Quppernerup imai iserfigikkit
Oqaatsit toqqakkit
Ujaasinermut uterit
Allaffissornikkut najoqqutassiat
Nr. 6
10. apriili 2015
Atuuttut

Tupanit nioqqusiat nalunaaqutserneqartarneri pillugit Namminersorlutik Oqartussat nalunaarutaat

Tupa avatangiisinillu pujortarfiunngitsunik isumannaarineq kiisalu tupanik nioqqusiat nalunaaqutserneqartarneri pillugit Inatsisartut peqqussutaanni nr. 10-mi, 14. november 2004-meersumi § 10 imm. 2 aamma § 14 Inatsisartut peqqussutaanni nr. 6-imi 26. maj 2010-meersumi allanngortinneqartoq naapertorlugu makku aalajangersarneqarput:

Atuuffissat

 

§ 1.  Nalunaarut tupanik nioqqusiat Kalaallit Nunaannut tuniniagassatut eqqunneqartut mianersoqqutitaannut atuuppoq.


Nassuiaat

 

§ 2.  Nalunaarummi matumani taaguutit ataani taaneqartut ima paasineqasssapput:
1) ”tupat poortat”: poortaq imaluunniit tupanik tuniniaanermi poortakkaarlugit tuniniarneqartartuni poorineqartoq sunaluunniit,
2) ”mianersoqqussut nalinginnaasoq”: mianersoqqussut § 3 imm. 1-imi taaneqartoq,
3) ”mianersoqqussut katitaq”: mianersoqqussut tassaasoq assiliaq takussutissarluunniit alla oqaatsit mianersoqqussutit tassunga tunngasut ilanngussaq 1-imi taaneqartut ilanngullugit.


Mianersoqqussutit oqaasertaat

 

§ 3.  Poortat tupanit nioqqutissianik imaqartut tamarmik mianersoqqussutit nalinginnaasut uku arlaannik oqaasertalerneqassapput:
1) ”Pujortartarneq toqqutaasinnaavoq” imaluunniit
2) ”Pujortartarneq ilinnut avatangiisinnullu annertuumik ajoqutaavoq”,
Imm. 2.  Taamaakkaluartoq Imm. 1-imi aalajangersagaq tupanut pujuliunngitsunut atuutinngilaq, taakku mianersoqqussummik uannga oqaasertaqassapput: ”Tupanit nioqqusiaq manna peqqissutsimut ajoqusiisinnaavoq pinngitsoorsinnaajunnaarnermillu kinguneqartarluni”.
Imm. 3.  Imm. 1-imi mianersoqqussutit nalinginnaasut taaneqartut tamarmik atorneqassapput akuttunngitsumillu paarlakaattarnissai naqinneqartarnissaallu isumannaarneqassaaq.
Imm. 4.  Imm. 1-imi mianersoqqussutit nalinginnaasut taaneqartut imm. 2-milu mianersoqqussut taaneqartoq poortap sinaanut ersarinnerpaap aappaanut naqinneqassaaq.
Imm. 5.  Tupanit nioqqusiat poortakkaarlugit tuniniarneqartartuni tuniniaanermi atorneqartumik qalleqqillugit poorneqarsimappata taava mianersoqqussutit imm. 1-imi taaneqartut mianersoqqussut imm. 2-milu taaneqartut poortamut tassunga aamma naqiterneqassapput, tassa poortaq akimut ersinngippat.

 

§ 4.  Tupanit nioqqusiat poortat tamarmik mianersoqqussummik katitamik ilanngussaq 1-imi nalunaarsukkat akornanneersumik pilerneqassapput.
Imm. 2.  Taamaakkaluartoq Imm. 1-imi aalajangersagaq tupanut pujuliunngitsunut atuutinngilaq.
Imm. 3.  Mianersoqqussutit katitigaasut imm. 1-imi taaneqartut tamarmik atorneqassapput akuttunngitsumillu paarlakaattarnissai naqinneqartarnissaallu isumannaarneqassaaq.
Imm. 4.  Imm. 1-imi taaneqartut mianersoqqussutit katitigaasut poortukkap sinaani ersarinnerpaat aappaannut naqinneqassapput.
Imm. 5.  Tupanit nioqqutit poortakkaarlugit tuniniarneqartartuni tuniniaanermi atorneqartumik qalleqqillugit poorneqarsimappata taava mianersoqqussutit imm. 1-imi taaneqartut aamma poorisamut tassunga naqiterneqassapput, tassa poortaq taanna akimut ersinngippat.
 

Mianersoqqussutit ilusii

 

§ 5.  Mianersoqqussut nalinginnaasoq § 3 imm. 1-imi taaneqartoq aamma mianersoqqussut § 3 imm. 2-mi (tupa pujuliunngitsoq) taaneqartoq saneqqami pineqartumi qaavata minnerpaamik 32 procentia qallersimassavaa.
Imm. 2.  Mianersoqqussut katitigaasoq § 4 imm. 1-imi taaneqartoq saneqqami pineqartumi qaavata minnerpaamik 45 procentia qallersimassavaa.
Imm. 3.  Poortami nioqqutissanut allanut cigarettiunngitsunut atugassaasuni qaavi ersarinnerpaasut 75 cm2-mit anginerusut, mianersoqqussutit § 3 imm. 1-imi aamma § 4 imm. 1-imi taaneqartut qaavata angissusia minnerpaamik 24cm2 qallerisimassavaa.
Imm. 4. Poortami  nioqqutissanut allanut cigarettiunngitsunut atugassaasuni mianersoqqussutit § 3 imm. 1-imi aamma § 4 imm. 1-imi taaneqartut nipittartoq ilisarnaat atorlugu inissinneqarsinnaapput, ilisarnaatit nipittartut taakku peerneqarsinnaanngippata. Ilisarnaatit aalajangersarneqassapput angissutsit pingasut atorlugit, ilisarnaat sapinngisamik annerpaaq poortamut ataatsimut atorneqarluni. Kalaallit Nunaannut nioqqutissanik eqqussuisoq pisinnaatitaavoq nammineq ilisarnaatit nipitinnissaanut, tamanna niuertarfinnut tuniniannginneranni pissappat.

 

§ 6.  Mianersoqqussutit § 3 imm. 1 aamma § 4 imm. 1 naapertorlugit allassimasussat ima isikkoqassapput:
1) Ataanut qaqortuusumut naqinnerit Helvetica atorlugu qernertumik, silittumik naqinneqassapput.
2) Naqinnerit angissusaat imaassaaq tassunga allatassat allaffigisassap sapinngisamik annerpaartaa ulikkaassallugu.
3) Naqinnerit mikisut atorlugit, oqaaseqatigiinni naqinneq siulleq kisiat pinnagu oqaasilerinermillu tunngaveqartumik piumasarineqartillugu.
4) Allatassap naqiterneqarfissaata nalaagut qeqqa aallartiffigalugu, poortap qaavata sinaa malillugu.
5) Qernertumik minnerpaamik 3 mm-isut annerpaamillu 4 mm-isut silitsigisumik kaajallallugu sinaakkuserneqassaaq mianersoqqussummik paasissutissamilluunniit arlaannaatigulluunniit innarliinngitsumik. Sinaakkutaq qernertoq taanna sinaani pineqartumi qaavata minnerpaamik 32 aamma 45 procentianut aammalu qaavata 24 cm2-ianut § 5 imm. 1, 2 aamma 3-mi taaneqartunut ilaatinneqarsinnaavoq.
6) Kalaallisut aamma qallunaatut.
Imm. 2. Imm. 1 nr. 5-imi aalajangersagaq tupanut pujuliunngitsunut atuutinngilaq.

 

§ 7.  Allatat mianersoqqussutit poortukkami akitsuutip allagartaanut naqinneqassanngillat.
Imm. 2.  Allatat mianersoqqussutit ima naqiterneqassapput peerneqarsinnaajunnaarsillugit piiarneqarsinnaajunnaarsillugillu.
Imm. 3.  Allatat mianersoqqussutit tarrisinneqarsinnaassanngillat, qallerneqarsinnaassanngillat imaluunniit allatanik assinilluunniit allanik akornuserneqarsinnaassanngillat aamma poortap ammarneratigut.
Imm. 4.  Tupanit nioqqusiani allani cigarettiunngitsuni allatat nipittartoq ilisarnaat atorlugu inissinneqarsinnaapput, ilisarnaatit nipittartut taakku peerneqarsinnaanngippata.


Pineqaatissiisarnerit

 

§ 8.  Nalunaarummi matumani aalajangersakkanik unioqqutitsinermi akiliisitaasussanngortitsilluni pineqaatissiisoqarsinnaavoq.
Imm. 2.  Kalaallit Nunaanni pinerluttulerinermi inatsisini aalajangersakkat naapertorlugit inuk inatsisitigut pisinnaatitaasoq pisussaatitaasorlu akiliisitaasussanngorlugu pineqaatissiisoqarsinnaavoq.
Imm. 3.  Akiliisitsinerit imm. 1-2 naapertorlugit aalajangerneqartut Landskassemut nakkartinneqassapput.


Atuutilerfia

 

§ 9.  Nalunaarut atuutilissaaq ilisimatitsissuteqarnerani.

 

§ 10.  Nalunaarummi aalajangersakkat tupanik nioqqutinut ulloq 01. 05. 2016 sioqqullugu Kalaallit Nunaannut eqqunneqartunut atuutissanngillat. Augustip aallaqqaataata 2016 kingorna taamaallaat tupanik tuniniaasoqarsinnaavoq nalunaarummi aalajangersakkanik eqquutitsisunik.

 

§ 11. Nalunaarut atuutinngilaq sumiiffinni danskit-Amerikamiullu illersornissamut sakkutooqarfiini, isumaqatigiissut 27. april 1951-imeersoq naapertorlugu pilersinneqartuni kingusinnerusukkut allanngortinneqartoq Kalaallit Nunaata illersornissaa pillugu naapertorlugu pilersinneqartuni.

 

 

Namminersorlutik Oqartussat, ulloq 10. april 2015

 

 

Martha Lund Olsen

/

Julie Præst Wilche