Quppernerup imai iserfigikkit
Oqaatsit toqqakkit
Ujaasinermut uterit
Allaffissornikkut najoqqutassiat
Nr. 20
24. apriili 2024
Atuuttut

Napparsimasunut siunnersortit pillugit Namminersorlutik Oqartussat nalunaarutaat

Tarnimikkut napparsimasunik nammineersinnaajunnaarsitsisarneq allatigullu pinngitsaaliissummik iliuuseqartarneq pillugit Inatsisartut inatsisaanni nr. 11, 12. juni 2019-imeersumi § 40 naapertorlugu aalajangersarneqarput:

 

Kapitali 1

Napparsimasunut siunnersortinngortitsineq

 

  § 1.  Kalaallit Nunaanni Eqqartuussivimmi eqqartuussisup napparsimasunut siunnersortit nalunaarsussavai aqqi, najugai, oqarasuaataasa normui, e-mailii, suliffii suliffiisa oqarasuaataasa normui naqinnerit tulleriinneri naapertorlugit tulleriiaarlugit.

  Imm. 2.  Napparsimasunut siunnersortit najugaasa, oqarasuaataasa normuisa il.il. allanngorneri Dronning Ingridip Napparsimmavissuani tarnikkut nappaatilinnut immikkoortortaqarfimmi ingerlaavartumik nalunaarsorneqartassapput. Napparsimasunut siunnersortinik nutaanik atorfinitsitsinermi imaluunniit § 14, imm. 1 naapertorlugu napparsimasunut siunnersortip nalunaarsuiffimmiit peerneqarnissani kissaatigippagu, kiisalu napparsimasunut siunnersorti § 14, imm. 2 naapertorlugu siunnersortaajunnaarsinneqarpat Kalaallit Nunaanni Eqqartuussivimmi eqqartuussisoq nutaamik nalunaarsugaliussaaq, peqatigisaanillu imm. 1-imi eqqaaneqartoq suleriaaseq naapertorlugu attavissanut paasissutissat allannguutaat nutarterneqassallutik nassiunneqassallutillu.

 

Kapitali 2

Napparsimasunut siunnersortinik ivertitsineq

 

  § 2. Tarnimikkut napparsimasunik nammineersinnaajunnaarsitsisarneq allatigullu pinngitsaaliissummik iliuuseqartarneq pillugit Inatsisartut inatsisaanni § 1, imm. 2 malillugu pinngitsaaliinikkut unitsitsinermi, tassunga ilanngullugu qitiusumik napparsimmavimmi peqqissaavimmiluunniit pinngitsaaliinikkut unitsitsinerup aallartinneqarnerani, aamma pinngitsaaliissummik uninngatitsinermi kiffaanngissusiiagaanerup aallartinneqarneranut atatillugu siunnersortimik ivertitsisoqassaaq. Aallartitsinertut isigineqassaaq napparsimasoq napparsimmavimmi peqqissaavimmiilluunniit tiguneqariaannartoq aamma napparsimasoq piumassuserinngisaminik pinngitsaaliissummik tigummigallarneqarpat.

  Imm. 2.  Pinngitsaaliissummik iliuuseqarnerni allani pinngitsaaliissummik iliuuseqarnissaq aalajangiunneqarpat ivertitsisoqassaaq.

 

  § 3. Napparsimasoq siusinnerusukkut uninnganermini napparsimasunut siunnersortilerneqarsimappat napparsimasunut siunnersorti taanna nalinginnaasumik ivertinneqassaaq.

  Imm. 2.  Tarnimikkut napparsimasunik nammineersinnaajunnaarsitsisarneq allatigullu pinngitsaaliissummik iliuuseqartarneq pillugit Inatsisartut inatsisaanni § 1, imm. 2 naapertorlugu pinngitsaaliinikkut unitsitsinernik aallartitsinermi peqqinnissaqarfik pineqartoq napparsimasumik uninngasuuteqarallartoq, sapinngisamik piaarnerpaamik unitsitsineq pillugu Dronning Ingridip Napparsimmavissuani tarnikkut nappaatilinnut immikkoortortaqarfimmut nalunaaruteqassaaq, taamaalilluni napparsimasunut siunnersortimik ivertitsisoqarsinnaaniassammat.

 

  § 4.  Napparsimasoq erseqqissumik noqqaasimanngippat napparsimasunut siunnersortit pillugit nalunaarsugaatini ilanngunneqarsimasuni napparsimasunut siunnersortimik ivertitsineq pisinnaanngilaq, napparsimasunut siunnersortip pineqartup suliai assigisaaluunniit pissutigalugit, tassunga ilanngullugu assersuutigalugu napparsimasumut pineqartumut kommunimi sullissisoq, pissusissamisoortumik napparsimasup soqutigisaanik isumaginninnissamut naleqquttuunera pillugu nalornilersitsisunik peqarpat.

 

  § 5. Siunnersortimik ivertitsineq nalinginnaasumik oqarasuaatikkut pissaaq, kingornatigullu allakkatigut uppernarsarneqassalluni. Napparsimasunut siunnersortip, assersuutigalugu angalanera, napparsimanera assigisaaluunniit pissutigalugu aporfeqannginnissaanut Dronning Ingridip Napparsimmavissuani tarnikkut nappaatilinnut immikkoortortaqarfimmi peqqissaasoq pingaartoq qulakkeerinnissaaq.

  Imm. 2.  Napparsimasunut siunnersorti napparsimasunut allanut siunnersortitut ivertinneqareersimaguni ivertinneqarnissamut itigartitsisinnaavoq.

 

  § 6. Napparsimasunut siunnersortitut ivertinneqareersimasup napparsimasunut siunnersortit pillugit nalunaarsukkani ilaasumit allamit taarserneqarnissaa pillugu napparsimasumiit noqqaasoqarpat, tamannalu tunngavissaqartutut nalilerneqarpat, Dronning Ingridip Napparsimmavissuani tarnikkut nappaatilinnut immikkoortortaqarfimmit akuerineqassaaq. Taamatut noqqaanermut immikkoortortaqarfik pineqartoq itigartitsippat tamanna Kalaallit Nunaanni Eqqartuussivimmi eqqartuussisumut naammagittaalliuutigineqarsinnaavoq.

 

Kapitali 3

Napparsimasunut siunnersortip suliassai pisinnaatitaaffiilu

 

  § 7. Napparsimasunut siunnersorti napparsimasoq isumasioqatigalugu sapinngisamik iliuuseqartassaaq.

 

  § 8. Tarnimikkut napparsimasunik nammineersinnaajunnaarsitsisarneq allatigullu pinngitsaaliissummik iliuuseqartarneq pillugit Inatsisartut inatsisaanni § 35, imm. 3 malillugu suliassanik suliaqarnermi napparsimasunut siunnersortip ilaatigut pinngitsaaliissummik iliuuseqarneq siunnersortinngortinneqarnermut patsisaasup pisariaqanngitsumik sivitsorneqannginnissaa nakkutigissavaa.

  Imm. 2.  Aammattaaq napparsimasunut siunnersorti Tarnimikkut Nappaatillit Maalaarutaannik Aalajangiisartunit aalajangikkat paasissutissiarineqarneranut ikiuutissaaq.

 

  § 9. Napparsimasunut siunnersortip suliassaata avataaniipput napparsimasup aningaasaqarnikkut atugai kiisalu inuttut atugai allat peqqinnissaqarfimmi unitsinneqarnermut, najugaqarnermut katsorsartinnermullu tunngassuteqanngitsut.

 

  § 10. Napparsimasunut, angerlareernerup kingorna pinngitsaaliissummik malittarineqartussanut, pulaarneq siulleq napparsimasup angerlartinneqarnissaa sioqqullugu pissaaq. Angerlartinneqarnerup kingorna atassuteqarneq taamaallaat pissaaq napparsimasup noqqaaneratigut taamaallaallu peqqinnissaqarfiup nalunaarasuartaatikkut atortui aqqutigalugit. Napparsimasoq Nuummi najugaqarpat oqarasuaatikkut allatigullu nalunaarasuartaatikkut atassuteqarneq Dronning Ingridip Napparsimmavissuanut pulaarnermik taarserneqarsinnaavoq, tamanna napparsimasup kissaatigippagu.

  Imm. 2.  Napparsimasup noqqaaneratigut napparsimasunut siunnersortip pulaarnissaa imaluunniit oqarasuaatikkut oqaloqatiginninnissaa pillugu isumaqatigiissuteqarnissap qulakkeerneqarnissaa katsorsaavimmi nakorsap akisussaaffigaa.

  Imm. 3.  Napparsimasunut siunnersorti napparsimasumik peqqinnissaqarfimmi uninnganerani ornigulluni, allakkatigut, oqarasuaatitigut allatigulluunniit nalunaarasuartaatitigut napparsimasumik killilersorneqarnani akornusersorneqarnanilu akeqanngitsumik atassuteqarnissaminut pisinnaatitaavoq.

 

  § 11. Napparsimasunut siunnersorti napparsimasumut pineqartumut siunnersortaaffigisaminutpaasissutissanik pinngitsaaliissummik nalunaarsuiffimmi paasissutissiissutigineqartunik paasiniaanissamut pisinnaatitaaffeqarpoq.

  Imm. 2.  Taamatuttaaq napparsimasut inatsisitigut inissisimanerat pillugu Inatsisartut peqqussutaanni § 20 naapertorlugu napparsimasumut paasissutissat allattorsimasut imarisaanik, katsorsaanissamut pilersaarut ilanngullugu napparsimasoq nammineerluni takunnikkusuppat aamma napparsimasoq napparsimasunut siunnersortip napparsimasumut paasissutissat allattorsimasut imarisaanik takunnissinnaaneranut akuersilluni nalunaaruteqarpat napparsimasunut siunnersorti napparsimasumut paasissutissat allattorsimasut imarisaanik paasiniaanissamut pisinnaatitaaffeqarpoq

 

  § 12. Napparsimasunut siunnersortitut sulisoq pinerluttulerinermut inatsit malillugunapparsimasup inuttaa imaluunniit inuttut atugai pillugit sulinermini paasisani suusinnaasulluunniit pillugit nipangiussisimasussaatitaavoq, tassunga ilanngullugit peqqissutsikkut atugai.

 

Kapitali 4

Siunnersortitut ivertitsinerup atorunnaarnera il.il.

 

  § 13. Pinngitsaaliissummik iliuuseqarneq taamaatinneqarpat napparsimasunut siunnersortitut ivertinneqarneq aamma atorunnaassaaq. Pinngitsaaliissummik iliuuseqarnerup taamaatinneqarnera pillugu Dronning Ingridip Napparsimmavissuani tarnikkut nappaatilinnut immikkoortortaqarfimmi peqqissaasumit pigaartumit napparsimasunut siunnersortimut nalunaarutigineqassaaq. Piffissami sivikitsumi pinngitsaaliissummik iliuuseqarnermi napparsimasunut siunnersortip siullermik pulaarnissaa sioqqullugu taamaatinneqartuni siunnersortitut ivertinneqarneq aatsaat atorunnaassaaq nalunaarasuartaatitigut atassuteqarneq imaluunniit pulaarneq pereerpat.

  Imm. 2.  Imm. 1-imi aalajangersagaq apeqqutaatinnagu naammagittaalliuutinut pilersinneqareersimasunut atatillugu imaluunniit pinngitsaaliissummik iliuuseqarnerup taamaatinneqarneranut atatillugu naammagittaalliuutaasimasunut napparsimasunut siunnersorti napparsimasumut ikiuutissaaq.

  Imm. 3.  Napparsimasunut siunnersortitut ivertinneqarsimasoq allamik taarserneqarpat aamma siunnersortitut ivertitsineq atorunnaassaaq, tak. § 6.

 

  § 14. Napparsimasunut siunnersorti napparsimasunut siunnersortit pillugit nalunaarsugaatinit peerneqarnissani qaqugukkulluunniit piumasarisinnaavaa. Peerneqarnissamut qinnuiginninneq Dronning Ingridip Napparsimmavissuani tarnikkut nappaatilinnut immikkoortortaqarfimmut, napparsimasunut siunnersortip nalunaarsuiffimmiit peerneqarnissaq pillugu kissaateqarneranik Kalaallit Nunaanni Eqqartuussivimmi eqqartuussisumut ilisimatitsisussamut, nalunaarutigineqassaaq.

  Imm. 2.  Napparsimasunut siunnersorti napparsimasunut siunnersortit pillugit nalunaarsuiffimmut ilanngunneqarsimasoq suliassap malitsigisaanik pisussaaffinnik annertuumik sumiginnaappat imaluunniit suliassamut tulluanngitsoq paasineqarpat napparsimasunut siunnersortaajunnaarsinneqassaaq. Napparsimasunut siunnersortaajunnaarsitsinermi napparsimasunut siunnersortit pillugit nalunaarsugaatinit pineqartoq peerneqassaaq. Saaffiginnissutit napparsimasunut siunnersortit suliassaminnik annertuumik sumiginnaanerannut tunngassuteqartutt Dronning Ingridip Napparsimmavissuani tarnikkut nappaatilinnut immikkoortortaqarfimmut saaffiginnissutigineqassapput. Immikkoortortap naammagittaalliuutit Kalaallit Nunaanni Eqqartuussivimmi eqqartuussisumut ingerlateqqissavai immikkoortortaq tamatumunnga oqaaseqaatinik ilassutissanik peqaruni ilanngullugit.

  Imm. 3.  Imm. 2 malillugu napparsimasunut siunnersortitut sulinerup atorunnaarnera pillugu aalajangiineq Kalaallit Nunaanni Eqqartuussivimmi eqqartuussisumit aalajangiiffigineqassaaq. Eqqartuussiviup aalajangiinera Dronning Ingridip Napparsimmavissuani tarnikkut nappaatilinnut immikkoortortaqarfiup napparsimasunut siunnersortimut nalunaarutigissavaa.

  Imm. 4.  Imm. 1 imaluunniit imm. 2 naapertorlugu napparsimasunut siunnersortit pillugit nalunaarsugaatinit peerneqarnerup kingunerani pineqartumik ivertitseqqinneq  pisinnaanngilaq. Taamatuttaaq imm. 2 naapertorlugu peerneqarnerup kingunerisaanik napparsimasunut siunnersortitut ivertinneqarnerit atorunnaarsinneqassapput.

  Imm. 5.  Napparsimasunut siunnersortit napparsimasunut siunnersortit pillugit nalunaarsugaatini ilanngunneqarsimanngitsut imm. 2-mi piumasaqaatit eqqaaneqartut assigannik suliunnaartinneqarsinnaapput. Tamanna pillugu aalajangiineq Kalaallit Nunaanni Eqqartuussivimmi eqqartuussisumit imm. 2-mi eqqaaneqartutut suleriaaseq assigalugu aalajangiiffigineqassaaq.

 

Kapitali 5

Akissarsiat

 

  § 15. Napparsimasunut siunnersortitut ivertinneqartunut napparsimasunut siunnersortit pillugit nalunaarsugaatini ilaasunut akissarsianik Peqqinnissamut Aqutsisoqarfik akissarsisitsissaaq, napparsimasumut atorneqartup pinngitsaaliinikkut akuliunnerup sivisussusai naapertorlugit aalajangersarneqartut akigititat uku malillugit:

1)  Ullunik 0-7-inik sivisussuseqartunut pinngitsaaliissummik iliuuseqarnernut 1.098,45 kr.

2)  Ullunik 8-30-nik sivisussuseqartunut pinngitsaaliissummik iliuuseqarnernut 1.647,67 kr.

3)  Ullunik 30-nik sivisunerusunut pinngitsaaliissummik iliuuseqarnernut qaammatit pingajussaata aallartinnerinut tamanut 2.157,59 kr.

  Imm. 2.  Napparsimasumut ataatsimut sivikitsumik sivisussuseqartumik uteqattaartumik napparsimasunut siunnersortitut ivertitsinerni, tak. § 3, imm. 1, oqaaseqatigiit aappaat, ivertitsinerup siulliup kingorna napparsimasunut siunnersortinngortitsinernut akissarsiat siunnersortinngortitsinermut ataatsimut immikkut pisuni 549,22 kr.-nut ikilisinneqassapput.

  Imm. 3.  Procenti aaqqiissutissaq aamma maannakkorpiaq aningaasarsiat pillugit Inatsisartut inatsisaat naapertorlugu ukiumoortumik procenti aaqqiissutissaq malillugu akigititat naleqqussarneqartassapput. Ukiumoortumik procenti aaqqiissutissaq tunngavigalugu akinik naleqqussaanerit ukiup tulliani 1. januarimiit atuutilissapput.

 

  § 16. Aningaasat § 15, imm. 1-imi aamma 2-mi taaneqartutsulinermut atatillugu pulaarnermut, naammagittaalliuutinik sulianut il.il. napparsimasunut siunnersortit sulineranut akissarsiat saniatigut aningaasartuutinut suliassamut attuumassuteqartunut aamma matussutaapput, tassunga ilanngullugit assartuinermi aningaasartuutit aamma oqarasuaatinut il.il. aningaasartuutit.

  Imm. 2.  Immikkorluinnaq pisuni § 15, imm. 1-mi eqqaaneqartut aningaasat suliap qanoq annertutiginera apeqqutaatillugu Peqqinnissamut Aqutsisoqarfimmiik qaffanneqarsinnaapput imaluunniit appartinneqarsinnaapput.

 

Kapitali 6

Atuutilersitsinermut atorunnaarsitsinermullu aalajangersakkat

 

  § 17. Nalunaarut ulloq 26. april 2024-mi atuutilissaaq.

  Imm. 2.  Peqatigitillugu napparsimasunut siunnersortit pillugit Namminersorlutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 16, 26. august 2015-imeersoq atorunnaarsinneqarpoq.

 

 

Namminersorlutik Oqartussat, ulloq 23. april 2024

 

 

Agathe Fontain (atsior.)

Peqqissutsimut Naalakkersuisoq

 

 

/ Nike Berthelsen (atsior.)