Siunnersuummut oqaaseqaatit

Nassuiaatit

1. Aallarniut

Namminersornerusut naatsorsuutigaat aatsitassarsiorneq ukiuni takkuttussani Kalaallit Nunaata aningaasarsiorneranut pingaaruteqaleraluttuinnartussaasoq, aatsitassanik ujaasinerup annertusinera aqqutigalugu, siunissaq ungasinnerusoq eqqarsaatigalugu nunami aatsitassarsiornikkut ingerlatat annertuumik ineriartortinneqarnerisigut tunngavilerneqarsinnaanera naatsorsuutigisariaqarluni. Siunniussaq tassaavoq Kalaallit Nunaanni aatsitassarsiorneq Kalaallit Nunaata aningaasarsiornerani inuussutissarsiutit nappataasut ilaattut inerisarneqarnissaa.

Siunnersuutigineqarpoq aatsitassarsiornermi aningaasaateqarfimmik pilersitsisoqassasoq, Kalaallit Nunaanni aatsitassarsiornermik ingerlataqarnermit Namminersornerusut isertitaat tassunga nuunneqartassallutik. Aningaasaateqarfiup siunertaani qulakkeerniarneqarpoq, aatsitassarsiornermit isertitat Kalaallit Nunaata aningaasarsiornerata patajaatsumik imminullu nammassinnaasumik ineriartortinneqarnissaa siunertarineqarluni, ukiuni ataasiakkaani isertinneqartartunit isumalluuteqanngitsumik. Aningaasaateqarfiup pilersinneqarnerani siunertaavortaaq, Kalaallit Nunaata aatsitassarsiornermit isertitaasa Kalaallit Nunaata aningaasaqarnerani pingaarnerit siunissamullu eqqarsaatiginnittumik atorneqarnissaannik tunngaviliisut, siunissami kinguaariinnut aamma iluaqutaasussamik

1.1 Kalaallit Nunaanni aatsitassarsiornerup ineriartornera

1.1.1. Nunat allat misilittagaat

Inuiaqatigiinni allani aatsitassarsiornerup ineriartorneranik misigisaqarsimasut misilittagaasa takutippaat, taama ineriartorneq inuiaqatigiit aningaasarsiornerannik malunnartumik sunniutinik nassataqarsinnaasoq, ilaatigut inuussutissarsiorneq toqqaannartumik aqqutigalugu kiisalu innuttaasut atuinerisa toqqaannanngitsumik qaffannerisigut, soorlu innuttaasunik ineqarnikkut, peqqissutsikkut kiisalu ilaqutariinnermi aamma isumaginninnermi il.il. sullissinerit pitsanngoriarnerinut.

Inuiaqatigiinni ingerlatat isertitallu allanngoriartorneri inuussutissarsiutit allat unammillersinnaassusiannik siunertaanngitsumik pitsaanngitsumik sunniuteqarsinnaasarput, taamaalilluni ingerlatani allani suliffeqarfiit assigisaallu aatsitassarsiornerup unikkiartornerani nunat tamat akornanni unammillersinnaassuseqarunnaartarlutik.

Aatsitassarsiornermi siunertaanngitsumik ineriartornerup malitsigisinnaasaattut assersuutigalugu oqaatigineqarpoq nalinginnaasumik akissarsiat aningaasartuutillu inissisimaneri tulluanngitsumik qaffanneri. Tamanna suliffeqarfiit nunami immini nunallu tamat akornanni unammillersinnaassusiannik ajornerulersitsisinnaavoq, taamaalillunilu aatsitassarsiornerunngitsumi ingerlatani allani aningaasaliissutit sulisussaqartitsiniarnerullu inissisimaneranik appartitsissalluni.

Kalaallit Nunaanni suliffeqarfiit siunissaq ungasinnerusoq eqqarsaatigalugu unammillersinnaassusiat pitsaanngitsumik sunnerneqarnerat taaneqakkajuttarpoq "hollandimiut nappaataat", taama ajornartorsiuteqarneq naammattoorneqaqqaarmat 1950’ikkut naalerneranni hollandimiut gas-imik annertuumik nassaarnerannut atatillugu.

Taamatorluinnaq Norge – annertuumik uuliasiorfiusoq – piffissani sivisuuni nunanut skandinaviamiittunut allanut naleqqiulluni akitigut aningaasartuutitigullu qaffasissumik inissisimasarsimavoq.

Taamaattorli isertitat amerlinerisigut naatsorsuutigineqarpoq isumannaatsumik atorneqarsinnaassasut siunissaq ungasinnerusoq eqqarsaatigalugu ilinniartitaanermi ilisimatusarnermilu amerlanernik aningaasaliissuteqarnikkut, inuiaqatigiit aningaasarsiornerat periarfissatigut atugassaqartitsinerit pitsanngorsarneqarsinnaasut kiisalu nunap attaveqarneratigut pitsanngorsaatinut nutarterinernullu aningaasaliissuteqarnikkut, soorlu aqqusernit qimuttuitsullu aqqutaat, talittarfiit, nukissiorneq, aaqqissuussinerit allanngortisarneri il.il. Tamakkununngattaaq ilaassapput aatsitassarsiornermut atatillugu aningaasartuutit aningaasaliissutillu, aatsitassaq pillugu inatsit naapertorlugu ingerlanneqartut, siunnersuummi § 6, imm. 1 aamma 2 naapertorlugit.

1.1.2. Kalaallit Nunaata inissisimanera

Kalaallit Nunaanni aatsitassarsiornerup ineriartortinneqarneranut atatillugu sanaartugassat ilarpassui nunat allamiut suliffeqarfiinit qularnanngitsumik ingerlanneqassapput. Naatsorsuutigineqartariaqarporli nunami immini nunallu allamiut selskabii sulisunik nunaqavissunik arlalinnik sulisussarsisassasut, nunaqavissullu pilersuisuinik atuissallutik. Sulisussanik, nioqqutissanik kiffartuussutinillu aatsitassarsiornermut Kalaallit Nunaata killilimmik naammassinnissinnaassuseqarnera peqqutigalugu, taama noqqaassuteqarnermi tinnersaarneqarnerit Kalaallit Nunaanni sanaartornerup annertusingaatsiarneranik kinguneqarsinnaavoq, taamaalillunilu akit inissisimanerat qaffasinnerulersillugu.

1.2. Kalaallit Nunaata Aatsitassarsiornermi Aningaasaateqarfianik pilersitsinermut tunngavigisat

1.2.1. Aatsitassarsiornermi Aningaasaateqarfiup siunertai pingaarnerit

Kalaallit Nunaanni aatsitassarsiornermik ingerlataqarnerup ineriartornerani siunissaq ungasinnerusoq eqqarsaatigalugu nunani allanisulli aningaasarsiornikkut sunniutaanni, aningaasat sammisanit tamakkunannga namminersornerusunut nakkartussat amerlineri qanoq atorneqarnersut apeqqutaassaaq.

Aatsitassanik piiaanermit pisortat isertitaasa atorneqarneranni eqqarsaatigisariaqarpoq piffissaq piiaaffiusoq killeqakkajuttarmat (aatsitassamut ataatsimut ukiut 25 – 50-it). Piffissaq pisortat akileraarutitigut akitsuutitigullu isertitsiffigisinnaasaat suli sivikinneruvoq. Piiaaffimmit ataatsimit aatsitassanik piiaaneq immikkut eqqarsaatigalugu piffissaq pisortat amerlasuunik isertitsiffigisassaat killeqarsinnaavoq. Allaat Kalaallit Nunaat aatsitassanik tunisassiortutut nutaatut ukiuni 50-ini piaaffinngoraluarpalluunniit, aatsitassarsiornermit namminersornerusut akileraarutitigut akitsuutitigullu isertitaat qularnanngitsumik piffissap taassuma ilaannaaniissaaq.

Namminersornerusut aatsitassanit isertitaasa aatsitassarsiornermi aningaasaateqarfimmut ikineqartarnissaannut siunertami immikkut pinngitsoorniarneqarpoq, pisortat aatsitassarsiornermit isertitanik atuinerat, ukiumoortumik isertittakkat allanngorartinnissaat taamaalilluni aarlerissutigineqarsinnaammat, aatsitassarsiornermit isertitanit aningaasaliissutit siusinnerusoq eqqarsaatigalugu aqunneqanngitsumik suleriaaseqarnikkut. Aatsitassarsiornermi aningaasaateqarfik akunnermiliuttutut atuutissaaq, taamaalilluni aatsitassarsiornermit isertitat ukiumoortumik isertitat nikerarnissaannit avissaartinneqarlutik. Taamaaliornikkut Kalaallit Nunaanni inuussutissarsiornikkut aaqqissuussinermi aatsitassarsiornermit isertitat ikilinerisa amerlinerisaluunniit malitsigisaannik tassanngaannartumik allannguinissaq pinngitsoortinneqarsinnaalluni.

Taamaaliornikkut aatsitassarsiornermi aningaasaateqarfik Kalaallit Nunaanni aningaasaqarnerup oqimaaqatigiissinnissaanik pilersitseqataasinnaavoq, aatsitassarsiornermit isertitat kinguaariit akornanni agguataarnerisigut. Taamaalilluni siusinnerusoq eqqarsaatigalugu aningaasaateqarfik Kalaallit Nunaanni inuussutissarsiornermik imminut napatittumik atatitseqataasinnaalluni.

Erseqqissaatigineqassaarli aatsitassarsiornermi aningaateqarfiup immini siunissami nalinginnaasumik aningaasarsiornikkut politikkip aalajangernissaata tunngavilernissaa taarsersinnaanngilaa. Taamaammat Kalaallit Nunaanni aningaasarsiornerup nakkutiginissaanut aqunneqarnissaanullu nunami immini aningaasaqarnerup aatsitassarsiornermit isertitat assigiissaartumik atorneqarnissaat pisariaqartissinnaavaat. Tamanna pisinnaavoq inatsisartut aningaasanut inatsisaat imaluunniit Aningaasaqarnermut Ataatsimiititaliap ilassutitut aningaasaliissutissatut akuerisaat aalajangersimasut suliarinerinut akuerinerinullu atatillugu aningaasaateqarfiup aningaasaatai namminersornerusunut nuunnerisigut.

Pingaartumik maanna uuliap akiata qaffasinnera ilutigalugu Kalaallit Nunaanni aatsitassarsiorneq ilorraap tungaanut ineriartussappat Kalaallit Nunaat aatsitassarsiornermit amerlangaatsiartunik isertitaqarsinnaassaaq.

Taamaattorli aatsitassarsiornermit isertitat isertitatut nalinginnaasutut taaneqarsinnaanngillat, isertitat nunap aningaasaataasa ilaannik ilanngartuinerup malitsigisaanik atatinneqassammata; tassalu Kalaallit Nunaata (imartaata)-ilaani aatsitassat. Taammaammat Aatsitassarsiornermi Aningaasaateqarfiup qulakkeerinissami aamma siunertaraa, nunap immini aningaasaataasa katinnerisa ikilisinneqannginnissaat, kisiannili aatsitassarsiornermit isertitat nunap immini aningaasaataasa ilaasa piorsaanissamut atorneqarnissaat.

1.2.2. Aatsitassarsiornermi Aningaasaateqarfiup aningaasaataanik atuineq

Aningaasaateqarfiup aningaasaataanik atuinerup siunertanut aalajangersimasunut siunertarissanngilaa, namminersornerusut aatsitassarsiornermi ingerlanneqartunut atatillugu aningaasartuutit matussusernissaasa saniatigut,soorlu Nunaoil A/S.

Aatsitassat annertungaatsiartut nassaarineqassappata, namminersornerusut ukiuni siullerni tunisassiornermut atortussanik pisiortornermut aningaasaliissuteqartariaqassapput, suliffeqarfiit isertitaqalernissaasa tungaanut. Piffissami tassani aningaasaateqarfik aningaasanik ileqqaarsimappat, siunissami Inatsisartut aningaasanut inatsisaasa missingersuutaanni amigartoorutit pisortallu taama aningaasaliissuteqarsimanerisa malitsigisaanik taarsigassaqarnerata amerlaqataannik ikilisinneqarsinnaassapput.

Nalilerneqarpoq Kalaallit Nunaanni uuliasiorfimmut tunisassiortumut sanaartornermi aningaasartuutit katinneri 20-30 mia. kr.-t missaanni naleqassasut. Maanna akuersissutini Nunaoil A/S’ip 12,5 %-it pigisarai, tamatumalu nassataraa, ingerlatseqatigiiffiup uuliasiorfimmmut ataatsimut aningaasaliissutit 2,5 mia. kr.-t sinnerlugit ilangiisariaqarnissaa, piginneqataassutit 12,5 %-iusut pigiinnarneqassappata.

Tamakku saniatigut Namminersornerusut aatsitassarsiornermit isertitaat Inatsisartut aningaasanut inatsisaannut nalinginnaasumik aningaasaliissutissatut tunngaviussapput. Taamaalilluni aningaasat atorneqassapput, Kalaallit Nunaanni aningaasarsiornikkut pingaarnertut politikki malillugu Kalaallit Nunaanni inuiaqatigiit aningaasarsiornikkut ataatsimut isigalugu ataavartumik pitsaasumillu qulakkeerinneqataasussanngorlugit.

Taamaalilluni aatsitassarsiornermi aningaasaateqarfimmik pilersitsinermi ilapittuutaalluni tapersiissaaq, namminersornerusut aatsitassanit isertitaat maleruagassat pingaarnerit makku aallaavigalugit atorneqassallutik:


2. Malittarisassat atuuttut

2.1 Pisortat isertitaannik atuineq

Maanna inatsisaasoq pisortat isertitaannik atuinermi nalimmassaatinik killilersuutinilluunniit imaqanngilaq, ilaallutik Kalaallit Nunaanni aatsitassarsiornermit pisortat isertitaat.

Taamaammat namminersornerusut pisortat aatsitassarsiornermit isertitaat akileraarutineersut akitsuutineersullu atorsinnaavaat pisortat atuinerat annertusarniarlugu, ilaatigut aningaasartuutinut aningaasaliissutinullu siunissaq ungasinnerusoq eqqarsaatigalugu aningaasasiornikkut imminut akilersinnaarpianngitsunut. Assersuutigalugu isertitat pisortat aningaasarsiornikkut amigartoorutaat aningaasalersorniarlugit atorneqarsinnaapput.

Oqaatigineqareersutut aatsitassarsiornermi aningaasaateqarfimmik pilersitsinermi siunertatut Namminersornerusut aatsitassarsiornermit isertitaat maleruagassat pingaarnerit qulaani nassuiarneqartut malillugit atorneqartarnissaat qulakkeerneqassaaq.

2.2 Kalaallit Nunaanni aningaasaateqarfiit pillugit inatsisinut tunngasut

Kalaallit Nunaanni aningaasaateqarfiit pillugit inatsisiliornermi Kalaallit Nunaanni inuussutissarsiornermik ingerlatsisut pillugit aningaasaateqarfiisa atuutsinneqalernerannut aaqqiissutinik imaqarpoq (Aaqqiissut nr. 1212, 7. december 2004-meersoq) kiisalu aningaasaateqarfiit peqatigiiffiillu ilaat pillugit inatsisip Kalaallit Nunaannut atuutsilernera (aaqqiissut nr. 917, 15. december 1998-imeersoq). Aaqqiissutit Kalaallit Nunaanni inuussutissarsiornermik ingerlatsisut aningaasaateqarfii pillugit inatsimmik kiisalu aningaasaateqarfiit peqatigiiffiillu ilaat pillugit inatsimmik atuutsitsilerput.

Inuussutissarsiutinik ingerlatsisut aningaasaateqarfii pillugit inatsimmi § 1, imm. 4, nr. 1-imi aaqqissutip Kalaallit Nunaannut atuutsilernera kiisalu aningaasaateqarfiit peqatigiiffillu ilaat pillugit inatsisip Kalaallit Nunaannut atuutsilernerani § 1, imm. 2, nr. 1-imi aaqqiissutip inatsisini pineqartuni atorneqarsinnaanerinik killiliipput. Taamaalilluni aningaasaateqarfiit, inatsimmi pilersinneqartut imaluunniit inatsit naapertorlugu pilersinneqartut, naalagaaffiit ilaannit nakkutigisassanngortitaasimasut inatsisini pineqartuni ilaatinneqanngillat.

Eqqarsaatigineqarsimavoq aaqqiissutini oqariaaseq inatsit Inatsisartut inatsisaannut aamma ilaatinneqassanersoq. Apeqqut taanna ilaatigut Erhvervs- og Selskabsstyrelsimi (Inuussutissarsiutinik Selskabinillu Nakkutilliisoqarfik) eqqartorneqarsimavoq, oqartussani pineqartunut akisussaasuusoq. Styrelsip uppernarsarpaa aalajangersakkani qulaani taaneqartuni oqarsiaaseq inatsit aamma Inatsisartut inatsisaannut atuuttoq.

Tamanna tunngavigalugu aallaaviusariaqarpoq inuussutissarsiornermi aningaasaateqarfiit pillugit inatsit kiisalu aningaasaateqarfiit peqatigiiffiillu ilaat pillugit inatsit Kalaallit Nunaanni Aatsitassarsiornermi Inatsimmut atatillugu atorneqassanngitsut, aningaasaateqarfik Inatsisartut inatsisiliornerisigut pilersinneqassammat, takuuk siunnersuutip § 1-iat, imm. 1, Naalakkersuisunit nakkutigineqartussaalluni, takuuk § 41, imm. 1. Tamannalumi siunnersuummi § 10, imm. 1-mi erseqqissumik aalajangersarneqarpoq.

Aningaasaateqarfik akileraartussaatitaanngilaq, takuuk siunnersuummi § 10, imm. 3.

Aningaasaateqarfiup aningaasaatai nunani allani aningaasaliissutini pilersaarutinut inissinneqarpata, ilaallutik nunani allani pappilissat nalillit, aningaasaateqarfik nunat allat akileraarnikkut inatsisaat malillugit iluanaarutiminit kiisalu nunani allanik aningaasaliissuteqarnermini isertitaanit akileraartussanngortinneqarsinnaavoq.


3. Siunnersuutip immikkoortui pingaarnerit

3.1. Siunnersuummi immikkoortut pingaarnerit

Siunnersuutip ilusilersorneranut atatillugu maanna aningaasaateqarfiit pillugit inatsisit atuuttut isumassarsiorfigalugit pingaartinneqarpoq, aningaasaateqarfimmik namminersortumik pilersitsinissaq, taannalu siulersuisoqassasoq siunnersuummi aalajangersakkat tunngavigalugit iliorsinnaasunik, aallavittullu Naalakkersuisunut attuumassuteqartussaanatik.

3.1.1. Aningaasaateqarfiup imarisai atorneqarnissaallu

Aatsitassarsiornermi Aingaasaateqarfimmut missiliuutit pingaarnerit ima nassuiarneqarsinaapput:

Aningaasaateqarfimmit ukiumoortumik landskarsimut nuussisarneq pillugu maleruagassat aningaasarsiornermi politikkimi aqutseriaatsimut siunnersuutigineqartutut immikkut pingaaruteqarpoq. Tamatumunnga ingerlatsivitsigut immikkoortortat aningaasartuutitigut periarfissaat akileraarnikkullu politikkiat suleriaatsimut tassunga tulluussarnissaat tunngaviussaaq.

Aatsitassarsiornermi Aningaasaatqarfimmit nuussinissat eqqarsaatiginerinut atatillugu maleruagassat makku siunertaqartutut naliliiffigineqarput:

Tunngaviit tamakku pingaarnerit ilaatigut qinikkat aningaasarsiornermi politikkimik aqutsinerat qulakkiissavaat, kiisalu Aatsitassarsiornermi Aningaasaateqarfiup aningaasaataasa Inatsisartut aningaasanut inatsisaat imaluunniit ilassutitut aningaasaliissutitut Aningaasaqarnermut Ataatsimiititalip akuerisai avaqqullugit atorneqannginnissaat qulakkiissallugu.

3.2. Aningaasaateqarfiup aningaasaataasa katiterneqarnerat

3.2.1. Aningaasaateqarfiup isertitai aningaasartuutaalu

Aningaasaateqarfiup isertitai makkunannga pissarsiarineqassapput; namminersornerusut aatsitassarsiornermi sammisaqarfiinit isertitat, aatsitassarsiornermi aningaasaateqarfimmut ikineqartussat, takuuk siunnersuummi § 5, imm. 1, kiisalu aningaasaateqarfiup aningaasarsiornikkut pisiortorneranit isertitat, erniaanit isertitat, iluanaarutillu allat aningaaseriviup siunissami aningaasaatigilerumaagaaneersut.

Aningaasaateqarfiup aningaasartuutai tassaassapput landskarsimut nuunneqartut aalajangersimasut, namminersornerusut aatsitassarsiornermi sammisaqaranni aningaasartuutaanut matussutissat, aatsitassarsiornermilu sammisanut allanut aningaasartuutit kkisalu suliassat tiguneqartut isumagineranni aningaasartuutit kiisalu namminersornerusut isertitassatut annaasaqaataanut matussutissat, namminersornerusut siunissat aatsitassanit isertitaat ataatsimut aningaasaliissutit ikilisinneqarnerinik kinguneqarpata.

Tamanna pillugu malittarisassat erseqqinnerusut siunnersuummi §§ 6 aamma 7-imi takuneqarsinnaapput

Aallaavigineqarpoq Namminersornerusut aningaasaateqarfiup aningaasaataanik atuisinnaasut Inatsisartut aningaasanut inatsimmi aalajangersagaanni imaluunniit ilassutitut aningaasaliissutissatut Aningaasaqarnermut Ataatsimiititaliap akuerisai siunnersuummi malittarisassat akuerineqartut malillugit. Aningaasaateqarfittaaq aningaasartuuteqarsinnaavoq Inatsisartut aningaasanut inatsisissaannut ilassutitut aningaasaliissutissaat aalajangersimasut akuerineqarnerat tunngavigalugu Landskarsimut nuussinerni aalajangersimasuni. Aningaasaateqarfiup aningaasartuutaanut aamma ilaapput aningaasaateqarfiup allaffissornermut aningaasartuutit.

Missingersuusioriaatsikkut siunnersuutip tunngavigaa Inatsisartut aningaasanut inatsisaat Namminersornerusut ataatsimoorussamik ingerlataanni ingerlajuartussatut, ilaatigut aatsitsassarsiornermi sammisani isertitat aningaasartuutillu. Ilanngaateqarani tunngavik aallaaviujuassaaq, maannalu aningaasanut inatsimmi isertitatut aningaasartuutitullu inissitat atatiinnarneqassallutik. Aatsitassarsiornermilli ingerlatanit ilanngaareerluni aningaasat ingerlaartinneqarnerat Landskarsimit "peerneqassapput" aatsitassarsiornermilu aningaasaateqarfimmut isertitatut nuunneqassallutik.

Naalakkersuisut isumagissavaat, ukiumi aningaasarsiorfiusumi landskarsip naatsorsuutaani namminersornerusut ukiumi aningaasarsiorfiusumi aatsitassanit isertitaat tamaasa ilanngunneqarnissaat immikkullu naatsorsorneqartillugit, takuuk siunnersuummi § 5, imm. 2. Taamattaaq Naalakkersuisut isumagissavaat, namminersornerusut ukiumi aningaasarsiorfiusumi aatsitassanit isertitaat tamaasa landskarsimit aningaasaateqarfimmut nuunneqarnissaat, tamannalu pissasoq ukiumut aningaasarsiorfiusumut landskarsip naatsorsuutaat Inatsisartut inatsisartut ataatsimiinneranni akuerineqareernerini kingusinnerpaamik qaammat ataaseq qaangertinnagu, takuuk § 5, imm. 3.

Taamattaaq naalakkersuisut isumagissavaat ukiumi aningaasarsiorfiusumi inatsisartut aningaasanut inatsisaanni aamma landskarsip naatsorsuutaannut namminersornerusut aatsitassarsiornermi sammisaat, aatsitassarsiornermi sammisaqarnermi aningaasartuutit kiislau suliassat tiguneqartut isumaginerinut aningaasartuutit tamaasa ilanngunneqarnissaat immikkullu naatsorsuusiortillugit. Taamaalereerpat aningaasaateqarfiup akisussaaffigissavai aningaasaliissutit aningaasartuutit aningaasaateqarfiup aningaasaataannit matussuserneqassasut, siunnersuummi malittarisassat malillugit kiisalu inatsisartut aningaasanut inatsisaanni imaluunniit ilassutitut anigaasaliisutigut Aningaasaqarnermut Ataatsimiititaliap akuerisaat Inatsisartut akuerisaat malillugit, takuuk siunnersuummi § 6.

Aatsitassarsiornermi aningaasartuutit, kiisalu suliassat tigusat isumaginerini aningaasartuutit matussuserneri eqqaassanngikkaanni aningaasaateqarfiup aningaasaataa taamaallaat namminersornerusunut tunniunneqarsinnaapput siunnersuutip malittarisassai malillugit, kiisalu Inatsisartut aningaasanut inatsisaanni akuerineqartut naapertorlugit imaluunniit Aningaasaqarnermut ataatsimiititap immikkut aningaasaliissutinik akuersinera naapertorlugu. Siunnersuummi malittarisassat malillugit aningaasaateqarfiup aningaasaatai taamaallaat Namminersornerusunut tunniunneqarsinnaapput, ukiumi aningaasarsiorfiusumi perngaammik Namminersornerusut aatsitassanit isertitaat naalagaaffimmit Namminersornerusunut ataatsimut aningaasaliissutaannik ikilisitsinermik kinguneqarpata. Piffissap taassuma kingorna aningaasaateqarfiup aningaasaatai taamaallaat Namminersornerusunut akiliissutaasinnaapput, ukiumi aningaasarsiorfiusumi Namminersornerusut aatsitassanit isertitaat ima kinguneqarpata naalagaaffiup Namminersornerusunut ataatsimut aningaasaliissutaasa ikilisinneqarnerannik kinguneqarpata, takuuk siunnersuummi § 7, imm. 2. Ukiumi aningaasarsiorfiusumi Namminersornerusut aatsitassanit isertitai ima amerlatigilerpata, naalagaaffiup Namminersornerusunut ataatsimut aningaasaliissutai atorunnaarsinneqarlutik, aningaasaateqarfiup aningaasaatai Namminersornerusunut annertunerusumik akiliutigineqarsinnaapput ukiumi pineqartumi ukiunilu tulliuttuni naalagaaffiup Namminersornerusunut ataatsimut aningaasaliissutai atorunnaarsinneqarlutik ikilisinneqarpata.

3.2.2. Aningaasaateqarfiup katitigaanera

Aningasaateqarfiup aningaasatigut pisuussutai Namminersornerusut aatsitassarsiornermit ilanngaareerluni isertitaanit Namminersornerusunillu aninggaasanik tunniussaannit amerliartortinneqassapput, kiisalu aningaasaateqarfiup aningaasaataanik aningaasaliissutinit iluanaarutit, takuuk qulinnguani taaneqartut aamma siunnersuummi § 4.

Maanna uuliap saffiugassallu akiisa qaffasinnerat akileraaruseeriaatsimullu siunnersuutigineqartoq ilutigalugit aatsitassanik tunisassiorneq siunissaq eqqarsaatigalugu aningaasaateqarfiup katitigaanera pitsaasumik tunngavilerneqarsinnaavoq. Taamaattorli taaneqareersutut naatsorsuutigineqartariaqarpoq tunisassiornermi piffissaq sioqqullugu piffisaqassasoq, Namminersornerusut uuliasiorfimmi piginneqataanertik aqqutigalugu sanaartugassanik ingerlataqarnermi allanilu aningaasanik amerlangaatsiartunik atuisoqarnissaa naatsorsuutigineqartariaqarmat.

3.2.3. Aningaasaateqarfiup akiitsugai

Aningaasaateqarfiup akiitsugai tassaassapput aningaasaateqarfiup aningaasatigut pisuussutai.

Aningaasaateqarfik taarsigassarsisinnaatitaanngilaq, taamaallaat aningaasaateqarfiup aningaasaataasa 5%-iat angullugu sivikitsumik taarsigassarsinissaq eqqaassanngikkaanni, niuernerit isumaqatigiissutaasimasunik aningaasalersuigallarnermut atugassanik kiisalu piginneqataassutinik pisisinnaanissamut assigisaannulluunniit atuinissanut.

3.2.4. Aningaasaateqarfiup pigisai nalillit

Aatsitassarsiornermi Aningaasaateqarfik inuinnarnut akiitsortitsisinnaassanngilaq imaluunniit aningaasat kalaallit aktiaataannut assigisaannullu. inisseqqusaanani, taamaaliortoqassagaluarpat nunami immini ataatsimut noqqaassuteqarneq assinganik sunniutissammat, soorlu Namminersornerusut Inatsisartut aningaasanut inatsisaat akuerineqarnerisigut imaluunniit Aningaasaqarnermut ataatsimiititap immikkut aningaasaliissutissanik akuersineratigut aningaasartuutit aningaasalersorniarlugit Aatsitassarsiornermi Aningaasaateqarfimmit aningaasanik nuussisoqarnera assigalugu.

Aningaasaateqarfiup Namminersornerusut aningaasartuutaannik aningaasalersuineq taamaallaat Inatsisartut aningaasanut inatsisaat imaluunniit immikkut aningaasaliissutit malillugit Landskarsimut nuussinikkut pisinnaavoq. Taamaammat aningaasaateqarfik Namminersornerusunut akiitsortitsisinnaassanngilaq, obligationinik Namminersornerusut niuerutissanngorlugit pilersissimasaat toqqaannartumik toqqaannanngitsumilluunniit pisinikkut.

Inatsisartut aningaasanut inatsisaat aqqutigalugu aningaasaateqarfimmit Landskarsimut nuussinerni erseqqissuussaaq, aatsitassarsiornermit isertitat ilaat qanoq amerlatigisut ukiumi ataatsimi atorneqarnissaat pillugu. Tamanna piviusunut paasiumaatsitsissaaq, aningaasaateqarfik akiitsortitsinikkut Namminersornerusut aningaasartuutaannik qaavatigut aningaasalersuissappat.

3.3. Aningaasaateqarfiup aningaasaataanik aqutsineq

Aatsitassarssiornermi aningaasaateqarfiup imminut ingerlattutut nammineq aningaasaatini tamakkiisumik oqaasissaqarfigai

Aatsitassarsiornermi aningaasaateqarfiup aningaasaatai aningaasaateqarfup nammineq atiata ataani aqutsisumit ataatsimiit aqunneqassapput imaluunniit suliffeqarfittut aqutsisunit.

3.3.1 Aningaasaateqarfik siulersuisunit nammineq allattoqarfeqartunit aqunneqassaaq

Aningaasaateqarfik nammineq siulersuisoqassaaq, eqqarsaatigisassat siunertallu inatsisini aalajangersakkat malillugit sulisussanik.

Siulersuisut Naalakkersuisunit toqqarneqassapput. Tallimanik ilaasortaqassaaq. Siunnersuummi eqqaaneqarpoq Naalakkersuisut siulersuisunut ilaasortanik toqqaanerminni suliaqarfitsigut ilisimasaqarnissaq qulakkiissagaat. Siulersuisut namminneq allattoqarfeqassapput, pisortassaminnillu toqqaassallutik. Pisortap sulisut amerlassutsimikkut pisariaqartitamik amerlassusillit peqatigalugit ulluinnarni ingerlatsineq isumagissavaa, soorlu ilaallutik aqutsisunut ingerlaavartumik attaveqartarneq. Eqqarsaatigineqarpoq allattoqarfiup qulakkiissagaa siulersuisut aalajangigaat piviusunngortinneqartassasut, taamallu aalajangiinissamut tunngaviit siulersuisunut apuuttarnissaat peqataaffigisassallugit.

3.3.2 Aqutsisunik toqqaaneq

Siunnersuutigineqarpoq aqutsisumik ataatsimik amerlanernilluunniit Kalaallit Nunaanni Danmarkimiluunniit najugaqartunik toqqaasoqassasoq. Aqutsisut aningaasaatinik aqutsineq aningaasaliissutinillu isumaginninnernut immikkut qaffasissumik ilisimasaqassapput, suliaminnillu ingerlatsissasut ileqqorissaarluni malittarisassat toqqissisimanartut malillugit.

Aqutsisut Kalaallit Nunaanni Danmarkimiluunniit suliffeqarfiit aningaasarsiornermik sammisaqartut pillugit inatsit malillugu pappilissanik nalilinnik niuernermi suliffeqarfimmik ingerlatsinissamut akuersissumik pigisaqassasut.

Taamattaaq aqutsisut danskit aningaasarsiormut inatsisaannit nakkutigineqartuussapput. Aqutsisumik imaluunniit suliffeqarfimmik aqutsisumik toqqaanermi eqqarsaatigineqassaaq immikkut ilisimasaqarnerit naammassinnissinnaassuserlu ataatsimut nalilersorlugit, taamaaliornikkut ilaatigut anguniagaassalluni ingerlatsisoqarfiup suliassai akitigut unammillersinnaasuseqartumik anguneqarnissaat.

3.3.3. Aatsitassarsiornermi Aningaasaateqarfiup aningaasaataanik aningaasaliissuteqartarnernut malittarisassat

Aatsitassarsiornermi Aningaasaateqarfiup aningaasaataanik aningaasaliissuteqarnermut aqutsineq pillugu malittarisassat erseqqinnerusut siunnersuummi pingaarnerni aalajangersagaapput, takuuk siunnersuutip § 31-iat, kiisalu inatsimmut malitsigitillugu nalunaarummi, inatsisip malitsigisaanik saqqummiunneqartussaq, takuuk § 31.

Aningaasaateqarfiup aningaasaataanik aningaasaliissuteqartarneq pillugu inatsisissatut siunnersuummi periarfissiissutit iluanni tunngavinni pingaarnerni, nalunaarutip malittarisassai erseqqinnerusut aqutsinermut maleruagassat pingaarnerit iluarsineqassapput, ilanngunneqassallutik pisiarineqartut katiterneri kiisalu pappilissat nalillit nalingisa immikkoortuisa katiterneri pillugit maleruagassat, aningaasaliissuteqartarnerni killiliissutit il.il.

Aatsitassarsiornermi Aningaasaateqarfiup aningaasataanik aqutsisut aningaasalersuisinnaanerat pillugu killilersuutitut annertuunik inatsisissatut siunnersuut imaqarpoq.

Siullertut siunnersuutigineqarpoq aningaasaateqarfiup aningaasaatai nunani allanik inissinneqassasut, tassa Kalaallit Nunaata avataani sammisaqarfinnut.

Aningaasaateqarfiup aningaasaataasa ilaat nunami immini aningaasarsiornermut aningaasaliissutigineqarsinnaappata qulaani taaneqareersutut aningaasaateqarfik Inatsisartut aningaasanut Inatsisaattut nr. 2-tut pilissagaluarpoq, Inatsisartut aningaasanut Inatsisaanni imaluunniit immikkut aningaasaliissutini siunertanut suliarineqarsimanngitsunut/ aningaasaliiffigineqanngitsunut piviusunngortitsinissatut atorneqarlutik. Taamaaliortoqarpat tulleriiaarinerit inatsisartut aningaasanut Inatsisaanni imaluunniit Aningaasaqarnermut ataatsimiititap immikkut aningaasaliissutaanni akuerineqartut akornuserneqassapput.

Inatsisartut aningaasanut inatsisaat imaluunniit immikkut aningaasaliissutit aqqutigalugit aningaasaateqarfimmit landkarsimut nuussinerit aatsitassarsionermi isertitat amerlassusiinut ilisarnaataasariaqarput, piviusumik aningaasarsiornermi Namminersornerusut missingersuutaat aqqutigalugu atorneqartussat. Taamaammat erseqqissumik siunniunneqartariaqarpoq, aatsitassarsiornermi Aningaasaateqarfimmi aningaasaatit siunissami ineriartortinneqarnerat Inatsisartut aningaasanut inatsisaat aqqutigalugu assinganik akiitsornermut naleqqatigiisitsisuussanatik.

Aningaasaateqarfiup aningaasaataasa nunanut allanut inissinneqartarnissaannut peqqutaasut ilagaat, taamaaliornikkut aningaasaliissutit nunanut assigiinngitsunut nunarsuullu ilaanut siammartinneqarnerisigut aningaasaateqarfiup aarlerissutissai annikillisinneqassammata. Taamattaaq isumaqassalluni tunngavissaqarpoq iluanaarutit aningaasaateqarfimmi pissarsiarineqartut Kalaallit Nunaanni aningaasarsiornermut killeqartumut aningaasaateqarfik aningaasaliissagaluaruni annertuumik ikinnerulersinnaammata. Tupinnanngitsumik tamatumunnga aamma peqqutaavoq aningaasaateqarfiup aningaasaatai ima amerlatigilernissaat naatsorsuutigisariaqarmat, aningaasaliissutitut pilersaarutit annertuut silatusaartumik naatsorsuutigisatut iluanaaruteqartitsisinnaaneq Kalaallit Nunaanni pigineqanngilluinnarmat.

Taamattaaq Kalaallit Nunaanni aatsitassarsiornermi aningaasaliissutini sinneqartoorutitut pilersitat inuiaqatigiit kalaallit ileqquusutut piffissap ingerlanerani nunani allani nioqqutissanik amerlanernik kiffartuussutinillu pisiortornerulernissaat (nioqqutissanik eqqussuinerulerneq). Taamaammat pissusissamisoorpoq aningaasaateqarfiup aqunneqarnerani aningaasaateqarfiup nunat tamat akornanni pisissutigisinnaasaai pitsaasumik ineriartortinnissaata qulakkeerniarnissaa. Tamatumunngattaaq tunngaviuvoq aningaasaateqarfiup iluanaarutaanik naliliinermi koruunip naleqassusiani allannguutaasinnaasut sunniuteqarsinnaaneri annikinnerusumik eqqarsaatigineqassammata. Taama allannguuteqarnerit aningaasaateqarfiup nunat tamat akornanni pisissutigisinnaasaanut sunniuteqassanngillat.

3.3.4. Pigisat agguarnerini pingaarnerit

Siunnersuutigineqarpoq aatsitassarsiornermi aningaasaateqarfiup aningaasaataasa inissinneqartarnerinut tunngaviit pingaarnerit erseqqinnerutinniarlugit inatsisitigut aalajangerneqarnissaat, takuuk siunnersuummi § 30.

Aningaasaliissutit inissittarneri pillugit malittarisassat erseqqinnerusut nalunaarummi aalajangersarneqarnissaat siunnersuutigineqarpoq, § 31 naapertorlugit iluarsineqartussat, aningaasat inissinneqarneri nunat tamat akornanni aningaasaliissutinik niueqatigiinnerup ineriartornera ilutigalugu allanngorsinnaanerat naatsorsuutigineqartariaqarmat.


4. Aningaasarsiornikkut allaffissornikkullu pisortanut kingunissaat

Siunnersuummi taamaallaat nalilerneqarpoq allaffissornikkut annikitsuinnarmik Namminersornerusunut kinguneqassasoq. Tassani isumagineqassaaq inatsisartut inatsisaannut aamma landskarsip naatsorsuutaanut kiisalu Namminersornerusut aatsitassanut aningaasaliinerat, aatsitassanut aningaasartuutaat aamma suliassat utertinneqartut suliarinerini aningaasartuutit ilanngunneqarnissaat, takuuk siunnersuutip § 6-iat, imm. 1.

Siunnersuut kommuninut allaffissornikkut kinguneqarnissaa nalilerneqanngilaq.

Inatsisissatut siunnersuut aningaasarsiornikkut Namminersornerusunut ima kinguneqassaaq, Kalaallit Nunaanni aatsitassarsiornermi ingerlataqarnikkut Namminersornerusut isertitaat aatsitassarsiornermi aningaasaateqarfimmut nuunneqartassallutik. Taamattaaq aningaasaateqarfiup aningaasaatai taamaallaat landskarsimut nuunneqarsinnaassapput, inatsimmi malittarisassat malillugit kiisalu inatsisartut aningaasanut inatsisaat imaluunniit ilassutitut aningaasaliissutit tamanna pillugu aalajangerneqartut tunngavigalugit pisortat aningaasartuutaannik aningaasalersuinertut.

Siunnersuummi Namminersornerusut aningaasartuutaat tassaanerussapput, Kalaallit Nunaanni aatsitassarsiornermik ingerlataqarnermit Namminersornerusut ilanngaareerluni isertitassaat aningaasaateqarfimmut nuunneqartussat.

Siunnersuummi Namminersornerusut isertitaat tassaassapput Namminersornerusut aatsitassanut aningaasaliissutaannik aningaasartuutaannillu matussusiineq kiisalu aningaasaateqarfiup landskarsimut akiliutigisartagai, siunnersuummi malittarisassat kiisalu Inatsisartut aningaasanut inatsisaanni imaluunniit Aningaasaqarnermut ataatsimiititap ilassutitut aningaasaliissutissatut akuerisaatut aalajangiunneqartut malillugit.

Taamattaaq naatsorsuutigineqarpoq aningaasartuuteqartassasoq aningaasaateqarfiup allaffissorneranut atatillugu. Aningaasartuutit tamakku aallaavittut aningaasaateqarfiup aningaasaataannit akilerneqatassapput.

Siunnersuut aningaasarsiornikkut kommuninut kinguneqassanngilaq.


5. Aningaasarsiornikkut allaffissornikkullu inuussutissarsiornermik ingerlatsisunut kingunissat.

Siunnersuutip nassatarissavaa aatsitassarsiornermit isertitanit pisortat aningaasalersuinerannut atuinerannullu tunngaviussammat aningaasarsiornikkut siumut isigisumik nammassinnaasumillu politikkeqarneq. Naatsorsuutigineqarpoq pisortat aatsitassarsiornermit isertitaasa atorneqarnissaat pillugu pingaarnertut periusissaq Kalaallit Nunaanni inuussutissarsiornermik ingerlatsisut ataatsimut isigalugit iluaqutigiumaaraat, taama pingaarnertut, siunissamut isigisumik pisortat aningaasaliissutigisartagaannut periusissaq aningaasat nalikilliartornerinik killilersimaaqataasussatut kiisalu Kalaallit Nunaanni inuussutissarsiornermik ingerlatsisut unammillersinnaassusiannik pitsanngorsaaqataasussatut naatsorsuutigineqarmat.


6. Avatangiisinut pinngortitamullu kingunissai

Siunnersuut avatangiisinut pinngortitamulluunniit kinguneqartussaasutut nalilerneqanngilaq.


7. Allaffissornikkut innuttaasunut kingunissai

Siunnersuut allaffissornikkut innuttaasunut kinguneqartussaasutut nalilerneqanngilaq.


8. Naalagaaffeqatigiinnermut namminersulernissamulluunniit tunngasut

Siunnersuut Kalaallit Qallunaallu Namminersorneq pillugu Ataatsimiititaliarsuannut nassiunneqarpoq, ilaatigut siunissamut aatsitassat pillugit aaqqiissutissatut siunnersuutinik suliaqartumut.


9. Oqartussanik kattuffinnillu tusarniaaneq

Siunnersuut makkununnga tusarniaassutigineqarsimavoq; Naalakkersuisut Allattoqarfiat, Sulisoqarnermut Pisortaqarfik, Aningaasaqarnermut Pisortaqarfik, Akileraartarnermut Pisortaqarfik, Nunanut allanut tunngasunut Pisortaqarfik, Inuussutissarsiornermut Pisortaqarfik, Suliffeqarnermut Inuussutissarsiutitigullu ilinniartitaanermut Pisortaqarfik, Aalisarnermut, Piniarnermut Nunalerinermullu Pisortaqarfik, Ineqarnermut Attaveqarnermullu Pisortaqarfik, Kultuureqarnermut, Ilinniartitaanermut, Ilisimatusarnermut Ilageeqarnermullu Pisortaqarfik, Peqqussutsimut Pisortaqarfik, Avatangiisinut Pinngortitamullu Pisortaqarfik, Ilaqutariinnermut Pisortaqarfik, Grønlands Arbejdsgiverforening (Sulisitsisut Peqatigiiffiat), Nusuka, ILIK, SIK, KANUKOKA, Nunaoil A/S, NunaMinerals A/S, Greenland Ressources A/S, Grenland Venture A/S, Grønlandsbanken, Sparbank Vest Grønland, PFA Soraarneq, SISA, Deloitte, Grønlands Revisionskontor, Grønlands Turist- og Erhvervsråd (takornariaqarnermut inuusutissarsiornermullu isumasioqatigiit), Nuna Advokater, Advokatfirmaet Malling, Hansen Damm & Meinel.

Siunnersuut Aatsitassanut Ikummatissanullu Pisortaqarsiup nittartagaani www.nanoq.gl -imi aamma qimerloorneqarsinnaasimavoq.

Tusarniaanermi akissutit siunnersuummut sapinngisaq naapertorlugu ilanngussuunneqarsimapput.

 

Siunnersuutip aalajangersagaanut ataasiakkaanut oqaaseqaatit


§ 1-imut

Imm. 1-imut

Naalakkersuisut imm. 1 malillugu pisortat aningaasaateqarfianik pilersitsissaaq, taaguuteqartussamik Kalaallit Nunaata Aatsitassarsiornermi Aningaasaateqarfia.

Aningaasaateqarfik Inatsisartut inatsisissaannut siunnersuut manna malillugu pilersinneqassaaq. Tamanna peqqutigalugu aningaasaateqarfiit pillugit inatsisit nalinginnaasut aningaasaateqarfinnut atuuttunut attuumassuteqassanani. Tamannattaaq § 10, imm. 1-imit toqqaannartumik malitseqarpoq.

Aningaasaateqarfiup pilersinneqarnissaa siulersuisunullu ilaasortanik toqqaanissaq Naalakkersuisut akisussaaffigissavaat.

Aningaasaateqarfiup aningaasaateqarfinnut inatsimmut kiisalu akileraartarnermut inatsimmut attuumassuteqarnera § 10 erserpoq.

Imm. 2-mut

Aningaasaateqarfiup inatsisitigut attuumassutai imm. 2-mi aalajangigaapput. Aalajangersakkami erserpoq aningaasaateqarfik aningaasaateqarfiusoq namminersorluni imminut aquttoq.

Namminersortutut oqarnermi eqqarsaatigineqarneruvoq, aningaasaateqarfik inatsisitigut immikkoortoq namminersortoq (inuk pisinnaatitaaffinnut pisussaatitaaffinnullu aningaasaateqarfiup pisuussutaanut akisussaatinneqarsinnaanngitsoq). Taamaalilluni aningaasaateqarfik pisinnaatitaaffinnik pissarsisinnaavoq pisussaaffinnillu akisussaaffiginnilersinnaalluni. Taamaalilluni aningaasaateqarfik ingerlatsisunik, aningaasarsiornermi atortussanik tuniniaasunik pisiortortunillu allanillu isumaqatigiissuteqarsinnaavoq, aningaasaateqarfiup siunertaasa eqquutsinnissaat siunertaralugu.

Aningaasaateqarfik ima aamma namminersortuuvoq, siunnersuummi aningaasaateqarfiup atuunnerani malittarisassanik aalajangersaasoqarmat, Naalakkersuisunit pisortallu oqartussaannit allanit ataqqineqartariaqartunik.

Imm. 3-mut

Aningaasaateqarfiup namminersortuunerata aamma nassataraa, aningaasaatai aningaasatigullu pisuussutai aningaasaateqarfiup nammineq pigissammagit, taamallu siulersuisoqarnermini arlaannut attuumassuteqanngitsumik aqutsisoqassalluni. Siulersuisut akisussaaffigaat, aningaasaateqarfiup aningaasaataasa aningaasaateqarfiup siunertai siunnersuutillu malittarisassai naapertorlugit inissinnissaat, atorneqarnissaat akiliutigisarnissaallu. Aningaasaateqarfik eqqartuussisunut tunniussisinnaavoq aammalu eqqartuussivimmut tunniunneqarsinnaalluni, aamma takuuk siunnersuutip § 42-ani eqqartuussiviit immikkut sammisallit pillugit malittarisassat.

Imm. 3-mi aalajangersakkap imm. 2-mi aalajangersagaq tunngavissaqartippaa, aningaasaateqarfiup namminersortuunerata sunniuteqarfiisa ilaat erseqqinnerusumik aalajangersarmagu. Assersuutigalugu aalajangersakkap nassataraa inatsisitigut isumaqatigiissutit, inatsisitigut isumaqatigiissusiat kiisalu inatsisitigut taarsiiffigitinneqarnissamut malittarisassat aningaasaateqarfiup sammisaqarfiillu inatsisitigut namminersortut allat akornanni attuumassutinut malittarisassat atuunnerat, soorlu namminersortut suliffeqarfii aamma pisortani oqartussaasut.

Malugineqassaaq siunnersuummi taaguut aningaasaatit atorneqarmat, taannalu atorneqartarluni aningaasaateqarfiup namminerisamik pigisai pineqartinnagit. Taamaalilluni taaguutip pisuussutit iluaniippoq aningaasaateqarfiup namminerisamik pisigai.


§ 2-mut

Imm. 1-mut

Aalajangersagaq taanna siunnersuutip siunertatut aalajangersagaanik pingaarnermik imaqarpoq. Erseqqinnerusumik nassuiarneqarnera siunnersuutip siunertaani qulaani immikkoortuni 1.1 aamma 1.2-mi oqaaseqaatit nalinginnaasuni allassimasut innersuussutigineqarput.

Imm. 2-mut

Aningaasaateqarfiup siunertaraa pisortat soqutigisaat aalajangersimasut isumagissallugit.

Nr. 1-imut

Aningaasaateqarfiup aatsitassanit isertitaat Namminersornerusunut tuttussaagaluartut pissarsiarissavai.

Oqaaseqaatini nalinginnaasuni immikkoortoq 1 aamma immikkoortoq 1.2 innersuussutigineqarput.

Namminersornerusut aatsitassanit isertitaat siunnersuummi § 3, imm. 3-mi nassuiarneqarput.

Nr. 2-mut

Nr. 2-mi aalajangerneqarpoq aningaasaateqarfik aningaasaliissasoq sapinngisamik amerlanerpaanik iluanaaruteqarnissaq siunertaralugu. Taamaattorli qulakkeerneqassaaq aningaasat inissinneranni aningaasaliissutit iluanaarutaassutigisinnaasaasa aarlerinarsinnaassusiisalu akornanni pissutsit naleqqatigiisinnissaat. Aningaasaateqarfiup siulersuisuisa aningaasat ima inississanngilaat, tamakku naleqassusiisa atatiinnarnissaannut aarlerinanngitsumik qulakkeerneqartinnagit.

Nr. 3-mut

Nr. 3-mi qulakkiissallugu siunertaavoq Namminersornerusut aningaasaateqarfiup aningaasaatai pingaarnertut atussagaat Namminersornerusut aatsitassarsiornermi sammisaqarnermi aningaasaliissutaat, aatsitassanik sammisaqarnermi aningaasartuutit kiisalu suliassat utertinneqartut isumaginerini aningaasartuutit matussusissallugit.

Oqariaatsit aatsitassarsiornermi sammisaqarnermi aningaasaliissutaat, aatsitassanik sammisaqarnermi aningaasartuutit kiisalu suliassat utertinneqartut isumaginerini aningaasartuutit siunnersuummi § 3, imm. 4, 5 aamma 6-imi nassuiarneqarput.

Tamakku saniatigut oqaaseqaatini nalinginnaasuni immikkooortoq 1.2.2 innersuussutigineqarpoq.

Nr. 4-mut

Namminersornerusut aatsitassarsiornermi sammisaqarnermi aningaasaliissutaat, aatsitassanik sammisaqarnermi aningaasartuutit kiisalu suliassat utertinneqartut isumaginerini aningaasartuutit matussusernerisa saniatigut aningaasaateqarfiup aningaasaatai taamaallaat Namminersornerusunut akiliutigineqarsinnaapput siunnersuutip malittarisassai malillugit kiisalu Inatsisartut inatsisartut aningaasanut inatsisaanni imaluunniit Aningaasaqarnermut ataatsimiititap tapissutitut aningaasaliissutitut aalajangigaat malillugit. Taamaalilluni periarfissiisoqassaaq Namminersornerusut aatsitassanit isertitaat inatsisartut aningaasanut inatsisaanni nalinginnaasumik aningaasalersuinissamut tunngavissanut ilanngunneqarnissaat. Taamaalilluni aningaasaateqarfik pisussaassaaq aningaasanik landskarsimut nuussissalluni, tamanna inatsisartut inatsisaanni ataatsimi imaluunniit Aningaasaqarnermut ataatsimiititap tapissutitut aningaasaliissutini erserpat kiisalu siunnersuutip malittarisassai malillugit pippata.

Aalajangersakkami aamma siunertatut qulakkeerniarneqarpoq, siunnersuut atorlugu Kalaallit Nunaanni aatsitassarsiornermi sammisanit isertitat allaffissornikkut atuinikkullu inatsisilerinikkut avaqqunneqarsinnaanngitsumik malittarisassiussisoqassasoq.

Nr. 5-imut

Kalaallit Nunaata aatsitassarsiornermi aningaasaateqarfiani aningaasat ima atorneqassapput, Kalaallit Nunaanni aningaasaqarnikkut politikki pingaarneq malillugu Kalaallit Nunaanni inuiaqatigiit aningaasarsiornikkut ineriartornerat ataatsimut isigalugu, ataavartumik pitsaasumillu ilapittuutaanissaanut qulakkeerinnissutaallutik.

Nr. 5-ip nassatarissavaa aningaasaateqarfik qulakkeerinneqataassasoq, Namminersornerusut aatsitassanit isertitaasa atorneqarneri oqaaseqaatini nalinginnaasuni immikkoortoq 1.2.2-mi taaneqartutut malittarisassat siunertallu pingaarnerit aallavigalugit pissasut.


§ 3-mut

Imm. 1-mut

Aatsitassat pillugit inatsimmi eqqarsaatigineqarpoq Kalaallit Nunaanni aatsitassanik misissueqqaarnermi, misissuinermi atuinermilu qaqugukkulluunniit nalimmassaatit atuuttut.

Aatsitassat pillugit inatsit atuuttoq uani takuneqarsinnaavoq; Kalaallit Nunaanni aatsitassat pillugit inatsit (aatsitassanut inatsit), takuuk inatsimmi nalunaarut nr. 368, 18. juni 1998-imeersoq.

Imm. 2-mut

Aatsitassanik sammisaqarneq tassaanerusinnaavoq aatsitassanik misissueqqaarneq, misissuineq imaluunniit qalluineq/piiaaneq.

Imm. 3-mut

Oqariaatsip aatsitassanit isertitat isumaa aalajangiunneqassaaq Kalaallit Nunaanni aatsitassanik misissueqqaarnermi, misissuinermi atuinermilu Namminersornerusut isertitsissutigisinnaasaat pillugit inatsit qaqugukkulluunniit atuuttoq naapertorlugu.

Malittarisassat atuuttut maanna nassaarineqarsinnaavoq Kalaallit Nunaanni aatsitassat pillugit inatsimmi § 22-mi (aatsitassanut inatsit), takuuk inatsimmi nalunaarut nr. 368, 18. juni 1998-imeersoq, aamma § 3, imm. 2, Kalaallit Nunaanni ikummatissanik sammisaqarnermi selskabit isumaginnittut pillugit inatsit il.il. (Nunaoil-imut inatsit), takuuk inatsimmi nalunaarut nr. 87, 9. februar 1999-imeersoq.

Inatsimmi aalajangersakkani marluusuni erserpoq, Namminersornerusut aatsitassarsiornermit isertitaat maanna malittarisassat atuuttut malillugit isertitat makkut ilaatinneqartut:

1. Aatsitassanik misissueqqaarnissamut, misissuinermut atuinermullu akuersissutit aalajangersimasut malillugit isertitat, tamakkununngali ilaanatik akitsuutit assigisaallu Aatsitassanut Pisortaqarfiup aqutaani aningaasartuutit matussusernissaannut akiliutit.

2. Kalaallit Nunaanni aamma Danmarkimi sunilluunniiit akileraarusersuinikkut isertitat, tassa Kalaallit Nunaanni aatsitassanut tunngasuni sammisaqarnernut attuumassutillit pisinnaatitaaffinnik pigisaqartunit.

3. Namminersornerusut naalagaaffiullu aatitassarsiornermi ataatsimoorlutik peqataanerannit isertitat, ilaallutik ataatsimoorullugut peqataanerminni aktieselskabini piginneqataassuteqarnerminni isertitaat. Ataatsimoorullugu peqataanerat maanna Nunaoil A/S aqqutigalugu ingerlavoq. Namminersornerusut naalagaaffillu selskabimi piginneqataassutigaat tamarmik affaanik.

4. Selskabini piginnittussatut pisinnaatitaaffiusuni, imaluunniit selskabini selskabinik taamaattuni toqqaannartumik toqqaannanngitsumilluunniit tamakkiisumik piginnittut, Kalaallit Nunaanni Danmarkimilu sinneqartoorutinik akileraarnikkut iluanaarutit.

Taamaattorli siunnersuutip imm. 3-ani nassuiaat malillugu aatsitassanit isertitanut ilaapput Namminersornerusut aatsitassanik sammisaqarnermi peqataaneranni isertitaat, ilaalllutik Namminersornerusut isertitaat selskabitut selskabimi peqataanerat, peqataanermut atorneqartut, kiisalu Namminersornerusut selskabimi piginneqataassutinik tunisineranni isertitat. Tamannattaaq atuuppoq selskabip peqataanera akuersissummi peqataaneq malillugu pinngippat, tassa selskabi misissuinerup nalaani aningaasartuutaanngitsumik aarlerinanngitsumillu selskabip peqataatinneqarsinnaanera assigisaanilluunniit iluaqutissani, tamakkununnga ilaallutik akuersissummik tunniussinermi aningaasarsiutaanngitsumik peqataasinnaanermi immikkut piumasaqaataasut akuersissummi peqataanissamut maleruagassani aalajangersarsimasut.

Namminersornerusut aningaasarsiutigalugu akuersissummi peqataaneq pillugu suliaqarnermit isertitaat siunnersuummi § 3, imm.3-mi aatsitassanit isertitat pillugit oqariaatsimut ilaapput, naak isertitat tamakku inatsisini qulaani taaneqartuni, isertitanut oqariaatsip aallaavigisaannit, aatsitassanit isertitat pillugit oqariaatsumut ilaatinneqanngikkaluartut. Tamatuma saniatigut Namminersornerusut selskabini piginneqataassutiminnik, ataatsimoorussamik peqataanermut atorneqartumi, tunisineranni isertitaat, siunnersuutip aatsitassanit isertitat pillugit nassuiarneqarneranut ilaapput, naak isertitat taamaattut inatsisini marlunni qulaani taaneqartuni aatsitassanit isertitat pillugit nassuiaammut ilaatinneqanngikkarluartut, takuuk Nunaoil-imut inatsit § 2, imm. 3, pkt 2.

Imm. 4 aamma 5-imut

Aalajangersakkami oqariaatsit isumaat aalajangiuppaat; aatsitassanik sammisaqarnermi aningaasaliissutit aamma aatsitassanik sammisaqarnermi aningaasartuutinik matussusiineq.

Imm. 4-mut immikkut ittutigut malugeqquneqassaaq, attaveqaateqarneq aatsitassanik sammisaqarnermut toqqaannartumik pingaarutillit tassaasinnaammata talittarfik qitiuffiusoq imaani ikummatissanik sammisaqarnermi immikkut pingaaruteqartoq imaluunniit mittarfik helikopterinut mittarfittalik ikummatissanut taama assingusumik immikkut pingaaruteqartoq.

Imm. 6-imut

Aalajngersakkap oqariaatsip suliassat tigusat isumaginerinut aningaasartuutit isumaa aalajangerneqarpoq. Oqariaatsimi tassani paasineqassaaq Namminersornerusut sulianik naalagaaffimmit Namminersornerusunut akisussaaffigilertinneqartunik suliarinninneranni Namminersornerusut aningaasartuutaat. Oqariaatsimili taamaallaat aningaasartuutit eqqarsaatigineqarput ataatsimut aningaasaliissutinit imaluunniit naalagaaffimmit aningaasanik allatigut nuunneqartunit matussuserneqarsinnaanngitsut.

Aalajangersakkap atorneqarnissaanut tunngaviussaaq, siunnersuutip atuutilernerata kingorna inatsimmik aalajangiisoqarpat Namminersornerusut suliassanik naalagaaffiup suliarisaanik isumagisassatut akisussaaffigiligassaannik periarfissinneqarpat, ilutigitilluguli aalajangerneqarluni suliassat tiguneqartut isumaginerini aningaasartuutit Namminersornerusut matussusissagaat. Aningaasartuutit taamaattut nutaat ataatsimut aningaasaliissutit amerlisinnerisigut matussuserneqanngippata, Namminersornerusut aningaasartuutaat amerlininngortut aningaasaateqarfiup natussusersinnaassavai, taamaalilluni Namminersornerusut aatsitassanit isertitaannit toqqaannartumik akilerneqarlutik.

Aalajangersakkami erserpoq oqariaaseq nassuiarneqartoq inatsisip atuutsilernerata kingorna suliassat Namminersornerusut isumaginninnerinut atatillugu aningaasartuutit taamaallaat eqqarsaatigineqarmata. Taamaattumik aningaasaateqarfiup aningaasaatai suliassanut inatsisip atuutsilernerata siorna tiguneqarsimasut isumaginerisa aningaasartuutaannut matussutissatut atorneqarsinnaanngillat, imaluunniit Namminersornerusut namminneq isumageriigaannut, taamaattumillu tigusimanngisaat.

Aalajangersakkap naggataatungaani toqqaannartumik erserpoq, aningaasaateqarfiup aningaasaatai taamaallaat atorneqassasut Namminersornerusut suliassatut tigusimasaasa isumagineqarnerannut aningaasartuutinut matussutissatut, aningaasartuutit ataatsimut aningaasaliissutit aqqutigalugit imaluunniit naalagaaffimmit aningaasanik allanik nuussimasanit toqqaannartumik toqqaannanngitsumilluunniit matussuserneranngippata (aamma).


§ 4-mut

Aalajangersagaq taanna isertitat aningaasaateqarfimmut nuunneqartussat imaluunniit allatigut aningaasaateqarfiup aningaasatigut pisuussutaanik amerlisaaqataasussat pillugit nassuiaatinik imaqarpoq. Aalajangersakkami erseqqissarneqarpoq aningaasaateqarfiup aningaasatigut pisuussutai aningaasanit ataani taaneqartunit amerlisarneqassasut.

Nr. 1-imut

Aatsitassanit isertitat siunnersuutip § 3, imm. 3-ani erseqqinnerusumik nassuiarneqarput. Tamatuma saniatigut tamatumunnga oqaaseqaatit innersuussutigineqarput, siunnersuutip nassuiaatai sunut tunngassuteqarnersut erseqqinnerusumik nassuiarneqarmata.

Nr. 2-mut

Aningaasaateqarfiup aningaasaatai siullersuummi maleruagassat naapertorlugit aningaasaliissutigineqartassapput kiisalu siunneruummut atatillugu aalajangersakkat malillugit. Aningaasaliissutinit tamakkunannga iluanaarutit ingerlaannartumik aningaasaateqarfimmut tutsinneqassapput, taakkulu aningaasaateqarfiup aningaasaataannut ilanngutissallutik.

Nr. 3-mut

Inatsisartut inatsisartut aningaasanut inatsisiliornermikkut aningaasanik aningaasaateqarfimmut nuussisinnaapput.


§ 5-imut

Imm. 1-imut

Aalajangersakkatut siunnersuut tunngaviliissaaq, Namminersornerusut aatsitassanit isertitai aningaasaateqarfiup pissarsiarisarnissaannut. Siunnersuut § 3, imm. 3 aatsitassanit isertitat nassuiarneqarnerannik imaqarpoq.

Imm. 2-mut

Aalajangersagaq manna malillugu Naalakkersuisut pisussaaffittut isumagissavaat, ukiumi aningaasarsiorfiusumi landskarsip naatsorsuutaani Namminersornerusut ukiumi aningaasarsiorfiusumi aatsitassanit isertitaat tamaasa ilanngunneqarnissaat immikkullu naatsorsorneqartillugit.

Aalajangersakkamut ilaatigut tunngavigineqarpoq aatsitassanit isertitat Namminersornerusut ataanni oqartussanit assigiinngitsunit pissarsiarineqartussaammata allaffissornikkullu aqunneqarlutik. Taamaammat siunertaqassaaq isertitat ataatsimoortumik naatsorsortarnissaat isertitat aningaasaateqarfimmut ataatsimoortillugit nuuttarnissaannut tunngavissatut.

Imm. 3-mut

Imm. 3-mi aalajangerneqarpoq ukiumi aningaasarsiorfiusumi Namminersornerusut aatsitassanit isertitaat landskarsimit aningaasaateqarfimmut nuunneqartarnissaat, tamannalu Naalakkersuisut isumagissagaat. Nuussineq pissaaq ukiumi aningaasarsiorfiusumi ataatsimi landskarsip naatsorsuutai Naalakkersuisunit akuerineqarnerisa kingorna qaammat ataaseq qaangiutsinnagu.

Inatsit atuuttoq Kalaallit Nunaanni Namminersornerusut naatsorsuuseriffiat il.il. pillugu inatsisartut inatsisaat nr. 23, 3. november 1994-imeersumeersumi takuneqarsinnaavoq kiisalu Namminersornerusut nalunaarutaat inatsisartut inatsisaanni pisinnaatitsissutitut aalajangersagaq.


§ 6-imut

Imm. 1-imut

Imm. 1 malillugu Naalakkersuisut qulakkiissavaat inatsisartut aningaasanut inatsisaannut aamma landskarsip ukiumut aningaasarsiorfiusumut naatsorsuutaannut ilanngunneqarnissaat kiisalu immikkut naatsorsussallugit Namminersornerusut aatsitassarsiornermi samminisani aningaasaliissutit, aatsitassarsiornermi sammisani aningaasartuutit kiisalu suliassat tiguneqarsimasut isumaginerinut aningaasartuutit ukiumut aningaasarsiorfiusumut ilanngutissallugit.

Aalajangersagaq Namminersornerusut aatsitassanit isertitaanni aningaasarsiornikkut pissutsinik, kiisalu suliassannik tigusanik isumaginninnermi aningaasartuutit pillugit paasinarsaaqataavoq. Ilutigitillugu aalajangersakkap qulakkeerpaa aningaasaateqarfiup takussutissaqartissammagu, aningaasaliissutit aningaasartuutillu suut aningaasaateqarfiup aningaasaatai atorlugit nuussinermi suut matussuserneqassanersut.

Imm. 2-mut

Aalajangersakkap qulakkiissavaa Namminersornerusut siunnersuummi aalajangersagaq aamma inatsisartut aningaasanut inatsisaat malillugu akuerisaasuni aningaasaliissutaat aningaasartuutaallu matussuserneqarnissaannik aningaasaateqarfiup pisussaatinneqarnissaa aamma aningaasaliissutit Inatsisartunit akuerisat imaluunniit ilassutitut aningaasaliissutit Aningaasaqarnermut ataatsimiititaliamit akuerisaasut.

Aningaasaliissutit aningaasartuutiillu landskarsip naatsorsuutaani naatsorsukkat imm. 1-imi taaneqartunut ilaapput, aatsitassarsiornermi sammisaqarnermi eqqaaneqanngitsutut sammisat allat aningaasaliissutaat pillugit, siunnersuutip malittarisassai malillugit, takuuk § 3, imm. 2, 4 aamma 5, aningaasaliissutinut aningaasartuutinulluunniit tamakkununnga aningaasaateqarfiup aningaasaatai atorneqassanngillat.

Imm. 3-mut

Aalajangersakkap qulakkiissavaa Namminersornerusut aatsitassarsiornermi sammisani aningaasaliissutaat, aatsitassarsiornermi sammisani aningaasartuutaat kiislau suliat tigusimasat isumaginerinut atatillugu aningaasartuutaat matussusissallugit aningaasaateqarfik piaartumik aningaasanik nuussisarnissaa. Aallaavittut eqqarsaatigineqarpoq aningaasaateqarfiup anigaasanik pisariaqartitanik nuussisarnissaanut qaammatini marlunni periarfissaqartarnissaa. Piffissarititaasumik naatsorsuutigineqarpoq inatsisartut aningaasanut inatsisaata aalajangersarneqarneratigut imaluunniit Aningaasaqarnermut ataatsimiititap ilassutitut aningaasaliissutissanik akuersissuteqarnerat aallaavigalugu. Qanorluunniilli pisoqaraluarpat aningaasaateqarfiup aningaasaatai ukiumi aningaasarsiorfiusumi pineqartumi 1. januar sioqqullugu nuunneqassanngillat.

Aalajangersakkap malitsigissavaa Naalakkersuisut aningaasaateqarfiup piumasaqarneratigut nuussinissamut piffissaliussaasoq qaammatit sisamat angullugit sivitsuisinnaallutik. Tamatumani qulakkeerniarneqarpoq aningaasanik nuussineq piffissap ilaani kinguartinneqarnissaa, ilimagineqarpat aningaasaateqarfik taamaaliornikkut amerlanerusunik iluanaaruteqarsinnaasoq, aktianik, obligationinik imaluunniit aningaasarsiutinnik allanik tuniniaanermi aningaasaanik nuussippat.

Imm. 4-mut

Ukiumi aningaasarsiorfiusumi landskarsip naatsorsuutai Naalakkersuisunit saqqummiunneqareerpata Inatisartunillu akuerineqareerpata, paasinarsinnaavoq, Namminersornerusut aatsitassarsiortut suliffeqarfiinut aningaasaliissutaat, aatsitassarsiornermut aningaasartuutaat kiisalu suliassat tiguneqartut isumaginerannut aningaasartuutaat ukiumi aningaasarsiorfiusumi inatsisartut aningaasanut inatsisaanni missingersorneqarsimasunit amerlanerusut imaluunniit ikinnerusut. Taamaattoqartillugu aalajangersagaq malillugu aningaasaateqarfiup nuussaasa landskarsillu aningaasat taggissimasaasa akornanni kingumut nalimmassaasoqassaaq, tassa aningaasaliissutit kiisalu Inatsisartut aningaasanut inatsisaanni aningaasartuutit aamma ilassutitut aningaasaliissutini aamma landskarsip naatsorsuutaani isertitatut aningaasartuutitullu naatsorsorneqarsimasut assigiinngissutaasa amerlaqataasa nuunneqarnerisigut.

Aningaasanik nuussineq aallaavittut pissaaq landskarsip naatsorsuutaasa Inatsisartunit akuerineqareernerisa kingorna kingusinnerpaamik qaammat ataaseq qaangiutsinnagu. Naalakkersuisulli aningaasaateqarfiup piumasaqarneratigut nuussinissamut piffissaliussaasoq qaammatit tallimat angullugit sivitsuisinnaallutik. Tamatumani qulakkeerniarneqarpoq aningaasanik nuussineq piffissap ilaani kinguartinneqarnissaa, ilimagineqarpat aningaasaateqarfik taamaaliornikkut amerlanerusunik iluanaaruteqarsinnaasoq, aktianik, obligationinik imaluunniit aningaasarsiutinnik allanik tuniniaanermi aningaasaanik nuussippat.


§ 7-imut

Imm. 1-imut

Aningaasaateqarfiup aningaasanik Namminersornerusunut nuussisarnissamut pisussaaffia pillugu aalajangersakkap nalimmassarpaa, pisuni Namminersornerusut aatsitassarsiornermi sammisani aningaasaliissutaat, aatsitassarsiornermi sammisani aningaasartuutaat kiislau suliat tigusimasat isumaginerinut atatillugu aningaasartuutaannik akiliissalluni nuussisussaanngikkaangat aalajangersagaq nalimmassaavoq. Taama pisoqartillugu aningaasaateqarfiup aningaasaatai taamaallaat Namminersornerusunut akiliutigineqarsinnaapput, tamanna siunnersuutip aalajangersagaanut naapertuuppat, tamakkununnga ilaallugit § 7-imi aalajangersakkat allat kiisalu § 2, imm. 2 nr. 5. § 7, imm. 2-p malitsigisaanik aningaasaateqarfiup aningaasaatai taamaallaat aalajangersakkami imm. 1 malillugu akiliutigineqarsinnaapput piffissamit aalaajangersimasumit, piumasaqaatit aalajangersimasut eqquutsinneqarpata killiliissutillu aalajangersimasut eqquutsinneqarpata.

Taamattaaq imm. 1 malillugu akiliineq taammaallaat pissaaq, inatsisartut aningaasanut inatsisaat Inatsisartunit akuerineqareerpata. Aammattaarli ilassutitut aningaasaliissutit aningaasaqarnermut ataatsimiititaliamit akuerisaasut aningaasanut nuutsinissamut tunngavissiissutaasinnaapput imm. 1 naapertorlugu.

Imm. 2-mut

Aalajangersakkap qulakkiissavaa, Namminersornerusut aatsitassani isertitarisartagai peqqutigalugit naalagaaffiup Namminersornerusunut ataatsimut aningaasaliissutaasa siunissami ikilisinneqarpata, aningaasaateqarfiup aningaasaataanit Namminersornerusunut akiliuteqartassaaq sapinngisamik amerlaqataannik taartissaannik nalimmassaalluni. Aappaatigut imm. 2, imm. 3 ilanngullugu, aamma qulakkeerneqassaaq aningaasaateqarfik aningaasaataanik akiliuteqartoqassanngitsoq ataatsimut aningaasaliissutit ikilisinneqarnerinit amerlanerusunik, aatsaat Namminersornerusut aatsitassanit ukiumut isertitaat ima amerlatigilerpata, ataatsimut aningaasalissutit peerluinnarnerinik kinguneqarluni. Piffissaq tamanna tikitserlugu aatsitassanit isertitat siumut isigisumik aningaasaateqarfimmi ileqqaarutissatut atorneqartariaqarput, Namminersornerusut ukiumut aningaasartuutaannik siunissamut qanittumut isigisumik amerliartortinnissaannut matussusiissutiginagit.

Taamaammat imm. 2 malillugu aningaasaateqarfik aatsaat Namminersornerusunut aningaasanik akiliisinnaavoq, ukiumi aningaasarsiorfiusumi aatsitassanit isertitaat ima amerlatigilerpata naalagaaffiup Namminersornerusunut ataatsimut aningaasaliissutasa ikilisinneqarnerannik kinguneqarpata. Taamattaaq aningaasat akiliutigineqartut nalingi ataatsimut aningaasaliissutit ikilisinneqarnerannit amerlanerussanngillat.

Taamatuttaaq imm. 2-p nassatarissavaa, aningaasaateqarfiup aningaasaatai akiliutigineqassanngimmata ima amerlatigilersinnagit, naammaginartumik qularnaatsumik Namminersornerusut aatsitassarsiornermut ingerlaavartumik aningaasaliissutaannik aningaasartuutaannillu matussuserneqarsinnaallutik.

Taamaalilluni aningaasaateqarfiup aningaasaataanik Namminersornerusunut akiliisarnermut siunnersuutaat malillugu aamma Inatsisartut aningaasanut inatsisaata Inatsisartunit akuerineqarnerat imaluunniit Aningaasaqarnermut ataatsimiititap ilassutitut aningaasaliissutissanik akuersinera tunngavigalugit aatsaat pisinnaassaaq, aningaasaateqarfik perngaammik amerlasuunik aningaasaateqalersimappat. Piffissap taassuma kingorna aningaasaateqarfiup aningaasaatai taamaallaat Namminersornerusunut tunniunneqarsinnaapput, ukiumi aningaasarsiorfiusumi Namminersornerusut aatsitassanit isertitaat naalagaaffimmit Namminersornerusunut ataatsimut aningaasaliissutaannik ikilisitsinermik kinguneqarpata,

Imm. 3-mut

Naatsorsuutigineqarpoq aatsitassarsiornermit isertitat taamaallutik ima amerlatigilissasut, naalagaaffiup Namminersornerusunut ataatsimut aningaasaliissutaat atorunnaarsinneqavissallutik. Piffissami tassani aningaasaateqarfik namminersornerusunut aningaasanik amerlanerusunik akiliisarnissaminut periarfissaqalissaaq, ataatsimut aningaasaliissutit atorunnaarsitat amerlaqataannik akiliisinnaalissalluni.

Imm. 4-mut

Aalajangersakkap aalajangerpaa aningaasanik namminersornerusunut akiliisarneq landskarsimut pisassasoq, tamannalu imm. 1 aamma 2 naapertorlugu isumagineqassasoq. Taamaalilluni aningaasaateqarfiup aningaasaataanik akiliisarneq taamaallaat pisassaaq, siunnersuummi malittarisassat eqquutsinneqarpata, tassani immikkut eqqarsaatigineqarlutik § 2, imm. 2, nr. 5.

Siunnersuutigineqarpoq aningaasaateqarfiup aallaavittut qulakkiissagaa, landskarsi aningaasanik pissarsissasoq inatsisartut aningaasanut inatsisaasa Inatsisartunit akuerineqarnerisa imaluunniit ilassutitut aningaasaliissutip Aningaasaqarnermut ataatsimiititamit akuerineqarnerisa kingorna kingusinnerpaamik qaammatit marluk qaangiutsinnagit. Qanorluunniilli pisoqaraluarpat akiliinneq ukiumi aningaasarsiorfiusumi 1. januar sioqqullugu pissanngilaq. Taamaattorli aningaasarsiornikkut niuernikkulluunniit pissutsit siunertaqartitsisinnaapput aningaasanik akiliineq piffissami sivikinnerusumik pisinnaasoq. Siulersuisut Naalakkersuisunut inassuteqarsinnaapput akiliinissaq kinguarteqqullugu. Assersuutigalugu tamanna piviusunngorsinnaavoq, landskarsimut aningaasanik siusinnerusukkut akiliutigisimasat tunisinermi iluanaarutissanik assigisaannilluunniit aningaasaateqarfimmut annaasaqaataasinnaaneri naatsorsuutigineqarpat. Siulersuisut inassuteqarnerat tunngavigalugu Naalakkersuisut aalajangissapput, akiliinissamut piffissarititaasoq kingurtinneqartariaqarnersoq, taamaassappallu qaqugu atuutilissanersoq sivisunerpaamik qaammatinik arfinilinnik piffissaliuttakkap qaangiutinnginnerani.


§ 8-mut

Imm. 1-imut

Imm. 1 malillugu aningaasaateqarfiup allaffissornikkut aqunneqarnerani ingerlanneqarneranilu aningaasartuutit aallaavittut aningaasaateqarfiup aningaasaataanit akilerneqassapput.

Imm. 2-mut

Pisariaqassappalli allaffissornikkut ingerlatsinikkullu aningaasartuutit landskarsimit akilerneqartassapput, aningaasaateqarfiup nammineq aningaasaatimik akiliisinnaalernera tikillugu. Imaalluarsinnaavoq aningaasaateqarfiup pilersinneqarnerani ukiunilu siullerni aatsitassanit isertitanik pissarsisarnissaa amerlavallaartarnavianngitsut, taamaammallu siulersuisut akissarsiaannut, allattoqarfimmi akissarsianut, allaffitsigut ininut atortunullu assigisaannullu aningaasartuutit matussusernissaannut aningaasaateqarfimmi aningaasat naammassanngitsut. Taamaappallu aningaasartuutinut matussutissanik aningaasanik nuussineq pissaaq inatsisartut aningaasanut inatsisaat imaluunniit Aningaasaqarnermut ataatsimiititaq ilassutitut aningaasaliissutissanik akuersinerat naapertorlugu.


§ 9-mut

Siunnersuutigineqarpoq aningaasaateqarfiuup aningaasatigut pisuussutini qularnaveeqqusiullugit taarsigassarsisinnaanera killilersorneqassasoq. Aalajangersakkami aalajangerneqarpoq siulersuisut taamaallaat taarsigassarsisinnaasut, aningaasaateqarfiup akiitsui aningaasaateqarfiup aningaasatigut pisuussutaanit 5 %-init amerlanerunngippata. Taamattaaq aalajangersakkap aningaasat taarsigassarsinikkut pissarsiarisat atorsinnaanissaannut killilersorpai, niuernernut isumaqatigiissutigisanut, piginneqataassunik pisisinnaanermut assigisaannulluunniit aningaasaliigallarnermut taamaallaat atoqqusaammata.

Taamattaaq aalajangersakkami aalajangerneqarpoq taamaallaat sivikitsumik taarsersugassanik taarsigassarsisoqarsinnaasoq. Tamatumani taarsigassarsineq paasineqassaaq ukiumi ataatsimi sivikinnerusumiluunniit taarsersuiffissaq.


§ 10-mut

Imm. 1-imut

Aningaasaateqarfik siunnersuut manna malillugu pilersinneqassaaq. Taamaammat aningaasaateqarfik inuussutissarsiortut aningaasaateqarfii aammalu aningaasaateqarfiit allat peqatigiiffiillu pillugit inatsisinut nalinginnaasunut attuumassuteqanngilaq.

Tamatuma nassataraa inuussutissarsiutinik ingerlataqartut aningaasaateqarfii pillugit inatsit imaluunniit inuussutissarsiutinik ingerlataqanngitsut pillugit inatsit aningaasaateqarfimmi matumani atorneqassanngillat.

Kalaallit Nunaanni anigaasaateqarfiit pillugit inatsit atuuttoq aaqqissummi nr. 1212, 7. december 2004-meersumi takuneqarsinnaavoq, inuussutissarsiutinik ingerlatallit aningaasaateqarfii pillugit Kalaallit Nunaannut inatsisip atuutilernera kiisalu aaqqiissut nr. 917, 15. december 1998-imeersoq aningaasaateqarfiit peqatigiiffillu ilaat pillguit inatsisip Kalaallit Nunaannut atuutilernera.

Aalajangersakkami imm.. 1-imi eqqarsaatigineqassaaq, siunnersuutip aningaasaateqarfiit pillugit inatsisini nalinginnaasuni pissutsit assingusut sapinngisamik nalimmassarneqarput, siunnersuutillu malittarisassai pissutsinut immikkut ittunut, aatsitassarsiornermi aningaasaateqarfimmut pineqartumut atuuttunut naleqqussarneqarput.

Imm. 2-mut

Aalajangersakkap aalajangiuppaa aningaasaateqarfik akileraartussaatitaanngitsoq.


§ 11-imut

Imm. 1-imut

Aningaasaateqarfik inatsisitigut immikkoortutut namminersortuummat, aallaavittut Inatsisartunut attuumassuteqarani, aningaasaateqarfiup siulersuisoqarnissaa pisariaqarpoq. Aningaasaateqarfik aqussavaa siunnersuummilu malittarisassat malillugit sulisassalluni. Siulersuisut tallimanik ilaasortallit pissutsit attuumassuteqartut pillugit tamatigoortumik ilisimasaqarnissaat naammappoq, illuatungaatigullu annertuumik aalajangiisinnaassuseqarnissamut amerlavallaaratik.

Siulersuisut Naalakkersuisunit toqqarneqassapput. Tamanna perngaammik pissaaq aningaasaateqarfiup pilersinnerani. Siulersuisunut ilaasortat inuttut pisinnaasallit tunngavigalugit toqqarneqassapput. Pingaaruteqarpoq siulersuisut inunnik katiterneqarunik, kiisalu inatsisinut tunngasut, aningaasatigiut pisuussutinik aqutsinermut, aningaasarsiornikkut aningaasaliisarnernut aamma aatsitassamik sammisaqarneq eqqarsaatigalugit suliaqarfitsigut misilittagaqartuusut immikkullu ilisimasaqartuullutik. Taamattaaq iluaqutaassaaq siulersuisut politikkikkut allaffissornikkullu tunuliaqutit suleriaasiinik aalajangeeriaasiinillu paasisimasaqarluarunik.

Imm. 3-mi nassuiarneqarpoq siulersuisut ataatsimut sunik piginnaasaqassanersut. Piginnaasaqarfiit taagorneqartut qulakkeerinneqataassapput siulersuisut annertuumik misilittagaqarnerannut kiisalu aningaasaateqarfiup anguniagaanik malersuinissaq eqqarsaatigalugu immikkut ilisimasaqassallutik taassumalu atuuffiinik suliaqarnikkut, pingaartumik takuuk siunnersuummi § 2. Taamaammat pisariaqarpoq siulersuisunut ilaasortaq ataaseq arlallilluunniit naliliisinnaassuseqarpata, aningaasaliissut qanoq naammaginartumik qularnaatsutut nalilerneqarsinnaanersoq, taamatullu siulersuisut qularnaakannersumik iluanaarutaasinnaasut nalilersinnaasariaqarlugit. Taamatorluinnaq siulersuisunut ilaasortaq ataaseq arlallilluunniit aatsitassarsiornermik sammisaqarneq pillugu inuussutissarsiutitigut pissutsit immikkut ilisimasaqarfigisariaqarpaat. Siulersuisuttaaq inatsisinut tunngasutigut annertuumik ilisimasaqartariaqarput, tamatumunngalu tunngaviussaaq siulersuisunut ilaasortaq ataaseq arlallilluunniit inatsisileriituutut ilinniarsimassapput kiisalu inatsisilerinermik immikkut qaffasissumik ilisimasaqarlutik.

Imm. 2-mut

Siulersuisunut ilaasortaq sivisunerpaamik ukiut arfinillit ingerlaannartumik ilaasortaasinnaavoq. Siulersuisunut ilaasortaasimasoq qinigaaffimmi ataatsimi toqqarneqarsimanngippat, pineqartoq siulersuisunut ilaasortanngoqqissinnaavoq ukiut arfinillit tulleriit angullugit.

Ukiunik arfinilinnik killiliinerup ilaatigut siunertaraa, siulersuisuni ingerlaavartumik ilisimasanik nutaanik immikkullu ilisimasanik nutaanik pissarsisoqartarnissaa.


§ 12-imut

Imm. 1-imut

Tunngavigineqarpoq siulersuisunut ilaasortap imminut akisussaaffiginissaa. Taamaalilluni siulersuisunut ilaasortaq paarisaalluni nakkutigineqartussaanngilaq.

Tunngavigineqarpoq siulersuisunut ilaasortat ikinnerpaamik pingasut, ilaalluni siulittaasoq siulittaasullu tullia Kalaallit Nunaanni Danmarkimiluunniit najugaqarnissaat. Taama piumasaqarnermut ilaatigut peqqutaavoq, nunap inuiaqatigiinnikkut, aningaasarsiornikkut, inatsisitigut pissutsinilu allatigut nalinginnaasumik ilisimasaqarfiginissaa siulersuisut sulinerannut iluaqutissanik kinguneqartussaammat. Soorlu assersuutigiinnarlugu pingaarpoq aningaasaateqarfiup siulersuisui sumut aningaasaliisoqarnissaanik nalilersuinermi kalaallit qallunaallu naleqartitaannik tunngaveqarlutik qularnaatsumik inuttut ileqqorissaarnikkut isumaginninnikkullu akisussaassuseqartumik malittarisaqarlutik aningaasaliisarnissaat, takuuk § 29, imm. 2 aamma § 30, imm. 3. Taamaalilluni naatsorsuutigineqarpoq siulersuisut kalaallit qallunaallu naleqartitaannik ileqquinillu ilisimasaqarnissaat. Aammattaaq pingaaruteqarpoq siulersuisuini ilaasortat, pingaartumillu siulittaasup taassumalu tullersortaata, kalaallit qallunaallu malittarisassaat malillugit akisussaatinneqarnissaat, aammattaaq akisussaatitsiniartoqassappat tamatuma Kalaallit Nunaanni imaluunniit Danmarkimi ingerlanneqarsinnaanissaa.

Imm. 2-mut

Aningaasaateqarfiup politikkikkut, inatsisitigut aningaasarsiornikkullu pituttorsimannginnissaa qulakkeerniarlugu siunnersuutigineqarpoq siulersuisunut ilaasortat Naalakkersuisunut Inatsisartunulluunniit ilaasortaassanngitsut.

Imm. 3-mut

Siunnersuutigineqarpoq siulersuisunut ilaasortat 70-it sinnerlugit ukioqassanngitsut.


§ 13-imut

Imm. 1-imut

Aalajangersakkamik qulakkeerneqarpoq siulersuisunut ilaasortat qaqugukkulluunniit namminneerlutik siulersuisunit tunuarsinnaasut.

Siulersuisunut ilaasortaq maanaannaq tunuartoq, sulisimanini naapertorlugu akissarsisinnaatitaavoq.

Imm. 2-5-imut

Aalajangersakkami aalajangerneqarpoq siulersuisunut ilaasortaq qaqugukkut siulersuisunit tunuarnissaminut pisussaatinneqartoq.

Imm. 2 malillugu siulersuisunut ilaasortaq akiliisinnaajunnaartutut nalunaarutigineqaruni tunuassaaq.

Imm. 3 malillugu siulersuisunut ilaasortaq tunuassaaq iliuuseqarsimasutut pisuutinneqaruni siulersuisunut ilaasortatut suliaminik isumaginninnissaminut tulluanngitsunik iliuuseqarsimaguni. Tunngavigineqassaaq tutsuiginassutsimik naliliinermi inuussutissarsiornermik ingerlatallit aningaasaateqarfiini aningaasaateqarfinnilu allani siulersuisunut atuuttut malinneqassasut. Aningaasaateqarfiit pillugit inatsimmi § 13, imm. 3-mi aamma inuussutissarsiornermik aningaasaateqarfiit inatsisaanni § 14, imm. 3-mi malittarisassat taamaattut aamma nassaarineqarsinnaapput.

Imm. 4 malillugu siulersuisunut ilaasortaq tunuassaaq, pineqartoq napparsimanini imaluunniit allatut sanngiillisimanini peqqutigalugu suliaminik ingerlatsisinnaajunnaaruni. Tamakku tassaakkajupput, pineqartoq takkusinnaajunnaaruni imaluunniit silatusaartumik iliuuseqarsinnaajunnaaruni, soorlu assersuutigalugu nakorsaatitornini peqqutigalugu. Siulersuisunut ilaasortaq suliaminik isumaginninnissaminut piukkunnarunnaartutut paasineqarpat, imm. 4-mitut siulersuisunit tunuartariaqarneranik kinguneqassaaq. Assersuutigalugu tassaasinnaavoq ilaasortaq suliatigut pikkorissutsinik pisariaqartitanik amigaateqartoq paasineqarpat, aammali ileqqorissaarnermik amigaateqarneq peqqutaasinnaavoq.

Imm. 5 malillugu siulersuisunut ilaasortaq siulersuisunit tunuartinneqassaaq siunnersuummi aalajangersakkanik sumiginnaasimaguni. Aalajangersakkap qulakkiissavaa, siulersuisut siunnersuut manna malillugu siulersuisut sulisarnissaat, tamatumani aningaasaateqarfiup namminersortuuneranik tunngavissaqartitsivoq.


§ 14-imut

Siulersuisunut ilaasortaq § 12-imi malittarisassanik eqquutsitsinngitsoq Naalakkersuisut tunuartissinnaavaat.

Taamannaaq siulersuisunut ilaasortaq § 13, imm. 2-5-imi piumasaqaatinik eqquutsitsinngitsoq Naalakkersuisut tunuartissinnaavaat. Taamaalilluni naalakkersuisut akuliunnissaminnut periarfissaqarput, Naalakkersuisut namminneerlutik naliliigunik siunnersuutip piumasaqaatai malillugit pisariaqartinneqarpat. Imaassinnaavorlu siulersuisut allalluunniit aningaasaateqarfimmi tunngasunik ilisimasaqartut siulersuisunut ilaasortamik ataatsimik tunuartitsinissaq pillugu Naalakkersuisunut piumasaqartut. Taamaattoqassappallu qinnuteqaat malunnartumik tunngavissaqanngippat, Naalakkersuisut namminneerlutik misissuissapput aalajangerlutillu siulersuisunut ilaasortap pineqartup tunuartinneqarnissaa tunngavissaqarnersoq.


§ 15-imut

§ 15 malillugu ilaasortaq toqqagaaffini suli naanngitsoq siulersuisunit tunuarpat, toqqagaaffiup sinneranut ilaasortamik allamik taarserneqassaaq. Taartaasoq malittarisassani § 12 og § 13 malillugit toqqarneqassaaq.


§ 16-imut

Imm. 1-imut

Siulersuisunut ilaasortanut tamanut sinniisussanik toqqaasoqassaaq. Sinniisit ilaasortaq sinniisuuffigisamik ilaasortaaffia tamaat sinniisuuffigissavaat. Sinniisip qanoq amerlatigisunik toqqaqqinneqartarnissaa pillugu killiliissuteqanngilaq. Sinniisip toqqarneqarnermini siulersuinut ilaasortanut piumasaqaatit assingi eqquutsissavai, siunnersuummullu akerliunngippat taakkunatorluinnaq tunuarnissaminnut pisussaatitaapput.

Sinniisoq ilaasortap taarsikkami assinganik atuuffeqassaaq.

Imm. 2-mut

Sinniisoq ilaasortanngortussaavoq sivisunerusumik peqataannginnissaq aatsaat pineqarpat. Sivisunerusumik peqataannginneq tassaakkajussaaq, siulersuisunut ilaasortaq piffissap sivisuumi siulersuisut suliassaannut peqataasinnaajunnaarpat. Pisulli ilaanni pissusissamisoorsinnaavoq sinniisoq siulersuisunut ilaasortap peqataanngikkallarnerani ivertinneqarpat. Siulersuisut nalilissavaat tamanna siunertaqarnersoq, ilaatigut eqqarsaatigineqassallutik siulersuisut sinniisoqaratik § 11 naapertorlugu ilisimasanik naammattunik pigisaqarnerlutik.


§ 17-imut

Naalakkersuisut aalajangissavaat siulersuisunut ilaasortat qanoq akissarsiaqartinneqassanersut. Tamanna aallaavittut maleruagassat ilaat tunngavigalugit illuarsisariaqarpoq, siulersuisut allattoqarfiini Naalakkersuisunit suliarineqarnissa naatsorsuutigineqartumi. Maleruagassat tamakku suliarineqarnissaasa tungaannut akissarsiat aalajangerneqassapput aktieselskabini namminersornerusunit tamakkiisumik ilaannakortumilluunniit pigisaanni siulersuisunut ilaasortat toqqarneqartarneranni Naalakkersuisut allattoqarfiata nalinginnaasumik malittarisassaliai aallaavigalugit. Maleruagassani tamakkunani allassimavoq siulersuisunut siulittaasut siulersuisunullu ilaasortat akissarsiaqartinneqarnerat paasinartinneqartussatut kissaatigineqartoq, taamaammallu selskabit immikkoortunut pingasunut agguartariaqartut, siulersuisunut ilaasortat akissarsiaasa amerlassusiat selskabit ukiumoortumik kaaviaartitaat tunngaviussalluni. Tamatumunnga atatillugu akissarsiat aalajangerneqarneranni aningaaasat aningaasaateqarfiup akisussaaffigisai aallaaviussallutik. Siulittaasup siulersuisunullu ilaasortat akissarsiaat ukiuni kingullerni naatsorsuutit saqqummiunneqartut tunngavigalugit aalajangerneqassapput.

Maleruagassat malillugit akissarsiat ima amerlassuseqartinneqarput:

"Selskabini ukiumut 3 mia. kr.-nik sinnerlugillu kaaviiaartitaqartuni siulersuisunut siulittaasoq akissarsiaqartinneqassaaq 200.000 kr. Siulersuisunut ilaasortat sinneri, aamma siulittaasup tullia, siulersuisunut ilaasortatut ukiumut 100.000 kr-nik akissarsisassapput.

Selskabini ukiumut 3 mia. kr.-nik inorlugit kaaviiaartitaqartuni siulersuisunut siulittaasoq akissarsiaqartinneqassaaq 150.000 kr. Siulersuisunut ilaasortat sinneri, aamma siulittaasup tullia, siulersuisunut ilaasortatut ukiumut 75.000 kr-nik akissarsisassapput

Selskabini ukiumut 400 mio. kr. inorlugit kaaviiaartitaqartuni siulersuisunut siulittaasoq akissarsiaqartinneqassaaq 70.000 kr. Siulersuisunut ilaasortat sinneri, aamma siulittaasup tullia, siulersuisunut ilaasortatut ukiumut 35.000 kr-nik akissarsisassapput."


§ 18-imut

Aalajangersakkami pinngitsoorneqarsinnaanngilaq siulersiusunut ilaasortaq suliassanik aningaasaqarnikkut inuttulluunniit soqutigisaqarfigisamini samminninnerni peqataasinnaasoq. Siulersuisunut ilaasortaq suliassanik samminninnerni taamaallaat peqataatinneqanngitsoorsinnaavoq, pineqartoup soqutigisai annertuppata aningaasaateqarfiullu soqutigisaanut akornutaasinnaappata.


§ 19-imut

Imm. 1-imut

Aalajangersagaq naapertorlugu siulersuisunut siulittaasoq ataatsimiigiaqqusissalluni pisussaatitaavoq, pisuni tamani aalajangigassanik aalajangiisoqassatillugu siulersuit aalajangersinnaassuseqartut pisariaqartinneqarfiisigut.

Siulittaasup siulersuisunut ilaasortanik tamanik ataatsimiigiaqqusinissamik pisussaaffia atuutissaaq, naak peqqutaassagaluarpat, ilaasortaq ataaseq arlallilluunniit suliamut soqutigisaqarlutik peqataasinnaanngikkaluarpataluunniit.

Imm. 2-mut

Aalajangersakkap ataatsimiinnerni siulittaasoq aqutsisussaatippaa. Siulittaasoq atatsimiinnermi periarfissaqanngippat siulittaasup tullia ataatsimiinnermi aqutsineq suliassarissavaa.

Siulittaasup ataatsimiinnermi aqutsisussaatitaanera siulersuisut ileqqoreqqusaanni aalajangersarneqassaaq, takuuk § 22, imm. 2 aammalu taassuma oqaaseqaatitai.

Imm. 3-mut

Aalajangersakkap aalajangerpaa siulersuisut taamaallaat aalajangiisinnaassuseqartut siulersuisunut ilaasortat ikinnerpaamik pingasut najuppata, ataaserlu tassaassalluni siulittaasoq imaluunniit siulittaasup tullia.

Naatsorsuutigineqarpoq inuit pineqartut oqaluuserisassat oqaluuserinerini aalajangiiviginerinilu peqataasarnissaat. Tamannali atuussinnaassanngilaq assersuutigiinnarlugu inuit pineqartut ilaat soqutigisaminik qaleriittoorluni inhabiliuppat.

Imm. 4-mut

Imm. 4 malillugu siulersuisuni taasisarnerit tamarmik amerlanerussuteqarnikkut aalajangerneqartassapput. Taasinermi amerlaqatigiinneqarpat siulittaasup taasinera, taassumalu peqataannginnerani, siulittaasup tulliata taasinera aalajangiisuussaaq.

Imm. 5-imut

Imm. 5 malillugu siulersuisut isumaqatigiinniutaat aalajangigaallu protokolimut allattorneqassapput. Protokoliliornikkut toreersumik iliornissami aalajangernertut erseqqissarneqassaaq, siulersuisut qaqugukkut ataatsimiissimanersut, sunillu aalajangiisoqarsimanersoq. Aalajangersagaq taanna malillugu siulersuisut qulakkiissavaat, aalajangikkat saniatigut siulersuisut isumaqatigiinniarneranni qanoq saqqummiussisoqarsimanersoq pillugu protokolimi imaqarniliarineqassasut. Tamannali pingaarnersiuinertut pisinnaavoq. Taamaalilluni siulersuisut ataatsimiinneranni qanoq oqaaseqartoqarsimanersoq toqqaannartumik tamakkiisumillu protokolimi imaqarniliaq imaqassanngilaq. Siulersuisunut ilaasortaq aalajangikkanut isumaqataanngikkuni isummani protokolimut ilanngunneqarnissaa piumasaqarsinnaatitaavoq.

Siulersuisunut ilaasortat ataatsimeeqataasimasut tamarmik protokolimut atsiornissaat siulittaasup akisussaaffigaa. Taamattaaq siulittaasup suliassaraa naammaginartumik protokolimut allattuisoqarnissaaq, siulittaasullu protokoli siulersuisunut ilaasortanut nassiussuunneqarnissaa isumagissallugu.

Taamattaaq protokolip isumannaatsumik toqqorsimaneqarnissaa siulersuisut isumagissavaat.

Imm. 6-imut

Imm. 6 malillugu ukiumoortumik nalunaarusiat kukkunersiuisunit oqaaseqaatarfiusussat suliarineqarnerani kukkunersiuisoq siulersuisut ataatsimiinneranni peqataasinnaatitaavoq, kukkunersiuisorli siulersuisut ataatsimiinneranni peqataasussaatitaavoq siulersuisunut ilaasortap ataasiinnaalluunniit tamanna piumasarippagu.

Imm. 7-imut

Aalajangersagaq manna malillugu kukkunersiuisut protokolii siulersuisut ataatsimiinnerini tamani saqqummiunneqartassaaq, taamaattumut allattuisarnissaq pillugu aalajangerneqarsimappat. Ilassutitut protokolinut allattukkat tamarmik siulersuisunut ilaasortanit tamanit atsiorneqassapput.


§ 20-mut

Imm. 1-imut

Nammineq takkulluni ataatsimiinnissamik piumasaqarneq pissutsit eqqarsaatigalugit pisariaqanngitsumik persuarsiorpalaarsinnaavoq naleqqullaarsorinartassananilu. Taamaammat siulersuisunut siunertaqarsinnaavoq siulissuisunut tunngasut ilaat ilaatigut allakkatigut suliarineqarsinnaappat. Assersuutigalugu siunertaqarsinnaavoq siulersuisunut ilaasortat aalajangersimasunik isummernissaat pisariaqartinneqarpat, ataatsimoortumilli oqallinnissaq pisariaqanngitsutut isumaqarfigineqanngippat.

Aalajangersakkatut siunnersuut malillugu siulersuisut suliassaasa ilaat siulersuisunit

erseqqinnerusumik killilerneqarsimasut allakkatigut suliarineqarnissannik periarfissiivoq. Siuilersuisunut ilaasortaq ataaseq siulersuisunut ilaasortaanermigut inuttut akisussaaffeqarnini naapertorlugu siulersuisunut ataatsimiinneq nammineerluni takkulluni ingerlanneqassasoq suli piumasarisinnaavaa.

Aammattaaq siunnersuutigineqarpoq siulersuisut ataatsimiittarnerat pillugu siunnersuutip aalajangigai, pisariaqartumik tulluussaaneqartillugu siulersuisut allakkatigut ataatsimiinnerat atorneqarsinnaavoq.

Imm. 2-mut

Aalajangersagaq periarfissiivoq suliassat siulersuisut aalajangiussimasaat aamma allakkatigut suliarineqarsinnaasutut taarsiullugu attaveqaatinik elektorniskiusunik siulersuisut ataatsaimiinneranni suliarineqarsinnaasut.

Siunnersuut aqqutigalugu siulersuisut namminneq aalajangersinnaavaat erseqqinnerusumik aalajangissallugu siulersuisuni sulinermi atortorissaarutit elektroniskiusut atorneqarneri qanoq qaqugukkullu iluaqutaasinnaasut. Siulersuisut eqqarsaatigilluassavaat, suliassat suut siulersuisut elektroniskiusumik ataatsimiinneranni tulluarsinnaasut, kiisalu suliassat suut nammineq takkulluni ataatsimiinnerni tulluunnerusut.

Siunnersuutigineqarpoq siulittaasunut ilaasortap ataatsip piumasarisinnaagaa siulersuisut ataatsimiinnerat nammineq takkulluni ingerlanneqassasoq. Assersuutigalugu tamanna pisinnaavoq, ataatsimiinnermi pineqartumi suliassat immikkoortullu oqaluuserisassani suliarineqartussat, siulersuisunut ilaasortap pineqartup pingaaruteqartutut imaluunniit tunngavissaqartutut nalilerlugit takkulluni ataatsimiinnissaq pisariaqartinneqarluni. Taama aalajangersakkamut tunngavigineqarpoq siulersuisuni ilaasortat ataasiakkaat inuttut taarsiisussanngortinneqarsinnaammata, taamaammallu sammisassat pingaarutillit tunngavissaqartullu oqallisigineqarnissaanni nammineerluni takkunnissamik piumasaqarsinnaaneq periarfissaasariaqarluni.

Tamakku saniatigut siunnersuutip aalajangersagai atuutissapput, siulersuisut ataatsimiinneri assingusunik pisariaqartunik tulluussarlugit siulersuisut elektroniskiusumik ataatsimiinneranni atorneqarsinnaasut kiisalu siulersuisut ataatsimiinnerannut atatillugu attaveqatigiinnerni.

Imm. 3-mut

Imm. 3 malillugu siulersuisut uppernarsaatinik elektroniskiusunik paarlaatseqatigiinnissaq pillugu aalajangersinnaapput kiisalu attaveqaqatigiinnermi allakkat elektroniskiusut siulersuisut elektroniskiusumik ataatsimiinneranni atugassanik atuisinnaallutik, inatsit manna naapertorlugu uppernarsaatit pappilissatigut aallaavillit nassiussuunnerinut saqqummiussuunnerinullu taarsiullugit.

Aalajangersakkap assersuutigalugu nassatarissavaa siulersuisut protokoliat elektroniskiumik suliarineqarsinnaallunilu atsiorneqarsinnaasoq. Taamattaaq siulersuisut ataatsimiinneranni kukkunersiuisut protokoliat elektroniskiusumik suliarineqarsinnaavoq saqqummiunneqarluni, siulersuisut ataatsimiinnerat elektroniskiusumik ingerlanneqarpat.


§ 21-mut

Imm. 1-imut

Siulersuisut suliaannik oqilisaaffiginiarlugit siunnersuutigineqarpoq, siulersuisut siulittaasoq siulersuisut sinnerlugit aalajangernissamut pisinnaatitsissummik tunissallugu periarfissinneqarput.

Suliassat suut siulersuisunut siulittaasup, taassumaluunniit pisinnaannginnerani siulittaasup tullia, siulersuisut sinnerlugit aalajangiiffigisinnaasai pillugit siulersuisut erseqqinnerusumik namminneq aalajangissavaat.

"Pingaaruteqarluinnartut" qanoq paasineqarnissaat aalajangersarniarlugu innersuussutigineqarpoq malittarisassap taassuma assinga aktieselskabslovemi § 54, imm. 2-miittoq.

Taamaattorli siulersuisut siulittaasuat suliassani imaannaanngitsutut imaluunniit pingaaruteqarluinnartutut isumaqarfigineqartut siulersuisut sinnerlugit aalajangiinissamut pisinnaatitaaffilerneqarsinnaanngilaq. Siunertarineqarpoq siulersuisut sulinerisa eqaatsuutinnissaasa qulakkeernissaat, suliani siulersuisut tamarmillutik takkunnissaannik piariaqartitsiviunngitsuni soqutaanngissusermik killiisoqalersitsilluni. Eqqarsaatigineqarpoq aalajangigassani siulersuisuni isumaqatigiinngiffiugunanngitsuni, siulersuilullu siulittaasuata pissusissamisoortumik siulersiusut sinnerlugit aalajangiiffigisinnaasai, siulersuisunut siulittaasuanut isumagisassanngortinneqassasut, taassumaluunniit pisinnaannginnerani siulittaasup tullianut. Assersuutigalugu tamakkununnga ilaapput siulersuisut aalajangeriigaannik piviusunngortitsinissamut akuerisaqarneq.

§ 19, imm. 5-ip malitsigisaanik siulersuisut aalajangissapput aalajangikkat suut siulersuisunut siulittaasut, taassumaluunniit pisinnaannginnerani siulittaasup tulliata, siulersuisut sinnerlugit aalajangikkat protokolinut ilanngunneqassanersut.


§ 22-mut

Imm. 1-imut

Imm. 1 malillugu aningaasaateqarfiup aqutsisuisa qulakkiissallugu pisussaaffigaat, aningaasaateqarfiup pigisai siunnersuutip siunertaanik eqquutsitsiniarluni sunniuteqarnissaat. Aalajangersakkap taamattaaq kingunerissavaa siunnersuutip malittarisassai, siunnersuullu malillugu malittarisassiuunneqartut tamakkuninnga malinnaanermi eqquutsinneqassasut.

Imm. 2-mut

Siulersuisut suliaannut atugassatut siulersuisut suleriaatsimik akuersissuteqarlutik aalajangiissapput. Suleriiaatsimut siunnersuut immikkut nalinginnaasumik erseqqinnerusumik piumasaqaateqanngilaq. Suleriaaseq siulersuisut suliaminnik isumaginninnerinut kiisalu siulersuisut allattoqarfimmik suleqateqarnerannut periarfissatigut sinaakkusersuissaaq.

Suleriaatsimi ilaatigut makku aalajangiunneqartariaqarput:

Siulersuisut suleriaatsimik aalajangiussereerpata, imaluunniit taassuminnga allannguippata, sapaatit akunneri sisamat qaangiutinnginneranni naalakkersuisunit akuerineqassaaq.


§ 23-mut

Imm. 1-imut

Aningaasaateqarfiup ulluinnarni ingerlanneqarnera allattoqarfimmit namminersortumit isumagineqassaaq. Allattoqarfup namminersortuunera ima paasineqassaaq, allattoqarfik taamaallaat aningaasaateqarfiup siulersuisuinut akisussaasuussammat. Allattoqarfiup ilaatigut suliassaraa siulersuisut sulineranni atugassanik paasissutissanik pisariaqartitanik pissarsiornermi siulersuisut ikiussallugit. Tamatuma saniatigut allattoqarfik siulersuisut aalajangigaasa pivisunngortinnissaannut peqataassaaq. Taamattaaq arlalinnik suliassaqarpoq ingerlatsinikkut suliassaviit, aningaasaateqarfik sinnerlugu allattoqarfup suliarisartagassai.

Sulisut amerlassusissaannut pisariaqartitat aalajangersimasut apeqqutaassapput. Siunnersuutigineqarporli allattoqarfik minnerpaamik ataastimik pisortaqassasoq.

Allattoqarfiup suliaqarnera ingerlanneqarneralu pisortap akisussaaffigissavai, ilaatigut taassuma aqunneqarnera allaffissornikkullu aaqqissuunneqarnera. Pisortap taamaalilluni akisussaaffittut qulakkiissavaa, allattoqarfiup ingerlanera atuunneralu aningaasaateqarfiup siunertaanik malinnaanikkut kiisalu siunnersuut manna malillugu. Pisortap akisussaaffii qulakkeerinneqataassapput, taassuma nakkutigissagamiuk, nalornissuteqarnerni allattoqarfiup sulisuisa pisortap aalajangersimasai malissagamikkit. Pisortattaaq isummerfigissavaa qulakkiissallugu allattoqarfiup aaqqissuunneqarnera sunniuteqartumik suleriaatsimut ilapittuutaanersoq. Taamaalilluni pisortap qulakkiissavaa allattoqarfiup sammisanut immikkoortortanulu agguarneqarnissaa, tamanna iluaqutaasinnaappat.

Imm. 2-mut

Imm. 2 malillugu siulersuisut pisortamik atorfinitsitsillutillu soraarsitsissapput. Tamanna pissaaq siulersuisunut siulittaasup inassuteqarneratigut, piukkunnarsinnaasunik toqqaasussaasut. Inassutigineqartoq siulersuisut malinngissinnaavaat, siulersuisut siulersuisunut siulittaasoq isumaqatiginngikkunikku.

Pisortap sulisut allat atorfinitsissavai soraarsillugillu.

Imm. 3-mut

Aalajangersakkami erseqqissarneqarpoq pisortap atorfini aqqutigalugu toqqaannartumik pisussaaffigigaa aningaasaateqarfiup siunertai, siunnersuutit malittarisassallu siunnersuut malillugu aalajangersimasut malillugit ingerlanneqarnissaannut peqataanissani. Tamatuma nassataraa pisortaq pisussaaffeqartoq siunnersuutip malittarisassai sukumiisumik misissorluassallugit, tamakkununnga ilaallutik siunertatut aalajangigaq. Siunnersuummut akerliusumik iliuuseqarnerup pisortaq siulersuisullu pinerluttaalisitsineq naapertorlugu akisussaatinneqarsinnaaneq kinguneriinnassavaa.


§ 24-mut

Imm. 1-imut

Aalajangersakkami aalajangerneqarpoq aningaasaateqarfiup suliaqarnerani siulersuisut aqutsineq aaqqissuussinerlu isumagissagaat. Matumani eqqarsaatigineqarput aqutsisut aaqqissuussinerlu, allattoqarfimmut tunngasunut attuumassuteqanngitsut, takuuk siunnersuummi § 18, imm. 1.

Imm. 2-mut

Pisortap siulersuisulllu aqutsinikkut pisussaaffitsigullu agguataarneqarnerat erseqqinnerusut imm. 2-mi aalajangerneqarput. Aningaasaateqarfiup ulluinnarni aqunneqarnera pisortap isumagissavaa. Ulluinnarni aqutsinermut ilaanngillat aalajangigassat, aningaasaateqarfimmut tunngasut siunertaalu malillugit imaannaanngitsutut imaluunniit pingaaruteqarluinnartutut nalilerneqarsinnaasut. Immikkut taaneqarput aalajangigassat aningaasaateqarfiup aningaasaataanik namminersornerusut aatsitassarsiornermi sammisaqarneranni aningaasaliissutissanik aamma aatsitassarsiornermik sammisaqarnermi aningaasartutaannik matussusiinissanik atuineq kiisalu aningaasaateqarfiup aningaasaataanik namminersornerusunut akiliisarnerit siulersuisunut saqqummiunneqartassasut, nalinginnaasumillu taamaallaat isumagineqarsinnaallutik tamanna pillugu piginnaatitsissummik pissarsereernikkut. "Pingaaruteqarluinnartut" qanoq paasineqarnissaat aalajangersarniarlugu innersuussutigineqarpoq malittarisassap taassuma assinga aktieselskabslovemi § 54, imm. 2-miittoq. Siumoorlunili piginnaatitsissummik pissarsinissaq pinngitsoorsinnaavoq, aningaasaateqarfimmut annertuumik akornutaanngitsumik siulersuisut aalajangiinissaat utaqqineqarsinnaanngippat. Taamaattoqassappalli siulersuisutsapinngisamik piaarnerpaamik iliuuserisimasaq pillugu nalunaarfigineqassapput.

Imm. 1-imi 2-milu malittarisassat suliffiup iluani akisussaaffittut malittarsiassaapput, unioqqutitsisoqassagaluarpat inummut allamut tunngatinneqarsinnaanngippat.

Imm. 3-mut

Pisortap akisussaaffigaa aningaasaateqarfiup naatsorsuutinik suliarinninnera tamanna pillugu inatsit malillugu isumannanngitsumik isumagineqarnissaat, aningaasatigullu pisuussutinik aqutsineq isumannaatsumik tamatumalu siunnersuummilu malittarisassarititat malillugit ingerlanneqarnissaat. Naatsorsuuserinermut ilaapput aningaasaateqarfiup tamarmiusup naatsorsuutai aamma naatsorsuuserisarfia.

Tamakku saniatigut pisortaq pisussaatitaavoq qulakkiissallugu aningaasaateqarfiup aningaasaataanik atuinermi akiliutiginerinilu siunnersuutip malittarisassiuussaasa eqquutsinnissaat, kiisalu siulersuisut maleruaqqusaat innersuussutaallu malinneqassallutik.

Imm. 4-mut

Aalajangersakkap kingunerisaanik siulersuisut pisussaatitaapput allattoqarfiup naatsorsuuserinerata aningaasatigullu pisuussutaanik aqutsinera nakkutigissallugu. Pisortap pisussaaffiinut ilaapputtaaq pigisat isumannaatsumik inissinneqarnissaat.

Tamatuma saniatigut siulersuisut qulakkiissallugu pisussaatitaapput, aningaasaateqarfiup aningaasaataat atorlugit akiliisarnermi siunnersuummi malittarisassat eqquutsinneqarnissaat, taamallu siulersuisut malittarisassanik innersuussutinillu pisariaqartitanik allattoqarfimmut tunniussissallutik.


§ 25-mut

Siunnersuutip § 25-iani siunnersuutigineqarpoq siulersuisut ataatsimiigiarnissaannik piumasaqarneq ilaasortamit ataatsimit, pisortamit, kukkunersiuisumit imaluunniit Naalakkersuisunit saqqummiunneqarsinnaasoq, piumasaqaateqarnerlu siulittaasup, taassumaluunniit pisinnaannginnerani siulittaasup tulliata akuerissagaa. Aallaaviussaarli Naalakkersuisut akuttusuinnarni siulersuisut ataatsimiigiarnissaannik piumasaqartassammata, assersuutigalugu pisortat attuumassuteqartu saaffiginnissutaat siulersuisunit akineqanngikkaangata.


§ 26-mut

Imm. 1-imut

Siunnersuummi taaneqarpoq aningaasaateqarfik siulersuisumit siulersuisunut ilaasortaq ataaseq peqatigalugu imaluunniit pisortaq siulittaasoq peqatigalugu imaluunniit siulersuisunut ilaasortat marluk peqatigalugit aningaasaateqarfimmut pisussaaffilerneqarlutillu piginnaatinneqassasut. Tamatumani eqqarsaatigineqarpoq inatsisinik tunngaveqarluni niuernerni pisussaaffeqarnernut pisinnaatitaaffeqarnernullu.

Imm. 2-mut

Aalajangersakkap siulersuisut periarfissinneqarput pisortaq allattoqarfimmilu atorfillit marluk angullugit aningaasaateqarfik sinnerlugu iliuuseqarsinnaatitaapput, tamakkununnga ilaallutik aningaasaateqarfiup aningaasaatai pillugit aalajangersinnaanikkut. Tamannali taamaallaat atorsinnaavoq siulersuisut erseqqinnerusumik nassuiaateqarnerisigut.


§ 27-mut

Aalajangersakkap siunerfigaa siulersuisut pisussaaffilerneqassasut aningaasaateqarfiup aningaasaataasa inissinneqarneranni pisariaqanngitsumik iluatsitsiniassanngitsut. Aningaasaateqarfiup aningaasaatai aalajangersakkamut akerliusumik inissinneqarsimassapput, siulersuisunut erseqqissumik paasinarsimagaluarpat, aningaasalersuineq aalajangersimasoq naammaginarumik qularnaatsutut isumaqarfigineqasinnaanngitsoq, imaluunniit ilimanarsimassappat aningaasaaliissut pineqartoq iluanaarutaasinnaanngitsoq. Naatsorsuutigineqarpoq siulersuisut aningaasatigut pisuussutinik aqutinermik aningaasaliissuteqarnermillu immikkut ilisimasaqassasut misilittagaqarlutillu, taammaattumik siulersuisut suliaminnik isumaginninnerat tamatuminnga tunngaveqassasoq nalilerneqartariaqarluni.


§ 28-mut

Imm. 1-imut

Aalajangersakkap aalajangerpaa aqutsisumik ataatsimik arlalinnilluunniit toqqaasoqassasoq aningaasaateqarfiup aningaasatigut pisuussutaanik aqutsinermik isumaginnittussanik.

Imm. 2-mut

Siunnersuutigineqarpoq aqutsisut Kalaallit Nunaanni Danmarkimiluunniit najugaqassasut, Finanstilsynet-illu nakkutiginninneranut attuumassuteqassasut. Tamaalilluni aallaaviussaaq aqutsisunik nunanit allaneersunik taamaallaat toqqaasoqarsinnaasoq piginneqataaffigisami Kalaallit Nunaanniittumut imaluunniit Danmarkimiittumut sinniisuuppata.

Imm. 3-mut

Aqutsisussamik ataatsimik arlalinnilluunniit aningaasaliissuteqartarnernik ingerlatsinerup iluani annertuumik ilisimasaqartunik toqqaanissap pingaaruteqarnera erseqqissaatiginiarlugu, aalajangersakkap imm. 3-ani erseqqissumik tamanna aalajangerneqarpoq. Taamattaaq aalajangerneqarpoq aqutsisup aqutsisulluunniit ileqqorissaarnikkut toqqissisimanartumik maleruagaqarnissaat.

Imm. 4-mut

Aalajangersakkap qulakkeerpaa aqutsisut Kalaallit Nunaanni Danmarkimilu suliffeqarfiit aningaasarsiornermik sammisallit pillugit inatsit atuuttoq eqquutsissagaat, inatsimmillu unioqqutitsinermi pinerluttaalisitsinermi inatsit malillugu akisussaatinneqarsinnaallutik. Kalaallit Nunaannut inatsit atuuttoq aaqqiissutaavoq nr. 1252, 15. december 2004-meersoq, suliffeqarfiit aningaasarsiornermik sammisaqartut pillugit inatsisip Kalaallit Nunaannut atuutilernera pillugu. Aaqqiissutip malitsigisaanik malittarisassat sammisamut tunngasut arlariit suliarineqarsimapput. Suliffeqarfiit aningaasarsiornermik sammisallit pillugit inatsimmi nalunaarut nr. 381, 19. april 2007-imeersoq Danmarkimi atuuppoq.

Tunngavigineqarpoq aqutsisut pappilissanik nalilinnik niueruteqartartutut akuersissuteqassasut.


§ 29-mut

Imm. 1-imut

Aalajangersagaq malillugu aqutsisut pisussaatinneqarput aningaasaateqarfiup aningaasaatai aningaasaliissutigisassagaat, siunnersuummi malittarisassat aamma siunnersuutip § 31-ia malillugu malittarisassat suliarineqarsimasut malillugit. Aqutsisut anguniassavaat aningaasat ima inissinneqarsimassasut sapinngisamik isumannaatsumik qulakkeerinnilluni sapinngisamik amerlanerpaanik iluanaaruteqartitsilluni. Eqqarsaatigineqarpoq aqutsisut siulersuisut assigalugit illersorneqarsinnaanngitsutut naammaginanngitsumik aningaasaliissuteqarpata akisussaatinneqarsinnaassast, tamatumunnga ilaallutik aningaasaliissuteqarnerit siunnersuummut akerliusut.

Imm. 2-mut

Imm. 2 imm. 1-imut ilassutitut isigineqassaaq, aalajangersakkap aqutsisoq pisussaatimmagu Kalaallit Nunaanni Danmarkimilu inatsisinik eqquutsitsissasoq, soorlu aamma nunani tamani aningaasatigut pisuussutit pitsaasumik aqunneqarnissaat aamma malinneqassammata.

Aalajangersakkami aamma ersippoq aqutsisoq sunik aningaasaliissuteqassanersoq pillugu maleruagassiuunneqassasoq. Aalajangersakkamissaaq qulakkeerneqassaaq, aqutsisup suliniutigissagaa aatsitassarsiornermit isertitat suliffeqarfinni sammisanilu inooqatigiinnikkut ileqqorissaarnikkullu qaffasissumik akisussaassuseqartuni aningaasaliissutigineqartassasut. Ilaatigut eqqarsaatigineqarpoq aningaasat aningaasaliissutigineqassanngitsut soorlu tupanik, sakkunik, atoqatigiinnermut tunngasunik imaluunniit peqqissutsimut navianaatilinnik tunisassiorluni sammisaqarfinnut. Aalajangersakkamullu tulluulluassaaq aktiatigut uninngasuutit suliffeqarfinnut inooqatigiinnikkut avatangiisitigullu ataatsimut isigalugu tusaamaneqarluartunut inissinneqarpata.

Imm. 3-mut

§ 28, imm. 4-mi oqaaseqaatit takukkit.

Imm. 4-mut

Siunnersuutigineqarpoq aqutsisut pisussaatinneqassasut naatsorsuuserinermi pitsaasumik ileqqulersortarneq eqquutsissagaat. Aalajangersakkattaaq nassataraa ukiumoortumik immikkut nalunaarusiortoqartarnissaat aamma qaammatinut pingasukkaartunut naatsorsuutit, aningaasaateqarfiup aningasaataasa inissinneqartarneri aningaasaliissutigineqartarnerilu pillugit. Eqqarsaatigineqarpoq aalajangersakkap siulersuisut qulakkeriffigissagai aningaasanik ingerlaavartumik inissiisarneq pillugu paasitinneqartarnissaat, kiisalu taamaaliornikkut siulersuisut naliliinissaminnut periarfissinneqassapput aningaasanik inissiineq sapinngisamik amerlanerpaanik iluanaarutaassanersut.


§ 30-mut

Imm. 1-imut

Aalajangersakkap aningaasaateqarfik qulakkeerinissaanut pisussaatippaa, aningaasaateqarfiup toqqaannartumik aningaasaliissutai Kalaallit Nunaata avataani pissasut, namminersornerusut aatsitassarsiornermi sammisaanut aningaasaliissuteqarneq eqqaassanngikkaani, takuuk § 2, imm. 2, nr. 3. aalajangersakkap qulakkiissavaa inatsisartut aningaasanut inatsisaat avaqqullugu Kalaallit Nunaata avataani aningaasartuuteqartoqassanngitsoq, taamaaliortoqassagaluarpat Kalaallit Nunaata aningaasarsiornerani noqqaassuteqarneq akinillu qaffatsitsineq aarlerinalersinnaammata.

Eqqarsaatigisat pingaarnerit tunngaviup taassuma peqqutigisai immikkoortoq 3.3.3.-mi erseqqinnerusumik nassuiarneqarput.

Imm. 2-mut

Aalajangersakkap aalajangerpaa aningaasaateqarfiup pappilissanik nalilinnik aningaasaliissutaani najoqqutat erniaanut tunngasut aamma najoqqutat namminerisamik aningaasaatinut tunngasut akornanni agguarnerinut najoqqutat.

Imm. 2-mi aalajangerneqarpoq aningaasaateqarfiup aningaasaatai atorlugit pappilissat nalillit qanoq ittut aningaasaliissuteqarfigineqarsinnaasut.

Tassani aalajangerneqarpoq 75-85 %-it najoqqutanut erniaqartitsisartunut aningasaliissutigineqartassasut, aamma 15-25 %-ii ingerlatanut namminerisamik aningaasaatinut aningaaliissutigineqassasut.

Najoqqutat aningaasaateqarfiup aningaasaliissuteqarfigisinnaasaatut naatsorsuutigisat makkuupput:

1. aktiat pappilissallu nalillit allat tuniniarneqarsinnaasut tamakkununnga nallersuunneqarsinnaasut,

2. obligationit pappilissallu nalillit allat tuniniarneqarsinnaasut tamakkununnga nallersuunneqarsinnaasut,

3. pappilissat nalillit allat tuniniarneqartartut, taamalillunilu pappilissat nalillit nr. 1 aamma 2-mi taaneqartut pisiarinerisigut pissarsiarineqarsinnaasut, taarserneqarsinnaasut imaluunniit aningaasanik akilerneqarsinnaasut.

4. aningaasalersuisarfinni piginneqataassutit, peqatigiiffiit immikkut ittut, peqatigiiffiit ikittunik ilaasortallit akuerisaasut, peqatigiiffiit niuerfiusut, nunat allat aningaasaliissuteqartarfii aamma ataatsimoorluni aningaasaliisarfittut aaqqiissutit allat aningaasaliisarfiit peqatigiiffiillu immikkut ittut kiisalu ataatsimoorussamik aningaasaliisarfittut aaqqiissutit assigisaallu inatsisinut ilaatinneqartut.

5. aningaasanik niueqatigiinnerni sakkut, fondsbørsimi nalunaarsorneqarsimasut kiisalu uninngasuuteqarnermik uppernarsaatit kiisalu pappilissat aningaasarsiutaasut, aamma

6. sakkut nr. 1-5-imi taaneqartut pisiarineqarsinnaanerat imaluunniit tunineqarsinnaanerat siulliuffiginiarlugu pisinnaatitsissutit, aamma aktianut obligationinullu najoqqutanik pisisinnaatitsissutit.

Aningaasanik niueqatigiinnermi sakkut pkt. 5-imi taaneqartut pillugit paasineqassaaq pappilissat nalillit erniaaqartinneqartartut sivisunerpaamik qaammatini 12-ini atuuffeqartut, aningaasanik niuerfinni nalinginnaasumik tunineqartartut, kiisalu akiliisinnaassuteqartut, naleqassuseqarlutillu qaqugukkulluunniit sukumertumik aalajangerneqarsinnaasut.

Aningaasaateqarfik imm. 2, nr. 1 malillugu aningaasaatini najoqqutanut erniaaqartitsiviusunut inissiinerusassaaq. Najoqqutat erniaqartitsiviusut pillugit paasineqassaaq najoqqutat pkt. 2 aamma 5-mi taaneqartut kiisalu najoqqutat pkt. 2 aamma 5-imi taaneqartunut attuumassuteqartut, najoqqutat pkt. 3 aamma 6-imi taaneqartut.

Imm. 2, nr. 2 malillugu aningaasat ilamerni najoqqutanut namminerisamik aningaasaatinut attuumassuteqartunut inissinneqassapput. Najoqqutat namminerisamik aningaasaatinut tunngasut paasineqassaaq najoqqutat pkt 1 aamma 4-mi taaneqartut taaneqartut kiisalu najoqqutat pkt. 1 aamma 4-mi taaneqartunut attuumassuteqartut, najoqqutat pkt. 3 aamma 6-imi taaneqartut.

Taamaalilluni tassani aarlerinaatilinnik piginnittup aningaasaliissutitigut periusia apeqqutaavoq, najoqqutani naleqassutsit ajorsinnginnissaanni qularnaarinissaq aktiaatinik annertunerusumik najoqqutanut namminerisamik aningaasaatinut tunngasunut aningaasaliissuteqarnermi amerlanerusunik iluanaaruteqarnissamut periarfissanut naleqqiullugu pingaartitsinerusoqarluni. Tamatumunnga atatillugu pingaartinneqarpoq aningaasaliissutitigut immikkut aarlerinaateqartunik isumaginninnissaq, kiisalu aningaasaliissutitigut iluanaarutissat amerlasuut siunniunneqartarnissaat aningaasaateqarfiup siunertarinngikkai. Akerlianik aningaasaateqarfiup pingaarnertut siunertaraa aningaasaateqarfimmi ileqqaakkanit pisissutigisinnaasat qulakkeernissaat.

Imm. 3-mut

§ 30, imm. 3-mi, aalajangerneqarpoq aningaasaateqarfiup aningaasaataanit aningaasaliissutit sammisani inooqatigiinnikkut akisussaassuseqartutut ileqqulersorfiusunut inissinneqassasut. Aalajangersakkami tunngaviit pingaarnerit aalajangerneqarput, tassalu aningaasaateqarfiup aningaasaataanit aningaasaliissutit aarlerinaateqartunik naliliinerit kisimik aallaaviussanngitsut, aammali sammisani ataasiakkaani qanoq issutsit naleqassutsillu nalilerneri aallaavigaluguit.

§ 29, imm. 2-mut oqaaseqaatit aamma takukkit.


§ 31-mut

Siunnersuutigineqarpoq annigaasaateqarfiup anigaasaatai qanoq inissinneqartarnissaat pillugu Naalakkersuisut malittarsiassiuussissasut. Malittarisassiuussinerli sioqqullugu siulersuisut tusarniaaffigineqassapput, taamaaliornikkut akerliliinissamut imaluunniit malittarissassat ilusilersorneranni peqataanissaminnut periarfissaqassammata.

Soorlu nr. 1 – 3-mi takuneqarsinnaasoq amerlasuunik iluanaaruteqarnissaq qulakkeernissaa malittarisassat siunniuppaat kiisalu aqutsisoq erseqqinnerusumik paasisaqassalluni Naalakkersuisut aningaasaateqarfillu qanoq isumaqarnersut aningaasat qanoq aqunneqassanersut inissinneqassanersullu, nunani tamani pitsaasumik iliortarneq ileqqorissaarnikkullu toqqissisimanartumik malittarsisassat pillugit piumasaqaatinik eqquutsitsilluni.

Tamatumani aningaasaateqarfiup aningaasaatai qanoq inissinneqarnissaat pillugu Naalakkersuisut annertuumik sunniuteqarnissaat qulakkeerneqassaaq.


§ 32-mut

Imm. 1-imut

Aalajangersakkap aningaasaateqarfik pisussaatippaa, tassaasut siulersuisut allattoqarfillu, qulakkeerinissaq siunniuteqqullugu naatsorsuusiorneq naatsorsuuserinermi pitsaasumik ileqqut malillugit ingerlanneqassasoq, soorlulu naatsorsuutit naatsorsuutit naatsorsuutilerinermi pitsaasumik ileqqulersornermi malittarisassat malissallugit. Piumasaqaammi eqqarsaatigineqassaaq siulersuisut pisussaatinneqarmata aningaasaateqarfiup aningaasarsiornikkut sammisai pillugit eqqortumik paasinartumillu saqqummiuttassallugit. Tamanna pillugu § 36-mut oqaaseqaatit erseqqinnerusut takukkit.

Imm. 2-mut

Siunnersuutigineqarpoq ukiumoortumik naatsorsuutinik suliarinninneq saqqummiussinerlu suliffeqarfiit innuussutissarsiutinik ingerlatallit ukiumoortumik naatsorsuutinik il.il. saqqummiussisarnerat pillugu inatsimmi malittarisassat malillugit pisassasoq. Kalaallit Nunaanni inatsit atuuttoq tassaavoq inatsit nr. 448, 7. juni 2001-imeersoq, suliffeqarfiit inuussutissarsiutinik ingerlatsisut ukiumoortumik naatsorsuutinik il.il (ukiumoortumik naatsorsuusiornermut inatsit) saqqummiussisarnerat pillug inatsit, Kalaallit Nunaannut atuutsinneqalersoq aaqqiissut nr. 1213, 7. december 2004-meersoq aqqutigalugu, Kalaallit Nunaannut atuutsinneqalersoq inuussutissarsiutinik ingerlatsisut ukiumoortumik naatsorsuutinik il.il. saqqummiussisarnerat pillugu inatsisikkut (ukiumoortumik naatsorsuusiornermut inatsit).

Naatsorsuusiornermut inatsisip atorneqarnerani nikingassutit tulluussaatillu pisariaqartut, aningaasaateqarfiup immikkut atuunnerani tunngasut, eqqarsaatigalugit pissapput, tamakkununnga pingaartumik ilaallutik suliffiup iluani tunngasut kiisalu aningaasaateqarfiup Namminersornerusullu akornanni pisinnaatitaaffiit pisussaaffiillu eqqarsaatigalugit.

Imm. 3-mut

Aalajangersakkap siulersuisut pisussaatippai ukiumoortumik naatsorsuutit suliarereerneranni qaammatit sisamat qaangiutsinnagit naatsorsuutit atsiornissaat isumagissagaat. Ukiumoortumik naatsorsuutit atsiorneqanngitsoq imaluunniit naatsorsuutit siulersuisunit tamarmiusunit atsiorneqarsimanngitsut eqqunngitsumik suliarineqarsimasutut isigineqassapput.


§ 33-mut

Imm. 1-imut

Naatsorsuutit makkua peqatigiillutik kukkunersiussavaat; kukkunersiuisoq, siulersuisunit toqqagaq, kukkunersiuisorlu landskarsip naatsorsuutaanik kukkunersiuisartoq. Kukkunersiuisut tamarmik naalagaaffimmit akuerisaasussaapput.

Imm. 2-mut

Kukkunersiuisoq siulersuisunit toqqarneqartoq ukiumut ataatsimut toqqarneqassaaq. Siulersuisut periarfissaqarput pineqartoq marloriartumik toqqaqqissinnaallugu. Kukkunersiuisup toqqaqqinneqartarnissaanik killiliinerup siunertaraa ukiumiit ukiumut naatsorsuuserusup ataatsip kukkunersiuisarnissaata pinngitsoortinnissaa. Kukkunersiuisup pisortat sinnerlugit sulisorineqartarmat, matumani eqqarsaatigineqarpoq taamaaliornikkut siulersuisut kukkunersiuisullu akornanni suleqatigiinnerup ukiuni amerlasuuni ingerlasup qanippallaalersinnaanera pinaveersimatinniarneqarpoq.

Kukkunersiuisoq Namminersornerusut naatsorsuusiorfiani kukkunersiuineranilu malittarisassat malillugit Naalakkersuisunit toqqarenqartoq, kukkunersiuinermik isumaginnissaaq piffissami suliaminik ingerlatsiffigisami nalaani. Inatsit atuuttoq inatsisartut inatsisaanni nr. 23, 3. november 1994-imeersumik takuneqarsinnaavoq, Kallaallit Nunaanni Namminersornerusut naatsorsuusiorfiani il.il. inastit aamma inatsimmi pisinnaatinneqarneq malillugu Namminersornerusut nalunaarutaanni suliarineqarsimasuni.


§ 34-mut

Imm. 1-imut

Aalajangersagaq aningaasaateqarfiup kukkunersiuisuata sulianut arlaanut attuumassuteqannginnissaa pillugu arlalinnik piumasaqaateqarpoq. Piumasaqaatit kukkunersiuisoq inunnut aningaasaateqarfiup ingerlannerani peqataasut tungaannut attuumassuteqanngilluinnarnissaa qulakkiissavaat. Tamatuma kinguneraa siulersuisunut ilaasortat, pisortaq allattoqarfimmilu sulisut kukkunersiuisutut toqqarneqarsinnaannginnerat.

Aalajangersakkap aamma qulakkiissavaa kukkunersiuisoq inunnut taaneqartunut attuumassuteqarsinnaanngitsoq. Ajornaquteqanngilarli kukkunersiuisoq allattoqarfimmi sulisunut naatsorsuuserinermi imaluunniit aningaasanik aqutsinermik sammisaqartinneqanngitsunut attuumassuteqaraluarpat.

Imm. 2-mut

Aalajangersakkap piumasaqaatigaa kukkunersiuisoq imminut akisussaaffigissasoq kiisalu Kalaallit Nunaanni imaluunniit Danmarkimi najugaqassasoq.

Imm. 3-mut

Aalajangersakkap Naalakkersuisut kukkunersiuisumik soraarsitsisinnaatippaat, kukkunersiuisup piumasaqaatit § 13, imm. 2-5-imi siiulersuisunut ilaasortanut piumasaqaataasut eqquutsinngippagit. Pingaaruteqarpoq kukkunersiuisoq siulersuisunit Naalakkersuisunillu tatigineqarluinnarpat. Taamaammat siunertaqartutut nalilerneqarpoq kukkunersiuisoq § 13, imm. 2-5-imi piumasaqaatinik eqquutsitsinngitsoq tunuartinnissaanik Naalakkersuisut periarfissaqarpata. Aalajangersakkanut taaneqartunut oqaaseqaatit innersuussutigineqarput.


§ 35-mut

Aalajangersakkap siulersuisut pisussaatippai qulakkeerinnissasut aningaasaateqarfimmut kukkunersiuisumik tamatigut toqqaasoqarsimanissaa. Taamattaaq siulersuisut eqqumaffigissavaat aningaasaateqarfiup naatsorsuutai inatsimmi malittarisassat malillugit kukkunersiorneqartarnissaat.


§ 36-mut

Imm. 1-imut

Aalajangersakkap malitsigisaanik piumasaqaat tassaavoq siulersuisut ukiumoortumik naatsorsuutinik erseqqissunik paasinartunillu saqqummiussisassasut, tassani imaritinneqassallutik ukiumi naatsorsuusiorfiusumik aningaasaateqarfiup isertitai aningaasartuutaalu, pigisai akiitsuilu, taakkulu nalilersorneqarnerat kiisalu ukiumi angusat taakkulu atorneqarnerat, allaffissornikkut aningaasartuutit nuutsillugillu toqqortat pillugit paasissutissat saqqummiullugit.

Aallaavigineqarpoq aningaasaateqarfiup ukiumoortumik naatsorsuutai saqqummiunneqassasut ukiumoortumik naatsorsuusiornermi inatsisip malittarisassai malillugit saqqummiunneqartassasut, nikingassutit tulluussaatillu pisariaqartut, aningaasaateqarfiup immikkut atuunnerani tunngasut eqqarsaatigalugit pissapput. Pissutsit immikkut ittut tassaanerupput aningaasaateqarfiup siunertai, kiisalu aningaasaateqarfiup aningaasaatai atorlugit Namminersornerusut aatsitassarsiornermi sammisaqarnerani aningaasaliissutinik matussusiisartutut atuunneranut atatillugu atuisarneq aammalu aatsitassarsiornermik sammisaqarnermi aningaasartuutit kiisalu aningaasaateqarfiup aningaasaataanik Namminersornerusunut akiliuteqartarneq.

Kalaallit Nunaanni inatsit atuuttoq tassaavoq inatsit nr. 448, 7. juni 2001-imeersoq, suliffeqarfiit inuussutissarsiutinik ingerlatsisut ukiumoortumik naatsorsuutinik il.il (ukiumoortumik naatsorsuusiornermut inatsit) saqqummiussisarnerat pillug inatsit, Kalaallit Nunaannut atuutsinneqalersoq aaqqiissut nr. 1213, 7. december 2004-meersoq aqqutigalugu, Kalaallit Nunaannut atuutsinneqalersoq inuussutissarsiutinik ingerlatsisut ukiumoortumik naatsorsuutinik il.il. saqqummiussisarnerat pillugu inatsisikkut (ukiumoortumik naatsorsuusiornermut inatsit).

Imm. 2-mut

Aningaasaateqarfiup naatsorsuutaasa kukkunersiorneri aamma pisassaaq inatsisartut inatsisartut inatsisaanni Namminersornerullutik Oqartussat naatsorsuuseriffia il.il. pillugit malittarisassat malillugit.


§ 37-mut

Aalajangersakkap qulakkiissavaa kukkunersiuisup siulersuisut toqqagaata ilisimassallugu qulakkiissavaa, aningaasaateqarfimmi kukkunersiuisutut suliunnaarnerminut suna peqqutigisimaneraa. Saaffigissavaa.tamatumani kukkunersiuisup paasissavaa aningaasaateqarfik pillugu ajornartorsiuteqarsimanersoq imaluunniit siulimi siulersuisunik suleqateqarnermini imaluunniit aningaasaateqarfimmi sulinermi attuumassuteqartunik allanik suleqateqarneq ajornartorsiuteqarsimanersoq. Taamaaliornikkut kukkunersiuisup suliap ingerlateqqinnerani pissutsit tamakku eqqarsaatigissallugit periarfissinneqassaaq.


§ 38-mut

Aalajangersakkami aalajangerneqarpoq kukkunersuisut sinniisaat pillugit malittarisassat, kukkunersiuisoq sinniisip taarsigaanut atuuttut assingi atuutsinneqartut. Naatsorsuutigineqarpoq kukkunersiuisup sinniisoqarsinnaatitaanera. Tamatumanili pissusissamisuussanngilaq inuk ataaseq taamaaliornikkut malittarisassat malillugit peqataajuarsinnaalerpat. Taamaattumik imaattussatut naatsorsuutigineqarpoq kukkunersiuisoq pisinnaanngikkaangami suliassami ilaanik sinniisuminut isumaginnittussanngortitsisinnaasoq. Malittarisassap taamaalilluni naqissuserpaa malittarisassat atuuttut sinniisumut aamma atuummata.


§ 39-mut

Aalajangersakkap siulersuisut pisussaatippai aningaasaateqarfiup sammisai pillugit siulersuisut ukiumoortumik Naalakkersuisunut nalunaarusiortassasut. Naatsorsuutigineqarpoq

nalunaarusiami nassuiaatigineqassasoq ukiumi qaangiuttumi aningaasaateqarfiup sammisai qanoq ingerlasimanersut, ilaallutik tamannaa aallaavigalugu suleriaasissat angusallu isummiunneqartut. Nalunaarusiap imarisassanut piumasaqaatai erseqqinnerusut siulersuisunik tusarniaareernermi Naalakkersuisunit aalajangersarneqassapput.

Imm. 2-mut

Eqqarsaataavoq siulersuisut sulissutigisassagaat aningaasaateqarfiup nalunaarutaata ukiumoortumillu naatsorsuutaata tamanut saqqummersinneqarnissaat. Tamanna pisinnaavoq nittartakkakkut, tamatumani Aatsitassanut Pisortaqarfiup nittartagaatigut pisinnaalluni, imaluunniit isumagalugu nalunaarutip ukiumoortumillu nalunaarutip piumasunut nassiunneqartarsinnaanera. Naalakkersuisut ulluni 14-ini aningaasaateqarsiup nalunaarutaanik naatsorsuutaanillu peqqissaartumik misissuinissaminnut periarfissaqarsinnaanerat naammattutut isigineqarpoq, piffissallu taassuma iluani aamma nalornissutaalersinnaasunik apeqquteqartarnissaminnut.


§ 40-mut

Imm. 1-imut

Siunnersuutigineqarpoq siulersuisut allattoqarfillu aningaasaateqarfiup kukkunersiuisuanut paasissutissiisussaatinneqassasut.

Paasissutissiisussaatitaanermut ilaapput paasissutissat tamarmik, aningaasaateqarfiup tassanilu pissutsit nalilersorneqarnissaannut pingaaruteqartutut isumaqarfigineqartut. Aallaavittut kukkunersiuisup, sammisami periutsit nalinginnaasut innersuussutigalugit, aalajangissavaa paasissutissat suut paasissutissiisussaatitaanermut ilaanersut.

Imm. 2-mut

Imm. 2 imm. 1-imut tapiissutaavoq, aalajangersakkap kukkunersiuisoq aningaasaateqarfimmi pissutinik sukumiinerusumik misissuinissaanut periarfissimmagu, tamanna pisariaqartutut isumaqarfigineqarpat. Siulersuisut allattoqarfillu aamma pisussaatitaapput kukkunersiuisoq pisariaqartitaanik ikiussallugu. Aallaavittut kukkunersiuisup periutsit nalinginnaasut innersuussutigalugit aalajangissavaa kukkunersiuisup suliaminik ingerlatsinissaminut suut pisariaqartitaanersut.


§41-mut

Imm. 1-imut

Aalajangersakkap malitsigisaanik Naalakkersuisut anigaasaateqarfimmik nakkutilliissapput. Naalakkersuisut pisussaapput aningaasaateqarfiup siunnersuut malittarisassallu malillugit aalajangikkat eqquutsinneqassasut. Tamanna eqquutsinneqanngippat Naalakkersuisut aningaasaateqarfiup siulersuisuinik pisariaqartunik peqqusisinnaapput. Peqqusissutit malillugit siulersuisut iliunngippata, allatut ajornarpat Naalakkersuisut siulersuisunik tunuartitsisinnaapput.

Imm. 2-mut

Imm. 2 malillugu aningaasaateqarfiup naatsorsuutinik saqqummiussisarnera, aningaasaateqarfiup naatsorsuutaanik kukkunersiuisarnera kiisalu Naalakkersuisut aningaasaateqarfimmik nakkutilliinera pillugu Naalakkersuisut erseqqinnerusumik malittarisassanik aalajangersaassapput. Eqqarsaatigineqarpoq Naalakkersuisut taamaaliornermikkut siunnersuummi malittarisassat ilaartorsinnaavaat, aningaasaateqarfimmut tunngasut sammisaalu pillugit pisariaqartumik paasinarsarnissaa anguniarlugu siunertaqartutut nalilerneqarpat.


§ 42-mut

Imm. 1-mut

Siunnersuutip aalajangerpaa aningaasaateqarfiup nalunaarsorsimaffia tassaassasoq Nuuk.

Imm. 2-mut

Aalajangersakkap aamma aalajangerpaa sningaasaateqarfiup eqqartuussisulersuunneqarnera taamaallaat Nuummi Eqqartuussivimmut tunniunneqarsinnaavoq, nunat tamat isumaqatigiissutaat malillugit allanik malitseqanngippat imaluunniit aningaasaateqarfik allatut isumaqatigiissuteqarsimanngippat. Aningaasaateqarfilli isumaqatigiissuteqarnissaminut periarfissaqarpoq eqqartuussissusilerineq siunertaqartutut paasineqarpat Nuummiunngitsoq sumiiffimmi allami pissasoq.

Aalajangersagaq aamma malillugu aningaasaateqarfik aningaasaateqarfiup sammisaani pillugit piumasaqaatit pillugit Nuummi Eqqartuussivimmi eqqartuussisulersuussisoqarsinnaavoq, nunat tamat akornanni isumaqatigiissutit tamatuminnga akornutissaqartitsinngippata. Tamakkununnga ilaapput inuinnaat inatsisitigut piumasaqaataat, tassanilu apeqqutaanngilaq unnerluutigineqartoq Danmarkimi nunaniluunniit allani angerlarsimaffeqarnersoq. Aningaasaateqarfiup sammisai pillugit piumasaqarnermi eqqarsaatigineqarput piumasaqaatit, aningaasaateqarfiup sammisaqarnerata malitsigissaanik takkuttut imaluunniit aningaasaateqarfiup sammisaanut atatillugu takkuttut.


§ 43-mut

Aalajangersakkap aalajangerpaa siulersuisuinut ilaasortat, pisortaq, allattoqarfiup sulisui aningaasaateqarfiullu kukkunersiuisui suliaminnik isumaginninnermminni paasissutissanik ilisimalersimasaminnik pisussaatitaanatik paasissutissanik isertuussanik, aningaasaateqarfik sinnerlugu suliassanik isumaginninnerminni ilisimalersimasaminnik ingerlatitseqqusaannginnissaannik pisussaatippai. Eqqarsaatigineqarpoq pineqartoq paasissutissanik isertuunneqartunik ingerlatitsisimanini peqqutigalugu pinerluttaalisitsineq malillugu akisussaatinneqarsinnaavoq, siunnersuutip matuma inatsisilluunniit allat malitsigisaannik paasissutissanik ingerlatitseqqinnissamik pisussaaffiliisoqarsimaneq ilaatinneqarsimanngippat.


§ 44-mut

Imm. 1-imut

Aalajangersakkami aalajangerneqarpoq aningaasaateqarfik inatsisartut inatsisiornerisigut taamaallaat atorunnaarsinneqarsinnaasoq. Aalajangersakkami siunertatut erseqqissaatiginiarneqarpoq, aningaasaateqarfik atorunnaarsissagaanni taassumalu aningaasaatai siunnersuummi aalajangersakkanit allaanerusumik allatut atorneqarnissaat pillugit politikkikkut amerlanerussuteqarneq pisariaqartoq kiisalu inatsisartut inatsisiliornerullu akuerineqarneratigut.

Imm. 2-mut

Imm. 2-mi aalajangersakkami aalajangerneqarpoq, aningaasaateqarfiup atorunnaarsinneqarnerani aningaasaateqarfiup aningaasatigut pisuussutai aningaasaateqarfiup akiligassatut pisussaaffii isumagineqareerpata landskarsimut ikineqassasut.


§ 45-mut

Imm. 1-mut

Siulersuisunut ilaasortat pisortallu taarsiisussaatinneqarnissaannut malittarisassat taarsiisussaatitaanermut malittarisassat nalinginnaasut pillugit danskit inatsisaannik tunngaveqarpoq. Taarsiisussaatitaanermut tunngavik tassaavoq mianersuaalliorneq, tassa kukkunerit imaluunniit sumiginnaanerit.

Siulersuisunut ilaasortanut pisortamullu kiisalu aqutsisunut kukkunersiuisunullu akisussaasinnaaneq, takuuk imm. 2, ataasiakkaanut akisussaasinnaasunut tamarmik immikkut nalilersorneqartassapput. Ataasiakkaarilluni nalilersuinermi annaasaqarnermi taarsiisussaatitaasutut pisuutinneqartut, ataatsimoortumik nammaqatigiillutik akiliisussaatinneqassapput.

Malittarisassat tassunga assingusut nassaarineqarsinnaapput aningaasaateqarfinnut inatsimmi § 40, imm. 1, inuussutissarsiornikkut aningaasaateqarfinnut inatsimmi § 44, imm. 1 aamma aktieselskabslovimi § 140.

Imm. 2-mut

Aalajangersagaq imm. 1-imut tapiliussaavoq, aalajangiunneqarlunilu kukkunersiuisoq aqutsisorlu aamma taarsiisussaatinneqqarsinnaammata. Tassani eqqaraatigineqarpoq suliaqarfitsigut akisussaaffeqarneq, akisussaanermik naliliinermut kinguneqartitsinerup malitsigisai ilanngullugit.

Aalajangersakkap aamma aalajangerpaa suliffeqarfik kukkunersiuisoq imaluunniit suliffeqarfik aqutsisuusoq ataatsimoortumik inuk pinqartoq nammaqatigissavaat, selskabi kukkunersiuisutut aqutsisutulluunniit toqqarneqarsimappata.

Imm. 1 aamma 2-imi malittarisassat aallaavigalugit isummertoqarsinnaanngilaq, aningaasaateqarfik akornuserneqarsinnaanngilaq, siulersuisunut ilaasortat, aqutsisup, kukkunersiuisup aqutsisunullu saniatigut allanut taarsiisussaatitsinermik piumasaqaatinik saqqummiussinissaanut. Tamanna aamma § 46-mi tunngavissatut aamma malitseqarpoq.

Malittarisassani imm. 1 aamma 2-mi taamaallaat aningaasaateqarfimmik ajoqusiinernut akisussaatitsineq pineqarpoq. Erseqqipporli inuit allat ajoqusiinerini aamma akisussaaffiliisoqarsinnaammat.

Malittarisassat tassunga assingusut nassaarineqarsinnaapput aningaasaateqarfinnut inatsimmi § 40, imm. 2, inuussutissarsiornikkut aningaasaateqarfinnut inatsimmi § 44, imm. 2 aamma aktieselskabslovimi § 141, imm. 1.

Imm. 3-mut

Aamma siunnersuutigineqarpoq taarsiisussaatitaanerup appartinneqarnissaanik pisinnaatitsisoqarsinnaasoq, pissuussuteqarnerup qanoq annertutiginera, ajoqusiinerup annertussusia pisullu allat eqqaraatigalugit naammaginartutut isumaqarfigineqarpat.

Malittarisassat tassunga assingusut nassaarineqarsinnaapput aningaasaateqarfinnut inatsimmi § 40, imm. 3, inuussutissarsiornikkut aningaasaateqarfinnut inatsimmi § 44, imm. 3 aamma aktieselskabslovimi § 143, imm. 1.


§ 46-mut

Aqutsisunut generalforsamlingimilu allanut eqqartuussivimmut selskabit eqqartuussivimmut tunniussisinnaanerat aktieselskabiniippoq. Sammisaqarfik taamaattoq aningaaserivimmi nassaasaanngimmat, kiisalu siulersuisunut ilaasortat tamarmiusut eqqartuussivimmut tunniunneqarsinnaammata piariaqarpoq, siulersuisut kisiisa pinnagit, aammali Naalakkersuisut eqqartuussivikkut tunniussinermi pisinnaatinneqassapput.

Aningaasaateqarfik sinnerlugu kikkut taarsiisitsiniarluni eqqartuussivimmut tunniussisinnaasanersut malittarisassap naleqqussarpaa, aalajangersakkamilu taamaallaat aningaaserivimmut ajoqusiinermik tunngaveqartumik taarsiinissamik eqqartuussissusilersuineq pineqarput.

Malittarisassat tassunga assingusut nassaarineqarsinnaapput aningaasaateqarfinnut inatsimmi § 41, inuussutissarsiornikkut aningaasaateqarfinnut inatsimmi § 45 aamma aktieselskabslovimi § 144.


§ 47-mut

Imm. 1-imut

Aalajangersakkami inuit taaneqartut aammattaaq aningaasaateqarfiunngitsumut allanut taarsiisussaatitsisoqarsinnaapput, tassaasullu Namminersornerusut, aningaasaateqarfimmut akiitsoqartut allalluunniit. Taamaammat siunnersuutip § 47-ani tamanna pillugu malittarisassiuussisoqarpoq.

Malittarisassaq tassunga assingusoq nassaarineqarsinnaavoq inuussutissarsiornikkut aningaasaateqarfinnut inatsimmi § 46, imm. 1.

Imm. 2-mut

§ 45, imm. 3-mi oqaaseqaatit innersuussutigineqarput.

Malittarisassaq tassunga assingusoq nassaarineqarsinnaavoq inuussutissarsiornikkut aningaasaateqarfinnut inatsimmi § 46, imm. 2.


§ 48-mut

Aalajangersakkap aalajangerpaa siulersuisunut ilaasortanik, pisortamik, aqutsisunik imaluunniit kukkunersiuisunik unnerluutiginninneq Nuummi eqqartuussivimmut tunniunneqassasoq.

Malittarisassat tassunga assingusut nassaarineqarsinnaapput aningaasaateqarfinnut inatsimmi § 42 aamma inuussutissarsiornikkut aningaasaateqarfinnut inatsimmi § 47.


§ 49-mut

Imm. 1-imut

Siunnersuutigineqarpoq siulersuisunut, pisortamut, aqutsisunut, kukkunersiuisunut pisussaaffiussat arlallit sumiginnarnerini akiliisitsinermik imaluunniit pinerluttaalisitsineq pillugu Kalaallit Nunaanni inatsit malillugu pineqaatissiisoqarsinnaalluni.

Siulersuisunut ilaasortat, pisortaq, aqutsisut, kukkunersiuisut allattoqarfimmilu sulisut inuttut akisussaatinneqarsinnaapput, siunnersuummi malittarisassat malillugit suliaminnik atorfimminnilluunniit isumaginninngippata.

Imm. 2-mut

Siunnersuutigineqarpoq piaaraluni sakkortuumillu mianersuaalliorluni kukkunerit sumiginnaanerillu kisimik pineqartumut pinerluttaalisitsinermi inatsit malillugu akisussaatissiissutaasinnaasut.

Aalajangersakkat pinerluttaalisitsinermi inatsit malillugu akisussaatissiissutaasinnaasut arlallit imarisamikkut erseqqilluanngillat, iliuuseq akisussaatissiissutaasinnaasoq amerlasuunik assigiinngissuteqarsinnaammat. Taammaammat siunertaqartutut nalilerneqarpoq taamaallaat piaaraluni iliuuseqarnerit imaluunniit sakkortuumik mianersuaalliorluni siunnersuummut akerliusumik iliuuseqarnerit kisimik pinerluttaalisitsinermi inatsit malillugu akisussaatissiissutaasinnaasut.


§ 50-imut

Inatsisartut inatsisaata atuutsilerneqarnissaanut piffissaq aalajangersakkami aalajangerneqassaaq. Inatsisartut inatsisaat atuutilissaaq Inatsisartut siullermeerlutik landskarsip naatsorsuutaanik akuersippata namminersornerusut ukiumi naatsorsuiffiusumi aatsitassanik isertaasa minnerpaamik 5 millioner koruuninik isertitaqarfigisaata kingorna 1. januaari aallarnerfigalugu.

Piffissap inatsisartut inatsisaata atuutsilerneqarnissaanik kinguartitsinermut peqqutaaneruvoq, aningaasaateqarfiup ingerlanneqarnerani Namminersornerusut aningaasartuuteqartariaqanngimmata, aningaasaateqarfiup atulerneranut taassumalu ingerlanneqarneranut aningaasartuutinik pisariaqartitsineq ataatsimoortumik nalilerneqarnerata pisariaqartinneqarnera imaluunniit tunngavissaqarnerunera isummerfigineqariinngippata.

Taamaammat inatsisartut inatsisaat aatsaat atuutilertariaqarpoq Namminersornerusut ukiumoortumik aatsitassanit isertitai aningaasaateqarfiup ingerlanneqarnerani ukiumut aningaasartuutit tungaannut pingaaruteqanngitsutut isumaqarfigineqarunnaarpata. Anigaasaateqarfiup pilersinneqarneranit ukiuni siullerni ukiumut aningaasartuutit 450.000 kr.-it missaannit ikinnerusinnaanngillat. Taamaammat siunnersuutigineqarpoq inatsisartut inatsisaat aatsaat atuutsinneqalissasoq Namminersornerusut aatsitassarsiornermit ukiumut isertitaat perngaammik minnerpaamik 5 millioner koruuninngorpata.

Tamatumunnga atatillugu Namminersornerusut aatsitassarsiornermit isertitaanik naliliineq landskarsip ukiumoortumik naatsorsuutaani naatsorsukkat tunngavigineqartariaqarput. Taamaammat inatsisartut inatsisaat aatsaat atuutilertariaqarpoq ukiumi ullorsiutit malillugit landskarsip naatsorsuutai Inatsisartunit akuerineqartut perngaammik takussutissiippata ukiumut aatsitassanit isertitat ikinnerpaammi 5 millioner koruunit anguneqarneranni ukiup tulliani ulloq 1. januar.

Siunnersuut malillugu inatsisartut inatsisaat aatsaat atuutilersinneqassaaq inatsisartut landskarsip naatsorsuutaanik namminersornerusut aatsitassarsiornermit ukiumut isertitaat perngaammik minnerpaamik 5 millioner koruuninngorsimasunik akuersisimanerisa kingorna ukiumi tullermi januaarip aallaqqaataanni.

Inatsisartut inatsisaata atuutilernissaanut aalajangersagaq aamma Naalakkersuisunut qulakkiissallugu piffissaqartitsinerussaaq, inatsisartut aningaasanut inatisaat aamma landskarsip naatsorsuutaasa naatsorsuutinik imaqalerpata Namminersornerusut aatsitassanit isertitaa, aatsitassarsiornermut aningaasaliissutaat, aatsitassarsiornermik sammisaqarnermi aningaasartuutit kiisalu suliassat tiguneqartut isumagineranni anigaasartuutinik. Naatsorsuutit tamakku namminersornerusut aningaasaateqarfiullu akornanni aningaasanik nuussinissanut tunngavissatut atorneqassapput, ilaatigut takukkit siunnersuummi §§ 5-7.

Aallaavigineqarpoq inatsisartut inatsisaata atuutilernissaata tungaanut Naalakkersuisut ukiut tamaasa Namminersornerusut aatsitassarsiornermik sammisaqarneranni isertitat naatsorsortassagaat, takuuk § 3, imm. 3, soorlu landskarsip naatsorsuutaani ilisimatitsissutit.

Imm. 2-mut

Aalajangersakkap matuma qulakkiissavaa eqqartuussivimmi erseqqissumik inatsisartut inatsisaata atuutilersinneqarnissaa. Imm. 1 naapertorlugu inatsisartut inatsisaat aatsaat atuutilersinnaavoq piumasaqaatit tassaniittut eqqortinneqarpata. Inatsisilli atuutsinneqalernerata kingorna innuttaasut suliffeqarfiillu soqutiginnittut namminneq paasissutissanik ujaasinermikkut inatsisartunut inatsisip atuutilersimanera paasiniartassappassuk pissusissamisuunngilaq. Tamatuma kingunerisaanik Naalakkersuisut aalajangersagaq malillugu pisussaaffilerneqassapput nalunaarusiussasut, tassanilu naqissuserneqassasoq inatsisartut inatsisaat qaqugu atuutilissanersoq aamma landskarsip naatsorsuutai sorliit malillugit tamanna pissanersoq.