15. november 2008

UKA2008/73

 

Inissianik attartortitsisarneq pillugu Inatsisartut peqqussutaata

allanngortinneqarnissaa pillugu Inatsisartut peqqussutissaattut siunnersuut

pillugu


ISUMALIUTISSIISSUT


Inatsisartut Attaveqaqatigiinnermut Ineqarnermullu Ataatsimiititaliaannit saqqummiunneqartoq


siunnersuutip aappassaaneerneqarnerani saqqummiunneqartoq


Inatsisartut Attaveqaqatigiinnermut Ineqarnermullu Ataatsimiititaliaat suliarinninnermini ukuninnga inuttaqarpoq:


Inatsisartunut ilaasortaq Godmand Rasmussen, Atassut, siulittaasoq
Inatsisartunut ilaasortaq Jonathan Motzfeldt Siumut, siulittaasup tullia
Inatsisartunut ilaasortaq Per Rosing Petersen, Siumut
Inatsisartunut ilaasortaq Esmar Bergstrøm, Inuit Ataqatigiit
Inatsisartunut ilaasortaq Olga P. Berthelsen, Inuit Ataqatigiit

 
0. Siunnersuutip imarisaa

Atassut UPA08-imi aalajangiiffigisassatut siunnersuummik saqqummiussivoq, tassuuna Inissianik attartortitsisarneq pillugu Inatsisartut peqqussutaannik nr. 2, 12. maj 2005-imeersumik allannguutissatut siunnersuummik Naalakkersuisut saqqummiussinissamik pisussaaffilerneqarput. Allannguutissatut siunnersuut anguniakkanik pingasunik pingaarnertut siunertaqarpoq: 1) attartortut aningaasaqarnikkut isertitakillinertik patsisigalugu inimut attartukkaminnut, imermut kiassarnermullu aningaasartuutiminnik akiliisinnaanngitsunut akilersuisinnaanerup periarfissatut atorneqaqqilernissaa akuersaarniarlugu. 2) attartortunut akileeqqusisarmut piffissarititaq ulluinnarnit pingasunit arfinilinnut sivitsorneqassaaq. 3) Kiisalu pisortat attartortitsisut annaasanut nalimmassaataasutut aaqqissuussinermik pilersitsissapput, tamanna ineqarfiit immikkoortortaat sanngiinnerusut ininik attartornermut akiliutinik kingusinaartumik akiliisoqartillugu immikkut ittumik sakkortuumik eqqugaaqqunagit.


1. Siunnersuutip tusarniaassutiginera

A/S Inissiaatileqatigiiffik INI, Iserit A/S, Deloitte, Kalaallit Nunaanni Sulisitsisut Peqatigiiffiat, KANUKOKA, NUSUKA, SIK, ILIK, Sparbank Vest, Grønlandsbanken, Nukissiorfiit, Naalakkersuisut siulittaasuata Naalakkersuisoqarfia, Aningaasaqarnermut Nunanullu Allanut Naalakkersuisoqarfik, Ilaqutariinnermut Peqqissutsimullu Naalakkersuisoqarfik, Aalisarnermut, Piniarnermut Nunalerinermullu Naalakkersuisoqarfik, Inuussutissarsiornermut, Suliffeqarnermut, Inuussutissarsiutinullu Ilinniartitaanermut Naalakkersuisoqarfik, Kultureqarnermut, Ilinniartitaanermut, Ilisimatusarnermut Ilageeqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Aatsitassanut Ikummatissanullu Pisortaqarfik, Attaveqarnermut Aqutsisoqarfik aamma Avatangiisinut Aqutsisoqarfik. Avatangiisinut Aqutsisoqarfimmi Pilersuinermut allaffik, Ilaqutariinnermut Peqqissutsimullu Naalakkersuisoqarfik, Iserit A/S, Attaveqarnermut Aqutsisoqarfik, Nukissiorfiit, Aningaasanut Nunanullu Allanut Naalakkersuisoqarfik, A/S Inissiaatileqatigiiffik INI, Inuussutissarsiornermut, Suliffeqarnermut Inuussutissarsiutitigullu Ilinniartitaanermut Naalakkersuisoqarfik aamma SIK tusarniaanermi akissuteqarput. Tusarniaanermit akissutit tunniunneqarsimasut nuutinneri siunnersuummik matuminnga ataatsimiititaliap suliarinninnissaanut atugassatut ataatsimiititaliamit pissarsiarineqarsimapput. Tusarniaanerup ingerlanneqarsimaneranut, tusarniaanermi illuatungerisimasat kikkuuneri eqqarsaatigalugit isumatusaarnerullunilu eqqarsaatigilluagaasutut isigineqarmat, ataatsimiititaliaq annertunerusunik oqaaseqaateqarnissamut pissutissaqanngilaq. Siunnersuutip suliarinerani tusarniaanermut akissutit tunniunneqarsimasut ataasiakkaat pillugit Naalakkersuisunut ilisimatitsissutitut naatsunik oqaaseqarnissamut ataatsimiititaliaq pissusissaqalersimavoq.


Attaveqarnermut Aqutsisoqarfik tulliuttunik oqaaseqaateqarpoq:

"Nassuiaatini nalinginnaasuni, immikkoortoq 4-imi ilanngunneqartariaqarpoq: "akiliinissamut piffissaliussap sivitsorneqarnerani Namminersornerullutik Oqartussat kommunillu aningaasaaliissutinit iluanaarutinit pissarsiassaat kingusinnerusukkut akilerneqartalertussaassasut. Tamatuma kingunerisaanik Namminersornerullutik Oqartussat taamatullu kommunit aningaasatigut annaasaqartussaapput, aningaasaliissutinit iluanaarutinit erniatigut pissarsiassaraluaminnik annaasaqartussaagamik." Attartortut qassit akilersuinissamik aaqqissuussinermut piviusumik ilanngussinnaanerat aammalu tamatumunnga atatillugu aningaasaqarnikkut annaasat annertussuserisinnaasaannut pisortat qanoq ilusilikkamik qanorlu annertutigisumik aningaasartuuteqartariaqarnerat apeqqutaassaaq, matumanilu naalakkersuinikkut tulleriiaarinermi nalilersuineq tunngaviussaaq.


SIK tulliuttunik oqaaseqaateqarpoq:

"SIK-p ukiut kingulliit arlaleriaqaluni avammut nalunaaruteqartarnermini kiisalu Inatsisartunut Naalakkersuisunullu saaffiginnissuteqartarnermini inissianik attartortitsisarnermi peqqarniitsumik periuseqalersimasut - SIK-milu ilaasortatsinnut annermik eqquisartoq - uparuartortuarsimavarput. Takornartaanngilaq ilaasortarpassuatta ilaat suliffeqartut piffissallu ilaa suliffissaaleqinermik eqqorneqarsimasartut imaluunniit napparsimanertik peqqutigalugu piffissap ilaa aningaasarsiorfeeruttartut, taamaalillutillu ineqarnermut, imermut kiassarnermullu aamma akiligassaminnik kinguaattooruteqalersinnaasartut. Taamatut pisoqartillugu aamma ilisimavarput kommunit tamatigut ikiorsiisanngitsut, naak pisortat ikiorsiisarnerat pillugu peqqussutit malillugit taamatut pisussaagaluarlutik. Kommunit ilaat ineqarnermut, imermut kiassarnermullu akiligassanut kinguaattoorutinut akiliussigallartarput taamaaliornerminnili akiitsorineqalersut taarsersugassanngorlugit tunniukkajuttarpaat. SIK-p tamanna suliffeerukkallarnerup nalaani peqqussutigineqartut naapertorlugit ikiorsiinertut nalilersinnaaneq ajorpaa ilaasortatsinnummi amerlanerpaatigut artukkiiginnartarmat.

Taamaattumik inissianik attartortitsisarneq pillugu peqqussut qasukkartiterneqartariaqartoq SIK-mit oqaatigiuartarsimavarput."


Avatangiisinut Aqutsisoqarfimmi Pilersuinermut allaffik tulliuttunik oqaaseqaateqarpoq:

"Ataatsimut isigalugu:

Pilersuinermut allaffik (FK) naliliivoq peqqussutissatut siunnersuutikkut ineqarnermut akiliutip piffissaq eqqorlugu akilerneqartarnissaanut kajumissuseqarnissaq killilerneqartoq, piffissaq eqqorlugu akiliinngitsoornerup kinguneqartinneqarnissaa siunnersuutikkut annikillisinneqarmat. Tamanna imminut aningaasatigut napatilernissamut atatillugu FK-imit naleqquttuusorineqanngilaq, tassami aningaasartuuteqartarnerup ilusilersorneqarnerata paasiuminartuunissaa pisariaqarpoq, taamaalilluni aningaasaqarnitsinnut nukittorsaasumik akunnaatsumik aalajangiisoqarsinnaasariaqarluni." Ineqarnermut akiligassap akilernissaanut attartortut kajumissuseqarnerata killiliiffiginissaa siunnersuuteqartup siunnersuummik saqqummiussinermini tunngaviginngikkaa ataatsimiititaliap siunnersuummik suliarinninnermini ilimagaa. Illuatungaatigut ineqarnermut tunngasutigut akiitsorisat amerliartortilernissaannut aarleqquteqarnissap siunnersuutip qanoq annikillisisinnaaneraa aamma eqqarsaatigineqartariaqarpoq.


2. Ataatsimiititaliap isumaliutersuutai nalilersuutaalu

Aallarniutigalugu ataatsimiititaliaq isumaqarpoq, aalajangersakkat oqariartaatsimik "aningaasatigut inissisimanerup allanngornera"-nik ataqatigiisitsisumik killiliisumillu allataqarsimagunannginnerup nassatarisinnaagaa, attartortut arlaqaqisut pisortani attartortitsisuni akilersuinissamut aaqqissuussinermut ilanngussinnaasutut igisineqalersinnaasut, "aningaasatigut inissisimanerup allanngornera" siumut naatsorsuutigineqarsimanngitsoq tassanngaannarlu pilersoq innersuussutigalugu. Peqqussutissatut siunnersuummi § 1, imm. 6, akilersuinissamut aaqqissuussinermik atuilersinnaanermut tunngasutigut marlunnik killiliisuusunik imaqarpoq:

Akilersuinissamik isumaqatigiissusiorsinnaatitaaneq attartortunut, ukiut pingasut kingulliit ingerlanerini attartugarisimasaminni ineqarnermut aningaasartuutinut ingerlaavartunut akilersugassanulluunniit akiliinngitsoortarnermikkut sumiginnaasimasunut atuutissanngilaq. Taamatuttaaq akilersuinissamik isumaqatigiissusiorsinnaatitaaneq attartortunut akilersukkanik ingerlatsereersunut atuutissanngilaq.

Taamaalilluni inatsisissap oqaasertalernerani attartortut, inuttut atukkat nammineq pisuussutiginngisat patsisigalugit ajornartoortut aammalu attartortut akisussaassuseqanngitsumik aningaasaqarnermik ingerlatsinermik nassatarisaanik akiligassaqalersut akornanni assigiinngisitsisuusumik killiliinermik allaqqasoqanngilaq. Taamaattumik aalajangersagaq ataatsimiititaliamit ima paasineqarsinnaavoq, aallaavittut isigalugu attartortut taakku assigiinngitsut marluisut akilersuinissamik isumaqatigiissusiornissamut pisinnaatitaassasut, aalajangersakkani § 1, imm. 6 naammassineqarsimappat. Aalajangersakkap oqaasertalerneqarnera taanna maanna periusaasumut, februar 2002-miit atuutilersumut sanilliulluni assut sakkortuujusoq ataatsimiititaliamit isigineqartariaqarpoq. Ataatsimiititaliap maluginiarpaa Atassutip aalajangiiffigisassatut siunnersuutiminni tunngavilersuutitut ilaatigut allammassuk:

"Soorunami pissusissamisoorpoq pisortat inissiaataat attartortittakkamik atuinissamut piumasaqaatit ersarilluinnartuunissaat, taamaaliornikkullu akiligassat sumiginnarneqarsinnaanerat pinaveersimatinniarlugu inatsisigut erseqqissumik toqqammaveqarnissaat. ATASSUT-milli isumaqarpugut, attartortut pisussaaffimminnik nalinginnaasumik nakkutiginnilluaraluarlutik aningaasatigut inissisimanerup allanngornerata kingunerisaanik pisussaaffimminnik naammassinninniaruminaatsitsillutik kinguaattooruteqarsimasut periarfissinneqarnissaat eqqumaffigineqartariaqartoq.

Inatsisit ullumikkutut itsillugit, attartortut pineqartut minnerpaamilluunniit periarfissinneqarneq ajorput pisussaaffimminnik naammassinneqqissinnaalernissaminnut. Paasinninnerput naapertorlugu tamanna pisortat tungaannit innuttaasut ajunnginnerpaamik kiffartuunneqarnissaannik anguniakkanut naapertuutinngilaq.

Tassalu siunnersuuteqarnermi attartortut tassanngaannartumik aningaasaqarnikkut inissisimanerup allanngorneranik eqqorneqartut, taamaalillutillu ineqarnermut, imermut kiassarnermulluunniit qaammammut akiligassaminnik akiliisinnaajunnaartut ikiorneqarnissaat siunertarineqarpoq. Aappaasup imaluunniit inooqataasup tassanngaannartumik toqukkut qimagunnera imaluunniit tassanngaannartumik suliffissaarunnera assersuutitut taaneqarsinnaapput."

2.1 Naalisaaneq: Peqqussutissatut siunnersuutip paasineqarsinnaanera

Siunnersuuteqartup piumassuseqarlersitsiniaaneranut tunngatillugu peqqussutissatut siunnersuutip maanna oqaasertalerneqarnerata, siunnersuuteqartut tunngavilersuutiminni taaqqaagaannit attartortut amerlanerusut akilersuisinnaalernissaat periarfissippaa.


3. Aningaasaqarnikkut kinguneqaatissat

Allannguutissatut siunnersuut inissiat aningaasaqarniarnerannut aammalu naalakkersuinikkut tulleriaarinikkut sunniuteqassaaq, Naalakkersuisut peqqussutissatut siunnersuummut oqaaseqaatini allappaat:

"Peqqussutissatut siunnersuutip pisortat inissiaataanni attartortittakkani attartortunut, piffissaq eqqorlugu ineqarnermut akiliisartunut aningaasaqarnikkut sunniuteqarnissaa naatsorsuutigineqarpoq, attartortut, akilersuinerminnik sumiginnaasut maannakkut akiliuttartussanngussagamikkit."

Naalakkersuisut aammattaaq allappaat:

"Peqqussutissatut siunnersuutip atuutilerneratigut akiitsulinnut annaasassanut illuartitassat kvadratmeterimut ukiumut 25 koruuninut qaffanneqartussaassapput. Tamanna Namminersornerullutik Oqartussat illuutaanni attartortittakkani attartortunut 13 mio. koruunit missaannik naleqarpoq. Attartortoq inissiami 85 kvadratmeterinik annertussusilimmi najugaqarpat, qaammammut ineqarnermut akiliummut qaffaatissat 177 koruuniussapput."

"Najugaqatigiiffinni aningaasaqarnikkut pissutsit ingerlaartut unittoorpata aserorpataluunniit aatsaat tamanna pisortanut inissianik piginnittuusunut sunniuteqassaaq, tassalu imaappoq najugaqatigiiffiit naatsorsuuteqarlutik nammineerlutik kaaviiaartitsisinnaanngippata. Pingaartumik tamanna atuutissaaq akilinngitsuukkat pissutigalugit najugaqatigiiffiup akiligassaannik akiliinissamut aningaasassaarussimappat. Taamaattoqarnerani attartortitsisoq aningaasaliisariaqalertussaassaaq."

Pisortat inissiaataanni attartortittakkani attartortunut piffissaq eqqorlugu akiliisartunut peqqussutissatut siunnersuutip aningaasaqarnikkut aamma kinguneqarnissaa piviusorsiortuusoq ataatsimiititaliap maluginiarpaa, tassami attartortut allat inissiaatileqatigiiffik INI A/S-imi akilersuinissamik aaqqissuussinermik angusaqarnissaannut aningaasaqarnikkut periarfissamut attartortut taakku ineqarnermut akiliutip akitsornera aqqutigalugu aningaasalersueqataassammata. Tassunga atatillugu SIK-p tusarniaanermut akissutaa Inatsisartunit maluginiaqqussallugu ataatsimiititaliamit tulluartinneqarpoq. Tusarniaanermut akissummi oqaatigineqartutut kommunimit aningaasalersorneqartumik ikiorneqarnissamut attartortut ullumikkut periarfissaqarput, ilaatigut akilersuinissamik aaqqissuussinikkut imaluunniit allatut ikiorsisisuteqarnikkut, innuttaasut inooqatigiinnermi pisimasoq pissutigalugu aningaasaqarnikkut isertitakillisut taamaalillutillu piffissami aalajangersimasumi aningaasaqarnikkut pisussaaffimminnik naammassinnissinnaanngitsut qulakkeerivigineqarnissaannut kommuninit pisariaqartutut isigineqartut.

Ilaatigut takuuk Pisortanit ikiorsiissutit pillugit Inatsisartut peqqussutaanni nr. 15-imi, 20. november 2006-imeersumi § 7 aamma § 8, taakkunani inuuniarnikkut pisut suunerat nassuiarneqarluni. Aammattaaq aalajangersakkanik aalajangersimasunik erseqqinnerusunillu qinnuteqartoq naammassinnippat pissutsit innuttaasup ikiorsiissutinik pisartagaqalernissaanut tunngavissat piginnaatitsisut inatsimmi nalunaarneqarput. Aammattaaq ineqarnermut akiliutinut aningaasartuutinut naammaginartunut ikiorsiissuteqarnissamut inatsisartut peqqussutaat periarfissiivoq. Tassunga atatillugu isumaginninnermut inatsit naapertorlugu kommunit pisussaaffimminnik qanoq annertutigisumik naammassinninnerannik naliliinissaq ataatsimiititaliap suliassaqarfiata isumaliutissiissummilu matumani tunngavigineqartut avataanniippoq, tak. SIK-mit tusarniaanermut akissut. Isumaginninnikkut ajornartorsiutip oqallisigineqarnissaanut Inatsisartut Ilaqutariinnermut Ataatsimiititaliaat oqalliffissatut eqqortutut ataatsimiititaliap isigaa. Inatsisartut peqqussutaat innutaasunik inooqatigiinnermi pisut pissutigalugit aningaasartuutiminnik nalinginnaasunik akiliisinnaanngitsunik ikiuinissamut sammitinneqartoq isumaginninnikkut upalungaarsimasunik kommunini ullumikkut peqarmat ataatsimiititaliap erseqqissaatigiinnassavaa. Taamaalillutik innuttaasut akiligassatigut pisussaaffimminnik naammassinnissinnaanngikkaangata kommunit aningaasartuutinik annaasaqaataasinnaasunillu ullumikkut akiliisarput. Inatsisissatut siunnersuut akuersissutigineqassappat ineqarfinnut immikkoortortaq aningaasaqarnikkut ingerlasinnaajunnaaraluarpat akilersuinikkut aaqqissuussinermi allaffissornermut aningaasartuutit aningaasaqarnikkullu annaasaqaratarsinnaaneq Namminersornerullutik Oqartussat inissiaatileqatigiiffiata INI A/S-ip tunngaviatigut isumagilissavai.

3.1 Eqikkaaneq: siunnersuutip aningaasaqarnikkut kingunerisinnaasai

Siunnersuut akuersissutigineqassappat inissiani attartortittakkani Namminersornerullutik Oqartussanit pigineqartuni attartortut akiliisinnaassuseqanngitsut inuuniarnikkullu sanngiissuseqartut eqqarsaatigalugit kommunit aningaasalersuinermi nammataqarunnaaratartinneqarsinnaapput. Peqqussutissatut siunnersuut maannamisut isikkoqartillugu INI A/S aqqutigalugu nassatarisaanik kingunerissavaa kommunit aningaasartuutaat pisussaaffiilu Namminersornerullutik Oqartussanut toqqaannanngitsumik tunniunneqarsinnaanerannut ammaassisoqarpoq. Aammattaaq akilersuinernut aaqqissussanik pilersitsinermut atatillugu sulianik ingerlatsinermut aningaasartuutit amelanerusut INI A/S-ip naatsorsuutigisinnaavai. Kiisalu peqqussutip oqaasertai pissutigalugit innuttaasut aningaasaqarnikkut imminnut tassanngaannartumik isertitakilligallartutut naatsorsuukkamik akilersuinissamik aaqqissuussamut sooq ilaaatinneqarsinnaannginnerat pillugu INI A/S-ip nukissanik aamma atuisariaqarnissaa naatsorsuutigineqarsinnaavoq. Akiitsoqarneq pillugu isumaqatigiissuteqarsinnaalernissamut assersuutigalugu ukiut pingasut ingerlasariaqarneq inuinnaat akuerissagaat ilimananngilaq.


4. Siunnersuut innuttaasut akiitsoqarnerulernerannik kinguneqarsinnaavoq

Innuttaasut amerlanerusut inissiaatileqatigiiffik INI A/S-imi akilersuinissamut aaqqissuussinermut ilaanissaminnik inatsisitigut piumasaqaateqarnissaat peqqussutissatut siunnersuutip maannakkutut isikkoqartilluni kingunerisinnaagaa ataatsimiititaliaq siusinnerusukkut inerniliivoq. Taamaalilluni peqqussutissatut siunnersuutip siunertaanngitsumik tapertatut sunniutaatut innuttaasut pisortanut akiitsui annertuseratarsinnaapput. Ajornartorsiutip tamatuma annertussusissaa nassuiarniarlugu 2009-mi aningaasanut inatsisissatut siunnersuummik ataatsimiittialiap suliaqarneranut atatillugu Aningaasaqarnermut Ataatsimiititaliap Naalakkersuisunut apeqquteqaataa maluginiaqqussallugu tulluartinneqarsimavoq: "Pisortanut akiligassatigut kinguaattoorutit pillugit takussutissiarineqartup kingulliup tigunissaa Aningaasaqarnermut Ataatsimiititaliamit qinnutigineqassaaq."


Apeqqut 6.11c

Akissut

Augustip qiteqqunnerani 2008-mi Qitiusumik akiliisitsiniartarfimmiit paasissutissanik tigusineq tunngavigalugu ilisimatitsissutigineqarsinnaavoq akiitsut kinguaattoorutaasut tamarmiusut 694 mio. kr. missaaniittut sulianut 207.893-inut agguataartut. Kinguliani tabelimi akiitsut kinguaattoorutaasut annersaat ilanngunneqarsimapput.

 

Akiligassat suussusii Suliat amerlassusii Qassiuneri
Stk. 1.000 Kr.
Ikiorsiissutit 54.680 209.760
Akileraarutinit utertoorutit 21.128 146.430
ESU 130 73.734
A-akileraarutit 1.765 48.442
Ineqarnermut akiliut 12.314 46.655
Akileraarutit erniaat 36.636 38.867
Kommuninut akiitsut ass. 8.245 31.106
Akiliisussaatitanut ikiorsiineq 5.740 21.372
Ilinniarnermi taarsigassarsiat 1.665 13.444
Ullukkut paaqqinniffiit 12.858 11.343
Anartarfilerineq/eqqagassat 36.586 10.819
Kommunini inuussutissarsiutinut taarsigassarsineq 563 7.147
Namminersornerullutik Oqartussanut akiligassat ass. 1.645 6.675
Meeqqamut angerl. Avataanut inis. Angajoqqaat akiliutaat 3.517 5.153
Akiligassat allat 10.421 23.280
Katillugit 207.893 694.227

Siuliani kisitsisit akiligassatut kinguaattoorutitut taaneqartut qitiusumut akiliisitsiniarnermi oqartussaasunut nalunaarutigineqarsimasut taamaallaat ilaapput, taassuma saniatigut ineqarnermut akiligassat BSU-mullu akiligassat kinguaattoorutit, A/S Inissiaatileqatigiiffiup INI’p pinngitsaaliinikkut akiliisitsiniarnini nassiussimanngilai (takuuk 2007-imut landskarsip naatsorsuutai qup. (qall. 153) 122,6 mio. kr.-it BSU-taarsigassarsianit annaasaqaatissanut immikkoortinneqarsimasut.) Siuliani suliat taaneqartut saniatigut danskit nunallu avannarliit oqartussaasuinit pinngitsaaliinikkut akiliisitsiniarnermi suliat 1.895-it nalunaarutigineqarsimapput.

4.1 Akiitsut eqikkarneqarnerat

Innuttaasut pisortanut akiitsui taamaalillutik milliardit affaat sinnerpaat, ineqarnermut akiliutinut tunngasuni akiitsut maannamut nalunaarsorneqartut 50 mio. kr.-inngungajalerlutik. Kisitsit taamaalillutik annertunerusinnaapput. Ineqarnermut tunngasut ataatsimut igalugit akiitsut 170 mio. kr.-it missaanniipput.


5. Ataatsimiititaliap inassuteqaatai

Attartortut ilaasa akilersuisinnaanermut periarfissaqartutut isigineqarsinnaanerat annertunerusumik killiliiffigisinnaaqqullugu peqqussutissatut siunnersuummi oqaasertaliunneqarsimasut, ataatsimiititaliap siunnersuummik misissuataarinera tunngavigalugu, naleqqussarneqarnissaat pisariaqartoq ataatsimiititaliaq isumaqatigiittoq isumaqarpoq.

Matumani inuit "inuunerminni nalaataqarlutik" piffissap ilaani aningaasaqarnikkut pisussaaffinnik naammassinnissinnaanngitsut taamaallaat INI A/S-imi akilersuinissamik isumaqatigiissuteqarnissamut pinngitsooratik pisinnaatitaanerannit aallaaveqartumik siunnersuutip pingajussaaneerneqarnissaanut allannguutissatut siunnersuummik Naalakkersuisut saqqummiussinissaat ataatsimiititaliamit qinnutigineqassaaq. Inunnik isumaginnittoqarfinni atorneqartup oqariartaatsip qanoq paasineqartarnera iluaqutaasumik aallaaviusinnaasoq ataatsimiititaliaq isumaqarpoq. Taamatuttaaq kommunimit oqaaseqaatit pigineqartarnissaat aammalu attartortup pineqartup "inuunermini nalaataqartutut" isigineqarsinnaasup, pisumi qanoq inissisimaneranik uppernarsaateqartarnissap qulakkeerneqartarnissaanut aalajangersakkat oqaasertaliorneqartariaqarput.

Inuit Ataqatigiinnit aallartitat

Peqqussutissatut siunnersuut akuersissutigineqassasoq inassutigaat, isumaqarlutilli arlalinnik iluarsisassaqartoq, taamaattumillu siunnersuutip matumani pineqartup aappassaaneerneqarnissaanut Naalakkersuisut allannguutissatut siunnersuummik imaattumik saqqummiusseqqullugit Inuit Ataqatigiinnit qinnuigineqarput

Allannguutissatut siunnersuutit taakku pisariaqartut Inatsisartunit taperneqassasut Inuit Ataqatigiit kaammattuutigaat.

Ataatsimiititaliap inassuteqaataa

Siunnersuummik siuliani allanneqarsimasutuut paasinnilluni tassungalu oqaaseqaatigineqarlutik allanneqartut tunngavigalugit siunnersuutip akuersissutigineqarnissaa ataatsimiititaliap isumaqatigiittup inassutigaa.

 

Siulittaasoq