Pineqartoq: 58.02.00-00001 Tusagassiuisarnermi akisussaassuseqarneq pillugu Inatsisartut inatsisaat
Tusarniaaneq
Tusagassiuisarnermi akisussaassuseqarneq pillugu Inatsisartut inatsisissaattut siunnersuut Pisortaqarfiup allakkatigut 12. december-imeersutigut nassiuppaa, maanilu tiguarput 14. december 2006-imi. Allakkani allassimavoq siunnersuut nutserneqartoq, kalaallisuualu malinnaasillugu nassiunneqarumaartoq. Maanili ajuusaarnaraluartumik kukkusoqarneratigut suliassaq nalunaarsorneqarsimanngilaq, kalaallisuuatali tiguneqarnissaanut utaqqissunneqarsimalluni, tusagassiuisarneq pillugu aalajangiisartut ilaasortaannut nassiunnissaa siunertaralugu. Kalaallisuua suli tigunngilara, oqaatigisinnaavarali qallunaatuua tusagassiuisarneq pillugu aalajangiisartut ilaasortaannut allakkatigut 19. december 2006-imeersutigut nassiunneqarnikuummat, kalaallisuuata pissarsiarineqarsinnaanera nalunaarutigiitigalugu.
Inatsisissatut siunnersuut Nunatta Eqqartuussivianut aamma tusagassiuisarneq pillugu aalajangiisartunut nassiunneqarnikuummat, aammalu tusagassiuisarneq pillugu aalajangiisartut ilaasortaasa arlaannaalluunniit akissuteqarsimanngimmat oqaaseqaatit uku ataatsimoortillugit tusagassiuisarneq pillugu aalajangiisartut aamma Nunatta Eqqartuussivia sinnerlugit akissutigineqarput.
Pillarneqarsinnaaneq/kinguneqartitsivigineqarsinnaaneq aamma taarsiisussaatitaaneq pillugit maleruagassanik aalajangersaasinnaanermut periarfissatInatsisartut Kalaallit Nunaanni tusagassiuisarnermi akisussaassuseqarneq pillugu inatsit nr. 439, 31. maj 2000-imeersoq naapertorlugu tamakkununnga tunngasunik aalajangersaasinnaapput. Pillaasarneq/pinerluttulerineq pillugit inatsisit imaluunniit taarsiissuteqarnissaq pillugu inatsisit Namminersornerullutik Oqartussat suliassarinngimmatigik qularutigaara maleruagassat Tusagassiuisarnermi akisussaassuseqarneq pillugu Inatsisartut inatsisissaattut siunnersuummiittut Inatsisartunit tamakkiisumik aalajangersarneqarsinnaanissaat. Apeqqutit inatsisitigut misissorluarneqartariaqarput.
Siunnersuummi § 25 immikkut pilluguPinerluttaalisitsinermi inatsimmi aalajangersakkat ima paasisassaapput inatsimmik taassuminnga unioqqutitsinerit tamarmik kingunerisinnaagaat inissiisarfimmut inissinneqarneq. Inatsisissatut siunnersuut taamaaliuinissamut pissutissanik imaqanngilaq, soorluttaaq oqaaseqaatitai unioqqutitsinernik suugaluanilluunniit imaqartinneqartut.
Tusagassiuisarneq pillugu aalajangiisartutSiunnersuummi § 41, imm. 1-imi allassimavoq siulittaasoq siulittaasullu tullia aammalu ilaasortat allat arfinillit Naalakkersuisunit toqqarneqartassasut. Siulittaasoq siulittaasullu tullia eqqaassanngikkaanni tamanna kattuffiit assigiinngitsut oqaaseqaateqarnerisigut pisassaaq. Aalajangiisartut eqqartuussivinnut assingumik suliaqartuullutik tusagassiuutip tusagassiornermi ileqqorissaarnissamik maleruagassanik unioqqutitsisimaneranik unioqqutitsisimannginneranilluunniit aalajangiineri eqqartuussivimmut nalinginnaasumik misilitassanngortinneqarsinnaanngimmata, isumaqarpunga siulittaasumik siulittaasullu tullianik toqqaasarnissamut maleruagassianik aalajangersaanermi qulakkeerneqartariaqartoq taakku Naalakkersuisunut attuumassuteqartuunnginnissaat. Toqqaasarnerup attaveqanngitsumik politikkimullu attuumassuteqanngitsumik toqqaanerunissaa maleruagassat qulakkeertariaqarpaat. Taamaattumik siunnersuutigaara maleruagassaq allanngortillugu ivertitsisarneq pillugu maleruagassanngortinneqassasoq, taamaalillutik Naalakkersuisut eqqartuussisuunerup inassuteqarneratigut siulittaasumik ivertitsisartussanngorlugit.
Sinniisussamik toqqaasarnissamut tunngatillugu siunnersuutigaara maleruagassaq taanna peerneqassasoq, aalajangiisartummi ukiup ingerlanerani suliassaat ima ikitsigisarput (qulit inorlugit) siulittaasup tullia, siulittaasoq najuutinngikkaangaat taartaasinnaasoq ilaasortallu sinneri arfinillit naammallutik, suliassammi ataasiakkaat suliarineqarneranni ilaasortat pingasuinnaat peqataasussaapput. Aalajangiisartut immikkoortunut marlunnut avillutik sulisimanngisaannarput.
AtuutilerfiaAttaveqanngitsumik aalajangiisartuusut tusagassiuisarneq pillugu aalajangiisartutut ittut piffissami atuuffissaminni toqqagaallutik katitigaanerat politikkikkut aalajangiisoqarneratigut allanngortinneqartariaqanngilaq. Taamaammat maleruagassat nutaat atuutilerfissaat siusinnerpaamik pisariaqarpoq tusagassiuisarneq pillugu maanna aalajangiisartuusut piffissaq ivertinneqarfiat qaangiuppat.
Telefaxikkut allakkat 19. januar 2007-imeersutPisortaqarfiup telefaxikkut allakkatigut qinnutigisimavaa siunnersuummi § 25-p oqaasertaata allanngortinneqarnissaanut oqaaseqaateqartoqarnissaa. Oqaasertaa maannakkutut ittoq uanga oqaaseqaatissaqarfiginngilara.
Tusagassiuisarneq pillugu aalajangiisartunut nalunaarutiginnissutitTusagassiuutit nalunaarutiginnissutaasa amerlassusiat Pisortaqarfiup apeqqutigaa. Oqaatigineqarsinnaavoq tusagassiuutit, tusagassiuisarnermi akisussaassuseqarneq pillugu inatsimmi § 8 naapertorlugu nalunaarutiginnissutinik tusagassiuisarneq pillugu aalajangiisartunut tunniussaqarsimanngimmata.
Aningaasaqarnermut tunngasut pillugit apeqqutAalajangiisartut 2006-imi aningaasartuutigisimasaat Pisortaqarfiup apeqqutigai. Taakku suli inaavillugit naatsorsorneqanngillat. Oqaatigineqarsinnaavoq aalajangiisartut suliassanik sisamanik 2006-imi tigusaqarsimammata. Pingasoriarluni ataatsimiittoqarpoq. Ilaasortat ataatsimiinnermut ataatsimut honorarisisinneqartarput nal.ak. pingasut nalingattut annertutigisunik, tassa naalagaaffiup tjenestemandiinut Kalaallit Nunaanni akissaatit 37-ianniittunut ukiumut akissarsiat agguarnerattut naatsorsugaasunik, tapinik nalinginnaasunik ilasanik kisianni tapinik immikkut ittunik ilasaanngitsunik, Økonomistyrelsillu allagai 15. juni 1998-imeersut naapertorlugit 25%-imik qaffatanik. Siulittaasup honorarisiai nal.ak. naatsorsukkat malillugit aalajangersarneqartarput. Aalajangiisartut ataatsimiinnermi honorarisiat saniatigut angalanernut aningaasartuuteqarsimanngillat, ilaasortammi Nuup avataani najugallit sulianik suliaqarnermi oqarasuaatikkut peqataasarmata.
Inussiarnersumik inuulluaqqusillunga
Søren Søndergård Hansen