13. juuli 2007

UKA 2007/48

 

Peqqussutissamut siunnersuummut nassuiaatit


Nalinginnaasumik nassuiaatit

1. Aallaqqaasiut:

Aalisakkeriviit innaallagissamik pilersornerisigut pilersuiffinni piginnaasatigut aningaasartuutinik annertusisitsisunut nutaamik aningaasaliiffiusunut atassusernermut akiliuteqartalernissaq pillugu tunngavinnik Naalakkersuisut aalajangersaasinnaanerannut piginnaatitsissut assigiimmik akeqartitsiunnaarnermi ilanngunneqarnikuuvoq.

Kalaallit Nunaanni illoqarfiit nunaqarfiillu tamarmik qeqertami ingerlatsinertut pilersorneqartuupput, tamatumalu kinguneraa sumiiffiit tamarmik innaallagissiorfeqarlutillu imeqarfeqarneri, sumiiffimmi sanaartornerup akianut tamarmiusumut naleqqussarlugu ilanngunneqartariaqartunik. Siunnersuummi siunertaq tassaavoq inuussutissarsiutigalugu suliffeqarfiit innaallagissamut immikkut ittumik appasissumik akiliuteqartartut Nukissiorfinnut aningaasaqartuuteqartitsisut aningaasartuutit nammineq akilertassagaat, inuussutissarsiutigalugu suliffeqarfiit pineqartut innaallagissamik pisariaqartitsinerisa kingunerisaanik sumiiffimmi innaallagissiorfik allineqartariaqarluni nutarterneqartariaqarluniluunniit, imaluunniit nutaamik innaallagissiorfiliortoqarluni. Taamatut siunnersuuteqarnermut tunuliaqutaasoq tassaavoq inuussutissarsiutigalugu suliffeqarfiit innaallagissamik pisariaqartitsilernerannut atatillugu aningaasartuutinut atuisut imaluunniit inuussutissarsiortut allat akiliinnginnissaat. Atassusernermut akiliummik akileeqqusinerup taamaalilluni Nukissiorfiit innaallagissamik pilersuinermut atatillugu aningaasartuutaat appasissumiitinniassavai.

Inuussutissarsiutigalugu suliffeqarfiit immikkut ittumik appasissumik akiliuteqartartut sumiiffimmiiginnarnissaannut kaammattuutitut siunnersuut atuutissaaq, taamaalilluni sumiiffimmi allanngorartoqarnani, Nukissiorfiillu inuiaqatigiinnut iluaqutaasumik isumalluutitik pitsaanerulersinnissaannut pitsaanerusumik periarfissinneqarlutik. Tamanna isumaqarpoq innaallagissiorfiit allineqarnerinut imaluunniit nutarterneqarnerinut, atuisunut tutsinneqartussanik, aningaasartuutit Nukissiorfiit akiliissanngitsut. Aammattaaq sinneqartumik pisinnaasaqarfiusuni inuussutissarsiutigalugu suliffeqarfinnik nutaanik pilersitsineq sumiiffinni pisinnaaneranut kajumissaarutaalluni.

Atassusernermut akiliummik akileeqqusinerup ilusissaanik piareersaanermut atatillugu Nukissiorfinniit, aalisakkerivinniit, Aningaasaqarnermut Pisortaqarfimmiit kiisalu Inuussutissarsiornermut Pisortaqarfimmiit sinniisoqartumik suleqatigiissitamik pilersitsisoqarsimavoq. Sulinermut atatillugu Royal Greenland A/S-imit uparuarneqarsimavoq ilusimut pineqartumut ingerlatseqatigiiffik isumaqataanngitsoq. Ingerlatseqatigiiffimmilli maannakkut ilusiusup allanngortinneqannginnissaa kissaatigineqarluni.

2. Siunnersuummi immikkoortut pingaarnerit:

Nukissamik pilersuineq pillugu malittarisassat atuuttut tassaapput nukissamik pilersuineq pillugu inatsisartut peqqussutaat nr. 14, 6. november 1997-imeersoq.

Siunnersuumiippoq inuussutissarsiutigalugu suliffeqarfiit innaallagissamut immikkut ittumik appasissumik akiliuteqartartut Nukissiorfinnut aningaasaqartuuteqartitsisut aningaasartuutit nammineq akilertassagaat, inuussutissarsiutigalugu suliffeqarfiit pineqartut innaallagissamik pisariaqartitsinerisa kingunerisaanik sumiiffimmi innaallagissiorfik allineqartariaqarluni nutarterneqartariaqarluniluunniit, imaluunniit nutaamik innnaallagissiorfiliortoqartariaqarluni.

Siunnersuutip kingunerissavaa akileeqqusinermut kiisalu atassusernermut akiliutit naatsorsornissaanut malittarisassanik erseqqinnerusunik Naalakkersuisut aalajangersaasinnaanerat.

Imermik pilersuineq pillugu inatsisartut peqqussutissaanni aamma atassusernermut akiliuteqarnissaq pillugu assigusumik piumasaqaateqarnissaq ikkunneqartussaassaaq.

Ullumikkut aalisarneq pillugu inatsisartut inatsisaanni § 22a malillugu tunisinissamut tunisassiornissamullu akuersissutit tunniunneqartarput. Aalisakkeriviit nutaat imaluunniit suliffeqarfiit pioreersut ingerlatsinerat allanngortinneqassappat pisortat aningaasaliinissaannik pisariaqartunik akuersissummik qinnuteqarnissaq piumasarineqarpoq. Atassusernermut akiliuteqarnermi inuussutissarsiutigalugu suliffeqarfiit pilersinneqarsinnaanerat qulakkeerneqassaaq, inuussutissarsiutigalugu suliffeqarfinnit peqquteqartumik nukissamik pilersuiffinnut aningaasaliissutinik nutaanik akiliissappata. Taamaalilluni nukissamik pilersuinermut peqqussummi nukissamik pilersuinerup malittarisassaliorneqarnissaa qulakkeerneqassaaq, tassaniittussaammammi. Aalisarneq pillugu inatsimmi § 22a taamaalilluni atassusernermut akiliuteqartarnerup eqqunneqarneratigut pisariaarutissaaq.

3. Pisortanut aningaasaqarnikkut allaffissornikkullu kingunissai:

Immikkut ittumik appasissumik innaallagissamut akiliuteqartartut inuussutissarsiutigalugu suliffeqarfinnit atassusernermut akiliutissat, malittarisassat erseqqinnerusumik aalajangersarneqarsimasut malillugit, Nukissiorfinnit naatsorsorneqarlutillu akileqquneqassapput, sulinerulli taassuma annertussusaa ilimagineqanngilaq Nukissiorfinnut annertunerusumik allaffissornikkut artukkiutaassasoq.

4. Inuussutissarsiortunut aningaasaqarnikkut allaffissornikkullu kingunissai:

Inuussutissarsiutigalugu suliffeqarfiit immikkut ittumik appasissumik innaallagissamut akiliuteqartartut atassusernermut akiliummik akileeqquneqarnerminnut atatillugu aningaasaqarnikkut nammatassinneqartussaassapput, pilersuiffimmilli sanaartorfiusussami, nutarteriffiusussami allileriffiusussamiluunniit pissutsit apeqqutaassallutik.

5. Avatangiisitigut pinngortitamullu kingunissai:

Siunnersuut avatangiisitigut pinngortitamullu kinguneqartitsissanngilaq.

6. Innuttaasunut allaffissornikkut kingunissai:

Siunnersuut innuttaasunut allaffissornikkut kinguneqartitsissanngilaq.

7. Naalagaaffeqatigiinnermut namminersornermullu pissutsit:

Siunnersuut Naalagaaffeqatigiinnermut namminersornermullu pissutsitigut kinguneqartitsissanngilaq.

8. Oqartussanut suleqatigiiffinnullu tusarniaaneq:

Siunnersuut oqartussani kattuffinnilu makkunani tusarniutigineqarsimavoq: Nukissiorfiit, Kalaallit Nunaanni Sulisitsisut Peqatigiiffiat (GA), KANUKOKA, ILIK, Royal Greenland A/S (RG), KNAPK, Arctic Green Food A/S, Polar Seafood A/S, NUSUKA, Aningaasaqarnermut Pisortaqarfik, Akileraartarnermut Pisortaqarfik, Aalisarnermut, Piniarnermut Nunalerinermullu Pisortaqarfik, Ineqarnermut Attaveqarnermullu Pisortaqarfik, KNI A/S.

Makku tusarniaanermi akissuteqarsimapput: Nukissiorfiit, GA, KANUKOKA, ILIK, KNAPK, NUSUKA, Ineqarnermut Attaveqarnermullu Pisortaqarfik, Nuup Kommunia, Uummannap Kommunia.

Makku tusarniaanermi oqaaseqaateqarsimanngillat: KANUKOKA, ILIK, KNAPK, NUSUKA kiisalu Ineqarnermut Attaveqarnermullu Pisortaqarfik.

Tulliuttumi malinnaapput tusarniaanermi akissutit tiguneqarsimasut naleqquttumik naleqqussarlugit ilanngunneqarsimasut. Pisortaqarfiup akissutai uingasumik allanneqarput.


GA isumaqanngilaq atassusernermi akiliut atulersinneqassasoq, tassa pisortat inuussutissarsiortunut sinaakkutissatigut piumasaqaatinik qulakkeerinnittussaammata, tassunga ilanngullugu atassuteqaatersornerit pisariaqartut pilersinneqarneri.

Inuussutissarsiortunut immikkut ittumik appasissumik innaallagissamut akiliuteqartartunut sinaakkutissatigut piumasaqaatinik pisortat qulakkeerinnittussaapput, naleqqutinngilluinnarporli suliffeqarfik ataaseq pillugu innaallagissiorfimmut nutaamut imaluunniit innaallagissiorfiusumut nutarterinermut allilerinermulluunniit pisortat aningaasaliissappata, tamatumalu kingorna suliffeqarfik pineqartoq sumiiffimmut allamut nuussinnaanera aarlerinaateqarluni, suliffeqarfillu pissutigalugu aningaasartuutaasimasut atuisunut inuussutissarsiutigalugulu suliffeqarfinnut innaallagissamut akit nalinginnaasut atorlugit akiliisartunut akiligassanngortillugit. September 2000-imeersumit "Aaqqissuussaanikkut ingerlatsinermi Iliuusissatut pilersaarummut isummernissamut tunngavissiaq"-mit aamma takuneqarsinnaavoq assigiimmik akeqartitsinermi ajoqutaasut annersaat tassaasoq piviusutigut aningaasartuutit tunngaviginagit namminersortut pisortallu aningaasaliisarnerat. Assigiimmik akeqartitsinerup taamaalilluni kinguneraa suliffeqarfinni, angerlarsimaffinni pisortanilu aningaasarsiornikkut eqqarsaatit salliutitsinerillu piviusumik aningaasartuutinik takussutissiinngitsumik tunngaveqarnerat. Taamatut aaqqissuussaaneq kukkusumik iliuuseqartitsisinnaavoq, sivitsoriartortillugu inuiaqatigiit aningaasaqarnerisigut annaasaqarnermik kinguneqartoq ilutigisaanillu ingerlatseqatigiiffiit atuuttunt naleqqutinngitsumik apeqqutaalernerannik kinguneqarsinnaasumik. Kiisalu isummernissamut tunngavissiaq naapertorlugu aaqqissuussineq inuussutissarsiutitigut aaqqissugaanermik kinguneqarsinnaalluni, tassunga ilanngullugu inuussutissarsiutitigut inissiinerit, atassuteqaatersuutit akisunerulernerannik.


GA ilisimatitsivoq aalisarnermut immikkoortoq Namminersornerullutik Oqartussanut kommuninullu akileraarutitigut isertitaqarnermik kinguneqartitsisumik sulianik arlalissuarnik pilersitsisartoq, pisortallu inuussutissarsiortut peqatigalugit Nukissiorfinni allaniluunniit pilersuisuniit ingerlatsinermi sanaartornermilu aningaasartuutinut takku toqqaannartumik toqqaannanngitsumillu isertitat agguarneqarnissaat pingaarnersiorsinnaagaat.

Nunami aalisakkeriviit 2007-imi 86 million kr.-t nalinginut akitigut immikkut ittumik akikillisaaffigineqarput. Nukissiorfiit ingerlatsinikkut sanaartornermilu aningaasartuuteqartinnerisa saniatigut aalisakkeriviit taamaattoq taamaallaat immikkut ittumik akinik akiliisinneqartarput.


GA-mit aamma uparuarneqarpoq akinik aalajangersaanermut atatillugu unammillertitta aningaasartuutitigut akiligassaannut taakku assersuunneqartariaqartut.

RG-mit uparuarneqarpoq atassuteqaatersuutit pisariaqartinneqartut piareersimanissaat pisortat suliassaringaat, minnerunngitsumik inuussutissarsiutinut avammut niuertunut, niuerfigisami suliffeqarfinnik unammillerteqartunut, taakku nunagisaanni iluaquteqartinneqartunut, immikkoortumi tassani Kalaallit Nunaanni annertunerusumik atugassaqartinneqartunut.

Kalaallit Nunaanni aningaasartuutitigut aaqqissuussineq toqqaannartumik nunanut allanut assersuunneqarsinnaanngilaq. Pingaartumik tapiissutit nunat killeqarfii akimorlugit assersuukkuminaallutik, taakku amerlanertigut paasiuminaattarmata assigiinngitsunillu iluseqartarlutik. Assigiimmik akeqartitsiunnaarnerup naliliiffigineqarneranit takuneqarsinnaavoq aningaasartuutit assigiinngitsumik agguataarneqarneri pissutigalugit aningaasartuutitigut aaqqissuussaanernik misissueqqissaarnerit toqqaannartumik assersuunneqarsinnaanngitsut. Aammattaaq takuneqarsinnaavoq nukimmik imermillu atuinermut naleqqiullugu misissueqqissaarnerit assiliamik takutitsisut nukimmik imermillu atuinermut aningaasartuutit raajanik tunisassiornerup unammillersinnaassusianut annikitsumik sunniuteqartoq. Ataatsimut isigalugu nalilersuinermi inerniliisoqarpoq innaallagissap, uuliap imillu akia malunnaatilimmik allanngortinneqaraluarpataluunniit tunisassiornermi aningaasartuutinut tamarmiusunut tamanna annikitsuinnarmik sunniuteqassasoq taamaalillunilu unammillersinnaassusermut.


GA ilisimatitsivoq Naalakkersuinikkut-aningaasaqarnikkut nassuiaat 2007-imeersoq naapertorlugu aningaasarsiornikkut imminut napatinneq ukiuni aggersuni naalakkersuisut suliassaanni sallersaasunut ilaasoq. "Taamaammat Naalakkersuisut inuussutissarsiornikkut ingerlaasianni namminersorlutik inuussutissarsiortut pitsaanerpaamik atugassaqartitaanissaat tappiffigineqarluinnassaaq, taamaaliornikkullu suliffeqarfiit patajaatsumik isaatitsisinnaalissapput suliffiillu napajuarsinnaalissallutik." GA taamaattumik siunnersuuteqarpoq innaallagissamik akikinnerusumik aaqqissuussineq aamma suliffeqarfinnut nunanut allanut niuertunut allanut atuutilissasoq, taamaalilluni aningaasarsiornikkut imminut napatilernissamut aqqut avammut niuernerup annertusineratigut pitsaanerulersinneqarluni.

Inuussutissarsiutit sinaakkutissatigut piumasaqaataasa pitsaanerpaajulernissaannut tapiissutit kinguneqartitsisussatut isigineqanngillat. Tapiissutit aningaasarsiornikkut imminut napatinnerulernermut kinguneqartitsinngillat, taamaattumillu kaammattuutigineqartariaqarpoq tapiissuteqartarnerit amerlanerusut atulersinneqassanngitsut, tamannalumi aamma naalakkersuisunikkut anguniagaavoq. Aalisarnermik inuussutissarsiuteqarneq inuussutissarsiutit allat ineriartortut assigalugit naammassisaqarsinnaassutsip pitsaanerulernissaa nammineq soqutigisariaqarpaat unammillersinnaassuseqarlutillu taamaalillutik aningaasarsiornikkut imminut napatinnermut peqataallutik. Nunami suliffissuarnut sulisinnaasut piviusuunngitsumik pituttorsimanerannut tapiissutit peqataapput, massa inuussutissarsiutit allat iluanni sulisunik amigaateqartoq.


RG allannguutissatut siunnersuutaasumut akerliuvoq, tamannalu ingerlatseqatigiiffiup siusinnerusukkut uparuarnikuuvaa, tassa atassusernermut akiliummik akileeqqusinissaq annertunerusumik aningaasartuuteqarnissamik taamaallaat kinguneqartitsisussaammat, maannakkut raajarniarluni inuussutissarsiornermi inissisimanermi inissaqartinneqanngitsoq. Tassunga atatillugu RG-mit uparuarneqarpoq kalaallit nunaanni raajarniartut tamarmik ukiumut 50-100 million kr.-nik annertussuseqartunik annaasaqareerlutik ingerlasut, taamaattumillu tunisassiornermut atatillugu aningaasartuutit nutaat suli annertunerusumik pisariillisaanikkut taamaallaat matussuserneqarsinnaassasut kiisalu tunisinermi akit sulisullu allanngortinnerisigut, tassa suliniutit inuiaqatigiit aningaasarsiornerannut sunniuteqartussat aallaqqaammullu aningaasartuutaasumit suli annertunerusumik sunniuteqartussaallutik.

Soorlu qulaani oqaatigineqareersutut nunami suliffissuit immikkut ittumik appasissumik akeqartitsinikkut 2007-imi 86 million kr.-nik tapiissutisisareerput. Raajarniarneq 50-100 million kr.-nik annaasaqarfioreerpat raajarniarnermik suliffissuaqarneq imminut akilersinnaanersoq apeqquserneqarsinnaavoq, ilutigisaanillu 86 mio. kr.-nik tapiissutisisarluni. Tassunga atatillugu raajarniarnermi pisariillisaaneq inuiaqatigiit aningaasarsiornerannut ajoqutaanissaa pillugu tunngaviglersuut illersorneqarsinnaanngitsutut isikkoqarpoq.


Illuatigut immikkoortut ilai immikkut ittumik akeqartinniarlugit aappaatigullu immikkoortut taakkorpiaat atassusernermut akiliuteqartitsinikkut aningaasartuutaasa annertusinissaat imminnut akerleriittutut RG-mit isigineqarpoq. RG isumaqarpoq inuussutissarsiutit avammut niuertut pitsaasumik atugaqarnissaat anguniarlugu siunnerfeqartumik ilungersuuteqartoqartariaqartoq. RG ilisimatitsivoq pisortanut taamatut akiliutit annertusinnissaannut tunngavilersuisumik aalisakkerinermik inuussutissarsiortut atugaasa pitsaanerulersimannginnerat ajornanngitsumik uppernarsarneqarsinnaasoq. RG-mit aamma uparuarneqarpoq assigiimmik akeqartitsiunnaarnerup kingunerisaanik nalilersuineq pillugu Naalakkersuisut nassuiaataanni (UPA 2007/40) aalajangiunneqartoq assigiimmik akeqartitsiunnaarneq aalisakkerivinnut annertunerusumik annertuunik aningaasartuuteqalernermik kinguneqalereersimasoq.

Tassunga tunngatillugu ilisimatitsissutigineqassaaq piginnaasatigut pisariaqartutigut aningaasartuuteqarneq pissutigalugu Nukissiorfinnut aningaasartuuteqartitsippata inuussutissarsiutigalugu suliffeqarfinnut immikkut ittumik appasissumik innaallagissamik akinik akiliisartunut aningaasartuutit taamaallaat annertunerulissasut. Inuussutissarsiutigalugu suliffeqarfiit pineqartut sumiiffinnut innaallagiaqarnikut sinneqartumik piginnaasaqarfiusumi inissippata taava atassusernermut akiliummit akileeqqusisoqassanngilaq.


§ 1-imut nassuiaatinut atatillugu RG isumaqarpoq suliffeqarfik kingulleq takkuttoq piginnaasaq sinnerlugu innaallagissamik atulersitsisoq atassusernermut akiluteqartitsinikkut piginnaasap annertusineqarneranut akiliissappat tamanna iluarisarsiornertut isikkoqartoq. Suliffeqarfiup pineqartup atuinera aamma suliffeqarfioreersut atassusernermut akiliummik akiliuteqartussaanngitsunit atuinerannit annikinnerusinnaavoq.

Aalajangersakkami siunertarineqarpoq suliffeqarfiit sumiiffinnut piginnaasatigut sinneqartoorfiusunut inississasut, taamaattumillu suliffeqarfup kingulliulluni takkuttup akiliinissaa pisariaqarluni. Sumiiffimmi suliffeqareerpat, atassusernermut akiliummik akiliisimanngitsumik, taava suliffeqarfik taanna sumiiffimmut allamut piginnaasatigut sinneqartoorfiusumut inissisimassaaq. Innaallagissiorfimmik sanaartornermi, allilerinermi nutarterinermilu aningaasaliinerit taamaallaat aalisarnermik inuussutissarsiutiniit kissaatit tunuliaqutaralugit isumagineqarsimapput. Iluatsitsiviunavianngilaq inuussutissarsiutip taasuma iluani suliffeqarfiit sumiiffinnut nuussappata, tassa tamanna sumiiffiit ilaanni piginnaasatigut sinnilimmik kinguneqartitsissammat. Sumiiffimmi piginnaasatigut sinneqarfiusumi atuisunut annertunerusumik aningaasartuuteqarnermik tamanna kinguneqassaaq.


Nassuiaatinut RG aamma oqaaseqarpoq suliffeqarfiit aalisakkeriviit sumiiffinnut aalisagaqartunut taamaallaat inissisinnaasut kiisalu piginnaasaq sinneqarfiusoq kisiat tunngavigalugu suliffeqarfimmik ingerlatsisoqarsinnaanngitsoq.

Nukimmik pilersuiffinni aningaasaliinerit manna tikillugu aalisarnermik inuussutissarsiutiniit piumasaqarneq tunuliaqutaralugu ingerlanneqarsimapput, taamaattumillu maannakkut suliffeqarfiusut aalisagaqartumut inississimanissaat naatsorsuutigisariaqarluni. Aalisakkat sumiiffinnut allamut nuussappata taava aalisakkeriviit nalilertariaqarpaat pitsaanerusumik tunngaveqarluni nutaamik tunisassiorneq inissinneqarsinnaanersoq, tassunga ilanngullugu sulisussatigut periarfissat, aalisakkatigut pisuussutinik soqutiginninneq kiisalu innaallagiaqarnikkut piginnaasaq. Atassusernermut akiliummik akileeqqusisoqanngippat taava atuisut aalisakkanik pisuussutit sumiiffimmiit qimagussinnaanerat tamatumalu kingunerisinnaasaat nammattariaqarpaat, akerlianilli aalisakkerivik tamatumani nammattussaanani.


§ 1, imm. 2-mut nassuiaatinut RG aamma oqaaseqaateqarnermigut ilisimatitsivoq peqqussutip akuerineqarnerata kinguninngua atassusernermut akiliut pillugu nalunaarummik atulersitsisoqarumaarnera pillugu nassuiaat assigiimmik akeqartitsiunnaarnerup kingunerisaanik nalilersuineq pillugu Naalakkersuisut nassuiaataannut (UPA 2007/40) naapertuutinngitsoq, tassami Naalakkersuisunit partiinillu oqaaseqartartunit nalunaarutigineqarmat annertunerusumik iliuuseqartoqartinnagu suliniutaasinnaasullu inuussutissarsiortunit qanimut oqaloqatigissuteqqaarlugit aaqqissuussineq erseqqinnerusumik 2008-mi naliliiffigineqarumaartoq.

Peqqussutissatut siunnersuummik suliaqarneq nalilersuinerup pineqartup aallartinnissaa sioqqulluguli UPA 2007-imi oqallisigineqarpoq. Tamanna nalilersuinermut kiisalu Aningaasanut inatsimmi oqaasertaliussanit takuneqarsinnaavoq.


RG-mit aamma oqaatigineqarpoq nassuiaatinit takuneqarsinnaasoq atassusernermut akiliutip akileqquneqarnissaa pillugu ilusissap piareersarneqarneranut atatillugu suleqatigiissitamik pilersitsisoqarsimasoq. RG-mit kaammattuutigineqarpoq immikkoortoq allatut oqaasertalerneqartariaqartoq peerneqarluniluunniit, tassa immikkoortoq kukkusumik takutitsimmat iluseq pillugu suleqatigiittoqarsimasoq, taamaattoqarsimananili. Tassunga atatillugu RG-mit ilisimatitsissutigineqarpoq RG-mit, suleqatigiissitami inuussutissarsiortuniit kisiartaalluni peqataasutut, maannakkut ilusiusup allanngortinneqannginnissaa siunnersuutigineqarsimasoq.

Immikkoortoq iluarsineqarpoq, maannakkullu tassani takuneqarsinnaalerluni ilusimut pineqartumut RG isumaqataasimanngitsoq. Suliffeqarfiilli kattuffiillu allat qaaqquneqarsimapput. Naatsorsuutigineqarsinnaanngilaq suliffeqarfiit atassusernermut akiliummik akiliinissaq iluarissagaat, naak suliffeqarfiit taakkuusut Nukissiorfinnut aningaasartuuteqartitsisuusut. Kingumut erseqqissarneqaqqissaaq siunersuuteqarnermi inatsisitigut inissisimaneq allanngussanngimmat.


Eqikkarlugu RG allannguinissamut siunnersuummut isumaqataasinnaanngilaq, tamanna inuussutissarsiortunut ajunngitsuunngimmat, tamannalu RG-imit siusinnerusukkut uparuarneqarnikuulluni.

Tassunga tunngatillugu uparuarneqassaaq peqqussutissatut siunnersuutip inuiaqatigiit nalinginnaasumillu inuussutissarsiutitigut ineriartorneq isumaginiarsarimmagit.


Siunissami erseqqinnerusumik nalilersuinermi peqataanissaminut tamatumalu kingorna peqqussutip nalunaarutinngorlugu aalajagersimasumik piviusunngortinnissaanut RG qilanaarpoq.

RG-p peqataanissaa qilanaarineqarpoq. Atassusernermut akiliutip akileqquneqarnissaanut naatsorsuinernullu allaaserinnittussamik suleqatigiissitaq suliaqarpoq. Ilusaasinnaasut pingaarnersiorlugit eqqartorneqareerpata aalisarnermik inuussutissarsiortut taakku pillugit oqaloqateqarnissamut aggersarneqarumaarput.


Uummannap Kommunianit uparuarneqarpoq siunnersuut iluarsineqartariaqartoq, taamaalilluni peqqussutissatut siunnersuummit takuneqarsinnaalluni piginnaasatigut annertuumik (imaluunniit malunnaatilimmik) sunniutaasut pineqalerlutik, tassami atuisut kikkulluunniit piginnaasamut sunniuteqarmata. Nalinginnaasunut atuisunut sunniut taanna annikikkaluarpoq. Uummannap Kommunianit ilisimatitsissutigineqarpoq atuisut ima angitigisut kisimik pineqartariaqartut tunisassiornermut malunnaataasinnaasut aamma piginnaasap annertusineqarnissaanut pisariaqartitsilersut atassusernermut akiliummik immikkut ittumik akiliisariaqartut.

Tassunga tunngatillugu uparuarneqassaaq inuussutissarsiutigalugu suliffeqarfinniit innaallagissamut immikkut ittumik akinik appasissunik akiliuteqartartunut atassusernermut akiliutinik taamaallaat akileeqqusisoqartassammat, inuussutissarsiutigalugu suliffeqarfiit pineqartut innaallagissamik pisinnaasamut sunniuteqaraangata sumiiffimmilu piginnaasatigut annertunerulersitsineq pissutigalugu Nukissiorfiit sanaartugassanut nutaanik aningaasaliititsisimappata. Taamaalilluni piginnaasakkut malunnaatilimmik sunniuteqarneq pineqarpoq, tassanilu pineqarluni inuussutissarsiutigalugu suliffeqarfik innaallagissamut immikkut ittumik akinik appasissunik akiliisartoq. Atuisartuniit atassusernermut akiliutinik akileeqqusisarnissamut taamaalilluni periarfissiisoqanngilaq. Siunnersuut taamaattumik Uummannap Kommunianit uparuaasoqarnerata kingorna iluarsineqassanngilaq.


Uummannap Kommunianit aamma uparuarneqarpoq tamatuma saniatigut immikkoortumi tassani inatsisiliornissamut nalinginnaasumik pisariaqartitsisoqalissanersoq apeqqutaassasoq.

Uummannap Kommunia isumaqarpoq Namminersornerullutik Oqartussat iluanni ajornartorsiutit aaqqinneqarsinnaagaluartut, Namminersornerullutik Oqartussat aalisakkerivinnut namminersornerullutik oqartussanit pigineqartut pillugit nuna tamakkerlugu arlaatigut pilersaarusioraluarpata, taakkulu atuisuni ataasiakkaani annerpaajummata.

Nukissiorfiit ilisimatitsisimapput aalisakkeriviit nalinginnaasumik tunisiffinnut tunisassiorfinnullu ukiuni pigasuinnarni nalikilliliinissamut periarfissaqartartut, aalisakkeriviit aalisagaqarnermit aqunneqarmata, piffissarlu taamatut sivikitsigisoq Namminersornerullutik Oqartussat tungaanniit siunissamut ungasinnerusumut pilersaarusiornissaq ajornartillugu.


Nukissiorfiit isumaqarput § 20a-tut siunnersuutigineqartoq pisariaqanngitsoq, tassa §§ 19 aamma 20 atuutereersut Nukissiorfiit pilersuinissamut piumasaqaasiornissamut Naalakkersuisunut tunngavisseereermata. § 19-imi allassimavoq nukissamik pilersuiffiup nukissamut akigititai Naalakkersuisunit akuerineqassasut, aamma § 20-mi immikkoortuni § 19-imi taaneqartunut pilersuinissamut piumasaqaatinik piareersaannut nukissamik pilersuisut peqquneqarlutik.

§ 20a-tut siunnersuutigineqartoq pisariaqanngitsutut isigineqanngilaq tassa atassusernermut akiliut aalajangersakkani pineqartuni taaneqanngimmat. Atassusernissamut akiliummik akileeqqusinissaq pillugu siunnersuut imatut iluseqarpoq tamanna pillugu erseqqissumik malitarisassaqartariaqarluni.


Nukissiorfiit aammattaaq uparuarpaat § 19-imi allaaserineqartutut nukimmut akigititat pisariaqartut pilersuiffimmiit aalajangersarnissaannut pisariaqartoq suliffeqarfiup nukimmut akigititaasa naatsorsornissaannut tunngavigineqartut pilersuiffimmiit ilisimaneqarnissaat.

Nukissiorfiit isumaqarput suliffeqarfiup tunisinissamut pilersuinissamullu piumasaqaatai Naalakkersuisut akuerineqarsimappata pilersuiffiup tunngaviit taakku ilisimassagai. Nukissiorfiit maannakkut pilersuinissamut piumasaqaataat atassusernissamut akiliut pillugu aalajangersakkanik ullumikkut imaqareerput. Nukissiorfiit taamaattumik isumaqarput suleqatigiissitap pilersinneqarsimasup naatsorsuinermi tunngavissatut kaammattuutai maannakkut pilersuinissamut piumasaqaatinut naleqqussarlugit ilanngunneqassasut.

Akiliut Nukissiorfiit tunisinermi pilersuinissamullu piumasaqaatini eqqartorneqartoq tassaanngilaq akiliut, siunnersuummi siunninneqartutut, sullitamit ataatsimiit immikkut ittumik akileqquneqartussaq. Suleqatigiissitaq taaneqartoq naatsorsuinermi ilusissamik piareersaalluni aallartissimavoq, atassusernermut akiliutip akileqquneqarnissaa naatsorsorneqarnissaalu pillugu siunissami nalunaarutissamiittussaq.


Nukissiorfiit ilisimatitsipput aalajangersakkat atuuttut allannguuteqarnatik ingerlatiinnarneqarpata, taava ullumikkut inatsimmi eqaassuseq pigiinnarneqassasoq, tamanna allaffissornikkut pisariulinngikkaluarluni. Naatsorsuinermi tunngaviusuni naleqqutinngitsoqarnera pissutigalugu kingusinnerusukkut allannguisoqartariaqarpat nalunaarummi allannguisoqanngikkaluartoq pilersuinermi piumasaqaatini ajornannginnerusumik allannguisoqarsinnaassaaq.

Aaalajangersakkat atuutereersut allanngortinneqassanngillat, sulili siunnersuutigineqarpoq § 20a ikkunneqassasoq, taamaalilluni atassusernermut akiliutip akileqquneqarnissaanut erseqissummik tunngavissaqalerluni. Nalunaarummi allannguisoqarsinnaanngilaq, akerlianilli nutaamik nalunaarusiortoqartariaqarluni. Nalunaarutit Naalakkersuisunit akuerineqartarput, Nukissiorfiillu tunisinermi pilersuinermilu piumasaqaataat Naalakkersuisunit akuerineqartussaallutik. Nalunaarummik akuersisoqarnissaa sioqqullugu taanna tusarniutigineqarsimassaaq inatsisilerisunillu misissorneqarsimassalluni, tamannalu naleqquttutut isigineqarluni aalajangersakkap ilusaa eqqarsaatigissagaanni.


Nukissiorfiit aamma ilisimatitsipput aalisakkeriviit suliami peqataareersut maannakkullu naatsorsuinermi tunngavigisatigut allannguisoqassappat tusarniaaffigineqartussaallutik.

Atassuserneqarnermut akiliutit pillugit maannakkut naatsorsuinermut tunngaveqanngilaq, immikkoortumilu suleriaaseqartoqarnani.


Nukissiorfiit uparuarpaat allannguuteqarnissamut siunnersuut ingerlatiinnarneqarnissaa aalajangiussimaneqarpat taava aalajangersagaq § 19a-tut ikkunneqartariaqarpoq maannakkullu § 20, imm. 1-imi oqaasertaq imatut allanngortinneqarluni: "§ 19 aamma § 19a-mi immikkoortunut taaneqartunut Nukissiorfiit allallu nukimmik pilersuisut pilersuinissamut piumasaqaatit suliarissavaat. Piumasaqaatit akuerisassanngorlugit Naalakkersuisunut saqqummiunneqassapput." Taamaalilluni nukimmik pilersuineq pillugu inatsisartut peqqussutaannik aallaqqaammut isumaasimasoq ingerlateqqinneqassaaq tassa sapinngisamik pisariittumik eqaatsumillu inatsiseqarnikkut aaqqissuussisoqassasoq, nalunaarutit amerlassusaat annikinnerpaamik killeqartinneqassallutik. Tunngavissaqanngilaq qallunaat inatsisitigut aaqqissuussinerat issuassallugu, peqataasunut akuutinneqartunut annertunerusumik isumalluutissanik pisariaqartitsilersumik.

Soorlu siusinneruskkut oqaatigineqartoq atassusernissamut akiliut inatsisini erseqqissumik tunngavissinneqarnissaa pingaaruteqartutut isigineqarpoq, naleqquttutullu isigineqarnani atassusernermut akiliut Nukissiorfiit tunisinermut pilersuinermullu piumasaqaataannit taamaallaat takuneqarsinnaappat. Aalajangersaaq taamaalilluni siunnersuutigineqarpoq suli § 20a-tut nutaatut ikkunneqassaaq. Nukimmik pilersuineq pillugu peqqussut atuuttoq nalunaarutinik atuutilersitsinissamut Naalakkersuisunut piginnaatitsinermut aalajangersakkanik arlalinnik imaqarpoq, siunnersuullu arlaannatigulluunniit peqqussummi atuuttumi tunngaviusunut akerliunani. Nukimmik pilersuineq pillugu peqqussut ukiuni qulinik pisoqaassuseqarpoq, nukissiornermilu malittarisassanik atulersitsineq taamatut annertutigisimanani. Atassusernermut akiliut pillugu nalunaarummik atulersitsineq pisariittumik eqaatsumillu inatsiseqarnisamut akerliunngilaq, tassa immikkoortumi annertuunik inatsiseqanngimmat. Inatsisit atuuttut pisariittutut eqaatsuullu isigisariaqarput. Aammattaaq nukissiornermut immikkoortoq annertoorujussuarmik ineriartorfiuvoq, inatsisillu soorunami ineriartornermut tassunga malinnaasariaqarlutik. Kingumut oqaatigineqaqqissaaq siunnersuutip ilusaa eqqarsaatigalugu erseqissumik tunngaveqarnissaq kissaatigineqarmat.


Nukissiorfiit isumaqarput § 20a, imm. 1-imi oqaasertaliussaq:"innaallagissamik pisinnaasamut sunniuteqaraangata" pisariaqanngitsoq. Nukissorfiit isumaqarput oqaasertaliussatut ikkunneqarsimasoq marloriaammik saqqummiinerusoq, tassa oqaasertaliussaq imatut paasineqarsinnaammat piginnaasatigut allilerisoqarnera pissutigalugu sanaartugassanik nutaanik suliffeqarfik Nukissiorfinnut aningaasaliisussanngortitsippat inuussutissarsiutigalugu suliffeqarfik atassusernermut akiliummik akiliissasoq. Nukimmik pilersuineq pillugu inatsisartut peqqussutaat matumani pineqarmat inuussutissarsiutigalugu suliffeqarfimmi piginnaasatigut allilerineq pissutigalugu sanaartugassanik nutaanik Nukissiorfinnut aningaasaliisussanngortitsisinnaasoq tassatuaavoq innaallagissamik kiassanermillu annertunerusumik atuineq. Taamaalilluni aamma inuussutissarsiutigalugu suliffeqarfimmi, kiassarnermi akinik immikkut ittumik akeqarfigineqartumi, siunissami kiassarnermut atassusernermut akiliummik akileeqqusinissamut periarfissaqalissaaq.

§ 20a, imm. 1-imi oqaasertatut ikkunneqarsimasoq peerneqassanngilaq, tassani erseqqissarneqarpoq siunnersuummi taamaallat pineqartoq innaallagiaq. Kiassanermut tunngasut suli assigimmik akeqarfiupput.


Nukissiorfiit uparuarpaat inatsisartut peqqussutaanni aalajangersakkani atuuttuni assigiiaarnerup ingerlatiinnarneqarnissaa eqqarsaatigalugu "Nukissiorfiit" imatut taarserneqartariaqartoq: "nukissamik pilersuiffimmik" imaluunniit "Nukisiorfiit allallu nukissamik pilersuiffiit".

Uparuaaneq tusaatissatut tiguneqanngilaq, tassami ataasiinnarmik Nukissiorfeqarpoq, aalisakkerivinniit immikkut ittumik akinik akileeqquneqarsimasumik.


§ 20a, imm. 2-mut tunngatillugu Nukissiorfinnit kaammattuutigineqarpoq oqaasertat imatut allanngortinneqassasut: "Nukissiorfiit allallu pilersuiffiit atassusernermut akiliutip naatsorsornissaanut akileqquneqarnissaanullu malittarisassiussapput, atuutilernissaat sioqqullugu Naalakkersuisunut saqqummiunneqartussanik".

Kaammattuutigisaq tusaatissatut tiguneqanngilaq, tassa atassusernissamut akiliummik akileeqqusineq pillugu aalajangersagaq imatut iluseqartutut isigineqarmat inatsisitigut erseqqissumik tunngaveqartoq. Atassusernissamut akiliutip naatsorsornissaanut akileqquneqarnissaanullu ilusimik sulinermi Nukissiorfiit peqataammata Nukissiorfiit kaammattuutaat isumaqarnarpoq taamaallaat Nukissiorfinnit kissaatigineqartoq malittarisassat nalunaarutikkut saqqummiunneqassanngitsut. Tassunga tunngatillugu oqaatigineqassaaq nalunaarutit amerlassusiisa killeqartumik amerlassuseqarnissaannut soqutiginninneq erseqqissumik inatsisitigut tunngaveqarnissamik malunnarnerussanngitsoq.


Nukissiorfiit aamma uparuarpaat Nukissiorfiit oqaaseqaataat naapertorlugit siunnersuut allanngortinneqassappat taava nassuiaatit qulaani nalinginnaasumik tunngavilersuutit eqqarsaatigalugit iluarsineqassasut.

Nukissiorfiit oqaaseqaataat naapertorlugit siunnersuut allanngortinneqanngilaq, taamaattumillu siunnersuummut nassuiaatini aamma allannguisoqarnani.


Nukissiorfiit isumaqarput atassusernermut akiliutip naatsorsornissaanut akileqquneqarnissaanullu suleqatigiissitamit pilersinneqarsimasumiit pingaarnertigut tunngaviit suut aallaavigineqarnissaannut nalinginnaasumik tunngavilersuummik amigaateqartoq. Nukissiorfinnit matumani eqqarsaatigineqarpoq inuussutissarsiutigalugu suliffeqarfinnut sanaartugassatigut aningaasartuuteqartitsisut, atassusernermullu akiliutip akilerneqareernerata kinguninnguatigut suliffeqarfik matulluni. Taamatut takorluugaqarneq immikkut ittumik aningaasartuuteqartitsisinnaavoq, assigiimmik akeqatitsiunnaarnerup kingunerisaanik nalinginnaasumik atuisunut nuunneqarsinnaasunik.

Atassusernermut akiliutip naatsorsornissaanut akileqquneqarnissaanullu pingaarnertigut tunngavissat nalunaarummi aalajangersarneqassapput, tamannalu suliaq suleqatigiissitamit taaneqartumit maannakkut ingerlanneqarluni. Atassusernermut akiliutip takorluukkamut qulaani taaneqartumut illuatungiliisussaavoq. Aalisakkerivik atassusernermut akiliummik akileqquneqartumik akiliissaaq, taamaalilluni aalisakkerivik matussagaluarpat atuisut sapinngisamik sunnerneqaqqunagit. Takorluugaq allaaserineqartoq tassaaneruvoq ullumikkut pissutsinik allaaserinninneq, tamannalu peqqussutissatut siunnersuutikkut qaangerneqarnissaa siunertarineqarluni.


Pisortanut aningaasarsiornikkut allaffissornikkullu kingunit pillugit nassuiaammi immikkoortut pingajuanni, immikkoortumi siullermi, oqaaseqatigiinni kingullernut tunngatillugu Nukissiorfinnit ilisimatitsissutigineqarpoq oqaasertat imatut allanngortinneqartariaqartut "Siunnersuutip taamaattumik kinguneraa inuussutissarsiutigalugu suliffeqarfinni piginnaasatigut allannguisunit, Nukissiorfinnut sanaartornermi aningaasaliissuteqartitsisunit Nukissiorfiit nalinginnaasumillu atuisartut maannakkut periusiusumit illuatungiusumik aningaasartuuteqartinneqassanngitsut." Maannakkut oqaasertaasoq imatut paasineqarsinnaavq inatsisartut peqqussutaanni allannguinermi Nukissiorfiit aningaasarsiussasut.

Oqaasertaliussaq allanngortinneqarpoq.


Nuup Kommunia tusarniaanermi akissuteqarnermini ilisimatitsivoq innaallagissamik kiassarnermut atassusernermut atatillugu Nuummi maannakkut atassusernermi akiliutit qaffasissut ernumassutigalugit. Akiliutit qaffasissut Utoqqarmiut Kangerluarsunnguani erngup nukinganik nukissiorfimmiit innaallagissap kiassarnermut atornissaanut killiliipput, Nuummilu ikuallaavimmit kiassarnermut sinneruttoq annertuujulluni, Nukissiorfinnit sapinngisamik annertunerpaamik atorneqartariaqartoq.

Nuup Kommuniata siunnersuutigaa innaallagissamit kiassarnermut atassusernermut atatillugu atassusernermut akiliut appasinnerussasoq imaluunniit peerneqavissasoq, taamaalilluni innaallagissamik kiassarnermut nuunneq imminut akilersinnaalerluni.

Tusarniaanermi akissut maannakkut siunnersuummut tunngatillugu attuumassuteqartutut isigineqanngilaq, akissutillu imarisaa taamaattumik immikkoortillugu misissorneqarumaarluni siunnersuummilli suliaqarnermut atatinnagu.

 

Peqqussutissatut siunnersuummi aalajangersakkanut ataasiakkaanut nassuiaatit


§ 1-imut

Nr. 1-imut

Inuussutissarsiutigalugu suliffeqarfiit immikkut ittumik appasissumik akigititallit atuisunut inuussutissarsiutigalugulu suliffeqarfinnut nalinginnaasumik akiliisartunut naleqqiullutik annertunerusumik atuisuupput, inuussutissarsiutigalugulu suliffeqarfinnit taakkunanit atassusernermut akiliutissamik akileeqqusisoqanngippat tamatuma kingunerissavaa ullumikkut nutaanik pilersuiffinnik sanaartornermut imaluunniit nutarterinermut imaluunniit pilersuiffioreersunik allilerinermut atatillugu aningaasartuutit siullermik Nukissiorfinnit akilerneqartarmata, tamatumalu kingorna atuisunut inuussutissarsiutigalugulu suliffeqarfinnut allanut agguarneqassallutik.

"Atuisoq" siunnersuummi isumaqarpoq inuussutissarsiornermik ingerlataqanngitsoq.

Inuussutissarsiutigalugu suliffeqarfiit innaallagissamut immikkut ittumik appasissumik akiliuteqartartut inuussutissarsiutigalugu suliffeqarfiit pineqartut innaallagissamut pisinnaasamut sunniuteqaraangata Nukissiorfiillu nutaanik sanaartortariaqarnerinut nutarterinerannulluunniit imaluunniit pilersuiffioreersunik allilerisariaqartillugit aningaasartuuteqartitsingaangata atassusernermut akiliummik Nukissiorfiit akileeqqusisarnissaannik aalajangersagaq nutaaq qulakkeerinninniarpoq.

Inuussutissarsiutigalugu suliffeqarfiit immikkut ittumik appasissumik akigititalinni eqqarsaatigineqarput suliffeqarfiit sumiiffimmi immikkoortumut aningaasartuutit pingajorarterutaannik akiliisartut, tamanna Aningaasanut Inatsimmi immikkut aalajangersarneqarsimammat. Maannakkut aalisakkeriviit kisimiillutik immikkut ittumik appasissumik akigititanik akiliisarput.

Inuussutissarsiutigalugu suliffeqarfiup innaallagissamut pisinnaasamut sunniuteqarsimanissaanut pimasaqaat tassaavoq inuussutissarsiutigalugu suliffeqarfiup innaallagissamik pisariaqartitsinerata kingunerisaanik Nukissiorfiit innaallagissamik naammattumik pilersuiniarlutik nutaanik sanaartugassanik aningaasaliisariaqarnerat.

Aalajangersagaq aamma inuussutissarsiutigalugu suliffeqarfiit innaallagissamut immikkut ittumik appasissumik akiliuteqartartut innaallagissamik pisinnaasatigut sinneqartoorfiusumi inissinnissaannut kajumissaataavoq.

Maannakkut aalisakkeriviit kisimik aalajangersakkamut ilaatinneqarput, oqaasertaliussalli "inuussutissarsiutigalugu suliffeqarfiit immikkut ittumik appasissumik akigititallit" atorneqarneratigut qulakkeerneqarpoq aalajangersagaq aamma suliffeqarfinnik allanik immikkut ittumik appasissumik akigititaqalerumaartut aamma ilaatinneqarsinnaaneri. Aamma oqaasertaliussami qulakkeerneqarpoq aalisakkerivinnut immikkut ittumik appasissumik akigititat ullut ilaanni atorunnaarsinneqassagaluarpata, taava aalisakkeriviit atassusernermut akiliummik akiliisussaajunnaassasut.

Imm. 2-mi aalajangersarneqarpoq atassusernermut akiliutip naatsorsornissaanut akileqquneqarnissaanullu malittarisassanik Naalakkersuisut aalajangersaassasut.

Naatsorsuutigineqarpoq peqqussutip atulersinneqarnerata kinguninngua tamanna pillugu nalunaarummik Naalakkersuisut atulersitsissasut. Atassusernermut akiliutip qanoq akileqquneqarnissaa pillugu aalajangersakkanik aalajangersimanerusunik kiisalu atassusernissamut akiliutip qanoq naatsorsorneqarnissaa pillugu aalajangersakkanik nalunaarut imaqarumaarpoq.


§ 2-mut

Siunnersuutigineqarpoq inatsisartut peqqussutaat januaarip aallaqqaataani 2008-mi atortuulersinneqassasoq.