Quppernerup imai iserfigikkit
Oqaatsit toqqakkit
Ujaasinermut uterit
Inatsisit
Nr. 11
12. novembari 1980
Atorunnaartut

Kalâtdlit nunane píngortitamik avdlángutsailiuineK pivdlugo landstingip inatsisâ

Kapitale I.
SujunertaK.

§ 1. Landstingip inatsisâtigut matumûna anguniarneKarpoK Kalâtdlit-nunâta nunatâta nunavdlo píssusiata pingârutaisa sapingisamik angnertunerpâmik igdlersorneKarnigssât.
Stk. 2. inatsisip pisínautitsivfê mákunúnga atorneKarnerúsáput:
1) nunap píssusîsa angnertunerussut pivfîtdlo avdlat píssusertik sumissusertigdlo píssutigalugo kíkúnutdlunit angnertûmik pingârutigdlit piginarneKardlutigdlo isumagineKarnigssãnut.
2) nunap ilaisa, naussuisa ûmassuisalo kîsalo nunap sananeKautaisa píngortitamut túngassumik ilisimatussutsíkut tamatumúngalo atassumik atuartitsinermut túngatitdlugo angnertûmik soKutiginautigdlit piginarneKardlutigdlo isumagineKarnigssãnut.
3) nunap ilaine ínugtaussut súngivfingme sussagssaKarniarneránut pingârutilingne angalaorsínaunerup uníngaveKarsínauneruvdlo periarfigssiuneKarnigssãnut.

 

Kapitale II.
ErKigsisimatitsineK.

§ 2. Nangminerssorneruvdlutik oKartugssat Kalâtdlit-nunãne tamarme nunavdlunît ilaine aulajangersimassune naussunik ûmassunigdlo erKigsisimatitagssángortitsisínáuput.
Stk. 2. Nangminerssorneruvdlutik oKartugssat ãma erKigsisimatitagssángortísínauvait nunap ilai nunamernitdlo inoKángitsut íkússuivfigilerssâgkat umassutdlo piaráinik inigssivigilerssâgkat imalunit taimailiorfigineKarsimassut.
Stk. 3. ErKigsisimatitsinerup sûnera Kanordlo angnertutiginera pivdlugit maleruarKussanik ersserKingnerussunik nangminerssorneruvdlutik oKartugssat aulajangersaisínáuput.

§ 3. Maleruagagssiat §§ 4 - 9-mítut maligdlugit máku erKigsisimatitagssángortitausínáuput:
1) nunap ilai alutornássusertik inoKarfingnutdlo Kanigtumînertik túngavigalugo inungnut tamanut asiartarfigtut pingâruteKartut.
2) nunap ilai sumîvfîtdlo pigínarnigssât erKarsautigalugo imalunît ilisimatussutsip tássungalo atassumik ilíniartitsinerup tungânit issigalugit angnertûmik soKutiginauteKartut.

§ 4. § 3 maligdlugo avdlángutsailiugagssángortitsinermut atassumik avdlángutsailiuinerup angnertússusia sûneralo pivdlugit aulajangíssoKásaoK. ãma aulajangerneKarsínauvoKavdlángutsailiuineK piviussúngortíniardlugo pigingnigtoK atuissordlunît imalunît kommune sussagssaKartoK sunikKa.

§ 5. AvdlángutsailiuinigssaK pivdlugo landsstyrep sujuligtaissuanut suliagssángortitsisínáuput landstinge, nâlagauvfik, kommunalbestyrelse imalunit peKatigigfik imalunît sulivfeKarfik landsstyrep sujuligtaissuanit akuerssârneKarsimassoK.
Stk. 2. landsstyrep sujuligtaissuata suliagssángortitaK itigartísínauvâ isumaKarune avdlángutsailiuinigssaK, ímaKa mãnákûgatdlartoK, atulersíneKartariaKangitsoK.

§ 6. Landsstyrep sujuligtaissua isumaKarune avdlángutsailiuinigssaK ilimanarsínaussoK, inungnik sulivfeKarfingnigdlunit avdlángutsailiuiniarnerup sujunertaisa tungaisigut pâsisimassaKardluartutut issigineKartariaKartunik pissariaKartitsineK nâpertordlugo oKauserKartitsísaoK.
Stk. 2. Landsstyrep sujuligtaJssua avdlángutsailiuinigssamik aulajangitínago Statstidende-kut Kalâtdlit nunãnilo atuagagssiatigut aulajangersimassumik sarKúmersartutigut inuit ilisimatíneKásáput ãmalo pigingnigtoK, atuissoK kommunelo agdlángutsailiugkap sûnera angnertússusialo pivdlugit nalunaerfigineKásavdlutik.
Stk. 3. Nalunaerúme mingnerpâmik Káumatine 3-ne akerdlilíssutaujungnartunut taorsivigineKarnigssamigdlo piumassaKautaujungnartunut pivfigssalineKásaoK.
Stk. 4. Pivfigssamit stk. 2-me taineKartutut nalunaeruteKarfingmit avdlángutsailiuilernermut akornusisínauvdlunilunît ajornakusôrutigssîsínaussumik KanoK iliûseKartoKásángilaK.

§ 7. Avdlángutsailiuinigssap pilerssârutigineKartup kinguneranik taorsîvigineKarnigssamik piumassaKartoKángígpat avdlángutsailiuinigssaK pivdlugo landsstyrep sujuligtaissua aulajangîsínauvoK.
Stk. 2. TaorsivigineKarnigssamik piumassaKartoKarpat suliagssaK landsstyremut sarKúmiúneKásaoK. taorsivigineKarnigssamik piumassaK landsstyrep akuerisínáungigpago landsstyrep sujuligtaissuata taortisiagssat KanoK agtiginigssãnik aperKut inuk pineKartoK akerdlilerdlugo erKartussissunut aulajangiviginiagagssángortísavâ, avdlángutsailiuinigssaK taimaitínarneKángigpat.

§ 8. AvdlángutsailiuinigssaK imalunit avdlángutsailiuinigssamik itigartitsineK taimaititsinerdlunît aulajangînermit uvdlut 14-it Kângiútínagit tamanut nalunaerutigineKásaoK ãmalo suliamut agtumássuteKartut § 6-ime taineKartutut periauseKardlune ilisimatíneKásavdlutik.
Stk. 2. Landsstyrep sujuligtaissuata KanoK iliûsigssat avdlángutsailiuinigssap isumangnaerneKarnigssânut pissariaKartut nãmagsineKarnigssât isumagísavâ, ãma avdlángutsailiuineK inuínaup pigissânut túngassûgpat nalunaerssortísavâ.

§ 9. Avdlángutsailiuinerrtik atorungnaersitsineK imalunît avdlángûteKartitsineK maleruagagssiat avdlángutsailiuinerup pilersitauneranut atusimassut maligdlugit písaoK.
Stk. 2. Landsstyrep sujuligtaissuata, ímaKa pâsisimassaKardluartutut issigissariaKartut § 6-ime erKartorneKartut oKauseKarterêrdlugit, avdlángutsailiuinigssamik aulajangersagkat saniorKuneKarnigssât akuerssíssutigisínauvâ, tamána avdlángutsailiuinigssap sujunertânut ajoKutáungitsumik pisínaugpat.

 

Kapitale III.
Pigissat navssâtdlo avdlángutsailiugkat ilisimatussutsíkut soKutiginautigdlit.

§ 10. Nunap imalunit sermit Kalerîgsue Kíssianik uníngassugdlit, saornit kîsalo siláinaup ujarai angingâramik agssáinarmik nikisíneKarsínáungitsut Kanordlunit ilivdlugit ajoKuserneKásángitdlat, avdlángortíneKásanatik imalunît tamákerdlugit iláinakûtitdlugitdlunit nuneKásanatik.

§ 11. Núnerisitdlune nunap Kalerîgsuanik taimáitumik imalunit siláinaup ujarânik taimáitumik navssârtoKarpat suliaK navssâmut agtûmanermisut angnertutigissumik unigtíneKásaoK. navssâK nunavta katerssugausivianut nalunaerutigineKásaoK, táussumalo piârnerâmik suliaringnigtoK nalunaerfigísavâ suliaK nangíneKarsínaunersoK, imalunît misigssuissoKarêrserdlugo avdlángutsailiuinigssamigdlunît suliagssángortitsissoKarnigssânik aulajangîssoKarêrserdlugo unigtíneKásanersoK. Nunavta katerssugausiviata aulajanginera landsstyrep sujuligtaissuanut aulajangivigissagssángortíneKarsínauvoK.
Stk. 2. Suliap unigtíneKarnerata kinguneranik nangminerssortoK (inuínaK) kinalunit angnertûmik ajunâruteKarune taorsîvigineKarnigssaminik piumassaKarsínauvoK. piumassarissaK nunavta katerssugausivianut taorsivigineKarnigssaK pivdlugo landsstyrep sujuligtaissuanut sarKúmiússissugssamut sarKúmiúneKásaoK.

§ 12. Nunavta katerssugausivia § 11 maligdlugit pissugssauvfingminik suliaKarnermine naussunik, ûmassunik augtitagssanigdlo pâsisimassaKardluartutut issigineKartariaKartunik ikiortigssarsiúsaoK, pissugssauvdlunilo navssânik túniúneKartunik tigusinigssamut torKortaringningnigssamutdlo táukua sumut inigssingneKarnigssãnik aulajangînigssap tungânut.

§ 13. Navssânik nalunaerutigingnigtut túniússissutdlo kajumigsautigssíneKarnigssât pivdlugo aulajangersagkanik landsstyrep sujuligtaissua aulajangersaisínauvoK.

 

Kapitale IV.
Pilerisârutit asimitut.

§ 14. IgdloKarfigpalârtumik igdluliortiterfit avatãne ugsagsârutit isumaKatigssarsiordlunilo agdlagarsissutit siláinarmititdlugit inigssíneKarKussáungitdlat, inûtigssarsiúmut imalunît sutdlivingmut pissamingnut atavdluínartumik inigssíneKarsimangigpata.
Stk. 2. Landsstyrep sujuligtaissua aulajangersagkamit matumánga avdlaussumik pineKartugssángortitsisínauvoK.

 

Kapitale V.
Nunap ilâ avdlángutsailiugagssaK.

§ 15. Nunap ingmíkôrtuata Avangnâta Tunuvdlo ilâ nunap ilâtut avdlángutsailiugagssatut ínimigissagssángortitauvoK (nationalpark) nunap ilâta táussuma píssusivigissamisut ítuínarsínaunigssâ sujunertaralugo. nunap ilâta avdlángutsailiugagssap kujámut kigdlinga aulajangerneKarpoK tássautitdlugo titarneK Kap Biot-imît (Flemmings Fjord-ip avangnâne nûngajuk avdlorniussamit sanimukartumit avangnardlermit 72º-imit 10 km migss. kujasingnerussoK) kímut KáKap KingartâtigôrtoK tauvalo Staunings Alper kangiata sinâgôrdlune tatsit Holger Danskes Briller tungãnut avangnâtungâtigôrtoK, kímut Nordvestfjord-ip avangnamut sineriâne Stormpynt-imut, tássángânit Nordvestfjord-ip avangnamut sineriâ maligdlugo KeKertap Mågetuen-ip tungânut, tauva kangerdluk napivdlugo Renland-ilo avKusârdlugo Rypefjord-ip avangnâne sermimut tássángânitdlo Nunatakkerne kujarKuvdlugit sermerssuarme avdlorniussamut sanimukartumut avangnardlermut 71 -mut. titarneK kigdligssautitaK tássángânit ingerdlarKigpoK sermerssuaK avKusârdlugo Petermanns Gletscher-imut. ãma nunap ilânut avdlángutsailiugagssamut ilaussutut nautsorssuneKarpoK Kalâtdlit nunâta imartâta ilâ nunap ilâta taimailivdlugo kigdlilerneKartup avatânîtoK.

§ 16. Nunap ilâne avdlángutsailiugagssame iliûtsit píngortitamik avdlángortitsisínaussut sûtdlunît, tássa ãma autdlainiarneK, aulisarneK kisalo uvdlunik naussunigdlunît akornusersuineK sûgaluartordlunît, inerterKutáuput.
Stk. 2. Landsstyrep sujuligtaissuata aulajangersarsínauvai maleruagagssiat ersserKingnerussut sujunertat § 15-ime taineKartut nãmagsineKarnigssãnut túngassut, tamatumane nunap ilâne avdlángutsailiugagssame angatdláneK tássanínerdlo ilángutdlugit. tamatuma saniatigut stk. 1-ime maleruagagssianit avdlaussumik pineKartugssángortitsisínauvoK.

 

Kapitale VI.
Avdlángutsailiuinerup súniutai.

§ 17. Landsstyrep sujuligtaissua maleruagagssianik erKigsisimatitap nákutigineKarnigssânut isumagineKarnigssânutdlo túngassunik aulajangersaisínauvoK.
Stk. 2. Landsstyrep sujuligtaissuata pigingnigtoK atuissordlunît perKusínauvâ píssutsinik inatsisinik uniorKutitsissunik iluarsêrKuvdlugo. perKússut pivfigssautitatut aulajangerneKarsimassup Kângiutíngínerane nâlangneKángigpat suliagssaK suliarineKarsínauvoK pigingnigtup imalunît atuissup akiligagssânik.

§ 18. mianerssorKússúmik akilîsitaunermigdlunit erKartuneKarsínauvoK kinalunît:
1) § 6, stk. 4., § 10, § 11, stk. 1., oKauseKatigit sujugdlit áipaitdlo, § 14, stk. 1 ãma § 16,stk. 1-imik uniorKutitsissoK.
2) atugagssautitanik inássutrigineKartunigdlunît § 4, § 9, stk. 2., § 11, stk. 1., oKauseKatigit áipait, § 14, stk. 2., § 16, stk. 2 ãma § 17, stk. 2 nâpertordlugit aulajanginerne aulajangersarneKarsimassunik uniorKutitsissoK.

§ 19. NajorKutagssiane landstingip inatsisâ nâpertordlugo pilersíneKartune maleruagagssianik aulajangersaissoKarsínauvoK najorKutagssiane aulajangersagkanik uniorKutitsinerit mianerssorKússúmik akilîsitaunermigdlunît pitdlarneKarsínauneránut túngassunik.

 

Kapitale VII.
Aulajangersagkat atulersitsissussut ikârsârutaussutdlo.

§ 20. Avdlángutsailiuinermik Kalâtdlit-nunãnut inatsit nr. 266, 22. maj l974-imêrsoK maligdlugo Avanerssuarme Tunumilo Nationalparke pivdlugo Nalunaerut nr. 374 25. juni 1976-imêrsoK landstingip inatsisâ mána túngavigalugo avdlángûtit avdlángûtigalugit § 15, stk. 2 maligdlugo avdlángortíneKarnigssame tungânut atutisaoK.
Stk. 2. Avdlángutsailiugagssángortitsinerit landstingip  inatsisâ mána nâpertordlugo avdlángutsailiugagssángortitsinernit taorserneKángitsut atorungnaersitaunermik tungânut atûtísáput.
Stk. 3. maligtarissagssat píngortitamik avdlángutsailiuinigssamik inatsímik nalunaerúme nr. 520 1. oktober 1975-imêrsume inatsisíkut nr. 219 24. maj 1978-imêrsúkut avdlángortíneKartume § 60 b najorKutaralugo nunanik avdlanik isumaKatigîssutinik piviussúngortitsinigssatut sujornatigut atulersíneKarsimassut atáinartíneKarpútaoK.

§ 21. Inatsit atulerpoK 1. januar 1981, tamatumúngalo peKatigititdlugo Kalâtdlit-nunãnut avdlángutsailiuinermik inatsit nr. 266 22. maj 1974-imêrsoK atorungnaerpoK, aulajangersagartai landstingip inatsisâne uvane taorserneKartut erKarsautigalugit kîsalo § 60 b stk. 2 pingortitap avdlángutsailiugaunigssânik inatsímik nalunaerúme nr. 520, 1. oktober 1975-imêrsumítoK Kalâtdlit-nunãnut ministeriap Kalâtdlit-nunãne píngortitap avdlángutsailiugaunigssânik nunanik avdlanik isumaKatigîssutinik piviussúngortitsiniarnerme aulajangersaissarnigssamut pisínautitauneranut túngassoK.




Namminersornerullutik Oqartussat 12. november 1980.




Jonathan Motzfeldt

/

Alibak Steenholdt


Naqqiut