Akiliuteqarluni aallaaniarneq aalisarnerlu pillugit Namminersorlutik Oqartussat nalunaarutaat
Piniarneq aallaaniarnerlu pillugit Inatsisartut inatsisaanni § 16, imm. 3, 2. pkt., aamma 4, § 17, § 18, § 19 aamma § 20, Piniarneq aallaaniarnerlu pillugit Inatsisartut inatsisaat tunngavigalugu Namminersorlutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 30, 26. marsi 2025-meersoq takuuk kiisalu Aalisarneq pillugu Inatsisartut inatsisaanni nr. 29-mi, 23. maaji 2024-meersumi § 6, imm. 2 aamma imm. 3, §§ 51, 55, 68, imm. 1, nr. 2-4, imm. 2 aamma § 71, imm. 4, naapertorlugit aalajangersarneqarpoq:
Kapitali 1
Atuuffik aamma nassuiaatit pillugit aalajangersakkat
Atuuffik
§ 1. Nalunaarut nunami imaanilu Kalaallit Nunaata oqartussaaffigisaani akiliuteqarluni aallaaniarnermut aalisarnermullu atuuppoq.
Imm. 2. Akiliuteqarluni aallaaniarnermik aaqqissuussisarneq pillugu Inatsisit allat malillugit piumasaqaatit aalajangersarneqartut naapertorlugit allatut erseqqissumik malittarisassaqanngippat nalunaarut atuuppoq.
Nassuiaatit
§ 2. Nalunaarummi matumani tulliuttut ima paasineqassapput:
1) Akiliuteqarluni aallaaniarneq: Aallaaniarneq akiliuteqarnikkut aaqqissuussisumit akuerisaasumit aaqqissuunneqartoq.
2) Akiliuteqarluni aalisarneq: Sinerissap qanittuani aalisarneq takornariatut aalisarsinnaanermut allagartamut akiliuteqarnikkut ingerlanneqartoq.
3) Inuk: Inuk timitalik.
4) Aalisarnermut atortut tigummiartakkat: Qissattaat aamma oqummersat.
5) Piniakkat mikinerusut: Timmissat, ukallit, terianniat aamma puisit eqqissisimatitaanngitsut.
6) Outfitter: Inuk aallaaniarnermik aamma imaluunniit takornarialerinikkut aalisartitsinermik aaqqissuussinernut atortulersuutinik, atortunik aamma atisanik isumaginnittoq.
Kapitali 2
Akiliuteqarluni aalisarneq
§ 3. Akiliuteqarluni aalisarneq taamaallaat inunnit takornariatut aalisarsinnaanermut atuuttumik allagartalinnit ingerlanneqaqqusaavoq, taamaattorli imm. 3 takuuk.
Imm. 2. Takornariatut aalisarsinnaanermut allagartaq inummut atiatigut taasamut taamaallaat atuuppoq allanullu tunniuteqqusaanngilaq, tuneqqusaanngilaq, attartorteqqusaanngilaq, atorteqqusaanngilaq assigisaanilluunniit pineqaqqusaanani.
Imm. 3. Inuit 12-it inorlugit ukiullit inummik 18-nik ukiulimmik utoqqaanerusumilluunniit peqateqartut taassuma takornariatut aalisarsinnaanermut allagartaanut ilaatinneqarput. Qassinik ukioqarnermut uppernarsaat nassarneqartassaaq.
Imm. 4. Kialuunniit politiit, piniarnermik nakkutilliisut, aalisarnermik nakkutilliisut imaluunniit allat Aalisarnermut Naalakkersuisoqarfimmit tamatumunnga piginnaatitaasut piumasaqarnerisigut, akiliuteqarluni aalisarsinnaanermut pisinnaatitaaffeqarnini takornariatut aalisarsinnaanermut allagartaminik atuuttumik takutitsinermigut uppernarsarsinnaasariaqarpaa.
§ 4. Akiliuteqarluni takornariatut aalisarsinnaanermut allagartaq Aalisarnermut Naalakkersuisoqarfimmiit akiliinissamut allagartatut tunniunneqartassaaq. Taamaattorli bankikkut nuussinermikkut aamma akiliisoqarsinnaavoq imaluunniit nittartakkakkut akiliinikkut.
Imm. 2. Takornariatut aalisarsinnaanermut allagartaq aalisarnermut atortunik tigummiartakkanik atortoqarluni malittarisassat makku malillugit aalisarsinnaanermut pisinnaatitsivoq:
1) Takornariatut aalisarsinnaanermut allagartaq A ullormut unnuamullu ataatsimut atuuttoq, piffissamiit akilerneqarfigisamiit ullup unnuallu tulliuttup naanissaata tungaanut atuuppoq.
2) Takornariatut aalisarsinnaanermut allagartaq B sapaatip akunnera ataatsimut atuuttoq, piffissamiit akilerneqarfigisaminiit ullut unnuallu tulliuttut 7-t naanissaasa tungaanut atuuppoq.
3) Takornariatut aalisarsinnaanermut allagartaq C qaammammut ataatsimut atuuttoq, piffissamiit akilerneqarfigisaminiit ullorsiutillu malillugit ulluni 30-ni tulliuttuni atuuppoq.
4) Takornariatut aalisarsinnaanermut allagartaq D ullorsiutit malillugit ukiumi ataatsimi atuuttoq, piffissamiit akilerneqarfigisaminiit ukiumi tassani 31. december ilanngullugu atuuppoq. Takornariatut aalisarsinnaanermut allagartaq D taamaallaat suliffeqarfinnut takornarialerinermik ingerlataqartunut atuuttumik akuersissuteqartunut atuuppoq, aalisakkanik killilersugaanngitsunik akiliuteqarluni aalisarnermik ingerlataqartunut.
Imm. 3. Akiliinissamut allagartaq aqqutigalugu akiliinermi allakkerisarfiup naqitsisaani ulloq taaneqartoq atuuttoq piffissamut akiliiffiusumut uppernarsaataavoq, takuuk imm. 2.
Imm. 4. Bankikkut nuussinikkut akiliinermi tassannga uppernarsaat piffissamut akiliiffiusumut uppernarsaataavoq, takuuk imm. 2.
Imm. 5. Nittartakkakkut akiliinikkut akiliinermi tassannga uppernarsaat piffissamut akiliiffiusumut uppernarsaataavoq, imm. 2 takuuk.
Imm. 6. Akiliuteqarluni aalisarsinnaanerup aqunneqarneranut atatillugu allaffissornikkut ingerlatsineq pisariaqartoq isumageqqullugu Aalisarnermut Naalakkersuisoqarfiup kommunit peqqussinnaavai, taamatuttaarlu suliffeqarfiit, allakkerisarfiit aamma takornariartitsinermut allaffiit assigisaalluunniit takornariatut aalisarsinnaanermut allagartanik tunniussinermik piginnaatissinnaallugit.
§ 5. Takornariatut aalisarsinnaanermut allagartap tunniunneqarnerani ullormut ataatsimut, sapaatip akunneranut ataatsimut imaluunniit qaammammut ataatsimut akiliuteqartitsisoqartarpoq. Takornariatut aalisarsinnaanermut allagartaq D-mut akiliutissap takornariatut aalisarsinnaanermut allagartaq A-mut inummut ataatsimut akiliutissaq assigaa. Akiliutigineqartup annertussusissaa Inatsisartut aningaasanut inatsisaat naapertorlugu aalajangersarneqartarpoq.
Imm. 2. Akiliutigineqartoq nunatta karsianut nakkartinneqartarpoq.
Kapitali 3
Piniakkanik killilersukkanik, killilersugaanngitsunik aamma piniakkanik mikinerusunik akiliuteqarluni piniartitsineq
Pisassanik aalajangersaaneq agguaassinerlu kiisalu aallaaniarnissamut piffissaliussanik piniarfissanillu aalajangersaaneq
§ 6. Naalakkersuisoq piniarnermut akisussaasuusoq uumassusililerinikkut siunnersuineq eqqarsaatigalugu piniakkanik killilersukkanik aamma piniakkanik killilersugaanngitsunik akiliuteqarluni aallaaniarnissamut pisassiissutinik, aallaaniarnissamut piffissaliussanik aamma piniarfissanik sivisunerpaamik ukiunut pingasunut atuuttussanik aalajangersaasinnaavoq, taamaattoq imm. 2 takuuk.
Imm. 2. Akiliuteqarluni aallaaniarnermik aaqqissuussisartut, piniarneq pillugu siunnersuisoqatigiinni ilaasortat, inuussutissarsiutigalugu piniartut kattuffii aamma peqatigiiffii kiisalu soqutigisaqaqatigiit pisassiissutinik, aallaaniarnissamut piffissaliussanik aamma piniarfissanik aalajangersaasoqannginnerani tusarniarneqassapput, soorluttaaq tamanut ammasumik tusarniaasoqassasoq.
Imm. 3. Piniarnermut Naalakkersuisoqarfiup pisassiissutit aalajangersarneqartut pisassiissutinut minnerusunut nunaminertani piffissaliussanilu killilikkani piniarneqarsinnaasunut immikkoortissinnaavai, taakkulu suiaassutsimikkut utoqqaassutsimikkullu immikkoortinneqarsinnaallutik.
§ 7. Piniarnermut Naalakkersuisoqarfiup pisassiissutit, § 6, imm. 1 takuuk, qinnuteqarnikkut § 8 malillugu akuersissummik pigisaqartunut agguaattarpai.
Imm. 2. Pisassiissutinik aalajangersarneqartunik agguaassinermi Naalakkersuisoqarfiup qinnuteqartup piniarfimmik ilisimasaqarnera, akiliuteqarluni piniartitsinermik misilittagaqarnera, siornatigut akuersissutinik tunniussivigineqarnera aamma atuinera, nalunaaruteqarnissamut pisussaaffeqarnerata naammassinninnera, piffissaq eqqorlugu akuersissutinut akiliuteqartarnera kiisalu aallaaniarnermut atatillugu malittarisassanik malinnittarnera pingaartissinnaavai.
Imm. 3. Akiliuteqarluni piniarnermik aaqqissuussisartut piniarfimmi aalajangersimasumi akuersissutinik tunniussivigineqarsinnaasut amerlassusaat Naalakkersuisoqarfiup killilersinnaavaa.
Imm. 4. Naalakkersuisoqarfiup piniarfik piniarfinnut immikkoortunut minnerusunut immikkoortissinnaavaa kiisalu akiliuteqarluni piniarnermik aaqqissuussisartut nutaat piniarfimmi killilikkami aalajangersimasumi akuersissutitik atuinissamut mattussinnaallugit.
Akiliuteqarluni aallaaniarnermik aaqqissuussisartup akuersissutigineqartarnera
§ 8. Piniarnermut Naalakkersuisoqarfik akiliuteqarluni piniarnermik aaqqissuussisartunut akuersissutinik tunniussisartuuvoq.
Imm. 2. Piniakkanik killilersukkanik, piniakkanik killilersugaanngitsunik imaluunniit piniakkanik mikinerusunik akiliuteqarluni aallaaniarneq taamaallaat inunnit Piniarnermut Naalakkersuisoqarfimmiit taamatut aaqqissuussinissamut akuersissummik pissarsisimasunit aaqqissorneqaqqusaavoq, taamaattorli § 22, imm. 3 takuuk.
Imm. 3. Akuersissut ukununnga atuuttussatut tunniunneqarsinnaavoq:
a) piniakkanut killilersukkanut ataasiakkaanut imaluunniit arlalinnut,
b) piniakkanut killilersugaanngitsunut ataasiakkaanut imaluunnit arlalinnut,
c) piniakkanut mikinerusunut aamma
d) akiliuteqarluni aallaaniarnissamut pisassanik, piniarfissanik aamma aallaaniarnissamut piffissaliussanik aalajangersaaneq naapertorlugu piniarfimmut, aqutsiveqarfimmut aallaaniarnissamut aamma piffissaliussamut aalajangersimasumut.
§ 9. Akiliuteqarluni aallaaniarnermik aaqqissuussisinnaanermut akuersissut taamaallaat pigisaqartup akuersissutaanut nunaminertani ilanngunneqarsimasuni akiliuteqarluni aallaaniarnermik aaqqissuussinissamut pisinnaatitsivoq.
Imm. 2. Akiliuteqarluni aallaaniarneq piniakkanut pineqartunut atatillugit akiliuteqarluni aallaaniarnermut malittarisassat inatsisiliornermi allami aalajangersarneqartut malillugit ingerlanneqassaaq.
Imm. 3. Piniakkanik killilersukkanik, piniakkanik killilersugaanngitsunik aamma piniakkanik mikinerusunik akiliuteqarluni aallaaniarnermik aaqqissuussisinnaanermut akuersissut inummut ataatsimut imaluunniit inunnut ataatsimoortunut inuttut namminertut toqqaannartumillu akisussaaffeqartunut kiisalu § 10-mi piumasaqaatinik naammassinnittunut tunniunneqarsinnaavoq.
Inuit ataasiakkaat akuersissutigineqartarnerat
§ 10. Inuit ataasiakkaat akiliuteqarluni aallaaniarnermik aaqqissuussisinnaanissamut akuersissummik qinnuteqartut piumasaqaatit tullinnguuttut naammassissavaat, § 9, imm. 3, takuuk:
1) Qinnuteqartoq Kalaallit Nunaanni atuuttumik inuussutissarsiutigalugu imaluunniit sunngiffimmi piniarsinnaanermut allagartaqassaaq piffissarlu qinnuteqarfiusoq sioqqullugu ataannartumik ukiuni siuliini tallimani atuuttumik allagartaqarsimassalluni.
2) Qinnuteqartoq minnerpaamik ukiuni siuliini marlunni piniakkamik pineqartumik uppernarsarneqarsinnaasumik piniarnermik misilittagaqarsimassaaq kiisalu pisaqareernerup kingorna pisamik passussinermik misilittagaqarsimassalluni.
3) Qinnuteqartup piffissaq qinnuteqarfiusoq sioqqullugu minnerpaamik qaammatisiutip ukiuini siuliini marlunni piniarfimmi pineqartumi pisanik nalunaaruteqarnikkut piniarnermut tunngasumik misilittagaqarneq uppernarsarsinnaassavaa.
4) Qinnuteqartoq:
a) outfitteriussaaq,
b) tammajuitsussanik aanaveersaarnissamut Piniarnermut Naalakkersuisoqarfimmit akuerisaasumik pikkorissarnermik angusisimanermit uppernarsaateqassapput imaluunniit
c) outfitter-itut aamma tammajuitsussanik aanaveersaasinnaanermut tunngasumik allatigut assingusunik piginnaasaqalersimaneq uppernarsarsinnaassallugu, kiisalu inuussutissarsiutigalugu piniarneq, akiliuteqarluni aallaaniarneq imaluunniit takornarialerineq assingusoq minnerpaamik ukiuni marlunni misilittagaqarfigissallugu.
Imm. 2. Akiliuteqarluni aallaaniarnermik aaqqissuussisinnaanissamut akuersissummik tunniussinermi tullinnguuttut pingaartinneqarput:
1) Qinnuteqartoq akiliuteqarluni aallaaniarnermik aaqqissuussinissamut pisariaqartunik assartuutinik, najugaqarfigineqarsinnaasunik kiisalu atortunik pigisaqartoq,
2) Qinnuteqartoq sumiiffimmi suliffissanik pilersitsinissamut kiisalu sanatitsinermi, nioqquteqarnermi aamma kiffartuunneqarnermi sumiiffimmi pisiortorfinnik atuinissamut piumassuseqartoq piginnaasaqartorlu,
3) Qinnuteqartoq takornarialerinermik misilittagaqartoq, aamma
4) Qinnuteqartoq sumiiffimmut attuumassuteqartoq.
Imm. 3. Imm. 1-imi piumasaqaatit naammassineqarnerat pillugu Piniarnermut Naalakkersuisoqarfik uppernarsaateqartoqarnissaanik piumasaqarsinnaavoq.
§ 11. Akiliuteqarluni aallaaniarnermik aaqqissuussisartunut akuersissutit ukiumut ataatsimut, marlunnut, pingasunut, sisamanut imaluunniit tallimanut atuuttussatut tunniunneqarsinnaapput.
Imm. 2. Imm. 1 malillugu akuersissut akuersissutip tunniunneqarneraniit ukiup ataatsip iluani atorneqalereersimassaaq, taamaanngippat akuersissut atuukkunnaarsinneqassaaq. Akuersissutit atuunnerannik sivitsuineq qinnuteqarnikkut qinnuteqaammillu akuersinikkut sivisunerpaamik ukiunut tallimakkaanut tunniunneqarsinnaavoq.
Imm. 3. Akuersissummi piniakkanut aamma nunaminertanut sorlernut atuunnersoq, kiisalu piumasaqaatit killiliinerillu allat nalunaarut matuma malillugu aalajangersarneqartut allaqqassapput.
Imm. 4. Akuersissutit inummut atiatigut taasamut taamaallaat atuupput allanullu tunniunneqaratik, tunineqaratik, attartortinneqaratik atukkiunneqaqqusaanngillat.
Piniakkanik killilersukkanik, piniakkanik killilersugaanngitsunik aamma piniakkanik mikinerusunik akiliuteqarluni aallaaniarnermi ilisimasortanut piumasaqaatit
§ 12. Akiliuteqarluni aallaaniarnermik aaqqissuussisartoq piniakkanik killilersukkanik, piniakkanik killilersugaanngitsunik imaluunniit piniakkanik mikinerusunik akiliuteqarluni aallaaniarnerup ingerlanneqarnerani ilisimasortamik atuippat, ilisimasortap piumasaqaatit makku naammassissavai:
1) Inuiaqatigiinnut kalaallinut aalajangersimasumik attuumassuteqarneq.
2) Kalaallit Nunaanni aalajangersimasumik najugaqarneq.
3) Kalaallit Nunaanni atuuttumik inuussutissarsiutigalugu imaluunniit sunngiffimmi piniarsinnaanermut allagartaqarneq.
4) Piniakkamik pineqartumik piniarnermik misilittagaqarneq kiisalu pisaqareernerup kingorna pisamik passussinermik misilittagaqarneq.
5) Kalaallit Nunaanni piniakkamik pineqartumik piniarnikkut ilisimasaqarneq, aamma
6) Akiliuteqarluni aallaaniarnermik aaqqissuussineq sillimaniarnikkut illersorneqarsinnaasumik ingerlatsisinnaaneq.
Imm. 2. Piniakkanik killilersukkanik imaluunniit piniakkanik killilersugaanngitsunik akiliuteqarluni aallaaniarnermi ilisimasortaq peqataasoq minnerpaamik ataaseq tammajuitsussanik aanaveersaarnissamut Piniarnermut Naalakkersuisoqarfimmit akuerisaasumik pikkorissarnermik angusisimanermit uppernarsaateqassaaq, imaluunniit ilisimasortatut aamma tammajuitsussanik aanaveersaasinnaanermut tunngasumik allatigut assingusunik piginnaasaqalersimaneq uppernarsarsinnaassallugu.
Imm. 3. Imm. 1-imi aamma imm. 2-mi piumasaqaatit naammassineqarnerat pillugu Piniarnermut Naalakkersuisoqarfik uppernarsaasoqarnissaanik piumasaqarsinnaavoq.
§ 13. Aallaaniarnerup aallartinnginnerani aallaaniarnermut atatillugu aallaasit atorneqartussat nakersarneqarsimanissaat piniakkamullu pineqartumut piumasaqaatinut naammassinnissimanissaat akiliuteqarluni aallaaniarnermik aaqqissuussisup imaluunniit ilisimasortap qulakkiissavaa, kiisalu aallaaniartup aallaasit atornissaannut akuersissutit pisariaqartut pigereerai qulakkiissallugu.
Imm. 2. Aaqqissuussisartut imaluunniit ilisimasortat uumasunik pissatanik toqutsinissamut qoorortuumik nassataqassapput.
Imm. 3. Aaqqissuussisartut imaluunniit ilisimasortat akiliuteqarluni aallaaniarnermik aaqqissuussinermi suleqataasut akiliuteqarluni aallaaniarnermik aaqqissuussinermut atatillugu namminneerlutik aallaaniaqqusaanngillat, taamaallaat uumasumik pissatamik toqutsinissaq pineqartillugu.
Imm. 4. Aallaaniarnerup naammasseqqammernerani pisanit neqi tamarmi, ammit kiisalu atorsinnaasut allat angerlaanneqarnissaat aaqqissuussisartut imaluunniit ilisimasortat qulakkiissavaat, kiisalu pisaqarfiup qimataajarnissaa.
Kapitali 4
Immikkut akuersissuteqarneq pillugu aalajangersakkat
§ 14. Kinguaariit nikittoqarnerani imaluunniit inuk pineqartoq piffissani taaneqartuni ilinniarnermik assigisaannilluunniit peqquteqartumik Kalaallit Nunaata avataaniikkallarsimappat Piniarnermut Naalakkersuisoqarfik § 10-mi, imm. 1, piumasaqaatit atuutsinneqannginnissaat pillugu immikkut akuersissuteqarnikkut nalunaaruteqarsinnaavoq. Tamanna Naalakkersuisoqarfimmut takussutissaqartinneqarsinnaassaaq.
Imm. 2. Inuk pineqartoq piffissani taaneqartuni ilinniarnermik assigisaannilluunniit peqquteqartumik Kalaallit Nunaata avataaniikkallarsimappat Piniarnermut Naalakkersuisoqarfik § 12-mi, imm. 1, piumasaqaatit atuutsinneqannginnissaat pillugu immikkut akuersissuteqarnikkut nalunaaruteqarsinnaavoq. Tamanna Piniarnermut Naalakkersuisoqarfimmut uppernarsarneqarsinnaassaaq.
Imm. 3. Piniarnermut Naalakkersuisoqarfik pisortatigoortumik tikeraartunut takornarianut aalisarsinnaanermut allagartat, § 4 takuuk, akuersissutit, § 16 takuuk, kiisalu nalunaarusiorneq, § 17 takuuk, pillugit nalunaarummi aalajangersakkat atuutsinneqannginnissaat immikkut akuersissuteqarnikkut nalunaaruteqarsinnaavoq. Naalakkersuisoqarfiit attuumassuteqartut tikeraartut tikinnginneranni sapinngisamik siusinnerpaaq atorlugu pisortatigoortumik tikeraartut pillugit Piniarnermut Naalakkersuisoqarfik allakkatigut nalunaarfigissavaat aalisartoqassanersoq, nujuartanik piniartoqassanersoq imaluunniit taaneqartut tamaasa.
§ 15. Naalakkersuisoq piniarnermut akisussaasuusup inunnut Kalaallit Nunaanni Issittumi Sakkutooqarfik-mi atorfeqartunut qaammatisiutit malillugit ukiumut ataatsimut atuuttumik aalisakkanik killilersugaanngitsunik inuussutissarsiutiginagu aalisarsinnaanissaat aamma piniakkanik mikisunik killilersugaanngitsunik nammineq atugassaminnik aallaaniarsinnaanissaat immikkut akuersissuteqarnikkut nalunaarutigisinnaavaa.
Imm. 2. Inuit imm. 1-mut ilaasut piniarnermik nakkutilliisumit imaluunniit aalisarnermik nakkutilliisumit Issittumi Sakkutooqarfik-mi atorfeqarnertik uppernarsaqqullugu qinnuigineqartut uppernarsassavaat.
Imm. 3. Issittumi Sakkutooqarfik qinnuteqarnermi inuit imm. 1-mut ilaasut pillugit aternik allattorsimaffimmik ilanngussilluni Piniarnermut Naalakkersuisoqarfimmut januaarimi nassitsisassaaq allannguisoqarneranilu allattorsimaffimmik nutartikkamik nassitsisoqartassalluni.
Imm. 4. Ukiup siuliani pisaasut pillugit nalunaarusiaq Piniarnermut Naalakkersuisoqarfimmut nassiunneqartassaaq. Nalunaarusiaq kingusinnerpaamik januaarip 15-anni naalakkersuisoqarfimmi tiguneqareersimassaaq.
Imm. 5. Imm. 1 naapertorlugu immikkut akuersissuteqarneq inummut atiatigut taasamut taamaallaat atuuppoq allanullu tunniunneqaratik, tunineqaratik, attartortinneqaratik atukkiunneqaqqusaanatilluunniit.
Kapitali 5
Akuersissutit aamma nalunaarusiorneq
Akuersissutit
§ 16. Piniakkanik killilersukkanik aamma piniakkanik killilersugaanngitsunik akiliuteqarluni aallaaniarnermut atatillugu akiliuteqarluni aallaaniarnermik aaqqissuussisartut akuerisaasut piniarfinnut akuersissuteqarfigisaminnut akuersissutinik qinnuteqassapput. Piniarnermut Naalakkersuisoqarfik tassunga piffissarititaasussamik aalajangersaassaaq. Naalakkersuisoqarfik aallaaniarnissamut akuersissutinik pisamik nalunaaruteqarnissamut immersuiffissartalinnik aamma tammajuitsussamut allagartanik tunniussissaaq.
Imm. 2. Tammajuitsussanik pisassiissutit tamakkerlugit agguaassinermi siullermi agguaanneqarsimanngippata akuersissutit sinneruttut akiliuteqarluni aallaaniarnermik aaqqissuussisartunut siullertut saaffiginnittunut agguaanneqassapput.
Imm. 3. Akuersissutit inummut atiatigut taasamut taamaallaat atuupput allanullu tunniunneqaratik, tunineqaratik, attartortinneqaratik atukkiunneqaqqusaanatilluunniit.
Imm. 4. Akuersissutini imm. 1 malillugu tunniunneqartuni uumasunik qassinik, uumasunik sorlernik, aallaaniarnissamut piffissaliussami sorlermi kiisalu piniarfimmi sorlermi aallaaniartoqaqqusaanersoq allassimassaaq.
Nalunaarusiorneq
§ 17. Akiliuteqarluni aallaaniarnermut aaqqissuussisartut aallaaniarnermut piffissap naammassereernerata kingorna qaammat qaangiutsinnagu nalunaarusiamik paasissutissanik tulliuttuni taaneqartunik imalimmik Piniarnermut Naalakkersuisoqarfimmut nassiussaqassapput:
1) Naalakkersuisoqarfimmiit akiliuteqarluni aallaaniarnermik aaqqissuussisartumut akuersissutit atulersinneqartut tunniunneqartut, atorneqartut atorneqanngitsullu tamakkerlugit nalunaarsorneqarnerat.
2) Akiliuteqarluni aallaaniarnermik aaqqissuussisartup ilisimasortanik atuinera, ilisimasortat qassiunerat, piffissaliussat, ilisimasortanik pissarsiorneq kiisalu ilisimasortat piginnaaneqarnerat pillugu nalunaarsuineq.
3) Akiliuteqarluni aallaaniarnermik aaqqissuussisartup tammaarsimaffinnik inissiinera, tassunga makku pillugit paasissutissat ilanngullugit:
a) tammaarsimaarfinni atortut teknikkikkullu atortulersuutit, aamma
b) tammaarsimaarfinnut tammaarsimaarfinniillu assartuineq atorneqartoq.
4) Akiliuteqarluni aallaaniarnermik aaqqissuussisartup piniarfinnik atuineranit nunap assinga.
5) Akiliuteqarluni aallaaniarnermik aaqqissuussisartup neqinik tammajuitsussanillu piniarfimmiit assartuinera.
6) Pisat neqaannik atuineq.
7) Akiliuteqarluni aallaaniarnermik aaqqissuussisartup aallaaniarnermut atatillugu piniarfiup iluani assartuutinik motoorilinnik atuinera.
Imm. 2. Akiliuteqarluni aallaaniarnermik aaqqissuussisartut D-mut atasumik takornarianut akiliuteqarluni aalisarnikkut sullitaqarsimasut immersuiffissamik immersukkamik paasissutissanik imm. 1 malillugu piumasarineqartunik imalimmik qaammatit pingasukkaarlugit Naalakkersuisoqarfimmut nassiussaqassapput.
Kapitali 6
Nakkutilliineq, pineqaatissiissutit aamma akuersissummik atorunnaarsitsineq
Nakkutilliineq
§ 18. Nalunaarummi matumani aalajangersakkat malinneqarnerat piniarnermik nakkutilliisut aamma aalisarnermik nakkutilliisut imaluunniit inuup allap Piniarnermut Naalakkersuisoqarfimmit pisinnaatinneqartup nakkutigissavaat.
Pineqaatissiissutit
§ 19. Kalaallit Nunaanni pinerluttulerinermut inatsimmi malittarisassat malillugit makku akiliisitsinermik kinguneqassapput:
1) Takornarissanut aalisarsinnaanermut atuuttumik allagartaqarnissaq pillugu § 3-mi, imm. 1 aamma 2-mik, aalajangersakkanik unioqqutitsinermi,
2) § 3-mi, imm. 4, allaaserineqartutuut uppernarsaammik takutitsisoqarnissaanik piumasarineqartutuut takutitsinnginnermi.
3) § 4, imm. 2, naapertorlugu aalisarsinnaanermut atortut akuerisaasut atornagit aalisarnermi.
4) § 4, imm. 2, naapertorlugu takornarianut aalisarsinnaanermut akuersissutit piffissatigut atuuttut avataatigut aalisarnermi.
5) § 8, imm. 2, naapertorlugu akiliuteqarluni aallaaniarnermik aaqqissuussisinnaanermut akuersissummik pissarsisimanani tamatuminnga aaqqissuussinermi.
6) Akuersissummi piumasaqaatinut imaluunniit killiliinernut § 11, imm. 3, naapertorlugu aalajangersarneqartunut akerliusumik akiliuteqarluni aallaaniarnermik aaqqissuussinermi.
7) § 11, imm. 3, naapertorlugu akiliuteqarluni aallaaniarnermik aaqqissuussisinnaanermut akuersissutit pillugit malittarisassanik unioqqutitsinermi.
8) Akiliuteqarluni aallaaniarnermik aaqqissuussinermi § 12-mik, imm. 1 imaluunniit 2, qaangiinnagaasumik ilisimasortanik atuinermi.
9) § 13, imm. 1-4, naapertorlugit aaqqissuussisartunut aamma ilisimasortanut malittarisassanik unioqqutitsinermi.
10) § 15-mi, imm. 2 naapertorlugu immikkut akuersissuteqarnikkut atuinermi, allaaserineqartutuut uppernarsaammik piumasarineqartutuut § 15, imm. 1 malillugu takutitsinani.
11) § 16, imm. 1, naapertorlugu akuersissummi tunniunneqartumi piumasaqaatinik unioqqutitsinermi.
Akuersissummik atorunnaarsitsineq
§ 20. Piniarnermut Naalakkersuisoqarfiup akiliuteqarluni aallaaniarnermik aaqqissuussisinnaanermut akuersissut atorunnaarsissinnaavaa imaluunniit akiliuteqarluni aallaaniarnermik aaqqissuussisumut akuersissutiliorneq unitsissinnaavaa imaattoqarnerani:
1) Akiliuteqarluni aallaaniarnermik aaqqissuussisartoq § 10-mi piumasaqaatinik naammassinnikkunnaarpat.
2) Akiliuteqarluni aallaaniarnermik aaqqissuussisartoq § 12-mi piumasaqaatinut akerliusumik ilisimasortanik atuippat.
3) Akiliuteqarluni aallaaniarnermik aaqqissuussisartoq piffissami qaammatini aqqaneq-marlunni ataannartuni akiliuteqarluni aallaaniarnermik aaqqissuussisimanngippat.
4) Akiliuteqarluni aallaaniarnermik aaqqissuussisartoq, ilisimasortaq imaluunniit sullitaq akiliuteqarluni aallaaniarnermik aaqqissuussinermut atatillugu nalunaarummi matumani aalajangersakkanik, piniarneq aamma eqqissisimatitsineq pillugu aalajangersakkanik atuuttunik imaluunniit sakkut pillugit inatsimmi malittarisassanik aalajangersarneqartunik uteqattaartumik unioqqutitsippat.
5) Akiliuteqarluni aallaaniarnermik aaqqissuussisartoq, ilisimasortaq imaluunniit sullitaq piniakkat pillugit nalunaarutit malillugit malittarisassanik unioqqutitsippat, unioqqutitsinerlu akiliuteqarluni aallaaniarnermik aaqqissuussinerup ingerlanneqarneranut toqqaannartumik attuumassuteqarpat.
6) Akiliuteqarluni aallaaniarnermik aaqqissuussisartoq § 17 naapertorlugu akuersissutinik atorneqarsimasunik atorneqarsimanngitsunillu kiisalu nalunaarusiamik nassiussaqanngippat, imaluunniit
7) Akiliuteqarluni aallaaniarnermik aaqqissuussisartoq akitsuutinik aningaasanut inatsit malillugu aalajangersarneqartunik akiliinngippat.
§ 21. Piniarnermut Naalakkersuisoqarfiup pisassiissutit atorunnaarsissinnaavai imaluunniit ilanngarsinnaallugit, uumassusilerinikkut allatigulluunniit immikkut ittumik tunngavissaqarpat. Atorunnaarsitsineq ukiumut pisassiissutit nalunaarutigineqarneranni akuersissutinillu tunniussisoqannginnerani nalunaarutigineqassaaq.
Atuutilersitsinermut, atorunnaarsitsineq ikaarsaariartitsinermullu aalajangersakkat
§ 22. Nalunaarut manna 1. juuli 2026-mi atuutilerpoq.
Imm. 2. Peqatigalugu Akiliuteqarluni aallaaniarneq aalisarnerlu pillugit Namminersornerullutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 22, 19. aggusti 2002-meersoq atorunnaarsinneqarpoq.
Imm. 3. Akiliuteqarluni aallaaniarnermik aaqqissuussisinnaanermut akuersissutit atuuttut akiliuteqarluni aallaaniarneq aalisarnerlu pillugit nalunaarut siornatigut atuuttoq, imm. 2 takuuk, tunngavigalugu atuutilersinneqartut atuukkunnaarnissaasa tungaanut atuukkallarput.
Imm. 4. Akuersissutit atuuttut, imm. 3 takuuk, sivitsorneqarsinnaanngillat, taamaattorli taarsiullugu akiliuteqarluni aallaaniarnermik aaqqissuussisartoq nalunaarummi matumani aalajangersakkat naapertorlugit akuersissummik qinnuteqarsinnaassaaq.
Kalaallit Nunaanni Namminersorlutik Oqartussat, ulloq 8. juuni 2026
Peter Borg (atsior.)
Aalisarnermut, Piniarnermut, Nunalerinermut Imminullu Pilersornermut Naalakkersuisoq
/Emanuel Rosing (atsior.)