartartut atordlugit píngitsailissutigineKarsínauvoK (píngitsôrtugssaujungnaerneKarsínauvoK).
Stk. 4. Selskabip imalunît peKatigîgfiup il. il.nangminêrdlune nalunaerssumut ilángutdlugo nautsorssûtit nagsiússiviup nalâne sule generalforsamlingimit akuerineKarsimángitsut nagsiúsimagpagit generalforsamlingeKartoKarnerata kingornagut kingusingnerpâmik uvdlut 14 Kângiúnerisigut pissortat akilerârusîssartut nalunaerfigineKásáput generalforsamlingip nautsorssûtit pineKartut pivdlugit aulajangerneranik. nalunaerut pivfigssaugatdlartitdlugo nagsiúneKángigpat ãmalo generalforsamlingip aulajangînera aningaussarsiat akilerârutit nautsorssorneKarfîsa KagfangneKarneránik kinguneKarpat táukunúnga nalerKútoK aningaussarsianit akilerârutit Kagfautât tapîssutinik stk. 1-ime maleruagagssat nâpertordlugit nautsorssorneKartunik ilavdlugit tiguniarneKásáput.nalunaerúmik nagsiússinigssaK stk. 3-me maleruagagssiaK nâpertordlugo uvdlormôrtumik akilîsitsinerit atordlugit píngitsailissutigine KarsínauvoK.

 

AkilerârusîneK nãmagigtaitdliûtitdlo suliarineKarnerat.

§ 55. Pissortat akilerârusîssartut akilerârtugssautitat akilerâruserneKartugssat tamarmik aningaussarsiait akilerâruteKautaussugssat angíssusilertásavait.
Stk. 2. Pissortat akilerârusîssartut ugpernarsautigssat Kínutigisínauvait kîsalo akilerârtugssautitat oKaloKatigîngníkut isumaKatigîngniarnigssamut aggersarsínauvdlugit.
Stk. 3. Nangminêrdlune nalunaerssût píssusigssamisôrtoK pigineKángigpat aningaussarsiat akilerâruteKautaussugssat migssingersûsiorníkut angíssusilerneKásáput. Taimáitordle nangminêrdlune nalunaerssût kingusingnerussúkut tákugpat migssingersûsiaK iluarsineKarsínauvoK. nangminêrdlune nalunaerssût erKúngitsutut issigineKarpat aningaussarsiat angíssusilerneKásáput pâsíssutigssat ugpernarsautigssatdlo avdlat pigineKartut túngavigalugit.tamáko túngavigalugit akilerârtugssautitap aningaussarsiainik erKortumik angíssusilîneK ajornarpat aningaussarsiat migssingersûtáinarmik angíssusilerneKásáput.
Stk. 4. Nangminêrdlune nalunaerssût píssusigssamisôrtoK pigineKartoK pissortat akilerârusîssartut nangminêrdlune nalunaerssûtigissanit avdlaussumik angíssusilîniarunik akilerârtugssautitaK periarfigssísavât agdlagkatigut oKaloKatigîngníkutdlunît isumaKatigîngniarníkut oKauseKarnigssãnik. taimáitoKartitdlugo ãmalo angíssusilîneK nangminêrdlune nalunaerssumik píssusigssamisôrtumik tigúmissaKartoKartínago akilerârtugssautitaK angíssusilînermik, táussuma túngavianik kîsalo stk. 6 maligdlugo nãmagigtaitdliorsínauneranik kalerríneKásaoK.
Stk. 5. Pissortat akilerârusîssartut angíssusilîneK kingusingnerussúkut suliarerKigdlugulo avdlángortísínauvât. suliarerKîneK inerêrsimásaoK stk. 7 maligdlugo periarfigssaKKângiútínago. pissortat akilerârusîssartut angíssusilînermik avdlángortitsitínatik akilerârtugssautitaK periarfígssísavât agdlagkatigut oKaloKatigîngníkutdlunît isumaKatigîngniarníkut oKauseKarnigssânik. taimatut pissoKartitdlugo akilerârtugssautitamut angíssusilînerup avdlángornera pivdlugo kalerrînerme avdlángortitsinerup perKutigissainik kîsalo stk. 6 maligdlugo nãmagigtaitdliorsínaunermut ilitsersûtinik nalunaerutigingnigtoKartásaoK.
Stk. 6. Maleruagagssat Kulâne taineKartut maligdlugit angíssusilînermut nãmagigtaitdliût pissortanut akilerârusîssartunut túniúneKásaoK. nãmagigtaitdliût agdlagkatigôrtugssaK perKutaussunigdlo navsuiautitaKartugssaK tiguneKarêrsimásaoK sap. ak. sisamat Kângiútínagit pineKartup aulajangînermik nãmagigtaitdliûtigissanik kalerríneranit. pissortat akilerârusîssartut nãmagigtaitdliortup anguniagânut nâpertûtivíngigsumik aulajangingínermingne nãmagigtaitdliortoK periarfigssísavât oKaloKatigingningníkut isumaKatigîngniarnigssamut. taimatut pissoKartitdlugo nãmagigtaitdliortumut aulajangînermik kalerrînerme tamatumúnga túngaviussut nalunaerutigineKásáput skatterådimutdlo nãmagigtaitdliorsínaunermik ilitsersuineKardlune.
Stk. 7. Aningaussarsianik akilerâruteKautaussugssanik angíssusilîneK ãma stk. 6 maligdlugo nãmagigtaitdliûtinik suliaKarneK inerêrsimásáput kingusingnerpâmik 1. september ukiume Káumatisiutit maligdlugit ukiup aningaussarsiorfiup angíssusilîvfigissap tugdliane.

§ 56. Pissortat akilerârusîssartut angíssusilînermut pivfigssarissâta nâneranit Káumat Kângiútínago, tak. § 55, stk. 7, angíssusilînerit suliarineKarsimassut agdlagtorsimavfiat skatterådimut nagsiúneKásaoK. Akilerârtaraerme KutdlersaKarfiup agdlagtorsimavfit ilusilerneKarnigssãnut il. il. maligtarissagssat aulajangersásavai.
Stk. 2. Pissortat akilerârusîssartut aningaussarsianik akilerâruteKautaussugssanik angíssusilînerat skatterådimut nãmagigtaitdliûtigineKarsínauvoK sap. ak. sisamat Kângiúíínagit pineKartup aulajangînermik nãmagigtaitdliûtaussumik kalerríneKarneranit. skatterådip pivfigssautitaussumik akimuineK sumigínarsínauvâ ingmíkut ítunik píssutigssaicartoKarsoriguniuk. nãmagigtaitdliût agdlagkatigôrtugssaK perKutaussunigdlo navsuiautitaKartugssaK pissortat akilerârusîssartut avKutigalugit túniúneKásaoK.
Stk. 3. Skatteråde aulajangîsínago pissortanit akilerârusissartunit oKauseKáumik piniartoKásaoK tamatumalo kingorna nãmagigtaitdliortup oKauserissainut nãpertûtivíngitsumik aulajangîneKásagpat nãmagigtaitdlíortoK periarfigssíneKásaoK skatterådimik oKaloKatigingningníkut isumaKatigingningniarnigssânut. skatterådip aulajangînera nalunaerutigingningníkut suliarineKásaoK, tássanilo píssutaussut kîsalo § 57 maligdlugo nãmagigtaitdliorsínaunernik ilitsersût ilángúneKásavdlutik.
Stk. 4. Skatteråde Kanordlunît nãmagigtaitdliût imaKaraluarpat pisínautitauvoK angíssusilîneK atautsimut tamât aulajangîvfigissagssángordlugo tigúsavdlugo.
Stk. 5. Skatterådip pissortat akilerârusîssartut angíssusilînerat misigssorKísavdlugo avdlángortísavdlugulo tigusínauvâ. angíssusilînermik KagfaineK angíssusilîneK migssingersûtáinarmik túngaveKartitdlugo pisínáungilaK ukiup aningaussarsiorfiup pineKartup nâneranit ukiut pingasut Kângiúnerat akimorneKarsimatitdlugo. skatteråde aulajangîsínago pissortanit akilerârusîssartunit oKauseKáumik piniartoKásaoK, taimatutdlo akilerârtugssautitaK periarfigssíneKasaoK oKaloKatigingningníkut skatterådimik isumaKatigingningniarnigssânut. skatterådip aulajangînera nalunaerutigingningníkut suliarineKásaoK, tássanilo píssutaussut kîsalo § 57 maligdlugo nãmagigtaitdliorsínaunermik ilitsersût ilángúneKasavdlutik.
Stk. 6. Skatterådip suliagssat stk. 3 ãma stk.5 maligdlugit aulajangîvfigineKarsimassut suliarerKigsínauvai. suliarerKînerme stk. 5-ime aulajangersagkat atûtísáput.

§ 58. Aulajangînerit skatterådimut § 56, stk.3, 5 ãma 6 kîsalo § 66, stk. 2 maligdlugit suliarineKartut akilerârtugssautitanit skatterådime suliarerKitagssángortíneKarsínáuput sap. ak. sisamat Kângiútínagit pineKartup aulajangînermik táussumínga nalunaerfigineKarneranît. skatterådip pivfigssautitaussumik akimuineK sumigínarsínauvâ ingmíkut ítunik píssutigssaKarsoriguniuk. nãmagigtaitdliût agdlagkatigôrtugssaK perKutaussunigdlo navsuiautitaKartugssaK pissortat akilerârusîssartut avKutigalugit túniúneKarsínauvoK.
Stk. 2. Skatteråde aulajangîsínago pissortanit akilerârusîssartunit oKauseKáumik piniartoKásaoK tamatumalo kingorna nãmagigtaitdliortup oKautigissainut nâpertûtivíngitsumik aulajangîneKásagpat nãmagigtaitdliortoK periarfigssíneKásaoK skatterådimik oKaloKatigingningníkut isumaKatigingningniarnigssânut.skatterådip aulajangînera nalunaerutigingningníkut suliarineKásaoK, tássanilo píssutaussut kîsalo erKartussissutigut misiligtínigssânut periarfigssat tássungalo pivflgssautitaussoK,tak. § 59, ilisimatitsíssutigineKásavdlutik.
Stk. 3. Skatteråde KínuteKautivdlunît imâ KanoK ítûgaluarpat pigínautitauvoK angíssusilîneK atautsimut aulajangîvfigissagssángordlugo tigusinigssaminut.

§ 58. Táukunane § 56, stk. 3, 5 ãma 6-ime,§ 57, stk. 2-me ãmalo § 66, stk. 2-me taineKartune pissoKartitdlugo akilerârtartup skatterådimik oKaloKatigingningnermigut isumaKatigîngniarnigssamik KínuteKartitdlugo landsstyre aulajangîsínauvoK akilerârtartup angalanerminut aningaussartûtaisa tamarmik ilaisalunît matuneKarnigssãnik píssutsit ingmíkut ítut tamána nâpertusorinartípássuk. angalanermut aningaussartûtit landskassemit akilerneKásáput.

§ 59. Skatterådip § 57, stk. 2 maligdlugo aulajangînera akilerârtugssautitamit Kalâtdlitnunâta landsretianut suliaríngnigtugssamut sujugdliussumut suliagssissutigisínauvâ Káumatit arfmigdlit Kângiútínagit pineKartup aulajangînermik tamatumínga nalunaerfígineKarneranît. ingmíkut píssutigssaKartitdlugo landsdommerip suliagssîneK pisínautísínauvâ taimailiornigssamut pivfígssarititaussoK akimorneKarsimagaluarpatdlunît. suliagssissutigineKartoK tássáusaoK landsstyre.
Stk. 2. Landsstyrep aulajangersagkatigut stk.1-ime piumassaussut maligdlugit skatterådip §56, stk. 3, 5 ãma 6, § 57, stk. 2 ãma § 66, stk.2 maligdlugit aulajangînere Kalâtdlit-nunâta landsretianut suliaringnigtugssamut sujugdlermut suliagssissutigisínauvai. suliagssissutigineKartoK tássáusaoK akilerârtugssautitaK.

 

Inârúmik nautsorssuineK il. Il.

§ 60. Kommunep akilerârfiup akilerârutigssavît nautsorssúsavai aningaussarsiat akiler âruteKautaussugssat angíssusilerneKaraerat iûngavigalugo.

§ 61. Akilerârutigssavingnit akilerârutaugaídlartut ukunúnga akiliutigisimassat ilángautigineKásáput:
1) akilerârutitut A-tut unerartitat,
2) akilerârutitut B-tut ukiume akilerârusîvfingme kingusingnerpâmik 1. april akiliutigineKarsimassut,
3) § 46 najorKutaralugo akiliutit, imalunît
4) § 75 najorKutaralugo akiliutit.
Stk. 2. Aningaussat stk. 1 maligdlugo ilángautigineKartugssat nautsorssorneráne akilerârutit § 50 najorKutaralugo utertíneKarsimajungnartut ilángautigineKásáput.
Stk. 3. Landsstyre maleruagagssanik aulajangersaisínauvoK tamatumûna akilerârtugssautitaK aningaussat KanoK amerdlatigissut akilerârutaugatdlartutut akiliutigineKarsimaneránik imalunît unerartíneKarsimaneránik nalunaerutigingnigtugssángordlugo.

§ 62. Akilerârutigssavît akilerârutaugatdlartunit § 61 maligdlugo ilángautigineKartugssanit angnerugpata aningaussat angnerússutait akilerârtugssautitap akilerârutigssat sivnerisut akilertariaKásavai. akilerârutigssatdle sivnere 100 krûninit mingnerussut tiguniarneKásángitdlat.
Stk. 2. Akilerârutit sivnerinik akiligagssaKarpat tapiliússat akilerârutit sivnerisa 8 procentînik angíssusigdlit ãma akilerneKásáput. tapiliússat kommunep akilerârfiup pissagssarai.
Stk. 3. Akilerârutigssat sivnere akilerârutit agdlagartât (skattebillet) atordlugo kommunemit akilerârfingmit tiguniarneKásáput. akilerârutigssat sivnere stk. 2 maligdlugo tapiliússanik ilagdlit pingasúngordlugit avigdlugit akiligagssángúsáput ukiume akilerârusîvingme akilerârutitut B-tut kingugdlertut pingasutut akiligagssángorfigssaKardlutigdlo akilînigssamut pivfigssautitartaKardlutik, tak. § 44, stk. 3.
Stk. 4. Landsstyre akilerârutigssat sivnerisa ukiume akilerârusîvingme imalunît tugdliane akilerârutaugatdlartut peKatigalugit tigvmiarneKarnigssãnut maleruagagssiorsínauvoK.
Stk. 5. Akilerârutigssavît KagfangneKarnigssãnik kinguneKartumik kingusingnerussúkut aulajangîneKarpat akilerârutit aningaussartait akilînerme mingnårutaussut 10 procentimik tapeKardlutik Káumatip aulajangînermit Káumatit pingasut Kângiútut tugdliata autdlarKautâne akiligagssángúsåput, ãmalo Káumatip akilîssugssángorfiup uvdluisa 20-at tássauvdlune uvdloK pivfigssautitdlugo akilîvfigssaK kingugdlerpâK. uvdloK pivfigssautitdlugo akilîvfigssaK kingugdlerpâK nagdliútûgpat arfíníngortûgpatdlunît pivfigssautitaussoK uvdluínarmut tugdlermut sivitsorneKásaoK. tapiliússaK kommunep akilerârfiup pissagssarâ.
Stk. 6. Aningaussat stk. 3-me 5-imilo taineKartut korûninut ilivitsunut ámut akungnaitdlineKásáput.

§ 63. Akilerârutaugatdlartut § 61 maligdlugo ilángautigineKartut akilerârutigssavingnit angnerugpata aningaussat angnerússutait akilerârutit sípûtáitut akilerârtugssautitaussumut utertíneKásáput. utertitsissoKásángilardle akilerârutit sípûtait 100 krûninit mingnerugpata.
Stk. 2. Akilerârutit sípûtait utertíneKásagpata akilerártugssautitaK aningaussat 8 procentînik taortisiaKártíneKasaoK. taortisiat kommunep akilerârfiup akilísavai. akilerârutit sípûtait aningaussanit § 46 maligdlugo ukiup aningaussarsiorfiup nârêrneratigut akiliutigineKarsimassunik igdluatungigssaKartíneKarpata taortisiat taimáitoK 4 procentináusáput. akilerârutit sípûtait 100.000 krûninit amerdlanerugpata amerdlanerússutáinut túngassunik taortisiaKartitsineKásángilaK.
Stk. 3. Akilerârutit sípûtait kommunemit akilerârfmgmit utertíneKásáput.
Stk. 4. Akilerârutit sípûtait taortisiatdlo stk. 2 maligdlugo pissagssat ukiume akilerârusîvingme 1. september nagdlertínago utertíneKásáput. utertitsineK 1. septemberimit kingusingnerussúkut pigpat akilerârtartoK stk. 5 oKauseKatigît áipât maligdlugo erniasiaKartíneKásaoK, táukulo kommunep akilerârfiup akilísavai. utertitsineKartínago utertitagssat aningaussarsianit akilerârutinik akîtsugaujungnartunik akiligagssángorsimassunik erniartalingnikilángarneKásáput.
Stk. 5. Akilerârutigssavît áparneKarneránik kinguneKartumik kingusingnerussúkut aulajangîneKarpat akilerârutit aningaussartait akilînerme angnârutausimassut aulajangînerup kingorna Káumatip atautsip Kângiutíngínerane utertíneKásáput, stk. 2-me maleruagagssat maligdlugit taortisiartalerdlugit. akilerârtugssautitaK aningaussat utertíneKartut pivdlugit ukiume akilerârusîvingme 1. septemberimit autdlartítumik Káumatit autdlartínere tamaisa 1/2 procentimik erniasiaKartíneKásaoK. utertitagssat aningaussanut § 62, stk. 5 maligdlugo tiguniarneKarsimassunut túngassut erniait aitsât nautsorssorneKalísáput uvdlormit akiligagssángorfigisimassamit. erniat kommunep akilerârfiup akilísavai.
Stk. 6. Aningaussat stk. 4-me 5-imilo taineKartut korûninut ilivitsunut ámut akungnaitdlineKásáput.

§ 64. Aningaussarsianik § 11, stk. 2 maligdlugo inârutaussumik angíssusilînerme § 62 maligdlugo tapiliússanik nautsorssuissoKásá-ngilaK, taimatutdlo § 63 maligdlugo taortisiagssanik akilîssoKásanane.
Stk. 2. Kommunep akilerârfiup akilerârutit sípûtigiungnagait, tak. § 11, stk. 2, akilísavai kingusingnerpâmik nangminêrdlune nalunaerssûtip akilerârtarnerme pissortanit tiguneKarneranit Káumatit tatdlimat Kángiúnerisigut. pivfigssautitdlugo utertitsineKángigpat pigissat toKussup Kimatai aningaussat erniáinik pissagssaKartitáusáput pivfigssap oKauseKatigîngne sujugdlerne taineKartup kingornagut Káumatit autdlartínere tamaisa '/2 procentimik. erniat kommunep akilerârfiup akilisavai.
Stk. 3. Pigissat toKussup Kimatai akilerârutigssat sivneriungnagáinik, tak. § 11, stk. 2, akilisáput Káumatisiutit maligdlugit Káumatip inârutaussumik angíssusilîneK pivdlugo nalunaerúmik tigussaKarnermit Káumatit pingasut Kângiúneráne tugdliútup autdlarKautâne, Káumativdlo akilîssugssángorfiussup uvdluisa 20-at pivfigssaugatdlartitdlugo akilîvfigssamut kingugdlerpautitdlugo. uvdloK pivfigssautitdlugo akilîvfigssaK kingugdlerpâK nagdliútûgpat arfíníngortûgpatdlunît pivfigssautitaussoK uvdluínarmut tugdlermut sivitsorneKásaoK.
Stk. 4. Aningaussat stk. 2-me 3-milo taineKartut korûninut ilivitsunut ámut akungnaitdlineKásáput.

§ 65. PigingneKatigît peKatigîgfîtdlo il. il. § 1 ãma § 2 maligdlugit akilerârtugssautitaussut akilerârutigssaisa 99 kr. sivnersimagpatigit akilerârutit agdlagartât atordlugo kommunemit akilerârfingmit stk. 2 maligdlugo tapiliússanik ilavdlugit tiguniarneKásáput.
Stk. 2. Akilerârutinik akilîssoKásagpat tapiliússaK akilerârutit 6 procentiat akilerneKásaoK.tapiliússaK kommunep akilerârfiup pissagssarâ.
Stk. 3. Akilerârutit tapîlo stk. 2 maligdlugo ilángúneKartut ukiume akilerârusîvingme novemberip autdlarKautâne akiligagssángúsáput,Káumatip akilîssugssángorfiup uvdluisa 20-at tássauvdlune uvdloK pivfigssautitdlugo akilîvfigssaK kingugdlerpâK. nagdliútûgpat arfiníngortûgpatdlunît pivfigssautitaussoK uvdluínarmut tugdlermut sivitsorneKásaoK.
Stk. 4. Akilerârutit KagfangneKarnigssãnik kinguneKartumik kingusingnerussúkut aulajangîneKarpat aningaussat akilînerme mingnârutaussut 8 procentimik taperdlugit Káumatip aulajangînermit Káumatit pingasut Kângiúneráne tugdliútup autdlarKautâne akiligagssángúsáput, Káumativdlo akilîssugssángorfiup uvdluisa 20-at tássauvdlune pivfîgssautitdlugo akilîvfigssaK kingugdlerpâK. uvdloK pivfigssautitdlugo akilîvfigssaK kingugdlerpâK nagdliútûgpat, arfiníngortûgpatdlunît pivfigssautitaussoK uvdluínarmut tugdlermut sivitsorneKásaoK. tapiliússaK kommunep akilerârfiup pissagssatâ.
Stk. 5. Akilerârutit áparneKarnigssãnik kinguneKartumik kingusingnerussúkut aulajangîneKarpat aningaussat akilînerme angnârutaussut 6 procentimik tapeKardlutik aulajangînermit Káumat atauseKKângiútínago utertíneKásáput. akilerârtugssautitaK ukiume akilerârusîvingme 1. novemberimit autdlartítumikKáumatit autdlartínere tamaisa utertitagssat ½ procentînik erniarsiaKartíneKásaoK. utertitagssat aningaussanut stk. 4 maligdlugo tiguniarneKarsimassunut túngassut erniait aitsât nautsorssorneKalísáput uvdlormit akiligagssángorfigisimassamit. erniat kommunep akilerârfiup akilísavai.
Stk. 6.Aningaussat stk. 3, 4 ãma 5-ime taineKartut korûninut ilivitsunut ámut akungnaitdlineKásáput.
Stk. 7. Landsstyre píssutsine ingmíkut ítune akuerssisínauvoK stk. 2,4 ãma 5-ime tapiliússat taigorneKartut akilerârutinik pigingneKatigîngnit peKatigîgfingnitdlo il. il. akilîsitsiniarnerme atúngitsôrneKarsínaussut.

§ 66. Aulajangînerit §§ 60-65 maligdlugit suliarineKartut skatterådimut suliarerKitagssángortíneKarsínáuput pineKartup aulajangînermik nãmagigtaitdliûtigineKartumik nalunaerfigineKarneranit sap. ak. sisamat Kângiútínagit. skatterådip pivfîgssautitaussumik akimuineK sumigínarsínauvâ ingmíkut ítunik píssutigssaKarsoriguniuk. nãmagigtaitdliût agdlagkatigôrtugssaK perKutaussunigdlo navsuiautitaKartugssaK kommune akilerârfik avKutigalugo túniúneKarsínauvoK.
Stk. 2. Skatteråde aulajangîsínago kommunemit akilerârfingmit oKauseKáumik piniartoKásaoK, tamatumalo kingorna nãmagigtaitdliortup oKautigissainut nâpertûtivíngitsumik aulajangîneKásagpat nãmagigtaitdliortoK periarfissíneKásaoK skatterådimik oKaloKatigingningníkut isumaKatigîngniarnigssamut. Skatterådip aulajangînera nalunaerutigingningníkut suliarineKásaoK, táunalo píssutaussunik kîsalo § 57 maligdlugo nãmagigtaitdliorsínauneranik imaKásaoK.

§ 67. § 66 maligdlugo nãmagigtaitdliorneK kîsalo angíssusilînermut nãmagigtaitdliornerit § 55, stk. 6, § 56, stk. 2, § 57, stk. 1 ãma § 59,stk. 1 maligdlugit pissut nãmagigtaitdliortup akilerârutinik akiligagssángorfîne akilingínigssanut túngavigineKarsínáungitdlat. píssutsit ingmíkut ítut pissariaKartípássuk taimáitoKKínuteKartoKarneratigut akilerârutit iláinik nãmagigtaitdliumut túngassunik akilînigssamik tamákîssumik iláinakortumigdlunît kinguartitsinermik skatteråde nalunaeruteKarsínauvoK.

§ 68. Akilerârutit akilerârtugssautitap akiligagssai pivfigssautitdlugo akilerneKarsimángigpata akilerârtugssautitap erniat uvdlormit akilîvfigssángorfingmit nautsorssugkat Káumatit autdlartítut tamaisa ½ procentiussut akilísavai. erniat kommunep akilerârfiup pissagssarai.
Stk. 2. Akilerârutit unerartitsissugssautitap akiligagssai pivfigssautitdlugo akilerneKángigpata unerartitsissugssautitap erniat uvdlormit akilîvfigssángorfmgmit nautsorssugkat Káumatit autdlartítut tamaisa 1 procentiussut akilísavai. § 42, stk. 1-ime aningaussat pineKartut akilerneKarfigssât tássauvoK unerartitsinermit Káumatip tugdliussup uvdluisa sujugdliat, aningaussatdlo § 71-ime pineKartut akilerneKarfigssât tássauvdlune uvdloK iluanârutisianik túniússinigssamik isumaKatigissuteKarfik imalunît pissagssángortitsivik. erniat sulisitsissup kommuneata pissagssarai, taimátordle pigingneKatigît kommuneata pissagssarai iluanârutisianit akilerârutit erniait.

§ 69. Píssutsit akilerârtugssautitaunermut túngassut ukiup ingerdlanerane avdlángûteKarsimagpata nangminêrdlune nalunaerssûtit túniúneKarnigssãnut, akilerârusînermut ãmalo akilerârutinik akilînigssamut, tiguniainigssamut ernialersuinermutdlo il. il. maleruagagssanik ingmíkut ítunik landsstyre aulajangersaisínauvoK.

 

Kapitale 6.
I luanârutisianit akilerârutit.

§ 70. Aktieselskabine, tamatumúngalo ilángutdlugo anpartsselskabine, Kalâtdlit-nunãne sumîvfeKartutut nalunaerssorneKarsimassune aktietigut iluanârutit túniúneKarnigssaisa imalunît pissagssángortíneKarnigssaisa isumaKatigîssutigíneKarneririut tamanut atatitdlugo pigingneKatigît iluanârutisiat procentê landsstyrep Káumatisiutit maligdlugit ukiume tássane atugagssatut aulajangersimassai, tak. § 30, stk. 2, unerartításavait. aningaussat unerartitat »iluanârutisianit akilerârutit«-nik taineKartugssat inârutaussumik akilerârutáuput.
Stk. 2. Iluanârutisiatut issigineKarput sûtdlunît aktiautilingnut pissagssaritíneKartut tamaisa, taimâgdlât aktiat akilersínagit aktiautilingnut túniúneKartut, akilîsínaujungnaernerme pigissat aningaussángortitauneráne iluanârutit, aktiatigôrtumik aningaussautit ikilisitauneránut ãma aktiat pigingneKatigîngnut pilersitsissûssunut tunineKarneránut atassumik avguáussat pínagit. píssutsit táuko ãma atuput anpartinik pigingnigtunik iluanârutisisitsinerme.
Stk. 3. Akilerârutit iluanârutisianit tamanit ilángautitaKangitsunit nautsorssorneKásáput.
Stk. 4. Akilerârutinik unerartitsineK iluanârutisianit piumassarineKartunit avdlanit, táukunúnga ilángutdlugit aktieselskabimit anpartsselskabimitdlunît piumassarineKartut, sagdliutitagssauvoK.

§ 71. Iluanârutisianit akilerârutit unerartitat pigingneKatigît kommunemut akilerârfmgmingnut akilísavait uvdlormit pigssarsiap túniúnigssâta pissagssángortíneKarneratalunît isumaKatigissutigineKarfianit Káumat atauseK nâtínago. túniússinermut peKataussumik pigingneKatigît isumaKatigissuteKarsimaneK landsstyrep inássutigissâtut píssuteKartitdlugo nalunaerutigísavât. IsumaKatigissuteKarsimagpat iluanârutisiaKartitsineKásángitsoK ãma tamána pivdlugo Káumat atauseKKângiútínago pâsíssutigssanik nagsiússissoKásaoK. pâsíssutigssanik taineKartunik nagsiússinigssaK landsstyremit landsstyrevdlunît taimailiornigssamut pigínautitânit aulajangersarneKartunik uvdlormôrtunik akilîssugssángortitsiníkut píngitsôrtugssaujungnaersitausínauvoK.

§ 72. Kinalunît iluanârutisianik tigusivdlunilunît pissagssaKartitaussoK nãmaginartumik kináussutsiminik ugpernarsaisimagune piumassaKarsínauvoK túniússivdlunilunît pissagssaKartitsissup landsstyrep píssusigssautitâtut píssuseKartumik túniússineK pissagssaKartitsinerdlunît ugpernarsásagâ.
Stk. 2. Aulajangersagkat § 43, stk. 2-mitut taimaitdlutik atûtísáput akiliuteKarsimanerup pissagssaKartitsisimaneruvdlunît ugpernarsarneKarneranut matumane pineKartumut.

§ 73. Kinalunît § 3 maligdlugo akilerârtugssautitáungitsoK iluanârutisianik pissarsimagpat § 70 maligdlugo iluanârutisianit akilerârutinik unerartitanik ilángarneKarsimassunik KínuteKarníkut aningaussat akilerârutausimassut kommunalbestyrelsemit sussagssaKartumit utertíneKásáput.

 

Kapitale 7.
Aulajangersagkat akissugssaunermut tiguniaissarnermutdlo túngassut.

§ 74. Kinalunît akilerârutinik unerartitsissugssaunerminik nãmagsingníngitsôrdlunilunît mingnâgkanik unerartitsissoK akilerârtarnerme pissortanut sussagssaKartunut, tak. §§ 42 ãma 71, nangminêrdlune aningaussat amigautaussut akilernigssãnut akissugssauvoK, Kularnaitdlisarsínáungíkuniuk inatsíme matumane aulajangersagkanik maleruainiarnermine sumigínaisimanane.
Stk. 2. Kinalûnît inatsit mána maligdlugo akilerârutinik unerartitsísimassoK akilerârtarnerme pissortanut pineKartunut aningaussat unerartitaussut akilernigssãnut akissugssauvoK.
Stk. 3. Unerartitsissugssautitamut piumassaKautit táussuma atugarissainik píssuteKartumik erKortumik nautsorssorneKarsínáungigpata akilerârtarnerme pissortaussut piumassarineKartunik migssingersûtáinaussunik angíssusilîgatdlarsínáuput.

§ 75. Aningaussarsiat A-t akilerârutinik unerartitsíssutigineKarsimángigpata imalunît unerartitat mingnâgausimagpata aningaussarsissup piumassaKarníkut ernerdlune aningaussat amigautaussut kommunemut akilerârfmgmut akilísavai.

§ 76. § 2 maligdlugo akilerârtugssautitanut sivnîssutut pigínauneKartitat Kalâtdlit nunãnîtut akilerârutit akilerârtugssautitanit táukunánga akiligagssautitaussut akilerneKarnigssãnut akissugssaoKatáuput.

§ 77. Äiparît atautsimut akilerârtitaussut akilerârutit akilerneKarnigssãnut ássigîngmik akissugssaoKatigîgput.

§ 78. Akilerárutit toKusimassumut akiligagssautitaussut toKup kingornatigut aitsât akileráruserneKarsimassut pivdlugit pigissat toKussup Kimatai imalunît kingornússissugssat akissugssáuput. kingornússissugssat ássigîngmik akissugssaoKatigîgput taimâgdlâtdle kingornússarsianik tigussaKarnermigsut imalunît kingornússarsianik sujumôrtumik tigussaKarsimanermigsut angnertutigissumik, áipaussordle tamatuma saniatigut ãma Kimatanik pissagssaKartitaunermisut angnertutigissumik akissugssáussuseKarpoK. pissugssáussuseK toKusimassup akiligagssaKarfinik nalunaerfígingningnermit súnerneKartugssáungilaK.

§ 79. PigingneKatigît peKatigîgfígdlunît il. il.atorungnaersimagpata pigissatdlo nalingat aktianik pigingnigtunut, anpartinik pigingnigtunut ilaussortanutdlunît avguáuneKarsimagpat pigingneKatigît peKatigîgfîuvdlunît aningaussarsianit akilerârutigssáinut aningaussanik nãmagtunik' igdluartitsineKarsimanane tauva aktianik pigingnigtut, anpartinik pigingnigtut ilaussortatdlo ãmalo akiligagssanik isumangnaeriniarnerme ârKigssussissoK, imalunît taimáítumik torKaineKarsimananilunît pigínautitsineKarsimángigpat sujulerssuissut, ássigîngmik akissugssáussuseKaKatigîgdlutik akilerârutit akilerneKarnigssãnut akissugssáuput. akiligagssanik isumangnaeriniarnerme ârKigssussissumut (sujulerssuissunut) ássigîngmik akissugssaoKatigîgfiussumik piumassaKartoKarsínáungilaK aningaussat aktiautilingnut, anpartinik pigingnigtunut ilaussortanutdlunît avguáuneKarsimassut katíneránit angnerussumik, ãmalo aktiautigdlit, anpartinik pigingnigtut ilaussortatdlunît taimâgdlât kátuvfingmit pisimassamigtut angnertutigissumik akissugssáussuseKarput.

§ 80. Akilerârutit pivfigssautitdlugo akilerneKarsimángigpata aningaussat amigautaussut tapissutit, erniat ingmíkutdlo akiliutigssat ilángutdlugit Kalâtdlit-nunãne tiguniarneKarsínáuput maleruagagssat landsstyrep aulajangigai maligdlugit pigissanik arsâringnigdlune akilîsitsiniartartut (pantefoged) pigínautitaussut ikiortigalugit, taimatutdlo ãma Kalâtdlit-nunãne erKartussissarnermik inatsíme aulajangerneKarsimassutut ítunik emartussutit isumaKatigîngneritdlunît aningaussanik akilînigssamut túngassut ássinginik iliordlune.
Stk. 2. AkilerârtugssautitaK nangmineK tigusiniaivigineKalugsínarsimagpat pissariaKarpat tigusiniarneK pisínauvoK § 5, stk. 2 nâpertordlugo pigissat (aningaussautit) iluanârutigititait angajorKâne akilerâruserneKartarpata mêrKat pigissaisa tiguneKarnerisigut. Tamána atûtíngilaK akilerârutit unerartitsissugssautitap unerartitagssaisa táussumánga tiguniarneráne.

§ 81. Akilerârutit pivfigssautitdlugo akilerneKarsimángigpata akilerârtarnerme pissortat pineKartut akilerârtugssautitap unerartitsissugssautitavdlunit Kalâtdlit-nunãne sulisitsissua agdlagfigalugo perKusínauvât atorfeKartup kivfartussinermine aningaussángordlugit akigssarsiaisa iláinik aningaussat amigautaussut tapissutinik, ernianik ingmíkutdlo akiliutigssanik ilagdlit  matuneKarnigssãnut nãmagtunik unerartitsivdlunilo unerartitanik akilerârtarnerme pissortanut pineKartunut akiliuteKarKuvdlugo. perKússut taimáitoK nâpertordlugo unerartitsissugssauneK ãma akigssarsianik il. il. sujumôrtumik akilînermut sumutdlunît túngavoK. kivfartussinerme aningaussarsiat pineKartup aningaussanik kivfartussinerme nagsatânik inungmit avdlamit (pingajûssumit) tigussaminik tigúmingninarneratigut pineKarpata § 41, stk. 2-me maleruagagssiat taimaitdlutik atutugssáuput paragrafe mána maligdlugo unigtitsinerit tungaisigut.
Stk. 2. Maleruagagssiat inatsisine avdlane aulajangersagkat avdlatut ítut soKutiginagit ãma nâlagauvfingme, landsstyreme kommunenilo atorfigdlit akigssarsiáinut il. il. atûput.
Stk. 3. UnigtitsivigineKarKussaK perKussînerup nalâne sulisitsissume pineKartume sulivfeKángigpat sulisitsissoK pissugssauvoK uvdlut tatdlimat Kângiútínagit tamána pivdlugo akilerârtarnerme pissortanut nalunaeruteKarnigssamut. sulissoringningnerup taimaitísimaneranik sulisitsissoK taimatut nahmaeruteKartugssautitaugujortaoK tamána sujorKutdlugo unigtitsinigssamut perKússúmik tigussaKarsimagune ãmalo akilerârutitigut akîtsoK tamatumane pineKartoK sulissoringningnerup taimaitínerane tamât' akilerneKarsimángigpat. taimaitínerup kingoraagut uvdlut tatdlimat Kângiútínagit tamána pivdlugo akilerârtarnerme pissortaussut nalunaerfigineKásáput.
Stk. 4. Maleruagagssiat stk. 1 oKauseKatigît sujugdlernitut taimaitdlutik atûtugssáuput § 37, stk. 1, nr. 2-me pineKartutut ítunut ãmalo utarKîsaugatdlartumik aningaussarsiat, soraernerússutisiat ikiûtitdlo ássigissait avdlat Kalâtdlit-nunãne pineKartartut ãmalo nâlagauvfiup, landskassep, kommunet, pissortat avdlat imalunît inuínait kassînit akilerneKartartut pivdlugit, kîsalo Kalâtdlit-nunãne tuniniainerme aningaussarsianut aulisarníkut, piniarníkut, autdlainiarníkut, savauteKarníkut sanalugtarníkutdlo niorKutinit pineKartartunut.
Stk. 5. Maleruagagssiat stk. 1-4-mîtut taimaitdlutik atutugssáuput aningaussat unerartitsissugssautitap stk. 1-4 maligdlugit akiligagssarissaisa tiguniarneránut.
Stk. 6. Stk. 1-5 maligdlugit unigtitsineK písaoK mássa akiliuteKarneK inatsit mána maligdlugo akilerârutinik A-nik unerartitsivigineKaraluartoK. unigtitat angnerpâmik tássausínáuput aningaussarsiat akilerârutinik A-nik unerartitserêrnerme 15 procentê.
Stk. 7. Maleruagagssiat § 38, stk. 3-mitut aulajangersagaK mána maligdlugo unigtitsinernut taimaitdlutik atûtísáput.
Stk. 8. Landsstyre maleruagagssiúsaoK aningaussat paragrafime matumane aulajangersagkat maligdlugit unigtitausimassut akilerneKardlutigdlo pissugssanut túniúneKarnigssãnut túngassunik. § 42, stk. 5 oKauseKatigît áipait, § 43, § 74, § 80, § 100, stk. 3-5 ãma § 107, stk. 1-ime aulajangersagkat taimaitdlutik atûtísáput píssutsit paragrafime matumane erKartorneKartut tungaisigut.

 

Kapitale 8.
Akilerârutinik isumangnaerineK avguainerdlo.

§ 82. Nuna tamákerdlugo akilerârutit ãma nuna tamákerdlugo ingmíkut akilerârutit landskassep pissagssarai.
Stk. 2. Kommunemut akilerârutit kommunep akilerârfiup pissagssarai.
Stk. 3. Iluanârutisianit akilerârutit pigingneKatigît kommuneata akilerârfiup pissagssarai.
Stk. 4. PigingneKatigît (selskabit) sutdlivîtdlo augtitagssat pivdlugit inatsit najorKutaralugo misigssuinigssamut pîainigssamutdlo akuerineKarsimassut isertitatigut akilerârutait, matumane ãma iluanârutisianit akilerârutit, landskassep pissagssarai. erniat tapitdlo §§ 65 ãma 68 maligdlugit isertitatigut iluanârutisianitdlo akilerârutinut túngassut ãma taima angnertutigissumik landskassemut pissugssauvdlutigdlo landskassemit akiligagssáuput.

§ 83. Kommunet avguaKaatigîgsitdlugo inungmut atautsimut akilerârutitigut isertitaisa ássigingíssutáinut matussíssutigssanik kommunet akilerârutitigut isertitáinik avguáussissarnigssamut maieruagagssat Kalâtdlit-nunãne kommunet katuvfiánik isumaKatigmgningniarêrdlune landsstyrep aulajangísavai.

§ 84. Landsstyre kommunetdlo 1 oktober nagdlertínago akilerârutitigut isertitagssatut migssingersûsiamik ukiumut tugdliútumut túngassumik sanassásáput.

§ 85. Landsstyre maleruagagssiúsaoK akilerârutit kommunet akornáne ãma landskassep kommunetdlo akornáne isumangnaernigssãnut túngassunik.

 

Kapitale 9.
NákutigdlîneK pivdlugo aulajangersagkat.

§ 86. Inûtigssarsiúmik ingerdlássaKartoK nautsorssûsiortartoK kinalunît, inatsit maligdlugo nautsorssûsiortugssautitaugune taimáingíkunilunît ássigîngmik, akilerârtarnerme pissortanit KínuvigineKarune pissugssauvoK nautsorssûtinik bilaginigdlo ukiumut aningaussarsiorfingmut sujulînutdlo túngassunik agdlagkianigdlo avdlanik akilerârusînerme pingâruteKarsínaussunik táukunúnga nagsiússísavdlune.
Stk. 2. Áma taimailiortugssautitáuput pigingneKatigît (selskabit), peKatigîgfit, anguniagaKaKatigît, iluaKutigssiuvfît, aningaussautit aulajangersimassumik atugagssángortitat (legatit) atorfeKarfîtdlo ingmingnut ingerdlátut,inûtigssarsiúmik ingerdlássaKarunik taimáingíkunigdlunît ássigîngmik.
Stk. 3. Nautsorssûtinut atortugssat inungme pingajûssumîgpata táuna, táukunínga (pigingnigtumut) túniússíngíkatdlarsínautitaugaluarunilunît, pâsíssutigssanik akilerârtarnerme pissortanut taimailiortoKarpat atortugssanik atorneKarêrneráne inungmut pingajûssumut pineKartumut utertitsissugssamut túniússísaoK.

§ 87. Inûtigssarsiúmik ingerdlássaKartoK nautsorssûsiortartoK kinalunît, inatsit maligdlugo nautsorssûsiortugssautitaugune taimáingíkunilunît ássigîngmik, pissugssauvoK akilerârtarnerme pissortanik pisínautitsinigssamut táuko najûtdlutik nautsorssûtinik bilaginigdlo tamatumalo saniatigut agdlagkianik avdlanik akilerârusînermut pingâruteKarsínaussunik misigssuivdlutigdlo kassemitûtinik il. il. nautsorssuinigssanut.
Stk. 2. Inûtigssarsiúmik ingerdlássaKartoK kinalunît tamatuma saniatigut pissugssauvoK akilerârtarnerme pissortanik pisínautitsinigssamut táuko najûtdlutik Kuerssuarmitûtinik (lagerimitûtinik), nerssutautinik, peKutinik, maskînanik ingerdlatsinermilo atortunik avdlanik nautsorssuivdlutigdlo KanoK naleKartiginerinik misigssuinigssanut.
Stk. 3. Aulajangersagkat stk. 1 ãma 2-mitut maligdlugit pisínautitaunernik atuinernut landsstyre maleruagagssanik aulajangersaisínauvoK.
Stk. 4. Stk. 1 ãma 2 maligdlugit misigssuinerit il.il. nãmagsineKarnigssât pivdlugo politît akilerârtarnerme pissortanut ikiûtísáput landsstyrep inatsisitdlo atortitauneránut ministereKarfiup isumaKatigissutigisimassait maligdlugit.

§ 88. Kinalunît aningaussarsianik § 37, stk.1 ãma 2-me taineKartutut ítunik sulivfiúminit akiliuteKarsimassoK pissugssauvoK ukiut tamaisa Káumatip januaríp nânera sujorKutdlugo akilerârusînerme atugagssanik akiliutit taimáitut katitdlugit KanoK amerdlatigineránik akilerârutitdlo A-t unerartíneKarsimassut pivdlugit nalunaeruteKarnigssamut. ãmátaoK mákunúnga pâsíssutigssat ilángúneKásáput:
1) inuit atausiákât tamarmik ingmíkut aningaussarsiarisimassaisa KanoK agtiginere,
2) akilerârutit A-t aningaussarsianit táukunánga unerartíneKarsimassut,
3) tigussaKarsimassup arKa, inugtut normua,najugâ kommunelo akilerârfia, ãma
4) pâsíssutigssaujungnartut avdlat tigussaKarsimassup kináussusiata pâsineKarnigssânut pissariaKartut. sutdlivik unigkatdlarpat ukiup aningaussarsiorfiup ilâne Kângiútume ingerdlasimanermik (pâsíssutigssanik) nalunaerusiortoKásaoK kingusingnerpâmik akigssarsisitsinerup kingugdliup pineranît uvdlut Kulit Kângiútínagit.
Stk. 2. Kinalunît atuagkiortut imalunît eríniortut akigssarsiáinik, erKumîtsuliortut akigssarsiáinik, oKalugiautinut akigssarsiarititanik ássigissáinigdlunît akilîsimassoK, sudlivingmik atornermút átartornermutdlunît akilîsimassoK, pigissanik kisermáussanik atuinermut (royalty) akilîsimassoK, imalunît atortugssarKigsutut navssârissanik kisermáussisínautitsíssutit atorneránut, agdlat ilutsitdlo atorneránut, niorKutigssat ilisarnautigalugo nalunaeKutaisa ator-neránut il. il. akiliutinik akiligaKarsimavdlunilunît pissagssaKartitsisimassoK stk. 1-imisut pâsíssutigssaKartitsinigssamut pissugssauvoK.
Stk. 3. Taimáitordle akigssarsiat il. il. Inuk avdla avKutigalugo akilerneKarsimagpata inuk táuna nalunaeruteKartugssautitauvoK sulisitsissoK pâsíssutigssanik túniússaKarsínáungigpat. sulisitsissup akúnermiliútuvdlunît sulissugssarsinerme táuna arKa, najugâ erKortoK inugtutdlo normua pivdlugit pâsíssutigssanik piumassaKarfígísavâ.
Stk. 4. Pâsíssutigssat sulisitsissup kommuneanut túniúneKásáput, tak. § 42.

§ 89. Inuk aningaussarsianik § 88-ime taineKartutut ítunik tigussaKartoK Kalâtdlit-nunãne akilerârtugssautitaujungnaerpat KínuteKarníkut nalunaeruteKartugssautitaussoK pâsíssutigssanik § 88-ime taineKartunik, Káumatisiutit maligdlugit ukiup autdlartíneranit akilerârtugssautitaunerup atorungnaerneranut aningaussarsiausimassunik táukunángalo akilerârutinik A-nik unerartíneKarsimassunik, túniússaKartugssauvoK.
Stk. 2. Pâsíssutigssat táuko ássigissait KínuteKartoKarneratigut inungmut pineKartumut imalunît sivnîssuanut ímaKalûnît pigissanut toKussup Kimatainut túniúneKásáput.

§ 90. Pâsíssutigssat § 88 ãma 89, stk. 1 maligdlugit nangmineK pivdlune nalunaerutigineKartut ássinge aningaussarsisimassup písavai.

§ 91. Pâsíssutigssanik §§ 88-90 maligdlugit túniússinerme maleruagagssianik ersserKingnerussunik landsstyre aulajangersaisínauvoK,tamatumúnga ilángutdlugit pâsíssutigssîssugssautitat iláinut pâsíssutigssînigssamik piumassarissat sákukitdlisínauvdlugit. aningaussarsiat tigusissumut aningaussarsiatut A-júngigpata § 88 maligdlugo pâsíssutigssat ingmíkôrtumik túniúneKarnigssât pivdlugo landsstyre maleruagagssiorsínaugujortaoK. akiliutit pivfigssap aningaussarsiorfiup Kângiuterêrneratigut akilerneKartut pivdlugit pâsíssutigssat ukiume sume túniúneKarnigssât pivdlugo maleruagagssianik landsstyre aulajangisaoK.

§ 92. Kinalunît inûtigssarsiúmik nangminerssordlune ingerdlássaKartoK, ãma (niuveKatigîngnerme) isumaKatigîgsaissartut akitsorteriníkutdlo tuniniaissarfingne pissortat, piumassaKartoKarníkut mákunínga akilerârtarnerme pissortanut pâsíssutigssisáput:
1) inûtigssarsiutinik ingerdlássalingnik avdlanik arKe taissanik niuveKatigingnigsimanerminut avdlanigdlûnit niuveKatigîngnigssamut ikiuisimanerminut túngassunik,
2) suliagssat inûtigssarsiutinik ingerdlássalingnik arKe taissanik sutdlíssíssutigisimavdlugitdlunît táukunane suliarítísimassatik pivdlugit,
3) niuveKatigingningnerup suliavdlunît sûneranik,
4) tunissinerup Kanga pisimaneranik imalunît suliagssap Kanga suliarineKarsimaneranik, kîsalo
5) akigssarsiat Kanga Kanordlo ilivdlutik túniúneKarsimaneránik.
Stk. 2. NiorKutigssiornermik, pisiortornermik tuniniainermigdlo sujunertalingmik peKatigîgfít inûtigssarsiorfeKarfitdlo táukua ássigissait avdlat ãmalo ilaussortamingnut isumangnaigagssatik pivdlugit stk. 1 maligdlugo pâsíssutigssanik nalunaertugssautitáuput.
Stk. 3. Taimailiornigssamut túngavigssaKarsorinarpat landsstyrep skatterådimit kajumigsâruteKarfígineKarêraermigut atausiákâtigut tamatigut aulajangersínauvâ pâsíssutigssat taimáitut piumassarineKásassútaoK inûtigssarsiúmik ingerdlássaKartunut arKe taissáungitsunut túngassunik sussagssaKaKatigîngnertigut.

§ 93. Landsstyrep aulajangersínauvâ aningausserivît, sparekasset, vekselinik niuvernerme isumaKatigîgsaissartut, vekselinik niuvertut avdlatdlo pápiaranik aningaussanik nalilingnik tamanut niorKutaussunik niorKuteKartut inatsitdlo maligdlugo niuvernenningnut agdlagtaiveKartugssaussut pápiaranik aningaussanik nalilingnik pisinerit tunissaKarneritdlo pivdlugit pâsíssutigssanik aningaussarsianik akilerâruteKautaussugssanik aulajangînerme akilerârutinigdlo nautsorssuinerme túngavigikánerneKarsínaussunik akilerârtarnerme pissortanut nalunaerutigingnísassut.
Stk. 2. PisissoK tunissaKartordlunît erKartussíssuserissumik sivnîssututdlunît pigínautitaussumik avdlamik sivnîssoKarpat táuna pissugssauvoK sutdlíssame inugtut normua, arKa najugâlo pivdlugit pâsíssutigssînigssamut.

§ 94. Aningausserivît, sparekasset, andelskasset, aningaussanik niorKutigdlít, vekselinik niorKutigdlit, erKartussíssuserissut avdlatdlo aningaussanik nákutigissagssatut tigussaKartardlutigdlunît inûtigssarsiutigalugo aningaussanik taorsigagssarsisitsissartut akilerârtarnerme KutdlersaKarfingmit piumassaKartoKarneratigut pissugssáuput inuit arKe taissat pivdlugit mákunínga pâsíssutigssînigssamut:
1) aningaussanut katerssugkanut ilángússat,taorsigagssarsiat, perKumautit imalunit aningaussanik torKorsivít,
2) taorsigagssarsiat KanoK agtiginerat, torKortat KanoK agtiginerat imalunît aningaussat nákutigissarissat táukualo iluanârutigitítagaisa KanoK agtiginerat,
3) aningaussanut katerssugkanut taorsigagssarsianutdlunît kontonitut avdlángorarnere, ilángutdlugit pâsíssutigssat checkinut tiguneKarsimassunut ilineKarsimassunutdlunît túngassut,
4) vekselit aningausserivingnut tunineKarsimassut (diskonterede) ãmalo
5) taorsigagssarsiat akîtsortitsineritdlo KularnavêrKusigaunere.
Stk. 2. ArKe taissáungitsut pivdlugit landsstyrep aulajangînera maligdlugo piumassarineKarsínáuput pâsíssutigssat aningaussanut uníngassunut imalunît nákutigissarissanut táukualo iluanârutigititáinut túngassut pigingnigtup ímaKalo tamatuma saniatigut KanoK iliûseKarsínautitaussup inugtut normua, ama najugâlo taivdlugit.
Stk. 3. Akilerârutinut túngatitdlugo misilerainíkut inuit taissat taissáungitsutdlo pivdlugit akilerârtarnerme KutdlersaKarfik landsstyrep aulajangersagai maligdlugit aningausserivît, sparekasset, andelskasset, aningaussanik niuvertut, vekselinik niuvertut erKartussíssuseri-ssutdlo suleKatigalugit táukunanîtdlune nautsorssûtinik bilaginigdlo agdlagkianigdlo § 87, stk. 1-ime taineKartunik misigssuisínauvoK.misigssuinerme akilerârtarnerme KutdlersaKarfiup pâsíssutigssat stk. 1-ime taineKartutut ítut pigssarsiarisínauvai.

§ 95. Kalâtdlit-nunãne aningausserivingne sparekassenilo kîsalo aningaussanik torKortanik landsstyrep § 94-ime pigínautitsineK maligdlugo aulajangîneratigut pâsíssutigssissutigineKartugssatut piumassaKautausínaussumik tigusissartune avdlane kontot pivdlugit landsstyrep aulajangersínauvâ pivfígssamit aulajangersimassumit autdlarnersumik Kâumatine arfinilingne kontot pigingnigtuisa arKe najugaitdlo pivdlugit torKortanik tigusissup ilisimassaKarfigivdluángisai KanoK iliûseKarfigineKásángitsut kontop matuneKarnerata kingornatigut atuerKârtugssap kináussutsimut ugpernarsáumik landsstyrep ersserKingnerussumik aulajangigânik túniússîtigalune pigingnigtut kinauneránik nalunaerutigingnigtoKartínago.
Stk. 2. Landsstyrep aulajangersínauvâ kontot akilerârtarnerme pissortat pigingnigtuvingnik navssârúsínáungisait ukiune amerdlássusigssait aulajangigkane matuneKaratdlásassut. kontot ukiut táukua Kângiúnerisigut sule nalunaerutigineKarsimanatigdlo pigingnigtunit ugpernarsautigineKarsimángitsut akilerârtarnerme KutdlersaKarfîngmut nalunaerutigineKásáput. kontot táuko pissortat Káumatinik arfinilingnik pivfigssaKartitsivdlutik tamanut nalunaeruteKarêrnerisigut ãmalo píssutigssaKavigsumik akerdlilîssoKángigpat landskassemut pissugssángordlugit tiguneKásáput.
Stk. 3. Ingmíkutdle ítunik píssutigssaKartitdlugo taimatut tigussaKarnigssap tungâtigut landsstyre ingmíkut ítunik aulajangîsínauvdlunilo aningaussat tiguneKarêrsimagaluartut pivdlugit taortisisitsissoKarnigssânik akuerssíssuteKarsínauvoK.

§ 96. Pissortat kassê, aktieselskabit, anpartsselskabit, aningausserivît, sparekasset avdlatdlo Kalâtdlit-nunãne erniasianit ilianârutisianitdlo Kiortagkanik tigusinerme akilerdlugit utertitsissartut maleruagagssiat landsstyrep aulajangersagai maligdlugit pissugssautitáuput pâsíssutigssanik utertitsinigssamut patsisigssautitaussunik mákunínga akilerârtarnerme pissortanut túniússinigssamut:
1) utertitsinigssamik piumassaKartumut kináussutsimut ugpernarsautit,
2) Kiortagkanik pigingnigtup inugtut normua, arKa najugâlo,
3) Kiortagkat aningaussartaisa KanoK agtiginerat ãmalo
4) pigingneKataunermut agdlagartanuî túngatitdlugo pigingneKatigît arKat.
Stk. 2. Pâsíssutigssat KanoK nalunaerutigineKarnigssãnut maleruagagssianik landsstyre aulajangersaisínauvoK.

§ 97. Kasset soraernerússutisitsissarfît (pensionskasset), sitdlímasîssarfît avdlatdlo soraernerússutisianik inûnermigdlo píssuteKartumik sitdlímatinik akiliuteKartartut maleruagagssiat landsstyrep aulajangigai maligdlugit akilerârtarnerme pissortanut mákuninga pâsíssutigssisáput:
1) akiliutit,
2) pissartagautigssaKalersitsissumik sitdlímasînertigut § 17, nr. 4-me oKauseKatigîngne sujugdlerne taineKartutut ítutigôrtumik pigssissutigineKarsimassut,
3) túniússinerit taimáitut ilaujungnaernerme pissagssautíneKartut, pisiaringnerKingnerme akit bonusitdlo túniúneKarsimassut ãmalo
4) KanoK iliûseKarnerit § 17, nr. 4-me taineKartutut ítut pivdlugit pâsíssutigssat, tássa KanoK iliûseKarneK pivdlugo sulivfeKarfik tusagaKarsimagpat.
Stk. 2. Aama sitdlímasîssarfît pissugssáuput sitdlímasînermik isumaKatigîssut sitdlímasînerit § 17, nr. 4-me oKauseKatigîngne sujugdlerne taineKartutut itdlutigdlo tamatuma saniatigut pissagssat atautsíkôrtumik tiguneránik kinguneKarsínaussunut (kapitalforsikringer) agdlagarsísavdlugit akiliutit sitdlímasîssautsinut táukunúnga mardlungnut KanoK avísimaneránut túngassumik.

§ 98. Pissortat, pigingneKatigîgfit, peKatigîgfit, iluaKutigssiuivfît, aningaussautit aulajangersimassunut atugagssautitat sulivfeKarfitdlo avdlat, aulajangersagkat §§ 86-94 ãma § 97 maligdlugit pissugssaunerit saniatigut pissugssáuput KínuteKartoKarneratigut akilerârtarnerme pissortanut pâsíssutigssanik sunigdlunît pissortat tåukua suliagssamingnik isumagingningnermingne iluaKutigisínaussáinik nalunaerutigingningnigssamut; taimáitordle akilerârtugssautitat arKe taineKángitsut pivdlugit taimâgdlât landsstyrep inássuteKarneratigut.
Stk. 2. Píssutsit § 92-ime aulajangersagkanut atassut tungaisigut taimáitoK pigingneKatigît, peKatigîgfit, iluaKutigssiuivfît, aningaussautit aulajangersimassunut atugagssautitat sulivfeKarfitdlo avdlat aulajangersagkane táukunane túngavigssíneKartunit angnertunerussumik pâsíssutigssaKartitsinigssanut piumavfigineKarsínáungitdlat.

§ 99. Kinalunît aulajangersagkanut § 86, §§ 88-94 ãma §§ 97-98-imitunut nâlagkumángísagaluarpat landsstyrep aulajangîvfigísavâ taimailiornigssamut pissugssaunersoK, pissariaKásagpatdlo uvdlormôrtunik akilîsitaussugssángortitdlugo pissugssaunerminut nâlangnigssâ píngitsôrtugssaujungnaersíniarsínauvâ.

§ 100. Unerartitsissugssautitaussut kommunene tamane nalunaerssuivfeKartíneKásáput maleruagagssiat landsstyremit aulajangersarneKartut maligdlugit. ãma nalunaerssuivfik akilerârtarnerme KutdlersaKarfíngme suliarineKásaoK.
Stk. 2. Maleruagagssiane stk. 1-ime taineKartune aulajangerneKarsínauvoK unerartitsissugssautitat akilerârtarnerme pissortanut nalunaeruteKásassut måkunúnga túngassunik:
1) unerartitsissugssaunerup atulerfia atorungnaerfialo,
2) unerartitsisssugssautitap najugâne (adresseane) avdlángûtit ãmalo
3) aningaussarsianik A-nik pissartut amerdlinerat ikilineratdlo.
Stk. 3. Akilerârtarnerme pissortat nákutigissagssarât unerartitsissugssautitat inatsit mána maligdlugo pissugssauvfîngmingnik maleruainigssât. akilerârtarnerme pissortat unerartitsissugssautitane, táuko nautsorssûtivingnik nautsorssûsiortarpata taimailiornerdlûnit ajorpata ássigîngmik, nautsorssûtinut atugagssat tamaisa misigssorsínauvait tamatumúngalo atassumik agdlagkiat nákutigdlînermut pingâruteKartut tamaisa sarKúmiuterKusínauvdlugit. unerartitsissugssautitaK nautsorssûsiortartoK kinalunît, inatsit maligdlugo nautsorssûsiortugssautitaugune taimáingíkunilunît ássigîngmik, akilerârtarnerme pissortanit KínuvigineKarune nautsorssûtiminut pâsíssutigssanik bilaginigdlo táukunúnga nagsiússísaoK.
Stk. 4. MisigssuisínauneK nalunaerutinigdlo stk. 2 maligdlugo nagsiússineK ãmalo nautsorssûtinut atugagssanik bilaginigdlo stk. 3 maligdlugo nagsiússineK uvdlormôrtumik akiliutigssat landsstyrep landsstyrevdlunît taimailiornigssamut pigínautitâta aulajangersagai atordlugit píngitsôrtugssaujungnaersíniarneKarsínáuput.
Stk. 5. Aulajangersagkat stk. 3-mitut atutíniarnigssât pivdlugo maleruagagssianik landsstyre aulajangersaisínauvoK. stk. 3-me oKauseKatigît áipait maligdlugit misigssuinerit il. il. nãmagsiniarnigssât pivdlugo politît ikiutásáput maleruagagssiat landsstyrep inatsisitdlo atortitauneránut ministereKarfmp isumaKatigissutigisimassait maligdlugit.
Stk. 6. Akilerârtarnerme pissortat unerartitsinerit nákutigineKarneránut atugagssanik aningaussarsianik A-nik pissartune pâsíssutigssarsiorsínáuput.

 

Kapitale 10.
PineKautigssissutit il. il.

§ 101. Kinalunît pissortanut akilerâruteKángitsôrumavdlune piâralunêrdlune imalunîtmianerssuaitdliorujugssuardlune erKúngitsumik pâsinerdlûtausínaussumigdlunît inûp akilerâruteKartugssautitauneranut aperKutip aulajangîvfiginiarneranut atugagssanik imalunît akilerâruteKartugssautitap aulajangîvfiginiarneranut imalunît akilerârutit nautsorssornigssáinut atugagssanik pâsíssutigssîssoK pineKautigssanik pitdlauteKartíneKásaoK.

§ 102. Taimatut ãma § 101-ime taineKartutut pitdlarneKásaoK kinalunît piâralunêrdlune imalunît mianerssuaitdliorujugssuardlune erKúngitsunik pâsinerdlûtausínaussunigdlunît akilerârusînermik nákutigdlînerme atugagssanik pâsíssutigssîssoK.
Stk. 2. Kinalunît, iliûseK stk. 1 -ime pineKartunut iláungíkaluartoK, píâralune mianerssuaitdliorujugssuardlunilunît § 86 imalunît §§ 88-98 maligdlugit pissugssauvfmgminik pivfigssaugatdlartitdlugo nãmagsingníngitsoK mianerssorKússúmik akilîsitaunermigdlunît pitdlarneKarsínauvoK.

§ 103. Kinalunît, iliûseK § 104-me pineKartunut iláungíkaluartoK, akilerâruserneKarnigssane píngitsôrniardlugo piâralune nangminêrdlune nalunaerssumik nagsiússíngitsoK pineKautigssissúmik pitdlarneKarsínauvoK.

§ 104. Kinalunît migssiliussiníkut mikivatdlâmik aningaussarsianik akilerâruteKautaussugssanik aulajangîvfigineKarsimassoK ãmalo angíssusilînermik nalunaerfigineKarsimassoK nalunaerfigineKarnermit sap. ak. sisamat Kângiútínagit pissortanut akilerârusîssartunut tamána pivdlugo nalunaeruteKarsimángitsoK mianerssorKússúmik akilîsitaunermigdlunît pitdlarneKarsínauvoK.
Stk. 2. Pissortanut akilerâruteKángitsôrumavdlune piâralune stk. 1-ime taineKartutut iliortoKarsimagpat sukanganerussumik pineKautigssîníkut pitdlaissoKarsínauvoK.

§ 105. Kinalunît landsstyrep § 53, stk. 1 nâpertordlugo nautsorssûsiortugssaunermik nalunaerutânik nãmagsingníngitsoK imalunît taimáitunik nautsorssûsiornerme perKigsãngípatdlârtoK imalunît nautsorssûtinik táukunínga bilaginigdlo § 53, stk. 4-me perKússutigineKartutut pârkingningnerme perKigsãngípatlârtoK pineKautigssissúmik pitdlarneKarsínauvoK.

§ 106. Kialunît sulivfik sivnerdlugo sulivfíup akilerârtugssautitauneranik aulajangîniarnermut imalunît akilerârusîniarnermik aulajangîniarnermut imalunît sulivfiup akilerârutigssainik nautsorssuinermut túngatitdlugo § 101 uniorKutísimagpago sulivfiup pigingnigtua akilîsitaunigssamut akissugssautíneKásaoK, nauk pigingnigtoK uniorKutitsinermut piâralunêrsutut mianerssuaitdliortututdlunît pissûtíneKarsínáungíkaluartoK. sulivfik aktieselskabiugpat, anpartsselskabiugpat, andelsselskabiugpat ássigissáitutdlunît igpat taimatut ítunik píssutigssaKarpat selskabe nangmineK akilîsitaunigssamut akissugssáussuseKásaoK. akilîsitaunigssamut akissugssáussuseK pineKautigssissúmut avdlamut avdlángortíneKarsínáungilaK.

§ 107. Taimatut § 101-ime taineKartutut pitdlarneKásaoK kinalunît piâralune mianerssuaitdliorujugssuardlunilunît
1) akilerârutinik A-nik imalunît iluanârutisianit akilerârutinik unerartitsinigssaminik nãmagsingníngitsoK,
2) pivfigssaugatdlartitdlugo akilerârutinik unerartitanik akilîngitsôrtoK,
3) pivfigssaugatdlartitdlugo § 42, stk. 3-me ãma § 71-ime taineKartutut ítunik pâsíssutigssingitsôrtoK, imalunît
4) píssutsit § 42, stk. 3-me imalunît § 71-ime taineKartut pivdlugit erKúngitsumik imalunît pâsinerdluisitsisínaussunik pâsíssutigssîssoK.
Stk. 2. Taimatutdlo § 101-ime taineKartutut pitdlarneKásaoK kinalunît
1) aningaussarsianik A-nik ingminut túniússisitsissoK nalúngíkaluardlugo perKússutigineKartutut akilerârutinik unerartitagssanik unerartitsivigineKarsimángitsunik, imalunît
2) piâralune mianerssuaitdliorujugssuardlunilunît § 37, stk. 4 ãma 5, § 40, stk. 6, § 45, § 47, stk. 6 imalunît § 48 maligdlugit aulajangînerme atugagssanik erKúngitsunik pâsinerdluisitsisínaussunigdlunît pâsíssutigssîssoK imalunît pâsíssutigssanik KínuteKautit
aulajangersagkane táukunane taineKartut ilãnut atassumik aperKutip aulajangîvfiginiarnerane pingâruteKarsínaussunik nipangiússinartoK.

§ 108. Skatteråde isumaKarpat uniorKutitsineK akilîsitaunermit sákortunerussumik pineKautitaKartariaKángitsoK tauva landsstyrep táussumalunît taimailiornigssamut pigínautitâta pineKartoK nalunaerfigísavâ suliagssaK erKartussissutigôrtitsinertaKángitsumik inerneKarsínaussoK ilumut uniorKutitsisimanine pâsigpago ãmalo pivfigssautitap ersserKingnerussumik aulajangigkap KínuteKarníkut sivitsorneKarsínaussup Kângiutíngínerane akiliutigssamik nalunaerúme taineKartumikakilîumagpat.
Stk. 2. Pâsisitsíssut stk. 1-ime taineKartoK pivdlugo erKartussissarnermut inatsíme kap. 5-ime únerdlussutip agdlagartâta imarissai pivdlugit aulajangersagkat taimaitdlutik atûtísáput.
Stk. 3. Pivfigssautitdlugo akiliutigssaK akilerneKardlunilunît isumaKatigissuteKartoKarneratigut tiguniarneKarsimagpat KanoK iliûseKartoKarKísángilaK.

§ 109. Inûp kialunît § 101, § 103 imalunît § 104 uniorKutísimagpagit ãmalo Kalâtdlit-nunãne pinerdlugtuliornermut inatsíme maleruagagssiat nâpertordlugit pitdlarneKartugssausínáussusia pisoKalisimagpat, uniorKutitsinerdlo tássaugpat taimâgdlât inûp avdlap akilerâruteKángitsôrniarneranut ikiuisimaneK, aningaussarsianit ilángutíngitsûgkanit tapiliússatut akilerârutit akiíertugssángúsavai. taimatut § 110, stk. 5, 6 ãma 7 atûtilísáput.

§ 110. Inuk kinalûnît toKusimassoK akilerârutinik ikigpatdlânik akilîsimagpat pigissat Kimatai imalunît kingornússissugssat akilerârutinut ikinârutinik akilîssugssáuput.
Stk. 2. ToKusimassup § 101, § 103 imalunît § 104 uniorKutísimagpagit sulilo toKutínago pineKautigssissutigssap KanoK ítûnigssâ aulajangerneKarsimángigpat aningaussarsianut ilángutíngitsûgkanut akilerârutigssap angerKatânik toKussup pigissai imalunît kingornússissugssat tapiliússanik akilerârtugssáupútaoK.
Stk. 3. Píssutsinut stk. 2-me taineKartunut pineKautigssissutigssaK pineKartoK toKutínago nãmagsineKarsimángigpat pineKautigssissutigssamut taorsiutdlugo maleruagagssiat stk. 2-mitut maligdlugit tapiliússanik akilerâruteKartitsinigssaK aulajangerneKásaoK. pineKautigssissut akilîsitsinerínaugpat tapiliússamik akilerârutigssat akilîsitsíssut aulajangerîgaK akimorsínáungilât.
Stk. 4. PineKautigssíssut stk. 2-me taineKartut ardlãnut túngassoK pineKartup toKunerane iláinakûssumik nãmagsineKarsimagpat tamatumúnga nalerKútumik tapiliússatut akilerârutigssat áparneKásáput. pineKautigssissut taimâgdlât akilîsitsinerugpat tapiliússatut akilerârutigssat toKussuvdlo akilîsitsiníkut akilersimassaisa katitdlutik akilîsitsíssut aulajangerîgaK akimorsínáungilât.
Stk. 5. Pigissat toKussup Kimataisa imalunît kingornússarsiat tapiliússatut akilerárutigssaK piumassarineKartoK akueriumángigpássuk erKartussissoKarnermut inatsisine kap. 5-ime maleruagagssiat nâpertordlugit aperKut táuna erKartussiníkut aulajangerneKásaoK. akilerârtarnerme pissortat isumaKatigîngniarnermut sujúnersûteKarnigssamut pivfigssautitamik aulajangîsínáuput.
Stk. 6. Ingmíkut píssutigssaKartitdlugo skatteråde tamákîssumik iláinakortumigdlunit tapiliússatut akilerâruteKarnigssamut pissugssaujungnaersitsisínauvoK.
Stk. 7. Kingornússissugssat áipaussuvdlo sivisunerussumik inûssup akissugssauneránut ãmalo toKussup akiligagssaKarfînik nalunaertoKarKussinermut maleruagagssiat § 78-imitut taimatut atûtísáput. akiliutinut tapiliússat tapiliússatutdlo akilerârutit stk. 1-3-me pineKartut § 80-ime aulajangersagkatut píssuseKartumik tiguniarneKarsínáuput.
Stk. 8. ErKartussissut pigissat avguarneKarneránik suliaKartut, toKussup pigissainik isumagingnigtugssángortitaK imalunît kingornússissugssat nangminerissamingnik avguáussissut toKussup mingnârtumik akilerâruserneKarsimasínauneranik misigssuinerme pâsíssutigssanik pingâruteKartunik tamanik akilerârtarnerme pissortanit KínuvigineKarnermíkut túniússaKartugssáuput. Kingornússissugssanit nangminerissamingnik avguáussissunit pâsíssutigssanik túniússinigssaK píngitsôrtugssaujungnaersíníarneKarsínauvoK uvdlormôrtumik akilîssugssángortitsineK landsstyremit imalunît taimailiornigssamut pigínautitanit aulajangerneKartartut atordlugit. Akilerârtarnerme pissortat isumaKarpata akilêrKiutinik imalunît tapiliússatut akilerârutinik piumassaKartoKarsínaussoK toKunerup kingornanit Káumatit pingasut Kângiúíínagit toKussup pigissai tamatumínga nalunaerfigineKásáput. stk. 9 maligdlugo nautsorssuineK imalunît §11, stk. 5 maligdlugo nangminêrdlune nalunaerssût toKunerup kingornanit Káumat atauseKKângiuterêrsoK tiguneKarpat taimáitoK tamatuma kingorna Káumatit mardluk Kângiútínagit nalunaeruteKarnigssaK písaoK. pivfigssaK táuna sujorKutdlugo akilerârtarnerme pissortat erKartussissune pigissat avguarneKarneránik suliaKartune, pigissanik isumagingnigtugssángortiíame imalunît kingornússissugssane nangminerissamingnik avguáussissune suliagssaK pâsiniarsimagpássuk pâsíssutigssat kigsautigineKartut tiguneránit Káumatit mardluk Kângiútínagit pigissat toKussup Kimatai nalunaerfigineKásáput akilêrKingnigssamik imalunît tapiliússatut akilerâruteKarnigssamik piumassaKartoKartugssaussoK. pivfigssautitat sujulîne taineKartut Kângiútínagit skatteråde nalunaeruteKarsimángigpat akilêrKussinermik piumassaKartoKásángitsoK, pigissat toKussup Kimataisa suliarinerat inârneKásángilaK. akilerârtarnerme pissortat pineKartut pivfigssaugatdlartitdlugo (piumassaKardlutik) nalunaeruteKarsimángigpata pigissat kingornússissugssatdlo akilîssugssautitaunerat atorungnáisaoK.
Stk. 9. Pigissat toKussup Kimatai mingnerpâmik 50.000 krûninik naleKarpata kredsretip akilerârtarnerme pissortat kingornússarsissarnermut inatsit maligdlugo nautsorssugkat imáinik ilisimatísavai.

§ 111. Maleruagagssiane inatsit nâpertordlugo atulersíneKarsimassune maleruagagssiane aulajangersagkanik uniorKutitsinerit akilîsitaunermik pitdlauteKarnigssãnik aulajangersaissoKarsínauvoK.

§ 112. Politît akilerârtarnerme pissortanut ikiutugssáuput maleruagagssiat landsstyrep inatsisinigdlo atortitsinerme ministereKarfiup isumaKatigîngniarnerisigut aulajangersarneKarsimassut maligdlugit.

§ 113. § 43, § 47, § 71 ãma §§ 99-111 najorKutaralugit akiliutigssángortitat landskassep pissagssarai.

 

Kapitale 11.
Kommissione akilerârusîssartoK, skatteråde ãma akilerârtarnerme KutdlersaKarfik (direktorate).

§ 114. Kommunene tamane kommissione akilerârusîssartoK pingasunik ilaussortalik KinerneKartásaoK. kommissionimik akilerârusîssartumik KinersineK peKatigalugo sivnîssugssat pingasut torKarneKartásáput. kommissionip nangmineK sujuligtaissune sujuligtaissuvdlo tugdlia Kinertásavai sulinerminilo najorKutagssane nangminêrdlune aulajangertásavdlugit.
Stk. 2. Kommissionime akilerârusîssartume ilaussortat sivnîssugssatdlo kommunalbestyrelsemit torKarneKásáput inuit kommunalbestyrelsep atûtilíssutaussumik atautsiminerane, atutugssáussuseKardlunilo ukiume Kinersivingme 1. septemberimit ukiune sisamane.
Stk. 3. Kommissione akilerârusîssartoK akilerârusîsínáusagpat imalunît sumigdlunît avdlamik aulajangîsínáusagpat ilaussortat tamarmik táukualunît sivnîssugssait aulajangînerne amerdlanerit isumât maligdlugo pissugssane peKatáusáput.
Stk. 4. Kinalûnît aningaussarsianik akilerâruteKautaussugssanik aulajangînerme imalunît aulajangînerne avdlane ingminut, áiparminut, ilaKútaminut imalunit torKáinartumik ningârîgsiterdlunilo ukuarîgsiternerme ilaKútaminut imalunît Katángúminut táukualunit áipáinut túngassune peKatausínáungilaK.
Stk. 5. Píssutsit tamatumúnga ilalîvdluínarpata kommissionip akilerârusîssartup § 47, stk. 1-ime kommuneme ãmalo § 33, stk. 2-me pineKartut tungaisigut akilerârtarnerme KutdlersaKarfiup akuerssíssutigisínauvâ akilerârtugssautitaK tamákîssumik iláinakortumigdlunît akilerârutinik A-nik imalunît B-nik akilîssugssaujungnaeratdlásassoK. akilîssugssaujungnaersitsigatdlarnerme túngavigineKarsínauvoK pivfigssame akilîssugssaujungnaeratdlarnerme pineKartume Káumatit autdlartínere tamaisa i procentimik ernialersuinigssaK.

§ 115. Skatteråde Kulinik ilaussortaKarpoK.skatterådip nangmineK sujuligtaissugssane sujuligtaissuvdlo tugdlê mardluk torKásavai sulinerminilo najorKutagssane nangminêrdlune aulajangertásavdlugit.
Stk. 2. Skatterådimut ilaussortat inuit landstingimut Kinigausínaussut akornánit landstingimit torKarneKásáput. kinalunît atautsíkut skatterådimut ilaussortauvdlunilo kommissionime akilerârusîssartume ilaussortausínáungilaK tássanilunît sivnîssugssausínaunane. KinersineK pissásaoK landstingip ukiup agfâne sujugdlerme atautsiminerane atutugssauvdlunilo ukiume Kinersiviussume 1. septemberimit ukiut sisamat, ukioK avdlortardlugo ilaussortat tatdlimat tunuartardlutik.
Stk. 3. Skatteråde aningaussarsianik akilerâruteKautaussugssanik aulajangîsínáusagpat avdlatigutdlunit aulajangîsínáusagpat sujuligtaissup imalunît sujuligtaissup tugdliata ardlâta saniatigut ilaussortat mingnerpâmik pingasut aulajangînerne, amerdlanerit isumât atordlugo pissugssane peKatáusáput. taissinerme amerdlaKatigîngneKarpat sujuligtaissup sujuligtaissuvdlunît tugdliata isumâ aulajangîssusaoK.
Stk. 4. Kinalunît aningaussarsianik akilerâruteKautaussugssanik aulajangînerme aulajangînernilunît avdlane ingminut, áiparminut, ilaKútaminut imalunît ningârîgsiterdlunilo ukuarîgsiternerme ilaKútaminut (tamanut) imalunît Katángúminut táukualo áipáinut túngassune peKatausínáungilaK.
Stk. 5. Skatteråde akilerârusînerme pissortanut atugagssanik nalingínaussunik únersussusiortugssauvoK. pissortat táukua únersussutit malísavait.
Stk. 6. Skatteråde inatsisigssanik táukunúngalo túngassunik nalunaerutinik kaujatdlaisitanigdlo landsstyremut sujúnersûtinik sarKúmiússisínauvoK.
Stk. 7. Píssutsit tamatumúnga ilalîvdluínarpata skatterådip kommissionip akilerârusîssartup sujúnersûteKarneratigut tamákîssumik iláinakortumigdlunît akilerârtugssaK akilerârutit sivnerinik § 62 maligdlugo akiligagssainik akilîssugssaujungnaersísínauvâ.

§ 116. Akilerârtarnerme KutdlersaKarfik (direktorate) tássauvoK akilerârtarnerme pissortat sutdlíssinerme Kutdlersât.
Stk. 2. Akilerârtarnerme KutdlersaKarfiup akilerârtarnerme pissortat suliait nákutigísavai, taimatutdlo pissortanut táukunúnga inatsisip matuma kingunerissânik suliagssissutit erKortumik kîsalo Kalâtdlit-nunãne tamarme ássigîngmik suliarineKarnigssât nákutigísavdlugo. akilerârtarnerme KutdlersaKarfik suliagssat taigorneKartut suliarineKarneráne KínuteKartoKarneratigut ikiutásaoK.
Stk. 3. Akilerârtarnerme KutdlersaKarfiup akilerârtarnerme pissortat táukualo sulissuisa ilitsersorneKarnerat ilíniartitauneratdlo isumagísavai.
Stk. 4. Akilerârtarnerme KutdlersaKarfiup suliagssanik stk. 2-me ãma 3-me suliaKarnermut túngatitdlugo akilerârtarnerme pissortat sulissuilo katerssortísínauvai.
Stk. 5. Akilerârtarnerme KutdlersaKarfík skatterådimut agdlagfeKarfîgtut sulísaoK.
Stk. 6. Akilerârtarnerme KutdlersaKarfík aulajangersagaliorsínauvoK akilerârutit aningaussartaisa, erniat akiliutitdlo nautsorssorneráne aningaussatdlo tamákua akilersíniarneKarnerine orinartait nautsorssûtigineKartásángitsut.
Stk. 7. Landsstyrep inatsit mána maligdlugo landsstyremut pisínautitaunernik suliaringningnigssamut akilerârtarnerme KutdlersaKarfik pisínautísínauvâ.

 

Kapitale 12.
Aulajangersagkat ássigingitsut.

§ 117. Inuit, pigingneKatigît peKatigîgfítdlo il. il. akilerârtugssautitaussut agdlagtorneKarnigssãnik maleruarKussat landsstyrep aulajangersásavai.

§ 118. Landsstyre maleruagagssianik imáitunik aulajangîsínauvoK nangminêrdlune nalunaerut ersserKingnerussumik taissanik patsisigssaKartitdlugo taorserneKarsínaussoK nalunaerúmik taimâgdlât píssutsit akilerârtartup aningaussarsiorneranut pigissainutdlo túngassut iláináinut túngassunik.

§ 119. Landsstyrep piumassaKaKatigîngníkut Danmarkimik, Savalingmiunik, nâlagauvnngnigdlunît takornartanik isumaKatigissusiortoKarsimanersoK najorKutaralugo pissortanut akilerârtugssautitauneK sákukitdlilersínauvâ taimailivdlune mardloriáumik akilerârnigssaugaluaK tamákîssumik iláinakortumigdlunît píngitsôrtíniardlugo.
Stk. 2. Mardloriáumik akilerârnigssaK píngitsôrniardlugo isumaKatigîssusiortoKarsimatitdlugo isumaKatigissusiortoKartitdlugulunît landsstyrep piumassaKaKatigîngníkut Danmarkimik, Savalingmiunik imalunît nâlagauvfingmik takornartamik pineKartumik isumaKatigíssusiortoKarsimanersoK najorKutaralugo aulajangersínauvâ
1) Kalâtdlit-nunãne pissortat Danmarkime, Savalingmiune imalunît nuname takornartame pineKartume pissortat akilerârusînermingne akitsûsînerrningnilunît mardloriáumik akilerãngínigssamik isumaKatigissúme sussusînik taineKartunik, kîsalo akilerârutinik, akitsûtinik akiligagssanigdlo avdlanik pissortanit akilersíniarneKartunik akilersortíneKartunigdlunît, imalunît tigusiniarsínauneK inatsisitigut aulajangersarneKarsimatitdlugo, atugagssáinik pâsíssutigssanik pigssarsiniardlutigdlo nalunaeruteKásassut,
2) akilerârutinut akitsûtinutdlo akiligagssat mardloriáumik akilerãngínigssamik isumaKatigissúme sussusînik taineKartunik Danmarkime, Savalingmiune imalunît nuname takornartame pineKartume pissortanit akiligagssissutigineKarsimassut, tássanilo akilersíniarneKarsínaussut Kalâtdlit-nunãne akilersíniarneKarsínáusassut maleruagagssat Kalâtdlit-nunãne akilerârutinik akitsûtinigdlo ássingussunik ássipajûssunigdlunît akilîsitsiniarnerme akilersuisitsinermilo atutut maligdlugit. aulajangersagkatigut ássingussutigut piumassaussut taineKartut maligdlugit akilerârutinut, akitsûtinut imalunît akiligagssanut avdlanut pissortanit akilersíniarneKartartunut akilersortíneKartunutdlunît avdlanut, imalunît inatsisitigut tigusiniarsínauneK aulajangersaraeKarsimatitdlugo atortilerneKarsínáuput.
3) inungmit, selskabimit il. il. imalunît táukua pigínautitãnit Kalâtdlit-nunãne najugaKartumit aningaussarsiane akileraeKartune Danmarkime, Savalingmiune imalunît nuname takornartame pineKartume pissortanut akilerârutiniik unerartitsissoKásassoK, tak. ãma § 39.
Stk. 3. Landsstyre ãma Danmarke, Savalingmiut imalunît nuna takornartaK pineKartoK isumaKatigissuteKarsínáuput mardloriáumik akilerâruteKarnigssaK píngitsôrniardlugo Danmarkimik ãma Savalingmiunik imalunît nunamik takornartamik pineKartumik isumaKatigissutaussoK kîsalo akilerârutitigut suliagssatigut ikioKatigîngnigssamut isumaKatigíssut tamákerdlune avdlángûteKardlunilunît Kalâtdlit-nunãne atulersitdlugo angnertusineKásassoK.

§ 120. Kalâtdlit-nunãne pinerdlugtuliornermik inatsit maligdlugo akissugssauvdlutik akilerârtarnerme pissortat sussagssaKángitsut tungãnut nipangiússivdluínartugssáuput pâsíssugigssat akilerârtugssautitaussut imalûnît unerartitsissugssautitat aningaussarsiornermut, inûtigssarsiornermut imalunît inuit nangminerissamingnik inôKatigîngneránut túngassut inatsit mána maligdlugo suliamingnik ingerdlatsinermingne tusarsimassamik tungaisigut. tamána ãma atupoK akilerârtarnerme pissortane sulivfingnut imalunît táukua ikiortigssamigsut atorfinigtísimassáinut ãmame kimutdlunît pissortanut isumaKatigissuteKarneK nâpertordlugo suliarissame kinguneranik tamákua pivdlugit tusagaKarsimassumut. isumaKatigissuteKarfigissaK tássaugpat sutdlivik nipangiússissugssautitaussut tássáuput kíkutdlunît sutdlivingme sulinermingne píssutsit tamákua pivdlugit tusagaKarsimassut tamarmik.

 

Kapitale 13.
Aulajangersagkat atulersitsissûssut ikârsârutaussutdlo.

§ 121. Inatsit mána ukiume aningaussarsiorfingme 1980-ime súniuteKalerdlune atulísaoK.
Stk. 2. Inatsisip atûtilerneratigut inatsit nr.412 13. juni 1973-imêrsoK kommunemut akilerârutit pivdlugit Kalâtdlit-nunãnut inatsit tássungalo avdlángûtaussut inatsisine nr. 267 22. maj 1974-imêrsume, nr. 581 26. november 1975-imêrsume, nr. 635 19. december 1975-imêrsume, nr. 625 22. december 1976-imêrsume kisalo nr. 246 8. juni 1977-imêrsume túngaveKartut atorungnaerput.
Stk. 3. Maleruagagssat inatsisip matuma nãmagsineKarnigssânut pissariaKartut avdlat landsstyrep aulajangersásavai.

Nûngme, 21. maj 1979

Jonathan Motzfeldt

/

Gunnar Martens