10. maj 2006

UKA 06/10
UPA 2006/24

 

Peqqussutissatut siunnersuummut oqaaseqaatit

 

Oqaaseqaatit nalinginnaasut

1. Aallaqqaasiut
2004-mi upernaakkut ataatsimiinnermi Naalakkersuisut "2004-mi Kalaallit Nunaanni nalunaarasuartaateqarneq pillugu nassuiaat" oqallisissiatut saqqummiuppaat, nalunaarasuartaateqarnerup qanoq ilusilerneqarnissaanut suut kissaatigineqarnersut piffissamut ungasissumut anguniagassat oqaasertalerneqarnissaat anguniarlugu, tak. UPA 2004/28.

Naalakkersuisut isumaqarluinnarput nalunaarasuartaatitigut attaveqarnerup nuna ataatsimut atasunngortissinnaagaa, tamatumunngalu peqatigitillugu suliniuteqarfinni pingaarutilinni, nunap immikkoortuinut inuussutissarsiutinulluunniit killilerneqarsinnaasuni ineriartortitsinissatut kissaatigineqartoq tapersersinnaallugu. Innuttaasut tamarmiusut oqarasuaateqarnermi Internetteqarnermilu tunngaviusumik atuisinnaalersinnissaasa qulakkeerneqarnissaa pingaaruteqarpoq, aammalu tamatuma saniatigut nalunaarasuartaateqarnermi sullissinerni inuussutissarsiutinik ingerlataqartunut namminersortunut, pisortanut innuttaasunullu ataasiakkaanut atugassarititaasunik killeqartitsiviunissaat eqqumaffigisariaqarluni.

Tamatuma kingunerisaanik Kalaallit Nunaanni nalunaarasuartaateqarnerup niuerfinni assigiinngitsuni sukkassutsit assigiinngitsut atorlugit ineriartortitsinneqarnissaa suliniutigineqalerpoq. Kalaallit Nunaat qitiusumik ineriartorfiusunut, inuussutissarsiornerup innuttaasullu ilarujussuisa katersuuffiinut, taamaalillunilu nalunaarasuartaateqarnermi sullissinerit pillugit unammillernissamut ineriartortitsinissamullu niuernikkut tunngavissalinnut agguaanneqarsinnaavoq. Tamatuma akerlianik isorliunerusuni niuerfinnik, niuernerpalaartunik atugaqartitsilluni nalunaarasuartaatitigut sullississutinik atortorissaartunik ingerlatsisinnaanissamut annertussutsimikkut naammanngitsunik arlalinnik peqarsinnaavoq. Taamaattumik immikkoortitikkamik pilersuisussaatitaanermi sullissinerit suut aamma akit qaffasinnerpaaffissaat suut isorliunerusunut neqeroorutigineqassanersut nassuiarneqarpoq. Tassalu inuiaqatigiit aningaasaqarnerannut iluaqutissat qulakkeerniarlugit nalunaarasuartaateqarnermi suliassaqarfiit niuernikkut pissarsiffiusinnaanerusut ineriartortinneqarnissaat aallunneqarpoq.

Kiisalu Naalakkersuisut isumaqarput nalunaarasuartaateqarnermik ammanerulersitsiniarneq aallartinneqareersoq, kingunerisassat tamakkiisumik isiginiarneqarnissaannik qulakkeeriffiusoq, taamatullu nalunaarasuartaateqarnerup eqaannerusup allannguiffigineqarnissamullu piareersimanerusup naammassineqarnissaanut periarfissiisoq nakkutigisaalluni ingerlateqqinneqassasoq.

Kalaallit Nunaanni nalunaarasuartaatitigut attaveqaqatigiittarnernut piumasaqaatini immikkut ittuni pingaartumik illoqarfiit nunaqarfiillu akornanni radiokæde qaammataasarlu aqqutigalugit isorartuukkut attaveqaqatigiittarnermut atatillugu aningaasartuutit qaffasissut piginnaanerillu killeqangaatsiartut pineqarnerupput. Kisiannili teknologiip ineriartornerata pissutsinik taakkuninnga allanngortitsisarnera ingerlaannartussaavoq. Immikkut naatsorsuutigineqartariaqarpoq nassitsisinnaanerup annertusiartornerani aningaasartuutitigut tunngaviusut appariartornerisa ingerlaannarnissaa. Tassalu nalunaarasuartaatitigut attaveqaqatigiinnerup annertusiartortumik inuiaqatigiit kalaallit ataqatigiinnerannut iluaqutaasinnaassaaq, aammalu nalunaarasuartaatitigut attaveqaqatigiinnermut politikki Kalaallit Nunaanni nalunaarasuartaatitigut attaveqaqatigiinnermik atuineq siuarsarniarlugu aaqqissuunneqarsinnaassalluni.

Tamatumunnga peqatigitillugu aammattaaq Kalaallit Nunaanni ineriartortitsisoqarpoq, sullissinerillu netværkteknologii ataasiinnaq atorlugu ingerlanneqartut suli amerliartorput, taannaavorlu Internettikkut atorneqartoq, aammalu IP-mik (Internet Protokol) taagorneqartoq. IT-mik atuinerit tamarmiusut amerlanersaannut atorneqalereerpoq, kisiannili aamma maanna sukkaqisumik sullissinernut nalinginnaasunut, soorlu telefoneqarnermut TV-qarnermullu atugaaleriartorluni. Taamaattumik ilaatigut teknologii ataasiinnarmi ataatsikkoortitsinermik taagorneqartoq, ilaatigullu niuernikkut pissutsinut tunngaviusunik allannguutissat siunnerfigalugit sulisoqarpoq, sullissinerit taakku terminalinut atortut naleqquttut atorlugit aammalu Internettikkut attaveqaatit naammaginartunik piginnaaneqarnerat apeqqutaalluni Internettikkut attavilerneqarsinnaalermata. Sullissineq "nammineq toortaalluni telefonikkut sullinneqarneq", Skype, eqqartorneqartorujussuaq ineriartornermut tassunga assersuutissaavoq. Inuit Skype-mut programmimik (akeqanngitsumik) namminneerlutik qarasaasiaminnut ikkussisimasut nunarsuarmi sumiikkaluarunilluunniit Internettimut akiligassamik saniatigut allamik akiliuteqaratik Internettikkut oqaluussinnaapput. Taamatut oqaloqatigiinnermi pitsaassuseq telefoniinnakkut oqaluunnermi sungiusimasamut qanilliartorpoq. Aamma atortunik, telefoniinnarnik atuilluni Skype-mik (assigisaanilluunniit) atuiffiusinnaasunik, allaammi telefoninik ledningeqanngitsunik tuniniagaqartoqarpoq. Taamatut ineriartornerup nalunaarasuartaateqarnermi niuernikkut pissutsinik tunngaviusunik allanngortoqarneranik nassataqarsinnaanera naatsorsuutigineqartariaqarpoq, aammattaaq Kalaallit Nunaanni.

Maannamut politikki atorneqarsimasoq, tassalu Internettikkut attaveqarnermi atuinerup annertussusaa malillugu naatsorsueriaaseq, atueriaatsimik nassitsinermi pisinnaasanik akisuunik isumalluutinillu killeqartunik, tamatumalu peqatigisaanik Kalaallit Nunaanni Internettimut teknologiip siunertanut nutaanut atorneqarfiani ineriartortitsinerup ingerlaneranik ajornakusoortitsisumik tunngaveqartumik aallaaveqarpoq. Oqaatigineqareersutut nassitsinermi pisinnaasat annertusiartornerini aningaasartuutinut killigititaasut appariartornerat aammattaaq Kalaallit Nunaannut atuuppoq, taamaattumillu nalunaarasuartaateqarnermi politikkimi siumut isigiffiusumi siunissami ilusiliussassatut aallaavigineqartoq tassaasariaqarpoq nassitsinermi pisinnaasat, aammattaaq aningaasaqarneq eqqarsaatigalugu, isumalluutitut annikitsuunngitsut.

Tassalu ammanerulersitsinissamik politikki niuernermi pissutsinut taamatullu teknologiimik ineriartortitsinermut naleqqussarneqarsinnaassapput.

Alloriarnertut siullertut sullissinernik ammanerulersitsinissaq suliniutigineqassaaq. Tamatuma nassatarisaanik minnerpaatut nalunaarasuartaateqarnermi attaveqaatit naatsorsuutitaat avissaartinneqassapput. Sullissinernik tuniniagaqartut akiliillutik nalunaarasuartaateqarnermi sullississutit atorlugit Kalaallit Nunaanni suliffeqarfinnut sumiiffinnilu niuernikkut tunngavissaqartuni inuinnarnut sullissinerminnut attaveqaatit atorsinnaassavaat.

Sullissinernik tuniniagaqartut attaveqaatinik atuisinnaatitaanerat akit taamatullu piumasaqaatit allat iluarsinerisigut qulakkeerneqassaaq. Taamatuttaaq atuinermi nassiussueqatigiissinnaaneq qulakkeerneqassaaq, taamaalillunilu tuniniagaqartup ataatsip sullitaata tuniniagaqartup allap sullitaanut attaveqarsinnaalersinneqassalluni. Taamatut attaveqaatinik ataatsimut atuinissamut akit nalunaarasuartaateqarnermut politikkimut annertuumik sunniuteqassapput; isorartuumut attaveqaatinik atuinermut akit illoqarfinni minnerusuni nunaqarfinnilu sullissinernik tuniniagaqartut neqeroorutaannut immikkut sunniuteqassallutik. Tamannalu pilersuisussaatitaanerup aalajangersarneqarneranut, tassungalu atasumik atuisunut akinik annerpaaffiliinermut atasutut isigineqassaaq.

Naalakkersuisut siunissamut qanittumut iliuusissatut anguniagaraat Internettikkut sullissinernik tuniniagaqarnissamut sullissinerit ammanerulersinniarnissaat.

Kiisalu Naalakkersuisut nalunaarasuartaateqarnermi aqutsisunik pilersitsinissaq siunissamut qanittumut iliuusissatut anguniagaraat. Tamatumunnga tunngaviusoq ilaatigut tassaavoq, nalunaarasuartaateqarnerup annertunerusumik ammanerulersinniarneqarnerata nassatarisaanik ajornartorsiutaalersussat qulaajarneqarnissaat aaqqinneqarnissaallu eqqarsaatigalugit aqutsinermi piginnaatitaaffiit pisariaqartinneqartut pigineqarnissaasa qulakkeerneqarnissaa. Tamatumattaaq saniatigut oqartussaasut, nalunaarasuartaateqarnermi ingerlatsivimmik piginnittuunermik aqutsisut aamma oqartussaasut, nalunaarasuartaateqarnermi suliassaqarfimmik inatsisiliuussisut avissaartinneqarnissaat qulakkeerneqassaaq. Ajornartorsiut tamanna nunani allani nalunaarasuartaatitigut attaveqaqatigiinnermik suliassaqarfinni ilisimaneqarpoq.

Tamanna pisinnaassappat nalunaarasuartaateqarneq pillugu inatsit 1993-imeersoq maanna atuuttoq iluarsaanneqartariaqarpoq. Maanna inatsimmi atuuttumi assersuutigalugu nalunaarasuartaatitigut sullissinernik tuniniagaqarnerup ammanerulersinnissaa periarfissaqanngilaq, taamaallaalli akuersissutinik tunniussinissaq periarfissaqarpoq, tamannalu aaqqiissutissatut eqaatsutut isigineqarsinnaanngilaq.

Naalakkersuisuniit nalunaarasuartaateqarnermi pitsaasumik aqutsinissap pingaaruteqarnera eqqumaffigineqartorujussuuvoq, taamaattumillu nalunaarasuartaateqarnermi malittarisassiuussisarnerup ineriartortinneqarnissaa nukittorsarneqarnissaalu siunnerfigineqarpoq. Ullumikkut Namminersornerullutik Oqartussat Danmarkimilu IT-mik aamma nalunaarasuartaateqarnermik aqutsisoqarfik akunnerminni qanittumik suleqatigeereerput. Malittarisassiuussisarnermi misilittagaareersut ilinniarfiginissaat, aammalu siumukarneq ineriartornerlu ingerlateqqinniarlugit nalunaarasuartaateqarnermi killissarititaasut eqqortut qulakkeerneqarnissaat siunertaralugu suleqatigiinneq tamanna nukittorsarneqassaaq.

Nalunaarasuartaatitigut sullissinerit pitsaasut ineriartortinneqarneri piujuartinneqarnerilu nunap isorartunerujussuanut iluaqutigineqarsinnaapput, kalaallit inuussutissarsiutinik ingerlataqarnerisa kalaallillu kulturiata ineriartornerannut kaammattuutaasinnaapput, kiisalu oqaatsit oqaluinnarnikkut allattariarsornikkullu ataatsimut atorneqartut piujuartinnissaannut ilaasinnaapput. Pissutsit tamakku tamarmik Kalaallit Nunaata ataatsimut ataqatigiinnerani iluaqutigineqarsinnaapput.

Naalakkersuisut Kalaallit Nunaanni nalunaarasuartaatitigut atassuteqarnerup ineriartortinneqarneranut takorluugaat tassaavoq Kalaallit Nunaat tamakkerlugu innuttaasut, suliffeqarfiit pisortallu allaffeqarfiisa piffissap qanorluunniit ilinerani atassuteqaatinik elektroniskiusunik pitsaasunik akikitsunillu piffissamut naleqquttunik qulakkeeriffigineqarnissaat.

Naalakkersuisut isumaqarput, inatsisinik atuuttunik iluarsaassinermi allannguutissatut siunnersuutigineqartut annertummata peqqussutissatut siunnersuutip, nalunaarasuartaatitigut atassuteqarneq nalunaarasuartaatitigullu sullissinerit pillugit Inatsisartut peqqussutaannik atorunnaarsitsiviusussatut siunnersuuteqarfiusup matuma saqqummiunneqarnissaa naleqqunnerpaassasoq.

Maanna Kalaallit Nunaanni nalunaarasuartaatitigut attaveqarnermut inatsisitigut tunngaviusoq tassaavoq nalunaarasuartaatitigut attaveqarneq sullissinerillu pillugit Inatsisartut peqqussutaat nr. 10, 28. oktober 1993-imeersoq, inatsisartut peqqussutaatigut nr. 12-ikkut, 6. november 1997-imeersukkut allannguuteqartinneqartoq.

Naalakkersuisut 2004-mi Inatsisartut upernaakkut ataatsimiinneranni "Kalaallit Nunaanni TELE pillugu nalunaarusiaq 2004" saqqummiunneqartoq aallaavigalugu inatsisinik nutarterinissamut suliniummik aallartitsipput.

2. Peqqussutissatut siunnersuutip pingaarnersai:

I. Inatsisit eqaannerusut – Inatsit aalajangersakkanik allanik immersugassaq

Inatsisit ingerlaavartumik teknologiimi ineriartornermi periarfissarititaasunut naleqqussarneqarnissaata qulakkeerneqarnera, peqqussutissatut siunnersuutip inatsisitut aalajangersakkanik allanik immersugassatut ilusiligaaneranik nassataqarpoq. Tamatuma nassataanik Naalakkersuisut Inatsisartut akulerutsinngikkaluarlugit piginnaatitsinertut siunnersuutigineqartup iluani niuernikkut pissutsit teknologiilu nutaaq tunngavigalugit inatsisinik naleqqussaasinnaapput. Aalajangiinerit inuiaqatigiit aningaasaqarnerannut annertuumik sunniuteqartussat tassani pineqarpata, assersuutigalugu piffissamut sivikitsumut iliuusissatut pilersaarutaasut saniatigut ammanerulersitsinerit ilaneqassappata, tak. siuliani allassimasut, tamatuma pinnginnerani Inatsisartut aningaasaqarnermut ataatsimiititaliaanut saqqummiisoqassaaq.

Inatsisinik iluarsaassinermut atatillugu iluarsaassinerup inatsisinut tunngasortaasa, aammalu iluarsaassinerup nalunaarutinut tunngasortaasa oqimaaqatigiisinneqarnerisa annertuumik allannguuteqartinneqarnissaat siunnersuutigineqarpoq. Inatsisini siunertaasut pingaarnerit iluanni teknologiip niuernerup unammilleqatigiinnerullu ineriartornera malillugu ingerlaavartumik iluarsineqartarsinnaassaaq, inatsisinik nutarterinerit arriitsut aqqusaaqqaanngikkaluarlugit. Taamatut periaaseqarneq niuernermi ineriartortuartumi pisariaqartitat malillugit eqaatsumik aaqqiisinnaalernissamik kinguneqassaaq.

Nalunaarasuartaatitigut atassuteqarneq inuiaqatigiinnut kalaallinut pingaarutilittut inissisimavoq. Taamaattumik ammanerulersitsiniarluni suliniutaasinnaasut atuutsinneqalinnginnerminni nalilersoqqissaarneqartussaapput. Tunngaviatigut pilersuinerup isumannaassusiata piujuarnissaa annertunerusumik unammillernissamik kissaateqarnermiit salliusariaqarpoq.

II. Kisermaassinermut aalajangersakkat akerlianillu ammanerulersitsineq

Peqqussutissatut siunnersuut manna namminermini ammanerulersitsinermik pilersitsisinnaanngimmat, kisiannili siunnersuut taamaallaat Naalakkersuisut inuiaqatigiinni sunniutissanik misissuereernerminni Kalaallit Nunaanni nalunaarasuartaatitigut attaveqaqatigiinnermi niuerfiit ilaannik ammanerulersitsinissamik aalajangiisinnaanerannut sinaakkusiisinnaammat, tamanna isiginiarneqassaaq.

Naalakkersuisut nalunaarasuartaatitigut atassuteqaatinut atortunut ingerlatsinermullu, Kalaallit Nunaanni illoqarfiit, nunaqarfiit nunallu allat akornanni atortut elektroniskiusut atorlugit atassuteqarnissamut ajornarunnaarsitsisunut kisermaassineq ingerlatiinnarniarpaat, tassalu peqqussutissatut siunnersuummi matumani radiokædip qaammataasanullu attaveqaatit ammanerulersinneqarnissaat anguneqassanngilaq. Tamatuma saniatigut Naalakkersuisut illoqarfinni nunaqarfinnilu nalunaarasuartaatitigut atassuteqaatinut imminnut atasunut atortunut ingerlatsinermullu kisermaassineq attatiinnarniarpaat. Matumani nutaartaavoq Naalakkersuisut nalunaarasuartaateqarnermi teknologiip ineriartornerata periarfissiiffigisaani ammanerulersitsisinnaanerat, tamatumalu peqatigisaanik piumasarissallugu niuernikkut piumasaqaatit tunngavigalugit unammillertoqassasoq, nalunaarasuartaateqarnermi sullissinerup atuuttup pitsaanerusumik, sukkanerusumik aamma/imaluunniit akikinnerusumik ineriartortinneqarnissaa, taamaalillunilu ataatsimut inuiaqatigiinnut iluaqutaanissaa anguniarlugu.

Peqqussutip kapitaliani siullermi, pisortatigoortumik nalunaarasuartaatitigut atassuteqarnermut Namminersornerullutik Oqartussat kisermaassinerannut tunngasumi siunnersuutigineqarpoq aalajangersakkamik, Naalakkersuisunut sullissinernik, kisermaassinerup ataani inissisimasunik ilaatitsinngitsoornissamut piginnaatitsiviusumik ilanngussisoqassasoq.

Maannamut ammanerulersitsinerup kingunerisassaanik misissuilluaqqaartinnani ammanerulersitsisannginnermik periaaseq atuinnarneqassaaq. Taamaattumik niuerfimmi aalajangersimasumi ammanerulersitsinissaq inuiaqatigiinnut kalaallinut tamakkiisunut iluaqutaassaaq, aammalu innuttaasunut, inuussutissarsiornermut allaffissornermullu aningaasartuutit nakkutigisaanngitsumik qaffannerannik kinguneqassanani.

Peqqussutissatut siunnersuummi piumasarineqarpoq, ammanerulersitsinissamik aalajangertoqassappat soorlu nalunaarasuartaateqarnermi aqutsisunik aamma nalunaarasuartaateqarnermi maalaaruteqartarfimmik pilersitsinissamut, pilersuisussaatitaanermut tunngavissanut aamma pilersuisussaatitaanermi amigartoorutaasinnaasunik matussusiisarnissamut, attaveqaatinik ataatsimut atuinerup isumagineqarneranut kiisalu atuisut illersorneqarnissaannut maleruagassiortoqassasoq.

III. Nalunaarasuartaateqarnermi aqutsisut

Sullissinernik ammanerulersitsinissaq malittarisassiuussisarnermut maannamut atorneqartumut naleqqiullugu annertuunik kinguneqartussaavoq. Siullertut pingaarnertullu niuernermi sullissisut, taakkununnga ilaallutik siornatigut kisermaassisuusimasoq (TELE Greenland A/S), politikkikkut suliaqarfiit kiisalu nakkutilliinermi oqartussaasut akornanni suliassat akisussaaffiillu ersarissumik agguarneqartariaqarput. Tamatuma nassatarisaanik sapinngisamik "talut ussissut" niuernermi sullissisut, politikkikkut suliaqarfiit aamma nalunaarasuartaateqarnermi aqutsisut akornanni pilersinneqartariaqarput.

Nalunaarasuartaateqarnermi aqutsisunik pilersitsinissaq, aamma inatsisinik, Naalakkersuisut sulianut aalajangersimasunut, soorlu nalunaarasuartaateqarnermi aqutsisut inatsisinik tunngaveqartumik nakkutilliisussaatitaanerannut tunngatillugu nalunaarasuartaateqarnermi aqutsisunut naalakkiisinnaannginnerinik ersarissumik imaqartunik suliaqarnissaq siunnersuutigineqarpoq. Naalakkersuisut suliani ataasiakkaani nalunaarasuartaateqarnermi aqutsisunit aalajangiiffigineqartuni immikkut akuersissuteqarnissamut periarfissaqassanngillat. Aqutsisunit aalajangikkat nalunaarasuartaateqarnermi maalaaruteqartarfimmut, suliami inaarutaasumik aalajangiisussaasumut ingerlateqqinneqarsinnaapput. Maalaaruteqartarfiup aalajangigai Naalakkersuisunit allanngortinneqarsinnaanngillat.

Nalunaarasuartaateqarnermi aqutsisut Naalakkersuisunut attuumassuteqannginnissaat anguniarlugu siunnersuutigineqarpoq, ilaatigut nalunaarasuartaateqarnermi aqutsisut Ineqarnermut Attaveqarnermullu Pisortaqarfiup (taassumaluunniit pisortaqarfittut oqartussaffiata) avataanut inissinneqassasoq, ilaatigullu nalunaarasuartaateqarnermi aqutsisut namminerisaminnik pisortaqassasut.

Siunnersuutigineqarpoq nalunaarasuartaateqarnermi aqutsisut unammilleqatigiinnermut ataatsimiititaliap aamma Kalaallit Nunaanni atuisartut siunnersuisooqatigiiffiata ataatsimoortumik allaffeqarfiannut kattunneqassasoq. Tassunga assingusumik ilusiliineq Savalimmiuni ilisimaneqarpoq. Tamatumunnga tunngaviuvoq matumani pineqartut tassaammata qanigisariinnik inissiinissaq, tassami nalunaarasuartaateqarneq unammilleqatigiinnermut atuisunullu tunngasunik imaqarpoq. Tamatumani pingaarutilik tassaavoq, allattoqarfittut suliassat najukkamilu aningaasartuutit agguarneqarsinnaanerat, taamaalillunilu allaffissornermut aningaasartuutit appasitsinneqarsinnaanerat. "Iluaqutaasumik" ataatsimut kattussinissaq siunnerfigineqarpoq, ataatsimut aqutsisoqartunik allaffissornikkut kattussinissaq pineqarani

Siunnersuutigineqarpoq inatsimmut maannamut atuuttumut naleqqiullugu nalunaarasuartaateqarnermi aqutsisut atuisunik sullissinermi pilersuisussaatitaanermilu nakkutilliinissamut pisussaaffilerneqarnissaat qulakkerneqassasoq. Tamatumunnga atatillugu nalunaarasuartaateqarnermi aqutsisut sulianut paasissutissanik pissarsiniartarneranni sapinngisamik annertunerpaanik periarfissaqartinneqassapput.

Nalunaarasuartaateqarnermi aqutsisut maleruagassanik, atortut elektroniskiusut atorlugit attaveqaqatigiinnissamut attaveqaatit sullissinerilluunniit pillugit isumaqatigiissusiornermut atatillugu atuisut pisinnaatitaaffiinik qulakkeeriffiusunik aqutsinermi pisariaqartutut naliliisoqarnera malillugu suliamut aalajangersimasumut paasissutissatut atugassanik teknikkikkut misissuisinnaanissamut periarfissaqartinneqassapput.

Nalunaarasuartaateqarnermi aqutsisut maalaarutit siunissami suliarineqartarnissaannut atugassanik tigusillattaarluni misissuisinnaanissamut, imaluunniit tamatumunnga tunngatillugu avataaniit ikiorserneqarnissamik inniminniisarnissamut periarfissaqartinneqassapput.

Nunarsuarmi nalunaarasuartaateqarnermi aqutsisut nalunaarasuartaateqarnermik suliassaqarfinnit aningaasalersorneqartarnerat ileqquuvoq. Aningaasalersueriaatsip taassuma aamma Kalaallit Nunaanni nalunaarasuartaateqarnermi aqutsisunut atuutsinneqalernissaa siunnersuutigineqarpoq, amerlasuukkaaraluni tuniniagaqarnermi isorartuumut attaveqartarnermut akiliisitsisarnikkut.

Isorartuumut attaveqarnermut akiliutip akuersissummik pigisaqartumut, isorartuumut attaveqartarnernik sullissinernik tuniniagaqartunut allanut suliffissuullu nunap iluani piginneqatigiiffiutigisinnaasaannut tuniniaaqqittartunut akilersinniarneqartarnissaa siunnerfigineqarpoq. Taamaattumik akiliut sullissisumut ataatsimut akilersinniarneqarsinnaavoq, taamaalillunilu toqqaannanngitsumik sullissinernut tamanut isorartuumut attaveqaqatigiinnermut atorneqarnerannut naleqqiullugu tutsinneqarsinnaalluni. Naalakkersuisulli aalajangersinnaapput isorartuumut attaveqarnerup ilagisaanut (soorlu radiokædep/qaammataasap) assigiinngitsunut akiliutinut procentinik assigiinngitsunik atuiniarlutik, kisiannili tassani suli aamma akiliutip sullissinermut isorartuumut attaveqarnermut atorneqartumut sumut atanera apeqqutaassanngilaq.

"2004-mi Kalaallit Nunaanni nalunaarasuartaateqarneq pillugu nassuiaat"-mi Ementor-ip misissueqqissaarnerani tikkuarneqarpoq, sullissinerni pilersuisussaatitaaffiusuni amigartoorutit ukiumut 38 aamma 48 millioner kr.-it missaannik annertussuseqartartut. Pilersuisussaatitaaffiusutut taaneqartut tassaapput telefonit aalaakkaasunik attavilikkat, ISDN aamma dial-up-ikkut Internettimik atuiffiusinnaasut. Suliassaqarfiit allat, soorlu mobiltelefonit ADSL-ilu, ullumikkut pilersuisussaatitaanermit matussusigaanngitsut ammanerulersinneqarnissaat pilersuisussaatitaanermullu ilanngunneqarnissaat naatsorsoraanni, niuerfimmi tamakkiisumik ammanerulersinneqartumi pilerssuisussaatitaanermi amigartoorutaasut ataatsimut annertunerusussaapput. TELE Greenland A/S-imiit naliliineq malillugu taakku ukiumut 100 millioner kr.-it sinnerlugit amerlassuseqassapput. Taamaattumik tamakkiisumik ammanerulersitsisoqassappat aammalu aningaasalersuineq tamakkerluni akitsuutitigut akilerneqassappat akitsuutit annertussusissaat ukiumut 2 millioner kr.-iniit 100 millioner kr.-erpianut allanngortinneqassapput.

Tamatumunnga atatillugu eqqaasitsissutigissallugu pingaaruteqarpoq, akitsuusiinermi siunertaammat taperseeqatigiittarnerup TELE Greenlandimit peerneqarnissaa, taamaalillunilu paasiuminarsaanissaq. Taamaalilluni aallaavittut oqaatigineqassaaq tamatumani ullumikkut akitsuutaasut saniatigut akitsuusiinissaq pineqanngimmat, kisiannili taperseeqatigiittarnermik nuussinissaa pineqarluni.

Peqqussutissap atuutilernerata kingorna piffissangaatsiap niuerfimmik ammanerulersitsinissamullu ilusiliat aningaasatigut kingunerisassanik naatsorsukkanik misissueqqissaarnermut atorneqarnissaa naatsorsuutigineqarpoq. Sullissinerit suut ammanerulersinneqarnissaannut taakkulu qanoq pilertortigisumik pinissaannut Naalakkersuisut toqqaanerat tunngavigalugu suliassaqarfimmut tassunga nalunaarusiortoqassaaq. Aningaasalersuinermi ajornartorsiuteqarnissaq pinngitsoorniarlugu Nalunaarasuartaateqarnermut immikkoortortap Nalunaarasuartaateqarnermi aqutsisoqarfimmut allanngortinneqarnerani aningaasaliissutit malinnaatinneqarnissaat qulakkeerneqartariaqarpoq, taamaalilluni aningaasalersuinermi minitaqarnissaq pinngitsoorneqassammat. Ilusiligaanerup maanna atuuttup, tassalu Nalunaarasuartaateqarnermut immikkoortortaq Ineqarnermut Attaveqarnermullu Pisortaqarfimmut inissinneqarsimalluni, misissueqqissaarnerit pisariaqartinneqartut nalunaarusiornissallu naammassinissaasa tungaanut ingerlaannarnissaa naatsorsuutigineqarpoq. Taakku tunngavigalugit akitsuutip annertussuserigallagassaa. Inatsisartut aningaasaqarnermut inatsisaatigut akuersissutigineqartussaq aalajangersarneqarsinnaassaaq. Aatsaat Inatsisartut aningaasanut inatsisaat akuersissutigineqartoq atuutilerpat nalunaarasuartaateqarnermi aqutsisut pilersinneqarnissaat naatsorsuutigineqassaaq, taamaalillunilu akitsuutissatut akilersinniarneqartut atorlugit aningaasalersorneqarsinnaassalluni. Taamaattumik tamatuma pinissaata tungaanut sulinerup aningaasalersorneqarnissaa nalornissutigineqassanngilaq.

Akitsuutit marlunnik imminnut attuumassuteqanngitsunik immikkoortortaqarnissaa naatsorsuutigineqarpoq, taakkorpiaallu annertussusilerneqarnerini nalunaarasuartaateqarnermi aqutsisunut aningaasartuutit aamma pilersuisussaatitaanermi annaasassat matussuserneqassapput. Tunngaviatigut Nalunaarasuartaateqarnermi aqutsisut pilersinneqarneranni aningaasartuutissatut naatsorsuutigineqartut 2 mio. kr.-it missaanniittut matussuserneqassapput, tak. oqaaseqaatini immikkoortoq 4, Inuussutissarsiornermut aningaasaqarnikkut allaffissornikkullu kingunerisassat. Taamaalilluni niuerfimmi sullissisut amerlinissaasa tungaanut akuersissummik pigisaqartumik, nalunaarasuartaateqarnermi aqutsisunik aningaasalersuisuusumi peqaannarallassaaq.

Radiukkut attaveqaqatigiinnerup ingerlanneqarneranik isumaginninneq nalunaarasuartaateqarnermi aqutsisunut aningaasartuuteqarfiussanngilaq, suliassaqarfik taanna ilaatigut frekvensinik atuinermut akiliuteqartitsisarnikkut aamma radionut akuersissutinut akiliuteqartitsisarnikkut imminut aningaasalersortuummat.

IV. Nalunaarasuartaateqarnermi maalaaruteqartarfik

Peqqussutissatut siunnersuummi Naalakkersuisut nalunaarasuartaateqarnermi maalaaruteqartarfimmik pilersitsisinnaanissaat siunnersuutigineqarpoq. Maalaaruteqartarfimmik taamaattumik pilersitsinermi siunertaavoq suliatigut piginnaaneqarfiit pisariaqartut katersorlugit eqqartuussivimmut assingusumik suliat nalunaarasuartaateqarnermi teknikkikkut pisariusut aalajangiiffigineqartarnissaat.

Suliaqarfimmik eqqartuussivimmut assingusumik nalunaarasuartaateqarnermi maalaaruteqartarfiusumik pilersitsinikkut eqqartuussivinnut nalinginnaasunut ingerlatitseqqissinnaaneq mattunneqassanngilaq, kisiannili akuersissummik pigisaqartoq, sullississutinik tuniniagaqartut pilersuisussaatitaaffiusunillu tuniniagaqartut aaqqiagiinnginnerit pilersut aningaasaqarnermut pingaaruteqarsinnaasut aaqqiiffigineqarnissaannut oqalliffimmik sulianik ilisimasaqarluartumik saaffissaqalissallutik.

V. Pilersuisussaatitaaneq

Pilersuisussaatitaaneq tunngavimmigut tassaavoq nalunaarasuartaatitigut sullissinernik nalinginnaasunik ataatsimoortunut sumiiffinnulluunniit, niuernermi qilersorsimanngitsumi maleruagassiuunneqanngitsumilu nalunaarasuartaatitigut sullissinernik nalinginnaasunik neqeroorfigineqarnissamut ilimanaateqanngitsuniittunut tuniniagaqarnissamik qulakkeerinissaq. Sullissinerit atuisunut unamminartunik akeqartitsilluni aammalu pitsaassuserititassamik pitsaassuseqartitsilluni atugassiissutigineqassapput.

Siunnersuutigineqarpoq Naalakkersuisut sullissinernit ullumikkut innuttaasut amerlanersaannit anguneqarsinnaasunit sullissinernik pilersuisussaatitaaffiusussanik aalajangersaanissamut piginnaatinneqassasut, oqarasuaatikkut oqaluussisarnernik, bredbåndinik mobiltelefonikkullu oqaluussisarnernik.

Naalakkersuisut 2004-mi aalajangerput mobiltelefonit illoqarfinnut nunaqarfinnullu minnerpaamik 70-inik innuttaqartunut tamanut atuutsinneqalissasut. Atuutsitsilernerup 2005-ip naanerani naammassineqarnissaa naatsorsuutigineqarpoq. Mobiltelefoneqarnerup illoqarfinnit nunaqarfinnillu taakkunanngaanniit peerneqannginnissaat qulakkeerniarlugu imaluunniit siunissami aserfallatsaaliorneqanngitsoornissaat pinngitsoorniarlugu Naalakkersuisut mobiltelefoneqarnermi assigiinngisitaartunik annertussusilerlugu pilersuisussaatitaanissamik aalajangiisinnaapput. Nuna tamakkerlugu mobiltelefoninik atuisinnaalernissaq tamatumani siunertaanngilaq, kisiannili minnerpaatut illoqarfinni nunaqarfinnilu sullissinermik atuutsitsiviulereersuni sullissinerup qulakkeerneqarnissaa siunertarineqarluni.

Aammattaaq siunnersuutigineqarpoq Naalakkersuisut pilersuinissamut pisussaaffinnut killissanik sukumiisunik aalajangersaanissamut piginnaatinneqassasut. Najugaqarfiit avinngarusimasut, illoqarfiit nunaqarfiillu killeqarfiisa avatanniittut pilersorneqarnerat inuiaqatigiinnut akisoorsuummat, pilersuisussaatitaanermut aningaasartuutit aalajangersimasunik amerlassusilikkat sinnerneqarsimatillugit atuisup nammineerluni akiliinissaanik piumasaqaateqarfiusumik aalajangersaasoqarsinnaavoq. Tassani ataasiaannartumik aningaasartuutissat, nalunaarasuartaateqarnermi sullissinermik pineqartumik pilersitsinermi akilerneqartussat pineqarput. Tamatuma kingunerisaanik savaatillit, tuttuutillit, outfitterit, piniariartarfiit assigisaallu avinngarusimasuniittut nalunaarasuartaatinut atortulersuutit pilersinneqarnerini taakkununnga aningaasartuutit amerlassusissaattut killiliussaq sinnerlugu amerlassuseqarpata, aningaasartuutit sinneri namminneerlutik akilertassavaat.

VI. Pilersuisussaatitaanermi amigartoorutit

Naalakkersuisut sullissinerni pilersuisussaatitaaffiusuni ammanerulersinneqartuni akinut annerpaaffissanik aalajangiinerat ingerlatsiviup pilersuisussaatitaasup sullissinerup amigartooruteqarfiunissaanik tunngavissalimmik naatsorsuutiginninnermik kinguneqarpat, ingerlatseqatigiiffik ukiumut missingersuusiorfiusussamut tullermut siumoortumik pilersuisussaatitaanermi amigartoorutit taakku utertinneqarnissaannik Naalakkersuisunut qinnuteqarsinnaavoq.

Qinnuteqaat sullissinermut missingersuutinut uppernarsaatinik naammaginartunik tunngavilersorneqassaaq, tassanilu naatsorsuusiortarnermut tunngavissat Naalakkersuisunit aalajangersarneqarsimasut tunngavigineqassapput. Utertitassat inaarutaasumik aalajangiiffigineqarneranni naatsorsuutit inaarutaasut tunngavigineqassapput.

Pilersuisussaatitaanermi naatsorsutit isertitanik, sullissinerpiami akigititaasut annerpaaffissaattut akuerineqartut iluanni, tassalu akikillisaatit, akinut appaatit assigisaallu eqqarsaatiginagit anguneqarsimasunik tunngaveqassapput. Ilaassutitut sullissinernit imminnut qanitariittunit isertitat ilanngunneqassapput, soorlu telefonbogip saqqummersinneqarnerani pilerisaarutinit isertitat. Aningaasartuutit naatsorsuusiornermi periaatsit tunngavigineqassapput, tassanilu pigisat nalillit nalikilliliiffigineqartarput aningaasallu atorneqartut (pigisat nalillit nalikilliliiffigineqarnerminni nalingannut innersuussilluni) niuernermi erniat tunngavigalugit erniaqartinneqartarlutik, aammalu aningaasartuutinut tamakkiisumik agguagaasunut periaaseq malillugu toqqaannartumik toqqaannanngitsumillu ingerlatsinermut aningaasartuutinik ilaqartinneqartarlutik, tassanili pineqanngillat qullersaqarfinni suliassanik ingerlatsinermut, pilerisaarusiornermut, pilerisaarinermut ineriartortitsinermullu aningaasartuutit.

Pilersuisussaatitaanermi sullissinernut ammanerulersinneqartunut tunngatillugu Naalakkersuisut aalajangiisinnaapput:

Isorartuumut attaveqaqatigiinnermut tunngatillugu pilersuisussaatitaaffiusunut akiliut nalunaarasuartaateqarnermi aqutsisunut aningaasalersuinermi akiliuteqartitsisarneq assigalugu akilersinneqartassaaq, tak. imm. III.

Ukiuni ataasiakkaani pilersuisussaatitaanermut akiliutit akilersinneqartut pilersuisussaatitaanermi amigartoorutaasunit amerlaneruppata, Naalakkersuisut sinneqartoorutit ukiumi aningaasaliiffiusumi tullermi atorneqartussanngorlugit illuartitsinissamut piginnaatinneqassapput, tassanilu aningaasat sinneruttut siunissami sullissinermut/akiliummut akiliisitsinissamut pisariaqartitsinerujumaartussamut iluarsiissutigineqassapput. Aningaasat akiligassanngortinneqartut ( ukiup siuliani aningaasanit sinnerussimasinnaasut ilanngullugit) pilersuisussaatitaanermi amigartoorutinit ikinneruppata, aningaasat sinneri pilersuisussaatitaanermik tuniniagaqartumut pissarsiassatut isigineqassapput, aammalu ukiuni tulliuttuni sullissinermut/akiliummut akiliisitsinissamut pisariaqartinneqalersussanut ilanngullugit naatsorsorneqassallutik.

Sullissinernut pilersuisussaatitaaffiusunut suli Namminersornerullutik Oqartussat kisermaassisussaatitaanerisa ataaniittunut, taamaalillunilu akuersissut tunngavigalugu sullississutaasunut tunngatillugu siunnerfigineqarpoq, akit qaffasinnerpaaffissaattut aalajangersarneqartut tunngavigalugit sullissinerit tamakkiisumik isigalugit siunissami amigartooruteqarfiusarunnaarnissaat, tak. sullissinerit akornanni taperseeqatigiittarnerup peerneqarnissaannut periaatsit. Taamaattumittaaq suliassaqarfimmi akuersissuteqarfiusumi pilersuisussaatitaaneq amigartooruteqarfiusinnaajunnaassaaq.

VII. Attaveqaatinik ataatsimut atuineq

Nalunaarasuartaatitigut attaveqaqatigiinnermi sullissinermut iluaqutissaq pingaarnerpaaq tassaavoq, sullississummik atuisut tamarmik akunnerminni attaveqaqatigiissinnaalernissaannik pilersitsinissaq. Tamanna piviusunngortinneqassappat atuisut tamarmik attaveqaatinut attavilerneqassapput, aammalu attaveqaatit assigiinngitsut sullissinernik assigiinnik isumagisaqartut atortulersuutit sullissinerillu eqqarsaatigalugit ataatsimut kattunneqassallutik. Tamanna attaveqaatinik ataatsimut atuinermik imaluunniit tamanut atassugiinermik (interconnetion) taagorneqarpoq.

Tamanna nalinginnaasumik nunat assigiinngitsut attaveqaataasa akornanni kattussinikkut pisarpoq, kisiannili sullississummik tuniniagaqartut unammilleqatigiit niuerfimmi ataatsimi assigiimmik pisariaqartitsisarput. Taamaattorli tuniniagaqartut unammilleqatigiit akornanni attaveqaatinik ataatsimut atuinerup imaaliallaannaq pilersinneqarsinnaanera naatsorsuutigineqarsinnaanngilaq, pingaartumik tuniniagaqartoq ataaseq unammillertiminut naleqqiulluni niuernikkut nukittunerungaatsiartumik inissisimatillugu. Taamaattumik sullissinernik ammanerulersitsinermi attaveqaatinik ataatsimut atuisinnaaneq inatsisitigut qulakkeerneqartariaqarpoq.

Taamaattumik nalunaarasuartaateqarnermi aqutsisut attaveqaatinik ataatsimut atuinerup niuerpalaartumik teknikkikkullu naleqqussagaasumik atorneqalernissaanut qulakkeerinissamik piginnaatinneqassapput. Tamanna sullississutinik tuniniagaqartut allat sullississutinik ammanerulersinneqartunik neqeroorutigisassatut siunnerfigisaannut tunngatillugu attaveqaatinik ataatsimut atuinissamut piumasaqaatinik naammaginartunik sunilluunniit akuersissummik pigisaqartumut naammassinnissinnaanissamut pisinnaatitaaffilerneqarnerisigut pissaaq.

Tamakkiisumik ilaannaasumilluunniit sullissinernik ammanerulersitsinermut atatillugu tuniniagaqartut nalinginnaasumik akuersissummik pigisaqartup attaveqaatai atorlugit sullississutinik atuinissamik pisariaqartitsisartussaapput. Taamaattumik akuersissummik pisigaqartup tuniniagaqartunut allanut sullississutinik neqerooruteqarsinnaanissaannut naalakkerneqarnissaa pisariaqartinneqartussaavoq.

VIII. Atuisunik illersuineq

Suliassaqarfimmi tassani nalunaarasuartaatitigut atassuteqarnermut atortunik nalunaarasuartaatitigullu sullissinernik atuisunut tuniniagaqartunut piumasaqaatit minnerpaaffissaannik maleruagassiortoqarnissaa siunnersuutigineqarpoq. Inatsimmi atuuttumi Naalakkersuisut sullissinerni akuersissuteqarfiusuni atuisunut piumasaqaatit akillu akuerisarpaat, atuisullu taamaalillutik paasissutissinneqarnissamut kiffartuunneqarnissamullu minnerpaaffissanik qulakkeeriffigineqarsimallutik.

Naalakkersuisut Inatsisartunit piginnaatinneqarnermik kingorna Namminersornerullutik Oqartussat nalunaarasuartaateqarnerup ilaanik ammanerulersitsissappata, atuisut ataasiakkaat illersorniarlugit ataatsimut maleruagassanik, tuniniagaqartut tamarmik malitassaannik minnerpaaffiliinissamik piumasaqarnissaq pisariaqartinneqalissaaq.

Siunnersuummi annertuunerusumik iluarsaassinissaq nalunaarutinut nuunneqarpoq, iluarsaanneqartut atuisunut tuniniakkanik nutaanik ineriartortitsinermut atatillugu nassaarsiullaqqissutsimut nutaaliornissamullu naapertuutsinniarlugit.

IX. Nalunaarasuartaatitigut atassuteqarneq inuiaqatigiinnut pingaarutilik

11. september 2001-imi USA-mi ajortumeeriniat saassussinerisa kingorna Danmarkimi Kalaallillu Nunaanni upalungaarsimaneq aallutarineqalerpoq, aammalu 20. december 2001-imi Naalakkersuisut ataatsimiinneranni Kalaallit Nunaanni upalungaarsimanermi suliassat takussutissiorniarlugit Kalaallit Nunaanni Namminersornerullutik Oqartussani isumalluutit politikkikkut tulleriiaarneqarput.

Upalungaarsimanissamut kalerrisaarinissamullu pilersaarutit atorsinnaassappata atassuteqaatit atorsinnaasut illersorsinnaasullu, aammalu pilersuinermi isumannaassuseq pitsaasoq pisariaqartinneqarput. Tamanna pissutigalugu nalunaarasuartaatitigut atassuteqarneq Kalaallit Nunaannut pingaarutilerujussuartut inissisimavoq.

Taamaattumik aalajangersakkamik, nalunaarasuartaatitigut atassuteqarnermut atortulersuutinik nalunaarasuartaatitigullu sullissinernik tuniniagaqartut pisariaqartinneqartunik pilersaarusiorsinnaanissaat, aammalu nalunaarasuartaatitigut atassuteqarnerup inuiaqatigiinnut pingaarutillip tamatuma qulakkeernissaanut iliuuseqarnissamut pisariaqartinneqartunik aalajangiinissaat eqqarsaatigalugu Naalakkersuisut sukumiinerusunik maleruagassiorsinnaanissaannut piginnaatitaaffiliisumik ilanngussisoqarnissaa siunnersuutigineqarpoq.

3. Pisortanut aningaasaqarnikkut allaffissornikkullu sunniutissat:
Siunnersuutip kommuninut allaffissornikkut imaluunniit aningaasaqarnikkut kinguneqarnissaa naatsorsuutigineqanngilaq.

Ineqarnermut Attaveqarnermullu Naalakkersuisoqarfiup ataani nalunaarasuartaateqarnermut immikkoortortami maanna sulisorineqartut marluk, kiisalu radioqarnermik ingerlatsivimmi sulisorineqartut marluk nalunaarasuartaateqarnermi aqutsisunut nuutsinneqassapput. Sulisut marluk radioqarnermik ingerlatsivimmeersut nalunaarasuartaateqarnermi aqutsivimmut aningaasartuuteqarfiussanngillat, suliassaqarfik taanna ilaatigut frekvensinut akiliuteqartitsisarnikkut aamma radionut akuersissutinut akiliuteqartitsisarnikkut imminut aningaasalersortuummat.

Ullumikkut nalunaarasuartaateqarnermik suliassaqarfik akuersissummik pigisaqartup qaammammoortumik 90.000 kr.-it tikillugit Namminersornerullutik Oqartussat nalunaarasuartaatitigut attaveqarnermut, radiukkut attaveqarnermut allakkeriveqarnermullu tunngatillugu pisortaqarfittut suliassanut aningaasartuutaannut uppernarsarneqarsimasunut akiliuteqartarneratigut aningaasalersorneqarpoq. Kalaallit Nunaanni nalunaarasuartaateqarnermik suliaqarfiup taassumaluunniit ilaata ammanerulersinneqarsinnaaneranik aallussinerup annertusineranut atatillugu, pisortaqarfittut suliassat nalunaarasuartaateqarnermik suliaqarfimmit aningaasalersorneqarnissaat naapertuutinngilaq. Ullumikkut TELE Greenland A/S kisimi niuernermi tassani kisimiilluni sullissisuusutut nalunaarasuartaatitigut attaveqarnerup isumagineqarneranut aningaasartuutinut akiliisarpoq.

Siunnersuutigineqarpoq, nalunaarasuartaateqarnermi aqutsisut sulianik ataasiakkaanik suliaqartarnerannut aalajangiisarnerannullu atatillugu oqartussaasutut suliaat, aamma nalunaarasuartaateqarnermi aqutsisut peqqussutip matuma taannalu tunngavigalugu allaffissornikkut maleruaqqusat suliarineqartut malinneqarnissaat qulakkeerniarlugu nakkutilliisussaatitaanerat nalunaarasuartaateqarnermik suliassaqarfimmit aningaasalersorneqassasoq, pisortaqarfittullu suliassat nunap karsianit aningaasalersorneqassallutik.

Pisortaqarfittut suliassanut aningaasalersuinerup Namminersornerullutik Oqartussani ukiumut atorfiit akuerineqartut ataatsimik ilaneqarnissaannut aningaasartuuteqarnermik kinguneqarnissaa naatsorsuutigineqarpoq, taannalu 400.000 kr.-inik naleqartussatut missiliorneqarpoq. Ineqarnermut Attaveqarnermullu Pisortaqarfiup naatsorsuutigaa maanna missingersuutit iluanni pisortaqarfittut suliassat nammineerluni aningaasalersorsinnaassallugit.

4. Inuussutissarsiornermut aningaasaqarnikkut allaffissornikkullu sunniutissat:
Nalunaarasuartaatitigut sullissinernik ammanerulersitsineq maanna kisimiilluni akuersissummik pigisaqartup (TELE Greenland A/S-ip) kaaviiaartitaasa sinneqartoorutaasalu ikileriarnerinik nassataqassaaq, taamaalillunilu ingerlatseqatigiiffiup iluanaarutiminit akiliutigisartagaasa millisineqarnissaat periarfissinneqassaaq. Ammanerulersitsinerup ingerlatseqatigiiffimmut kisermaassisuusimasumut sunniutissai eqqoriaruminaapput. Tassani ingerlatseqatigiiffiup sulisinnaassusia nalunaarasuartaateqarnermillu ammanerulersitsinermi niuernermut naleqqussarsinnaanissaa annertuumik apeqqutaassaaq. Aamma ammanerulersitsinerup sukkassusia kiisalu sullissinerit suut atorneqarnersut apeqqutaassapput.

Nalunaarasuartaatitigut attaveqatigiinnerup nuna ataatsimut pitussavaa, tamatumunngalu peqatigitillugu suliniuteqarfissat pingaarnerit nunami sumiinnermut imaluunniit inuussutissarsiutitigut killilerneqarsinnaasut iluanni ineriartortitsinissatut kissaatigineqartoq ikorfartorsinnaallugu. Innuttaasut tamarmik telefonimut Internettimullu tunngaviusunik atuisinnaanissaasa qulakkeerneqarnissaa, tamatumalu peqatigisaanik nalunaarasuartaateqarnermi sullississutini namminersortunut inuussutissarsiutinik ingerlataqartunut, pisortanut innuttaasunullu ataasiakkaanut aalajangersagaqarnerata eqqumaffigineqarnissaa pingaaruteqarpoq.

Taamatut isigalugu Kalaallit Nunaanni ineriartornermi qitiusunut, inuussutissarsiutit inuiaqatigiinnilu amerlasuut katersuuffigisaannut, taamaalillunilu nalunaarasuartaatitigut sullississutinik unammillernissamut ineriartortitsinissamullu niuernikkut tunngavissaqartunut agguarneqarsinnaavoq. Ineriartortitsinermik qitiusuni inuussutissarsiutinik ingerlataqartut sullissinermi neqeroorutinik, suliffeqarfiit ataasiakkaat pisariaqartitaannut naleqqussagaanerusunik pissarsisinnaanissartik naatsorsuutigisinnaassavaat. Tamatuma akerlianik isorliunerusuni suliassaqarfiup ilaanik niueruteqarnermi, tamarmik immikkut niuerpalaartunik atugassaqartitsiviusumik nalunaarasuartaateqarnermi sullississutinik atortorissaartunik pigisaqaannarnissamut annertussutsimikkut inuuttunik peqarsinnaavoq.

Siunnersuutigineqarpoq Naalakkersuisut nalunaarasuartaateqarnermik suliaqartunut isorartuumut attaveqaqatigiittarnermi atuinermut immikkut ittumik akeqartitsinissamik naalakkiisinnaanerannut aalajangersakkamik inatsisitigut tunngaviusussamik ilanngussisoqassasoq. Aalajangersakkami tassani siunertarineqarpoq nalunaarasuartaateqarnermik suliaqartut nalunaarasuartaateqarnermi aqutsisunik, nalunaarasuartaateqarnermi maalaaruteqartarfimmik aammalu pilersuisussaatitaanermi amigartoorutaasinnaasunik aningaasalersuinissaat. Ammanerulersitsiniarluni suliniutit aallartinneqarnissaasa tungaanut akuersissummik pigisaqartoq kisimiilluni niuerfimmi tuniniagaqartussaavoq, taamaattumillu kisimiilluni nalunaarasuartaateqarnermi aqutsisunut aamma nalunaarasuartaateqarnermi maalaaruteqartarfimmut aningaasalersuisussaalluni.

Akitsuutissaq ungasianiit attaveqaqatigiinnermut tutsinneqassaaq, taassumalu nalunaarasuartaateqarnermi sullissinerit arlallit akiinut sunniuteqarnissaa naatsorsuutigineqartariaqarpoq, annertussusissaanullu akitsuutip annertussusissaa apeqqutaassaaq.

Aallarnisaanerup nalaani nalunaarasuartaateqarnermi aqutsisut aningaasartuutissaasa 2 mio. kr.-iunissaat naatsorsuutigineqarpoq, taakkunanngalu 1 mio. kr.-it akissarsianut tunngavissanullu pingaarnernut (aningaasartuutit aalajangersimasut) atorneqassapput, kiisalu 1 mio. kr.-it misissueqqissaarnermut paasiniaanermullu atorneqassallutik.

Nalunaarasuartaateqarnermi maalaaruteqartarfiup maanna pilersinneqarnissaa siunertarineqanngilaq, kisiannili pilersitsinissaq ammanerulersitsinerup pinnginnerani aallarnisartariaqarpoq. Nalunaarasuartaatitigut maalaaruteqarfik pilersinneqartinnagu nalunaarasuartaateqarnermi aqutsisut aalajangiineri pillugit nalunaarasuartaateqarnermi maalaaruteqartarfimmut ingerlatitsisoqarsinnaanngilaq. Nalunaarasuartaateqarnermi maalaaruteqartarfiup pilersinneqannginnerani nalunaarasuartaateqarnermi aqutsisut aalajangigaat pillugit maalaaruteqarnissaq kissaatigineqarpat, tamatuma eqqartuussivimmut suliakkiissutigineqarnissaa innersuussutigineqarpoq.

Nalunaarasuartaateqarnermi maalaaruteqartarfiup sulineranut 150.000 kr.-it ukiumut missingersuutigineqassapput, taakkunannga 50.000 kr.-it maalaaruteqartarfimmi ilaasortat akissarsiassaattut atorneqassappu,t aammalu 100.000 kr.-it angalanermut aningaasartuutinut atorneqassallutik.

Angalanermut najugaqarnermullu aningaasartuutit missingersuutini annertungaatsiarput. Inuiaqatigiit annertussusaat tunngavigalugu maani najugaqartunik nalunaarasuartaateqarnermi teknikkimik ilisimasalimmik toqqaaniarnissaq ajornakusoorsinnaavoq, tamatumani pineqartup suliassaqarfinnut soqutigisanut attuumassuteqannginnissaa siunertarineqarmat. Kiisalu aamma Kalaallit Nunaata iluani angalanissamut aningaasanik immikkoortitsisoqartariaqassaaq.

5. Innuttaasunut aningaasaqarnikkut sunniutissat:

Namminersornerullutik Oqartussat nalunaarasuartaatitigut attaveqaqatigiinnermik kisermaassisussaatitaanerat akuersissummillu pigisaqarnerat maannamut sullissinerit ataasiakkaat akornanni taperseeqatigiissinnaanermik periarfissiisarsimavoq, taamaalillunilu soorlu illoqarfinni annerusuni telefonilinnit sinneqartoorutit nunaqarfinni telefonilinnut amigartoorutinut matussutigineqarsinnaasimallutik. Ammanerulersitsinerup kingunerisaanik sullissinerni ammanerulersinneqartuni ataasiakkaani taperseeqatigiissinnaaneq ajornarsissaaq.

Unammilleqatigiinnerup pingaartumik illoqarfinni anginerusuni pilersinneqarnissaa, aammalu sullississutinik ammanerulersinneqartunik tuniniagaqartut nutaat sullissinerup pingaartumik sumiiffinni sinneqartooruteqarfiusinnaasuni tuniniaanissaat naatsorsuutigineqartariaqarpoq. Tamatuma pitsaaqutigissavaa illoqarfinni anginerusuni sullissinernik anginerusunik assigiinngiiaarnerusunillu neqerooruteqartalernissap naatsorsuutigineqarsinnaanissaa. Akerlianik pitsaanngequtaa tassaassaaq killinganiittut, tassalu isorliunerusuniittut illoqarfinni sullissinerit assinginik neqeroorfigineqarsinnaasussaannginnerat. Kiisalu atuisut inuinnaat akit piumasaqaatillu pisariulernerinik aammalu paasiuminaannerulernerinik misigisaqassapput.

Taamaattumik pilersuisussaatitaaneq immikkoortortalersugaq isorliunerusunik sullissinernik sunik akillu annerpaaffissaannik sunik neqeroorfigineqarsinnaanissaannut nassuiaataavoq. Taamaalilluni inuiaqatigiit aningaasaqarnerannut iluaqutissat, nalunaarasuartaateqarnermi suliassaqarfiup niuernikkut iluanaarnerpaaffiini ineriartortitsinikkut qulakkeerneqarsinnaanissaat aallunneqassaaq.

Najugaqarfiit avinngarusimasut, illoqarfiit nunaqarfiillu killeqarfiisa avataanniittut pilersorneqarnerat inuiaqatigiinnut akisoorsuummat, Naalakkersuisut nalunaarusiornermikkut pilersuisussaatitaaneq aalajangersaaffigissavaat, tamatumanilu piumasarineqassaaq atuisup nammineerluni aningaasat aalajangersimasunik amerlassusilikkat sinnerneqarsimatillugit aningaasartuutaanerusussanik nammineerluni akiliisarnissaa. Tamatuma kingunerisaanik savaatillit, tuttuutillit, outfitterit, piniariartarfiit assigisaallu avinngarusimasuniittut nalunaarasuartaatinut atortulersuutit pilersinneqarnerini taakkununnga aningaasartuutit amerlassusissaattut killiliussaq sinnerlugu amerlassuseqarpata aningaasartuutit sinneri namminneerlutik akilertassavaat.

Akitsuutip innuttaasunut sunniutissai:

Akitsuut amerlasuukkaaraluni tuniniagaqarnermut ilanngunneqarmat tamanna atuisut toqqaannartumik maluginavianngilaat, kisiannili tunisassianut arlalinnut akiusunut ilaasussaavoq, tassani ungasissumut attaveqaammik atuineq tunngavigineqassalluni.

Akitsuut 2 mio. kr.-it missaannik iluanaaruteqarfiusussaq ungasissumut attaveqarnermut tamarmiusumut agguarneqartussaasoq atuutilerpat, immikkoortunut ataasiakkaanut akitsuut ima annikitsigissaaq, amerlasuukkaaraluni tuniniagaqarneq atuisunut tunisassianut attuumassuteqartunut akiusumut sunniuteqartussaanatik.

Akitsuutinut akigititaasut annertunerulernerini tuniniagaqartut akitsuutip ilaanik tamakkiisumilluunniit sullitanut tutsitsinngitsoornissaat ilimanaateqanngilaq. Taamaattumillu sullissinerit ungasianiit attaveqaqatigiinnermik imaqartut akitsuutip atulernerani akitigut qaffaavigineqassapput. Akitsuutip annertussusissaa ammanerulersitsinermi pilersuisussaatitaanermi amigartoorutinut attuumassuteqarluinnarmat, iluanaarutissat pilersuisussaatitaanermi amigartoorutit qaffakkiartornerat malittariaqarpaat. Taamaattumik akitsuusiinermi iluanaarutissat atuinerup annertusiartunnginnerata nalaani annertusiartornissaat ilimanaateqarmat, tamanna akitsuutinut akit qaffannerinik kinguneqartussaassaaq.

6. Innuttaasunut allaffissornikkut sunniutissat:
Siunnersuutip innuttaasunut allaffissornikkut sunniuteqarnissaa naatsorsuutigineqanngilaq.

7. Avatangiisinut pinngortitamullu sunniutissat:
Siunnersuutip avatangiisinut pinngortitamullu sunniuteqarnissaa naatsorsuutigineqanngilaq.

8. Pissutsit Naalagaaffeqatigiinnermut namminersulernissamullu attuumassutillit:
Siunnersuutip Naalagaaffeqatigiinermut namminersulernissamullu sunniuteqarnissaa naatsorsuutigineqanngilaq.

9. Tusarniaaneq:
Siunnersuut ukununnga tusarniaassutigineqareerpoq: ArctiComm ApS, Comby A/S, Inuussutissarsiornermut, Nunalerinermut Suliffeqarnermullu Pisortaqarfik, Aalisarnermut Piniarnermullu Pisortaqarfik, Avatangiisinut Pinngortitamullu Pisortaqarfik, Namminersulernissamut Pisortaqarfik, Peqqinnissamut Pisortaqarfik, Inuussutissarsiornermi Siunnersuisooqatigiit, Ilaqutariinnermut Pisortaqarfik, Sulisitsisut Peqatigiiffiat, Kalaallit Nunaanni atuisunut siunneriusooqatigiit, Grønlandsbanken A/S, Namminersornerullutik Oqartussat qarasaasialeriffiat, ILIK, INI A/S, Inu:IT A/S, IT-Partner Greenland A/S, IT-mut Siunnersuisooqatigiit, KANUKOKA, Kultureqarnermut, Ilinniartitaanermut, Ilisimatusarnermut Ilageeqarnermullu Pisortaqarfik, Kimik IT A/S, KIT A/S, KNR, Unammilleqatigiinnermut Ataatsimiititaliaq, Kontor og Data Sisimiut ApS, Naalakkersuisut Allattoqarfiat, MDC Data Greenland ApS, Nuka A/S, Nukit, Nukissiorfiit, Nuna IT ApS, Sulisoqarnermut Pisortaqarfik, Aatsitassanut Pisortaqarfik, Akileraarnermut Pisortaqarfik, STTK (Sinerissami Takusassiiviit Tusagassiiviillu Kattuffiat), Sparbank Vest Grønland A/S, TELE Greenland A/S, Nunanut Allanut pissutsinut Pisortaqarfik aamma Aningaasaqarnermut Pisortaqarfik.

Tusarniaaffigineqartut uku siunnersuummut oqaaseqaateqarlutik akissuteqarput:

Peqqinnissamut Pisortaqarfik, Akileraarnermut Pisortaqarfik, Ilaqutariinnermut Pisortaqarfik, Sulisoqarnermut Pisortaqarfik.

ITEK-imiit, Dansk Industri-p ataani IT-mut, nalunaarasuartaateqarnermut, elektronikkimut attaveqaqatigiinnermullu kattuffiusumit tusarniaanermi akissummik takkuttoqarpoq.

Tusarniaanermi akissutit takkuttut, teknikkimut tunngasunik kiisalu oqaatsinut tunngasunik kukkunernut amigaatinullu oqaaseqaatinik imaqartut annertunerusumik oqaaseqarfigineqaratik peqqussutissatut siunnersuummut ilanngunneqarput.

Tusarniaanermi akissutit takkuttut, siunnersuutip imaanut tunngasut allat annersaat kinguliani issuarneqarlutik oqaaseqaateqarfigineqarput. Immikkoortumi tulliuttumi takuneqarsinnaasutut tusarniaanermi akissutit peqqussutissatut siunnersuummi iluarsiinissamut tunngavissiisimapput.

Ineqarnermut Attaveqarnermullu Pisortaqarfiup naleqqunnerpaatissimavaa aallaqqaammut tusarniaanermi oqaaseqaatit ataatsimut isigalugit oqaaseqarfigissallugit, tamatumalu kingorna tusarniaanermi akissutit allat peqqussutissatut siunnersuut naapertorlugu tulleriillugit oqaaseqarfigissallugit.

Ataatsimut oqaaseqaatit:

Aningaasaqarnermut Pisortaqarfik allappoq:

§ 30-mi (maanna § 28-inngortumi) allassimavoq, nalunaarasuartaateqarnermi aqutsisut, nalunaarasuartaateqarnermi maalaaruteqartarfik aamma sullissinerni pilersuisussaatitaaffiusuni amigartoorutaasinnaasut nalunaarasuartaateqarnermik suliassaqarfinnit ungasianiit attaveqaqatigiinnermut akitsuusiinikkut aningaasalersorneqassasut. Kisiannili inatsisissamut oqaaseqaatini nalinginnaasuni (imm. VI, Pilersuisussaatitaanermi amigartoorutit) allassimavoq, pilersuisussaatitaanermi aningaasartuutit nunap karsianit, akigititaasut annerpaaffiinik qaffaanikkut imaluunniit pilersuisussaatitaanermut akiliutit kaaviaartitat malillugit annertussusilerneqartartut aqqutigalugit aningaasalersorneqassanersut Naalakkersuisut aalajangersinnaagaat. Aningaasaqarnermut Pisortaqarfiup isumaa malillugu § 30-p (maanna § 28-inngortup) oqaaseqaatillu nalinginnaasut akornanni assigiinngitsoqarpoq. Tamatuma saniatigut Aningaasaqarnermut Pisortaqarfimmiit erseqqissaatigineqassaaq, amigartoorutit nunap karsianit matussuserneqarnissaat naatsorsuutigineqarpat, tamatumunnga aningaasalersuinissaq peqqussummut ilanngullugu allanneqassasoq.

Tassunga tunngatillugu oqaatigineqassaaq, pilersuisussaatitaanermi amigartoorutit akitsuut aqqutigalugu, imaluunniit tassunga taarsiullugu akigititaasunut annerpaaffissap qaffanneratigut matussuserneqartarnissaat naatsorsuutigineqarmat. Sullissinermi pineqartumi akit nikerarsinnaanerat taamatut pilersuisussaatitaanermik piusuusaartitsissanngippata, akinut annerpaaffissat qaffanneqarsinnaapput. Nunap karsiata aningaasalersuisinnaaneranut periarfissaq taamaallaat pisuni immikkut illuinnartuni atorneqarnissaa eqqarsaatigineqarpoq. Aningaasaqarnermut Pisortaqarfiup taamatut aaqqiisinnaanermut oqaaseqaatai tunngavigalugit Ineqarnermut Attaveqarnermullu Pisortaqarfiup periarfissaq taanna oqaaseqaatinit nalinginnaasunit peerpaa.

Aammattaaq Aningaasaqarnermut Pisortaqarfik allappoq:

Siunnersuummi allassimavoq ungasissumut attaveqaateqarnermut akitsuutip annertussusilerneqarnera Inatsisartut aningaasanut inatsisaatigut aalajangerneqartussaasoq. Aningaasaqarnermut Pisortaqarfimmit qinnutigissavarput Ineqarnermut Attaveqarnermullu Pisortaqarfiup peqqussutissatut siunnersuummi akitsuutip annertussusissaanut isummat tunuliaqutaasut nassuiassagai. Taamatuttaaq Pisortaqarfimmiit qinnutigissavarput akitsuutip annertussusissaata taaneqartup, aammattaaq atuisunut kingunerisassai nassuiarneqassasut.

Tassunga tunngatillugu oqaatigineqassaaq, pilersuisussaatitaanermi amigartooruteqarnissamut sullissinerit suut Naalakkersuisut ammanerulersinniarneraat apeqqutaasussaammat. Kalaallit Nunaanni pilersuisussaatitaanermi amigartoorutissat ataatsimut annertussusissaat nalornissutigineqangaatsiarput. Amigartoorutissanut eqqortunut ammanerulersitsinerup annertussusia, kiisalu periaaseq suna malillugu amigartoorutissat naatsorsorneqartarnissaannik Naalakkersuisut toqqaanissaat apeqqutaassapput.

Akitsuutip annertussusissaa pillugu:

Issuagassap minnerpaaffissaa:

Akitsuutit kisiisa atorlugit nalunaarasuartaateqarnermi aqutsisut aningaalersorneqartussaapput, taamaattumillu akitsuusiinermi iluanaarutissat ukiumut 2 millioner kr.-iusartussaassapput.

Internetteqarnerup ammanerulersinneqarnera:

Akitsuutit nalunaarasuartaateqarnermi aqutsisut kiisalu internettimik atuisinnaanermik pilersuisussaatitaanermi amigartoorutit matussusertartussaavaat. Tassani sullissinerit suut internettimik atuisinnaanermik pilersuisussaatitaaffittut taaneqassanersut akiusussamut apeqqutaasussaapput. Periaaseq pilersuisussaatitaanermi illoqarfinnut nunaqarfinnullu ADSL-imik atuiffiusoq toqqarneqarpat, internettimik atuisinnaanermi dial-up-imik atuinissamut piumasaqaatit minnerpaaffilerneqarneranniit amigartoorutissat annertunerungaatsiartussaapput. Internettimut attaveqaatinik tuniseqqittarnissaq, atukkiisarnissaq/attartortitsisarnissaq toqqarneqarpat matussusiinissap pisariaqartinneqalernissaa ilimananngilaq. Taamaattorli IP-telefoniip siuariaateqarneratigut ISDN aamma PSTN atorlugu sullissinerni internettikkut oqaluussisinnaanermut annikinngitsunik taarsiissutaasinnaassapput. Tamatumani akuersissut ilanngaavigeqqinneqassaaq, tamatumalu kingunerisaatut sullississutinut sinneruttunut akit qaffanneqarnissaat pisariaqalersinnaavoq.

Tamakkiisumik ammanerulersitsineq:

Taamatut aaqqiissuteqarnissaq nalunaarasuartaateqarnermik sullissivimmut siumut isigineqareersinnaanngitsunik kinguneqartussaavoq, taamaattumillu siunissami qaninnermi piviusunngorsinnaasutut isigineqarani.

Taamaattumik ammanerulersitsinissamik pilersaarummi toqqarneqartumi aningaasaqarnikkut pissutsit misissoqqissaarneqarnissaat kingunerisassaasalu naatsorsorneqarnissaat pisariaqarpoq. Tunisassiami toqqarneqartumi ammanerulersitsinissaq soorunami aatsaat pissaaq, ammanerulersitsineq inuiaqatigiit aningaasaqarnerannut iluanaaruteqarfiusinnaasutut naatsorsuutigineqarpat.

Aningaasaqarnermut Pisortaqarfik nangilluni allappoq:

§ 21 (maanna § 19-inngortoq), imm. 5-imi allassimavoq, Naalakkersuisut allattoqarfittut ikiorsiisussanik nalunaarasuartaateqarnermi maalaaruteqartarfimmut atugassiissasut. Naatsorsuutigineqarpa suliassat taakku siuliani ukioq ilivitsoq naallugu sulisorisassaq ataaseq atorlugu isumagineqarsinnaassasut, imaluunniit tamanna Namminersornerullutik Oqartussat aningaasartuuteqaqqinnerannik nassataqassava? Tamanna pissappat Ineqarnermut Attaveqarnermullu Pisortaqarfik qinnuigineqarpoq, tassunga aningaasalersuinissaq pillugu nassuiaateqaqqullugu.

Tassunga tunngatillugu oqaatigineqassaaq, nalunaarasuartaateqarnermi aqutsisut pilersinneqarnerisa kingorna pisortaqarfittut suliassanik Ineqarnermut Attaveqarnermullu Pisortaqarfimmiiginnartariaqartunik arlalinnik suli peqartussaammat. Suliassat soorlu allakkeriveqarnermut malittarisassiussinernik, nalunaarasuartaateqarnermi aqutsisut tunngaviusumik isumagisassarinngisaanik ilaqarput. Nammagassatut tamakkiisutut ukiumi ilivitsumi sulisorisassap annerpaamik ataasiunissaa naatsorsuutigineqarpoq.

Nalunaarasuartaateqarnermi maalaaruteqartarfimmut allattoqarfittut ikiuuttussatut ukiumi ilivitsumi sulisorisassaq ataaseq siunnersuummi immikkoortinneqartoq taamaalilluni killissarititaasut iluanniippoq.

Aningaasaqarnermut Pisortaqarfik nangilluni allappoq:

Oqaaseqaatini nalinginnaasuni (immikkoortumi inuussutissarsiornermut aningaasaqarnikkut allaffissornikkullu kingunerisassanut tunngasumi) allassimavoq, nalunaarasuartaateqarnermi sullississutinik ammanerulersitsineq TELE Greenlandip iluanaarutinit akiliutaannik annikitsunik nassataqartussaasoq. Aningaasaqarnermut Pisortaqarfimmiit qinnutigineqassaaq, taamatut ammanerulersitsinerup Namminersornerullutik Oqartussanut aningaasatigut kingunerisassai ilanngunneqassasut.

Tassunga tunngatillugu oqaatigineqassaaq, tamatumani TELE Greenland A/S-ip niuernerup ilusaanut nutaamut naleqqussarnissamut aammalu taanna malillugu sulinissamut piginnaaneqarnera apeqqutaasorujussuusussaammat. Misilittakkat malillugit ingerlatseqatigiiffiup kisermaassisuusimasup suliassaqarfinnit ammanerulersinneqartuni tamaginnit niuernermi suliassat annertuut ammanerulersitsinerup kingunerujussua tikillugu tigummiinnartarpai. Tamatuma TELE Greenland A/S-imut atuuttussaannginneranik isumaqassalluni tunngavissaqanngilaq. TELE Greenland A/S attaveqaqatigiinnermi atortunik suli piginnittuusussaammat, unammilleqatigiinnerup annertusinerata kingunerisaanik nalunaarasuartaatitigut sullissinernik atuinerup annertusinera qanorluunniit ittoq TELE Greenland A/S-ip kaaviiaatitaasa annertusinerinik kinguneqartussaavoq. Taamaattorli TELE Greenland A/S ammanerulersitsinermik annertuumik eqqorneqassaguni piffissaq qanittoq eqqarsaatigalugu iluanaarutigisartakkani, maanna ukiumut 30 millioner kr.-iusut pigiinnarsinnaassagai ilimagineqarsinnaanngilaq. Ammanerulersitsinerup annertusiartortinneqarneratigut tamanna piginnittunit kissaatigineqarpat, TELE Greenland A/S unammillerneqarnerup kingunerisaanik pitsanngorsaanerit tunngavigalugit iluanaarutinit akiliutit annertuut ingerlatiinarnissaanut periarfissaqarluassaaq. Paarlattuanik ammanerulersitsinerup kingunerisaanik unammillerneqarnerup annertusinera kisermaassinermut atasumik sunniutikittarneq annikillisinneqassaaq. Tamanna sullitanut, taamaalillunilu inuiaqatigiinnut tamarmiusunut akit apparnerisigut aamma/imaluunniit tunisassiat sullissinerillu amerlinerisigut iluaqutaassaaq.

Tusarniaaffigineqartut arlallit oqaatigaat, Kalaallit Nunaanni nalunaarasuartaateqarnermik niueruteqarneq ammanerulersinneqassappat tamanna isumaliutaalluartumik suliarineqartariaqartoq, aammalu tamatuma pinnginnerani inuiaqatigiinnut kalaallinut sunniutissanik paasisaqarfiusinnaasunik misissueqqissaartoqartariaqartoq. Pilersuinerup isumannaassusia annertuumik sianigisariaqarpoq, tamaginnillu oqaatigineqarpoq ammanerulersitsinissaq aatsaat inuiaqatigiinnut tamarmiusunut iluaqutaasinnaappat piviusunngortinneqartariaqartoq.

Ineqarnermut Attaveqarnermullu Pisortaqarfimmiit isumaqatigineqarpoq, peqqussutissatut siunnersuummi matumani aalajangersakkat malillugit ammanerulersitsinissaq suliniutigineqassappat misissueqqissaartoqartariaqartoq, taamaaliornikkut Kalaallit Nunaanni innuttaasut ilaasa nalunaarasuartaatitigut attaveqaqatigiinnermik atuinerminni naatsorsuutiginngisamik ajornerusunik atugaqalernissaat pinngitsoorniarlugu. Oqaaseqaatini nalinginnaasuni immikkoortoq 2-mi taaneqartutut unammillernerup anguneqarnissaanik kissaateqarnermut sanilliullugu pilersuinermi isumannaassuseq salliutinneqartariaqarpoq.

Ammanerulersitsineq ammanerulersitsiniarnerinnaq peqqutigalugu anguniarneqassanngilaq, kisiannili aatsaat iluaqutissanik misissueqqissaarnerit tamatuma maanna atugaasunut naleqqiullugu inuiaqatigiinnut kalaallinut iluanaarutissartaqarneranik takutitsippata aatsaat taamaaliortoqassaaq. Tamatumani pineqartut tassaasinnaapput aningaasaqarnikkut iluanaarutissat, kiisalu sullitat tunisassianik qinigassaqarnerulernerisigut iluanaarutissat. Aammattaaq tassani naliliiffigineqartariaqarpoq ammanerulersitsinermi iluanaarutissat niuernermik qilersorsimanngitsumik nakkutilliinermi inatsisiliuussinermilu allaffissornermut aningaasartuutissanit annertunerunersut.

Siulersuisoqarnermut allattoqarfik, ITEK aamma TELE Greenland A/S ingerlatseqatigiiffiup TELE Greenland A/S-ip ingerlatseqatigiiffinnut nammineq ingerlasunut arlalinnut aggorneqarnissaa pillugu mianersoqqussuteqarput. Tamanna annertuumik aningaasartuuteqarfiussaaq, angisuunik ingerlatsinermi iluanaarutissat pioreersut annaaneqarsinnaapput, aammalu ingerlatseqatigiiffiup attaveqaatinik suliaqartuusinnaasup niuernermi tunngavissaqannginnera ingerlatseqatigiiffiup taamaattup niuernikkut pisariaqartitanik tunniussisinnaannginneranik isumaqartussaassaaq. Taamatuttaaq Kalaallit Nunaata nunap immikkoortuinut arlalinnut aggulunneqarluni akuersissutinik tuniniagaqartunut assigiinngitsunut agguaassisoqarsinnaalernissaa annilaanganartoqartinneqarpoq. Taamatut agguineq ilaatigut angisuunik ingerlataqarnermi iluaqutissanik pioreersunik piiaaviusussaavoq.

Ineqarnermut Attaveqarnermullu Pisortaqarfik isumaqataavoq, ingerlatseqatigiiffik aggorneqasappat tamatuma aallartinnginnerani tamanna isumaliutigilluaqqaartariaqarmat. Agguineq suliassaavoq annertooq, taamaattumillu aningaasat atugassat annikippata, soorlu naatsorsuutitinik agguaanikkut, tamanna piviusunngortinneqartariaqarani. Peqqussutissatut siunnersuummi suliniutit arlallit, naatsorsuutinik pitsaasumik agguinissap anguneqarsinnaanissaannik qulakkeerisussarpiaat tunngavissiuunneqarput. Taamatuttaaq taamatut aalajangiinnginnermi nunap immikkoortuinut agguinissap kingunerisassai misissoqqissaarneqartariaqarput. Tassanissaarlu malitassatut pingaarneq, tassalu suliniutissap toqqakkap aallartinneqartinnani inuiaqatigiinnut tamarmiusunut iluaqutaasariaqarnera atuutsinneqassaaq.

TELE Greenland A/S allappoq, qaammataasatigut attaveqaqatigiinnermut aningaasartuutit nunarsuarmi sumiiffinni allani pisinnaasanut aningaasartuutitut inngitsut, taamaattumillu Kalaallit Nunaanni nunanut allanut sanilliullugu attaveqaqatigiinnermut aningaasartuutit appariartornissaat naatsorsuutigineqarsinnaanngitsoq. Tassanissaaq atuineq malillugu akeqartitsinerup peerneqarnissaata annilaanngatigineqarnera oqaatigineqarpoq.

Tassunga tunngatillugu oqaatigineqassaaq, ammanerulersitsisoqassappat pisinnaasanut aningaasartuutit apparnissaat piumasaqaatigineqanngimmat. Kiisalu aamma atuineq malillugu akeqartitsinerup peerneqarnissaa siunnerfigineqanngilaq, kisiannili pisinnaasamik aalaakkaasumik, soorlu radiokædemi pisisinnaanissaq siunnerfigineqarluni. Pisinnaasamut taamaattumut akigititaasoq aningaasartuutit malillugit aalajangerneqassaaq, taamaattumillu akisungaatsiarnissaa ilimagineqarsinnaalluni. Taamaattumik atukkat malillugit akiliisitsisarnissap pisariaqartinneqarnera ingerlaannassaaq.

Peqqussutissatut siunnersuummi paragraffinut ataasiakkaanut oqaaseqaatit:

Siunnersuummi § 1-imut

TELE Greenland A/S-ip ilaatigut erseqqissaatigaa:

Sullissinerit naatsorsuiffigineqartut naligiinngillat. Bredbåndimut attavilikkamik internettikkut sullissineq sullissinermut nammattuuvoq, IP-telefoniimik (oqaaseqaatini oqarasuaatilinnik sullissinertut taaneqartoq) aammalu sullississutit maanna nalunaarasuartaatinut attaviit atorlugit sullissinertut maanna tuniniagaasut amerlanersaannik ingerlatitseqqissinnaasussaq. Atortut ledningeqanngitsut atorlugit internettimut attaviliinermi mobiltelefonit atorlugit attaveqaqatigiinnermi sullississutit ingerlateqqinneqarsinnaassapput.Taamaattumik sullissinerit ilassutitullu sullissinerit, § 6 (maanna § 5-inngortoq), imm. 1-imut oqaaseqaatini avinneqarnerat tamakkiisuunngilaq. Tamatuma kingunerisaanik internettikkkut sullissinerup nunap immikkoortuata ataatsip iluani ammanerulersitsineq sumiiffimmi tassani nalunaarasuartaatitigut sullissinernik tamakkiisunik ammanerulersitsinermik nassataqassaaq. Kisiannili mobiltelefonikkut attaveqaqatigiinnernut sullissinermi atortunut ledningeqanngitsunut attaveqaatit ataatsikkut ammanerulersinneqarnissaat apeqqutaassaaq.

Internettimi sullissinerit attaveqaatit iluaniinngillat, silataaniillutilli, tassalu terminalini atortuni. Assersuutigalugu tassaasinnaavoq PC-mi "WEB browseri", IP-Telefoni imaluunniit WEB Serveri. Taamaattumik internettikkut attaveqarnermi sullissisup aallaqqaammut sullitaminut attaveqaatinut nammattumik atugassiissaaq, taakkulu sullissisumit sullississutinik pissarsisinnaassapput, kisiannili aamma nunap iluani nunaniluunniit allani sullississutinik tuniniagaqartunit allanit pissarsisinnaassallutik.

Imm. 1, pkt. 5 pillugu): Pilersuisut atuisullu akornanni attaveqaatit naapiffii (nettermineringspunkt) atuisup aamma nalunaarasuartaatitigut attaveqaqatigiinnermut atortut akornanni tunngavittut taaneqarmata, aalajangersakkami nalunaarasuartaateqarnermut atortut, assersuutigalugu sullississutinik ammanerulersinneqarsimasunik ataqatigiisitsisut Namminersornerullutik Oqartussat kisermaassiviisut isigineqarsinnaanngillat, taamaattumillu inatsisitigut maleruagassiuunneqartussaanatik – tamatumani atortut Kalaallit Nunaata iluani imaluunniit Kalaallit Nunaata nunallu allat akornanni atorneqartussatut sananeqarsimagaluarpataluunniit. TELE-p naliliinera malillugu inatsisit annertuumik putoqqunneqarsinnaapput, siumut ilisimareerneqarsinnaanngitsunik kinguneqarsinnaasumik.

Pisortaqarfik isumaqataavoq, nalunaarasuartaateqarnermi sullissinerit maanna atorneqartut, inatsisikkut atuuttukkut ingerlateqqinneqartut akornanni immikkoortitsineq nassuiaanissamut tunngavissamik atorsinnaasumik tikkuussinngimmata, suliaqarfiit assigiinngitsut ataatsikkoortumik ineriartornerisa nassatarisaanik pisinnaasat, siornatigut nalunaarasuartaateqarnermi sullissinerni ataasiakkaani ilisarnaataasimasut maanna internettikkut taamaalillunilu internetti ikiortigalugu ingerlanneqarsinnaalermata.

Malitassatut pingaarneq tassaavoq, inatsimmi maanna atuuttumi aamma siunnersuummi matumani Namminersornerullutik Oqartussat nalunaarasuartaatitigut attaveqarnermik tuniniagaqarneq ataatsimut isigalugu kisermaassisuunerat, suliassat immikkut ittut inatsimmi taaneqartut kisiisa pinnagit. Ineriartornerup nassatarisaanik nalunaarasuartaatitigut sullissinerit assigiinngitsut immikkoortiterneri isumaarussimavoq, taamaattumillu § 1 Namminersornerullutik Oqartussat kisermaassiffiinik tamakkiisunik aammalu suliassanik immikkut ittunik ilaatinneqanngitsunik paasissutissiiviinnanngorlugu allanngortinneqarpoq.

Siunnersuummi § 2-mut

TELE Greenland A/S-ip ilaatigut erseqqissaatigaa:

Naalakkersuisut illoqarfiup nunaqarfiulluunniit ataatsip iluani atortut ledningeqanngitsut atorlugit attaveqaqatigiinnermik ammanerulersitsinissaq aalajangissappassuk, allaffissornerinnakkut illoqarfinni nunaqarfinnilu kabelitigut attaveqaatinik tulleriiaaraluni ammanerulersitsisinnaanermut ingerlaannartumik ammaassisoqarnissaa isornarluinnartutut oqaatigineqarsinnaavoq. Inatsisip oqaasertaani "pisuni immikkut ittuni" aamma inatsimmut oqaaseqaatini "pisut immikkut ittut pineqartillugit" nalunaarasuartaateqarnermi aqutsisut suliassaqarfimmut aalajangiisinnaanerannut, ilami allaat ammanerulersitinissamik qinnuteqaatinut akerliliisinnaanerannut tunngavissatut qajannarpallaatut isigineqartariaqarput. Minnerpaatut pissutsit suut nalunaarasuartaateqarnermi aqutsisut allaffissornerinnakkut illoqarfinni nunaqarfinnilu kabelitigut attaveqaatinik ammanerulersitsinissamik aalajangiisinnaanerannut tunngavigineqassanersut nassuiarneqartariaqarpoq.

Tassunga tunngatillugu oqaatigineqassaaq, oqaaseqaatit taaneqartut erseqqissaasiorneqarmata.

Siunnersuummi § 6-imut(§ 5-inngortumut)

TELE Greenland A/S-ip erseqqissaatigaa:

Allamik allassimasoqanngippat, aammalu inatsisissatut siunnersuummi TELE Attaveqaatit aktiaatileqatigiiffimmut allanngortinneqarnissaa pillugu Inatsisartut peqqussutaanni § 2, imm. 1-ip atorunnaarsinneqarnissaa allanngortinneqarnissaaluunniit oqaatigineqanngippat, tamanna akuersissutip pineqartut TELE Greenland A/S-imut tunniunneqartussaaneranik paasineqassaaq. Allaanngilaq – 2005-imi siullermeerluni siunnersuusiornerup kingorna – inatsisit immersugassaq aammattaaq nunap akuersissuteqarfinnut arlalinnut aggorneqarsinnaaneranik ilaneqarnissaa pillugu aalajangiinerup kingunerisassai siunnersuummi matumani iluarsineqarsimanngitsut.

Aalajangersakkakkut matumuuna nunap immikkoortuini assigiinngitsuni sullississutinik assigiinnik tuniniagaqartut amerlanerulersinnaanerat ammaanneqarpoq. Tamatuma kingunerisaanik angisuunik ingerlatsinerit atorneerutissapput, aammalu sullissineq assigiimmik ingerlanneqarnersoq, tassalu soorlu Nanortalimmi innuttaasut Upernavimmi innuttaasut pineqarnerisa assinganik pineqarnersut nalileruminaallisinnaalluni.

Naalakkersuisut ilaatigut niuernerpalaartumik imarsiortunut sullissinermik tuniniagaqarnerup ammanerulersinneqarnissaanik piginnaatinneqarput, tassunga ilaalluni nunap immikkoortuinut killiliinissaq. TELE Greenlandip aningaasaliissutigisimasai annertuut eqqarsaatigalugit, kiisalu suliat taakku NIS-imik (ajunaalerneq, nukingiussineq isumannaassuserlu) sullissinernut ilaatillugit isumagineqarmata tamanna naleqqutinngitsutut isumaqarfigineqarsinnaavoq. Sullissinerit taakku ammanerulersinneqartariaqanngillat, tamatuma ilaatigut nassatarisaanik TDC-mut isumaqatigiissummut tunngaviusoq tamarmi annaaneqartussaammat. Sullissinerit pilersuisussaatitaaffittut ingerlanneqartariaqarput, taamaalillunilu TELE akuersissummik pigisaqartutut amigartoorutiminut matussusiivigineqartariaqarluni.

Imm. 2 pillugu: Tassani immikkut ittumik pisinnaatitaaffiit qanoq isumaqarnersut erseqqinngilaq.

Siunnersuummi tassani Internettimut VAS (Value Added Services) kisimi sammineqarpoq – VAS-ip ilaa annertooq aamma mobiltelefoninut attaveqaatiniissaaq. Tassunga maleruagassat aamma maanga atuuppat? TELE Greenland-ip sullississutit taakku avammut attavilissavai?

Naalakkersuisut teknologii il.il. atorlugu aaqqiissutissanik toqqaasassappata, tamanna siunertarisamut naleqqutinngilaq. Taamaalilluni ingerlatseqatigiiffiup oqarsinnaatitaaffiisa akisussaaffiisalu killingi pillugit nalornisoornerit pisariaqanngitsut pilersinneqassapput. Naalakkersuisut sullissinerit immaqalu taakku pisinnaasaasa (isumannaassuseq, pitsaassuseq, psinnaassuseq) suut neqeroorutigineqartarnissaannik piumasaqaateqartarnissaq killiffigisariaqarpaat.

Allanneqarpoq akuersissummik pigisaqartup ingerlatsinermi suliassanik Namminersornerullutik Oqartussanut sullissisarnera naapertuutinngitsoq. Tamanna unammillernermik oqimaaqatigiikkunnaarsitsinermik pasillerneqarsinnaanermik nassataqassaaq.

Tamatumunnga tunngatillugu Pisortaqarfimmiit oqaatigineqassaaq, nalunaarasuartaatitigut attaveqaqatigiinneq nalunaarasuartaateqarnermilu sullissinerit pillugit Inatsisartut peqqussutaani atuuttumi kiisalu nalunaarusiani tamanna tunngavissinneqanngimmat, imaluunniit TELE Attaveqaatit aktiaatileqatigiiffittut allanngortinneqarnera pillugu Inatsisartut peqqussutaani akuersissutinik amerlanerusunik tunniussinissaq ajornartinneqarmat.

Inatsimmut atuuttumut oqaaseqaatit naapertorlugit Namminersornerullutik Oqartussat akuersissutinik amerlanerusunik tunniussisinnaanerat periarfissinneqarpoq, taamaalillunilu nalunaarasuartaatitigut sullissinermi arlalinnik akuersissuteqarfiusuni pisinnaatitaaffinnik immikkut ittutut taaneqartunik atuutsitsilersinnaaneq periarfissinneqarluni. Pisinnaatitaaffik immikkut ittoq tassaasinnaavoq sullississutip pineqartup Kalaallit Nunaat tamakkerlugu tuniniarneqarnissaanut akuersissummik ataasiinnarmik tunniussisoqarnissaa, kisiannili aamma pisinnaatitaaffik immikkut ittoq tassaasinnaavoq sullississutip pineqartup nunap immikkoortuani killilikkami tuniniarneqarnissaanut akuersissut.

Pisortaqarfiup isumaqatigaa niuerfimmi Kalaallit Nunaattut ittumi, nunap innuttaasullu aggorneri peqqutaallutik niuerfimmut tassunga ilisarnaataasumik killeqartitsiviusumi nunap immikkoortuinut killilikkamik akuersissuteqarnermi pisinnaatitaaffinnik immikkut ittunik atuutsitsilernissaq ajornakusoorsinnaammat. Taamaattumillu taamatut aalajangernissaq piviusunngortinneqassappat, tamatuma pinnginnerani kingunerisassat paasiniarnissaat pingaaruteqarluinnarpoq.

Naalakkersuisut imarsiortunut sullissinernut akuersissuteqarnissamut piginnaatinneqarput. Piginnaatitsisinnaaneq taanna inatsimmi atuuttumi pigineqareerpoq.

Namminersornerullutik Oqartussat kisermaassiffiinut VAS, aammattaaq mobiltelefoninut attaveqaatinut atuuttoq ilaatinneqanngilaq. Avammut attaviliinissamut isumaqatigiissutit pingaarnertut niuernerpalaartumik piumasaqaateqarfiusumik isumaqatigiissutigineqartussaapput. Taamaattorli akuersissummik pigisaqartut avammut attaviliinerminni piumasaqaatinik aalajangersimasunik malinninnissamut pisussaaffilerneqarsinnaassapput. Tamanna akuersissummi pineqartumi allassimasassaaq.

Pisortaqarfiup isumaqatigaa Naalakkersuisut teknologiimut atortunik aalajangersimasunik toqqaasinnaanerat naapertuutinngimmat. Oqaasertaliornera allanngortinneqarpoq, taamaalillunilu Naalakkersuisut atorsinnaassutsimut piumasaqatinik aalajangersaasalissapput, tassunga ilaallutik sullississummi pineqartumi isumannaassuseq pitsaassuserlu, kiisalu pisinnaasaq.

Suliassanik immikkut ittunik immikkut iluanaarutiginagu imaluunniit toqqaannartumik amigartooruteqarfigalugu suliaqartarnissamut pisussaaffiliineq maleruagassanik atuuttunik nangitsineruvoq. Ammanerulersitsinerup imaluunniit akuersissutinik amerlanerusunik agguaanerup kingunerisaanik akuersissummik pigisaqartup niuerfiinut akornusiinerit Naalakkersuisut suliassanut taamaattunut piumasaqaatinik qanoq ittunik aalajangersaanissaannut isumaqartorujussuummata tamanna ilumoorpoq.

Namminersornerullutik Oqartussat sullillugit ingerlatsinermi suliassanik isumagisaqarnissamut pisussaaffiliineq Naalakkersuisut nalunaarasuartaateqarnermi aqutsisunik, ilaatigut suliassanik taamaattunik isumaginnittuusussanik pilersitsinissamik aalajangiinissaasa tungaanut maanna suleriaasiusup nanginnissaanut tunngavissatuinnaq isigineqassaaq.

Siunnersuummi § 7-imut (maanna § 6-inngortumut)

TELE Greenland A/S-ip erseqqissaatigaa:

Aalajangersakkami uani qanoq isumaqartoqarnersoq erseqqissarneqassaaq – Allat TELE Greenlandip illoqarfinni nunaqarfinnilu kabelitigut attaveqaataannik – sulinermi "kanngussak akoqanngitsoq"-mi taagoneqartunik – atuisinnaanerannik oqarnermi qanoq eqqarsartoqarnersoq eqqoqqissaartumik erseqqissarneqassaaq.

Ataatsimut illusimatitsinissamut pisussaaffik illunut, sarfamik atuinermut il.il. aningaasartuutinik annertuunik nassataqartussaassaaq. Tassani killilersuisoqassaaq (assersuutigalugu inissaqartitsinerinnarmi) aamma TELE-p ataatsimut illusimatitsinermi aningaasartuutiginerusassaasa akilerneqarnissaat qulakkeerneqassaaq.

Pisortaqarfiup tamatumunnga atatillugu erseqqissaatigissavaa, inatsisip oqaasertaani allannguisoqarmat, Naalakkersuisunut attaveqaatinik ataatsimut atuinermut maleruagassanik sukumiinerusunik aalajangersaanissamut piginnaatitsiviusumik. Ataatsimut illusimatitsinissamut pisussaaffeqarneq tunngavimmigut akuersissummik pigisaqartup aningaasartuuteqarnerulerneranik nassataqassanngilaq. Taamaalilluni ataatsimut illusimatitsinissamut akiliisarnissap isumalluutit atorneqartut akilerneqartarnerinut ilaatinneqarnissaa naatsorsuutigineqarpoq. Kiisalu tassani siunertaanngilaq, soorlu inissat eqqarsaatigalugit ataatsimut illusimatitsinissaq pisinnaatinnagu akuersissummik pigisaqartup centraliutiminik alliliinissamut peqquneqartarnissaa.

Aammattaaq TELE Greenland A/S-imit malugineqarpoq, § 7, (maanna § 6-inngortoq), imm. 1-imi a)-mut oqaaseqaatini Kalaallit Nunaanni aveqatigiinnissamut aallaavimmik IX-imik atuutsitsilernissaq siunnersuutigineqartoq. Kalaallit Nunaata nunataata pissusaa eqqarsaatigalugu Kalaallit Nunaata iluani internettikkut attaveqarnerit tamarmik aveqatigiinnissamut aallaaviusussamut attavilerneqarnissaat naapertuussinnaanngilaq – illoqarfiit tamarmik immikkut peqartariaqassapput. Tassani apeqqummik pinngortoqarpoq, tassalu attaveqaatit IX-inik taakkuninnga ataatsimut atassusiisussat qanoq ilillutik aningaasalersorneqassappat. Attaveqaammik taamaattumik ikkussisoqanngippat, tamatuma kingunerissavaa akuersissummik pigisaqartup, illoqarfinni nunaqarfinnilu internettikkut sullississutinik iluanaarnannginnerusunik tigumminniinnartussatut naatsorsuutigisariaqartup Nuummi IX-imiit nunap iluani aallaavinnut pineqartunut tamanut attaveqarnermut aningaasartuutit nammattariaqalissavai.

Attaveqaatinik ataatsimut atuinermut akigititassat aningaasartuutinut naapertuunnissaat pillugu oqarnermi sunarpiaq isumagineqarnersoq erseqqinngilaq, illuatungaatigullu atuinerup annertussusiata annertususaannut apeqqutaannginnissaat siunnerfigineqarluni.

Erseqqissarneqassaaq tuniniagaqartut aningaasatigut ajornartorsiuteqalersut kikkulluunniit, piffissami sivisussusiligaanngitsumi aammalu amerlassutsimikkut aalajangigaanngitsunik akuersissummik pigisaqartumit akiitsorsinnaanissartik naatsorsuutigisinnaassammassuk. Tunngaviatigut tamanna ima isumaqassaaq, akuersissummik pigisaqartup akiliisarnermik unitsitsinerni/akiliisinnaajunnaarnerni tamatigut akileeqqussummik naammassineqanngitsumik tigummiaqarluni akiitsoqarfittut kiserngoruttarnissaa, tassanilu akiliisussaq ataasiinaavoq, tassalu sullississutinik akuersissuteqarfiusunik atuisoq. Akuersissummik pigisaqartoq tuniniaasumut ajornartorsiortumut pilersuisutut allatulli periarfissinneqartariaqarpoq, tassalu akiligassat isumaqatigiissutaasut piffissami isumaqatigiissutaasumi akilerneqanngippata pilersuinermik unitsitsisinnaasariaqarpoq, akiliisarnermillu ersarissumik sumiginnaasoqartillugu akuersissummik pigisaqartoq atugassarititaasunik naammaginartunik qulakkeerivigineqartariaqarpoq, aammalu inatsisinut allanut (isumaqatigiissuteqartarneq pillugu inatsimmut) naapertuuttunngortitsisoqartariaqarpoq. Taamatuttaaq akiliinissaq qularineqanngippat inatsisit atuuttut naapertorlugit akiliussigallarsinnaanissaq periarfissinneqartariaqarpoq.

Pisortaqarfimmiit tamatumunnga tunngatillugu erseqqissaatigineqassaaq, IX-imik pilersitsinissaq aalajangerneqassagaluarpat naatsorsuutigeriinngisamik kingunerisassaasinnaasut isummerfigineqassammata, tak. inatsisinut aalajangersakkanik allanik immersugassanut tunuliaqutassatut suleriaatsit. Atuineq malillugu akeqartitsinermut tunngatillugu oqaaseqaatini nalinginnaasuni siuliani allassimasuni pisortaqarfiup oqaaseqaatai innersuunneqarput.

Akuersissummik pigisaqartup pilersuinermik unitsitsisinnaaneranut tunngasut siunnersuummi allannguiffigineqarput, taamaalillunilu Naalakkersuisut akuersissummik pigisaqartup attaveqaatinik ataatsimut atuinermik unitsitsisinnaaneranut imaluunniit killilersuisinnaaneranut maleruagassanik aalajangersaasinnaalerput. Naalakkersuisut allamik aalajangiinissaasa tungaanut, akuersissummik pigisaqartoq pilersuisutut allatulli isumaqatigiissutinik naammassinnittoqanngitsoortillugu pilersuinermik unitsitsisinnaapput. Pisariaqartitsisoqarnera paasineqarpat Naalakkersuisut nalunaarasuartaateqarnermi aqutsisut attaveqaatinik ataatsimut atuinermi killilersuinissamut unitsitsinissamulluunniit akuersisarnissaannut maleruagassanik atuutsitsilersinnaapput.

Siunnersuummi § 8-mut (maanna § 7-inngortumut)

TELE Greenland A/S-ip erseqqissaatigaa:

Inatsimmi immersugassami inoqutigiinnut apuunnissamut aalajangersimasumik piffissaliinissaq pingaartumik isumalittut isigineqarsinnaanngilaq. Angallannermi pissutsinut ajornakusoortunut atatillugu, soorlu nunaqarfinnut angalanermut atatillugu piffissaliussaq naammassissallugu ajornarsinnaavoq.

Oqaasiliaq taaneqartoq allanngortinneqarpoq. Akuersissummik pigisaqartup sumiiffimmi pineqartumi piginnittoq/najugaqartoq eqqarsaatigisassavaa.

Siunnersuummi § 11-mut (maanna § 10-nngortumut)

TELE Greenland A/S-ip erseqqissaatigaa:

Suliassat ingerlatseqatigiiffiup akuersissummik pigisaqartup allanut toqqaannartumik unammillerluni ingerlatsineranut tunngasut eqqarsaatigalugit, suliassaqarfinni taakkunani paasissutissiisussaatitaaneq tuniniagaqartup unammillertuusup peqquneqarneranit annertunerussanngillat.

Tassunga tunngatillugu oqaatigineqassaaq, akuersissut pisinnaatitaaffinnik immikkut ittunik pisussaaffinnillu nassataqartarmat, taamaattumillu Naalakkersuisut paasissutissanik, pisinnaatitaaffinnut pisussaaffinnullu taakkununnga attuumassuteqartunik pisariaqartassapput. Akuersissut naapertorlugu suliat suliassaqarfimmi ammanerulersinneqartumi suliarineqarpata, paasissutissat taakku suliarinerini akuersissummik pigisaqartup unammillernermi sulinissamut periarfissai eqqarsaatigineqassapput.

Siunnersuummi § 12-imut (maanna § 11-nngortumut)

TELE Greenland A/S-ip erseqqissaatigaa:

Namminersortunngorsarneqarsimasumi "time-to-market" unammilleqatigiissinnaassusermik naliliiniarnermi aalajangiisorujussuussaaq. Ingerlatseqatigiiffiuteqartut allat tamarmik assigiimmik qilersorsimaneqaratik ingerlasinnaappata, ingerlatseqatigiiffiuteqartunut qinnuteqaatit suliarineqarnerisa akuersissutinik qinnuteqaatit qaammaterpassuit politikkikkut allaffissornikkullu aqqussatigoorlutik ingerlasarput. Tele atorlugu atortut nutaat allanik nutaanernik taarserneqannginneranni piffissaq atuuffigisinnaasaat killeqartorujussuusarpoq, tamatumanilu isertitsissutaasinnaaneri pisariaqartinneqartut killeqartorujussuusinnaasarlutik, unammillertillu niuernikkut atortutigut siuarsimanerujussuullutik niuerfinnillu annertuumik tigummiaqalernissaannik periarfissinneqartarlutik, ingerlatseqatigiiffiup atortunik nutaanik tuniniaanissamik akuersissummik qinnuteqaatigisaata suliarineqarnerani.

Pisortaqarfik isumaqataavoq, akuersissummik pigisaqartup qinnuteqaataasa suliarinerini, kiisalu nalunaarasuartaateqarnermi aqutsisut § 12 (maanna § 11-nngortoq), imm. 6 naapertorlugu suliassanik isumagisaqarneranut aalajangersaanermi akuersissummik pigisaqartup niuernermi ammanerulersinneqartumi sulinissamut periarfissai annertunerpaamik eqqarsaatigineqassammata.

Siunnersuummi § 15-imut (maanna § 13-inngortumut)

TELE Greenland A/S-ip erseqqissaatigaa:

Pineqaatissiinissamut periarfissiisoqanngilaq, tuniniagaqartut pineqartut qinnuteqaatinik akuersisinnaatitaanngimmata. Tamatumunnga atatillugu erseqqissaatigineqassaaq ilaatigut Kapitali 9-mi pineqaatissiinissamut aalajangersagaqanngimmat, ilaatigut maleruaqqusanik assigisaannilluunniit, pineqaatissiisinnaanermut aalajangersakkanik ilanngussisoqarsinnaaneranik tunngavissiisoqarani.

Tassunga tunngatillugu oqaatigineqassaaq, kapitali 10-mi pineqaatissiisinnaanermut aalajangersakkat allanngortinneqarmata, taamaalillunilu nalunaarasuartaateqarnermi aqutsisut peqqussutaannik naammassinninnginnermi akiliisitsinermik pineqaatissiisoqarsinnaalerluni.

Siunnersuummi § 17-imut (maanna § 15-inngortumut)

TELE Greenland A/S-ip erseqqissaatigaa:

Matumani oqaatsit, soorlu sullississutini ataasiakkaani "oqimaaqatigiisitsilluni naatsorsukkat", "aningaasaatinik nuussineq", tassunga ilanngullugu "niuerfiit ataasiakkaat akornanni aningaasaatinut akisussaaffiusunut aallarniutinik akiliineq niuernermi aningaasaqarnermut tunngavissat malillugit pissapput" il.il. ilisaritinneqarput. Taamatut piumasaqaateqarnermi naatsorsuutinik annertulluinnartunik saqqummiussissarnissaq siunnerfigineqarpoq, tassanilu tunngaviatigut sullississutit ataasiakkaat tamarmik immikkut naatsorsuutinik, tunngavimmikkut ingerlatseqatigiiffiup ilivitsup naatsorsuutit saqqummiuttagaasa annertoqqataannik saqqummiussisalissapput. Tamatuma saniatigut ingerlatseqatigiiffiup iluani sullississutinut aningaasartuutinik naatsorsuinerup oqallisigineqarnerani oqaatsit isumaqanngitsut atorneqarput, soorlu "aningaasaatit akisussaaffiusut". Nalunaarasuartaateqarnermi aqutsisut maleruagassiornissaminnut takussutissanik nassuiarluakkanik pisariaqartitsinerat paasinarpoq, kisiannili oqaatsit atorneqartut tunngavigalugit sakkortuumik erseqqissaatigineqassaaq, akuersissummik pigisaqartoq piumasaqaatit taakku naammassiniarlugit allaffissornikkut annertuunik aningaasartuutitigullu oqimaatsunik suliakkerneqartussaasoq.

Tassunga tunngatillugu oqaatigineqassaaq, paasissutissat taaneqartut nalunaarasuartaateqarnermi aqutsisut suliassaminnik naammaginartumik isumaginnissappata pisariaqartussaammata. Tamatumanili akuersissummik pigisaqartoq naatsorsuutimik ilusilersuinissaa pillugu aalajangersaanermi annertunerpaamik eqqarsaatigineqartariaqarpoq

Siunnersuummi § 18-imut (maanna § 16-inngortumut)

TELE Greenland A/S-ip erseqqissaatigaa:

Nalunaarasuartaateqarnermi suliassaqarfik tamakkiisumik eqqarsaatigalugu nalunaarasuartaateqarnermi aqutsisut qilersorsimaneqanngitsorujussuit, tamanna pillugu killiligaanngitsut suliassanik qanorluunniit ittunik, suliassaqarfiisa ataanniissorineqarsinnaasunik aallartitsisinnaanerat toqqissisimananngitsutut isigisariaqarpoq. Aningaasartuutissat Inatsisartut aningaasanut inatsisaat (tak. § 30) (maanna § 28-inngortoq) aqqutigalugu aalajangersarneqartartussaagaluartut, tamanna suliassaqarfimmi sulisut akerliliisinnaanerannut periarfissiinngilaq. TELE-mit naliliineq malillugu oqaasertaliussaq ammaannartoq saniatigut annertuunik aningaasartuuteqarnissamik piumasaqarnissamut periarfissiivoq – aallaqqaammullu TELE kisimiilluni akuersissummik pigisaqartutut imaluunniit tuniniaasutut anginerusutut taakkununnga kisimiilluni akiliisussanngussaaq.

Tassunga tunngatillugu oqaatigineqassaaq suliassamik toqqakkamik aallartitsinissaq naliliiffiginiarneqartillugu assigiinnik sanilliussineq atorneqartassammat. Taamaalilluni Kalaallit Nunaanni nalunaarasuartaateqarnermik niueruteqarnerup annertussusaa suliassat suut aallartissallugit naleqqunnerpaanersut naliliinissamut sunniuteqartorujussuussaaq.

Siunnersuummi § 21-mut (maanna § 19-inngortumut)

TELE Greenland A/S-ip aamma Unammilleqatigiinnermut Ataatsimiititaliap Atuisartunullu Siunnersuisoqatigiiffiup ataatsimut allattoqarfiata erseqqissaatigaat, siunnersuut taamaallaat siulittaasumik toqqaanissamut tunuliaqutaqarnissamullu piumasaqaateqarfiummat. Kiisalu Naalakkersuisut allattoqarfittut ikiorsiinissaa tunngavigalugu nalunaarasuartaateqarnermi maalaaruteqartarfiup qilersorsimanngissusia apeqquserneqarpoq.

Ineqarnermut Attaveqarnermullu Pisortaqarfiup tamatumunnga tunngatillugu erseqqissaatigissavaa, tamatumani nalunaarasuartaateqarnermi maalaaruteqartarfimmut ilaasortat sinnerinik nalunaarasuartaateqarnermik suliassaqarfimmit innersuussisoqarnera tunngavigalugu Naalakkersuisut toqqaasarnissaat siunertarineqarmat. Tamanna § 21 (maanna § 19-inngortoq), imm. 3-tut ilanngunneqarpoq.

Aamma Pisortaqarfik isumaqataavoq, nalunaarasuartaateqarnermi maalaaruteqartarfiup politikkut qilersorsimannginnissaata qulakkeernissaa pingaaruteqarmat. § 21-mi (maanna § 19-inngortumi) erseqqissarneqarpoq, Naalakkersuisut nalunaarasuartaateqarnermi maalaaruteqartarfiup suliaminik ngerlatsinerani naalakkiisussaatitaanngitsut. Kiisalu nalunaarasuartaateqarnermi maalaaruteqartarfiup qilersorsimannginnissaanut tunngatillugu erseqqissaatigineqassaaq, nalunaarasuartaateqarnermi maalaaruteqartarfiup allattoqarfiata itigartitsissutigisinnaasai tamatigut nalunaarasuartaateqarnermi maalaaruteqartarfimmut maalaarutigineqarsinnaasassammata.

Unammilleqatigiinnermut Ataatsimiititaliap aamma Atuisartunut Siunnersuisooqatigiit ataatsimut allattoqarfiat nangilluni allappoq:

Maalaarutinut nalunaarasuartaateqarnermi ataatsimiititaliamut suliakkiissutigineqartunut kr. 500-nik akiliisitsisoqartarnissaa siunnersuutigineqarpoq. Maalaarut taperserneqaraluarpalluunniit akiliutissap taamaattup utertinneqarsinnaannginneratut isikkoqarpoq. Taamaattumik ataatsimut allattoqarfimmiit minnerpaatut siunnersuutigineqassaaq, akiliut taamaattoq maalaaruteqartoq tamakkiisumik ilaannaasumilluunniit taperserneqartillugu utertinneqartassasoq. Tamanna minnerpaatut maalaaruteqartarfimmi sulinermut nalinginnaasumut (Danmarkimi) naapertuutissaaq.

Assigiinngitsunik peqquteqartumik, tak. siuliani allassimasut, akeqanngitsumik maalaaruteqarsinnaaneq periarfissinneqarsinnaavoq. Tamatumunnga atatillugu ataatsimut allattoqarfimmiit ilisimatitsissutigineqassaaq, Inatsisartut avatangiisinik illersuinermi maalaaruteqartarfiat 2005-imi maalaarutinik marlunnik tigusaqarsimammat, kiisalu atuisut maalaaruteqartarfiata suliat tigusaat arfineq pingasuusimallutik. Suliassat tiguneqartartut ikittuinnaasarmata tamanna tunngavigalugu nalunaarasuartaateqarnermi maalaaruteqartarfiup suliassat tigusartagassai eqqarsaatigalugit kr. 500-nik akiliuteqartitsisarnissaq suliamut tunngavissatut naapertuuttutut isigineqarsinnaanngilaq. Tamatumunnga atatillugu ataatsimut allatoqarfimmiit malugineqarpoq, ineqarneq pillugu maalaaruteqartarfik nutaap maalaaruteqarnermut akiliut kr. 150-inik annertussusilersimagaa; naak tassani "naammagittaatsunit suliassat" nalunaarasuartaateqarnermi maalaaruteqartarfinngortussami suliassanit annertunerungaatsiarnissaat ilimanaraluartoq.

Aamma Kalaallit Nunaannni eqqartuussivinnut suliakkiinermi akiliuteqartitsisarneq pillugu inatsimmik atuutsitsisoqanngikkaluartoq, ataatsimut allattoqarfiup isumaa malillugu tamanna ilanngullugu eqqarsaatigineqartariaqarpoq. Tamanna tunngaviugaluartoq maalaaruteqartarfimmut, sulianut aqutsisoqarfimmit, nalunaarasuartaateqarnermi aqutsisunit, aalajangiiffigineqareersunut misilinneqartussanut kisimiilluni aalajangiisuusussamut maalaarummik tunniussinermi akiliuteqartitsisarneq "ajuallannartutut" misigineqarsinnaavoq.

Ineqarnermut Attaveqarnermullu Pisortaqarfimmit tamatumunnga tunngatillugu oqaatigineqassaaq, nalunaarasuartaateqarnermi maalaaruteqartarfiup niuerfimmi sullissisuusut akornanni suliassanut tunngasunik suliaqartarnissaa pingaarnertut siunertarineqarmat, tassalu suliat annertunerusut, inatsitsigut teknikkikkullu paasisimasaqarnermik pisariaqartitsiviusut. Ataatsimut allattoqarfiup oqaaseqaatai tunngavigalugit allannguisoqarpoq, taamaalilluni atuisunit maalaarutit nalinginnaasut ima amerlatigilissappata, allaat killilersuinissaq pisariaqartinneqalerluni, suliassanik tunniussinermi akiliuteqartitsisalersinnaaneq Naalakkersuisunit toqqarneqarsinnaalerluni. Taamatuttaaq Naalakkersuisut maalaaruteqartoq tamakkiisumik ilaannaasumilluunniit taperserneqarpat akiliummik utertitsisinnaaneq pillugu aalajangiinissamut tunngavissiuussisoqarpoq.

Unammilleqatigiinnermut Ataatsimiititaliap aamma Atuisartunut Siunnersuisooqatigiit ataatsimut allattoqarfiat nangilluni allappoq:

Ataatsimut allattoqarfiup nalunaarasuartaateqarnermi aqutsisuniit nalunaarasuartaateqarnermi maalaaruteqartarfimmut maalaaruteqarsinnaanermut tunngatillugu oqartussaasutut maalaarutigineqartutut inissinneqarnera, kiisalu ataatsimut allattoqarfiup Atuisut maalaaruteqartarfiannut tunngatillugu oqartussaasutut maalaaruteqarfigineqartutut inissinneqarnera eqqarsarnartoqarpoq. "Suleriaaseq" taanna innuttaasunut "takutitsinermi paatsiveerunnermik" pilersitsisinnaavoq, taamaattumillu nalunaarasuartaateqarnermi aqutsisut allaffissornerinnaq eqqarsaatigalugu ataatsimut allattoqarfimmut kattunneqannginnissaannik siunnersuuteqarnissamut tunngavissaasinnaalluni.

Pisortaqarfiup tamatumunnga tunngatillugu erseqqissaatigissavaa, ataatsimut allattoqarfimmut kattussinissami siunnersuutigineqartumi taamaallaat suliassaqarfiit qanitariit marluk sumiiffimmut ataatsimut inissinneqarnerisigut ataatsimut iluaqusiisinnaaneq siunertarineqarmat. Allaffissornermut, ininut allanullu aningaasartuutit agguarneqarsinnaassapput, taamatullu ataatsimut allattoqarfiup piginnaasai, soorlu atuisunut sulianut tunngatillugu, nalunaarasuartaateqarnermi aqutsisut sulinerannut iluaqutaasinnaapput. Pisortaqarfimmiit isumaqatigineqarpoq ataatsimut allattoqarfiup aamma nalunaarasuartaateqarnermi aqutsisut suliassaannut oqarsinnaatitaaffiinullu tunngatillugu atuisut nalilersinneqannginnissaat pingaaruteqarmat. Taamaattumik "iluaqutaasumik" kattussiniarnissaq siunnerfigineqarpoq, allaffissornikkut ataatsimut aqutsisulinnik kattussinissaq pineqarani.

Siunnersuummi § 27-mut (maanna § 25-nngortumut)

TELE Greenland A/S-ip erseqqissaatigaa:

Inatsimmi oqaaseq "naalakkersuisut toqqaassapput" qanoq isumaqarnersoq sukumiinerusumik isummerfigineqartariaqarpoq, matumani ingerlatseqatigiiffiit namminersortut nalunaarasuartaatitigut sullissinernik tuniniagaqarnissamik suliakkerneqarnissaat tunngavissinneqarsinnaanngimmat. Tassanissaaq allassimasariaqarpoq pilersuisussaatitaanermi sullississutinik ammanerulersinneqarsimanngitsunik aamma nalunaarasuartaatitigut sullississutinik ammanerulersinneqarsimasunik tuniniagaqarnermut atatillugu akuersissummik tunniussisoqartassanersoq. Akuersissut tunngavimmigut tassaavoq akuersissummik tuniniagaqartup aamma akuersissummik pigisaqartup akornanni isumaqatigiissut – aammalu isumaqatigiissut illuatungiliuttup kisimiilluni aalajangersarsimanngisaa.

Akuersissumik pigisaqartoq nunani allani normut pillugit paasiniaasarfittut annertuumik atuuffeqartutut ineriartortitsinissamik pisussaaffilerneqartariaqanngilaq. TELE ullumikkut taamatut atuutinngilaq, aammalu siunissami akuersissummik pigisaqartussaq taamaattariaqarani.Ullumikkut TDC-p nunani allani normunik paasiniaasarfia aperineqartarpoq, tamannalu naammaginartumik ingerlavoq. Danmarkimi normunik paasiniaasarnermi TDC-p tunisassiaanik atuisoqartarpoq, taannattaarlu aamma naammaginartumik ingerlavoq. Paarlattuanik Kalaallit Nunaanni sullissisut tamarmik paasissutissanik normunik paasiniaasarfimmut (ataatsimoorussamut) tunniussisarnissamut pisussaaffilerneqartariaqarput.

Tassunga tunngatillugu oqaatigineqassaaq, ingerlatseqatigiiffiit nalunaarasuartaatitigut sullississutinik, pilersuisussaatitaaffiusunik, tuniniagaqareersut peqquneqartarnissaat kisimi tunngavissiuunneqarsimammat. Ingerlatseqatigiiffinnik pilersuisussaatitaasussanik toqqaanermi ilaatigut ingerlatseqatigiiffiup pineqartut akiliisinnaassusia, piginnaaneqassusia niuernermilu suliai eqqarsaatigineqartussaapput. § 27 (maanna § 25-inngortoq), imm. 3 naapertorlugu pisussaaffiliunneqartunik naammassinninnginneq siunnersuummi kapitali 10 naapertorlugu akiliisitsinermik pineqaatissiiviusassaaq.

Aammattaaq TELE Greenland A/S-ip normunik paasiniaasarfik pillugu oqaaseqaatai Pisortaqarfimmit isumaqatigineqarput.

Inuussutissarsiornermut, Nunalerinermut Suliffeqarnermullu Pisortaqarfiup erseqqissaatigaa:

Pisortaqarfiup tunngaviatigut aningaasartuutit malillugit akeqartitsineq isumaqatigaa, kisiannili tamanna atuisunut ikinnerussuteqartunut eqquinerlussappat, Pisortaqarfiup isumaa malillugu allamik isummertoqartariaqarpoq. Pisortaqarfiup matumani pingaartumik eqqarsaatigisai tassaapput aningaasartuutaanerusussat annertuut, siunnersuummi pingaartumik savaatilinnut, outfitterinut allanullu, illoqarfiit nunaqarfiillu avataanni najugaqartunut akilersinniarneqartut. Pisortaqarfik isumaqarpoq inuussutissarsiutit siuliani taaneqartut siunnersuutikkut matumuuna eqqornerlunneqangaatsiartussaasut, tamannalu Naalakkersuisut ilaatigut nunalerinermik inuussutissarsiuteqarnermik aallussiniarnerannut naapertuuttutut oqaatigineqarsinnaanngilaq. Tamatuma saniatigut akinut assersuutit, najugaqarfiup avinngarusimasumiittup nalunaarasuartaatitigut sullissinernut akiliutissamisut naatsorsuutigisinnaasai Pisortaqarfimmiit amigaatigineqarput. Akit qaffasissusissaanik naliliiniarnermi nalornisoqangaatsiarsinnaasoq, aammalu akit najugaqarfimmiit najugaqarfimmut allanngorangaatsiarsinnaanerat nalunngilarput, kisiannili isumaqarpugut Naalakkersuisut aalajangernissaannut tunngavissiami akinut assersuutinik/naliliinernik ilanngussinissaq pisariaqartoq.

Tassunga tunngatillugu oqaatigineqassaaq, Naalakkersuisut nammineq akiliisarnissamik aalajangiinissamut periarfissaannik ammaassisoqassasoq. Nammineq akiliisarnissaq atuutsinneqalissappat, tamanna pilersuisussaatitaanermut aningaasartuutit akuersaarnartumik appasitsinniarlugit pissaaq. Pingaartumik nunap pissusai immikkut ittut, Kalaallit Nunaanni nassaassaasut peqqutigalugit killilersuinissaq naleqqussinnaavoq, sullitat pilersuisussaatitaanermik atuinissamut pisinnaatitaaffeqarnerminnik nittarsaassisinnaasut sullitanut tamarmiusunut naleqqiullutik amerlangaatsiarmata. Tamatuma kingunerisaanik aningaasaqarnikkut nammagassat, najugaqarfiit avinngarusimasuniittut pilersorniarlugit nalunaarasuartaateqarnermi sullitanut allanut ungasissummut attaveqarnermut akiliut aqqutigalugu akiligassanngortinneqartut annertusipallassinnaammata. Netværkit avammut atorsinnaanerat pitsaasoq aqqutigalugu inuiaqatigiit aningaasaqarneranni iluanaarutissat, immikkut sullinneqartut akilertagaat, attaveqaatinik pilersitsinermut aningaasartuutiniit annikinneralaarsuupput.

Akit aalajangersimanngitsut atorlugit telefoninut sullissinernik pilersitsisarnerit aamma nunani allani ilisimaneqarput, soorlu Tuluit Nunaanni. Kiisalu nammineq akiliuteqartitsisarnikkut attaveqaatinik akisoorsuarnik, kingusinnerusukkut atorneqaratik inuiaqatigiit aningaasaqarneranni annaasaqaataasussanik pilersitseriataarsinnaaneq annikillisinneqartarpoq. Naalakkersuisut nunalerinermik inuussutissarsiuteqarneq iluaquserniarpassuk, nalunaarasuartaateqarnermi sullitat inuussutissarsiuummut tassunga toqqaannanngitsumik tapersiisarnerannut taarsiullugu attaveqaqatigiinnissamut atortunik pissarsinissamut tapersiissutinik pilersitsisoqarnissaa naleqqunnerusutut isumaqarfiginarpoq.

Ungasianiit atuisunut aaqqiissutissatut atugaanerpaasussatut VSAT atorlugu aaqqiissutissat, ukiuni siullerni tallimani ikkussuinermut ataatsimut pilersitsinermut ingerlatsinermullu kr. 250.000-it missaannik aningaasartuuteqarfiusartussat atorneqalernissaat naatsorsuutigineqarpoq. Taamaattumik aaqqiissutissaq taanna tamanut sullississutitut pilersuisussaatitaaffiusutut neqeroorutigineqalissappat akisoorujussuusussaavoq.

Siunnersuummi § 29-mut (maanna § 27-nngortumut)

TELE Greenland A/S allappoq:

Isumannaallisaanermut immikkut piumasaqaateqartoqarpoq, akuersissummik pigisaqartumut, piumasaqaatinut pituttuineq peqqutigalugu tunisassianik allannguisinnaanngitsumut naapertuutinngitsunik pisussaaffiliisunik. Siunnersuutigineqarpoq tassunga taarsiullugu isumaqatigiissuteqarnermi piumasaqaatinik tamanut atuuttunik sullitamut, tamatumalu saniatigut aamma akuersissummik pigisaqartup eqaatsumik aaqqiisinnaaneranik qulakkeerisunik sanasoqassasoq. Issuagassiaasinnaasut tassaasinnaapput sullissinerni pilersuisussaatitaaffiusuni, taakkulu saniatigut tunisassianut nassuiaatini, akuersissummik pigisaqartup aalajangersarsimasaani piumasaqaatit tamanut atuuttut.

Tassunga tunngatillugu oqaatigineqassaaq atuisunut piumasaqaatit tunngavimmikkut siumoortumik akuersissutigineqarsinnaanngimmata. Naalakkersuisut pisariaqartitsineq paasinarsippat siumoortumik akuersissuteqartoqarnissaanik piumasaqaateqarnissamut inatsisitigut tunngavissinneqassapput. § 29 (maanna § 27-inngortoq), imm. 2-mi aamma TELE Greenland A/S-ip suleriaasissatut siunnersuutigisaa inatsisitigut tunngavissinneqarpoq.

Kiisalu TELE Greenland A/S-imit inassutigineqarpoq, nalunaarasuartaateqarnermi aqutsisut aamma nalunaarasuartaateqarnermi maalaaruteqartarfiup naatsorsuutai pillugit paasissutissiisarnermut naleqquttunik maleruagassiortoqassasoq.

Tassunga tunngatillugu oqaatigineqassaaq, piumasaqaatit taamaattut nalunaarasuartaateqarnermi aqutsisup pisussaffiinut ilaaginnartussatut atuutsinneqalissasut, tak. § 20 (maanna § 18-inngortoq).

Siunnersuummi § 30-mut (maanna § 28-nngortumut)

TELE Greenland A/S siunnersuuteqarpoq, assersuutigalugu qaammataasat, imaatigut kabelit, radiokædep pingaarnerup, nunaqarfinnut radiokædep aamma aallakaatitsinissamut akiliuteqartitsisoqarpat, soorlu IP-mik tapiliussap akornanni immikkoortitsisoqassasoq.

Tassunga tunngatillugu oqaatigineqassaaq, taamatut agguaanissaq ajornarunnaarsinneqarmat, tak. § 28, imm. 2-mut oqaaseqaatit.

Siunnersuummi § 31-mut (maanna § 29-nngortumut)

TELE Greenland A/S allappoq:

§ 31-mi (maanna § 29-inngortumi) taamaallaat "kalerrisaarivimmut tamanut ammasumut aamma normunik paasiniaavinnut atassuteqarsinnaanissaat" taaneqarpoq, taassuma ingerlanneqarnissaanut pisussaaffiliisinnaaneq isummerfigineqarani.

Tassunga tunngatillugu oqaatigineqassaaq, § 6, (maanna § 5-inngortoq), imm. 3 naapertorlugu pisussaaffiliisoqarmat.

Siunnersuummi § 32-mut (maanna § 30-inngortumut)

TELE Greenland A/S allappoq:

Suliassaqarfinnut allanut naleqqiullugu nalunaarasuartaateqarnermik suliassaqarfimmi isumaqatigiissutinut tunngatillugu pissutsinik immikkut ittunik atuutsitsisoqassappat tamanna ineriartortitsinermut akornutaassaaq. Nalunaarummi ataatsimi inatsisit allat atortussaajunnaarsinneqarnerat akuerineqarsinnaanngilaq – ajornartorsiut Danmarkimi assersuutigalugu piffissamut qilersorsimaffiusussamut ajornartorsiutaalersimasup assingaa, tassalu nalunaarasuartaateqarnermut inatsit allatut allassimalluni aammalu atuisunut inatsit allatut allassimasuni.

Tassunga tunngatillugu oqaatigineqassaaq Danmarkimi ineriartornerpiaap takutissimammagu, nalunaarasuartaateqarnermik suliassaqarfimmi inuussutissarsiutinik ingerlataqartunut immikkut ittunik piumasaqarnissaq pisariaqarsinnaasoq, ilaatigut atueriaatsit akuttunngitsumik pisariusartut, niuernermi tuniniagaasut peqqutaallutik. Kiisalu Naalakkersuisut pisariaqartitsisoqarnera paasinarsissappat piumasaqaatinik immikkut ittunik taamaattunik atuisinnaanerat innersuunneqarpoq.

 

 

Peqqussutissatut siunnersuummi aalajangersakkanut ataasiakkaanut oqaaseqaatit

§ 1-imut

Imm. 1-imut
Aalajangersakkami Namminersornerullutik Oqartussat "Kalaallit Nunaanni aamma Kalaallit Nunaannut Kalaallillu Nunaanniit" nalunaarasuartaatitigut attaveqarnermi kisermaassinerannut aallaaviusut nassuiarneqarput. Inatsimmi nunap iluani nalunaarasuartaatitigut attaveqarnermi sullissinerit tamarmik, kiisalu Kalaallit Nunaanni atortulersuutit nunanut allanut nalunaarasuartaatitigut attaveqarnermut atorneqartut pineqarput.

Aallaaviatigut Namminersornerullutik Oqartussat nalunaarasuartaatitigut "Kalaallit Nunaanni aamma Kalaallit Nunaannut Kalaallillu Nunaanniit" attaveqaqatigiinnermi akunnermuliuttutut sullissinernik tamanik kisermaassisuupput, tassunga ilanngullugit nalunaarasuartaatitigut attaveqaqatigiinnermut atortunik sanaartorneq ingerlatsinerlu.

Aalajangersakkamik unioqqutitsinermi pillaatitut akiliisitsinermik pineqaatissiisoqarsinnaa-voq, tak. § 36.

Imm. 2-mut
Radiukkut atassuteqarneq aamma radiukkut allakaatitsinermi frekvensenik agguaaneq, kiisalu imaatigut ajunaalernerit isumannaallisaanikkullu sullissinerit danskit naalagaaffiannit isumagineqarnerat ingerlaannassaaq.

Sinerissami radioqarfinniit radiukkut kiffartuunneqarnerit, Kalaallit Nunaata sineriaani radioqarfinnit isumagineqartut ilaatigut tassaapput imaatigut ajunaalernerni isumannaallisaanikkullu sullissinerit, ilaatigullu tassaallutik umiarsuit nunamilu nalunaarasuartaatinik atuisut akornanni niuernermut inunnullu attuumassuteqartunik atassuteqarnerit nalinginnaasut niuernerpalaartumik ingerlanneqarnerat. Kalaallit Nunaanni sinerissami radioqarfinni sullissinerit marluusut taakku ingerlatsinermut ilaatinneqarput, tassalu saaffiginnittarfimmi sulisut ilaatigullu teknikkikkut atortulersuutit taakkorpiaat atorlugit isumagineqarlutik.

Imm. 3-mut
Suliassaqarfiit arlallit Namminersornerullutik Oqartussat kisermaassisussaatitaanerannut ilaatinneqanngillat. Tassalu kisermaassinermi illuutip ataatsip imaluunniit illuutit arlallit piginnittumit ataatsimit pigineqartut ilaatinneqanngillat. Illuut ataaseq matumani inoqutigiittut ataatsitut paasineqassaaq, taamaattumillu illuut ataaseq inoqutigiinnit arlalinnit najorneqartoq, peqqussut manna malillugu illuutitut immikkoortutut arlalittut, taakkulu akornanni Namminersornerullutik Oqartussat attaveqaasersuinissamut kisermaassiffigisaattut isigineqassaaq.

Kisermaassinermittaaq ilaatinneqanngitsut ilassutitut sullissinerit, tassaasut atortut elektroniskiusut atorlugit sullissinerit imaluunniit qarasaasiakkut suliaasut nalunaarasuartaatitigut attaveqaqatigiinnermik tunngaveqartut, ilaatigut atortut attaveqaatinut attavilerneqartut (VANS = Value Added Network Services) imaluunniit attaveqaatit avataaniilluinnartut (VAS = Value Added Services) atorlugit ingerlanneqartut.

Ilassutitut sullissinertut naatsorsuutigineqartut ilaatigut tassaapput: Virusscanneri, Spamfilteri, firewall, e-mail-inik qarasaasiakkoortitsineq, paasissutissanik katersuineq aamma telefonip nammineq akisartuinik neqerooruteqarneq.

Ilassutinut sullissinernut ilisarnaataasoq tassaavoq, nalunaarasuartaateqarnermi sullissinerup (sullissinermi tungaviusup) tuniniaasumiit atuisumut apuunnissaanut "allequttatut" atorneqartarnera. Nalinginnaasumik qarasaasianut telefoninulluunniit attaveqaatini sullissinermut tunngaviusut "allequttatut" atorneqartarput.

Pisortat nalunaarasuartaateqarnermi attaveqaataannut atortulersuutit ilassutitut sullissinerni sullissinermut tunngavittut atorneqarpata, sullissinermut tunngavigineqartut suliffeqarfimmut, pisortat nalunaarasuartaateqarnermi attaveqaqatigiinnermut atortulersuutaannik tuniniagaqartumut atugassanngortinneqassapput. Attaveqaatit kaaviiaarfiat aalaakkaasoq ilassutitut sullissinerni sullissinermut tunngavittut atorneqarpata, sullissinermut tunngavigineqartut suliffeqarfimmut attaveqaatit kaaviiaarfiinik aalaakkaasunik tuniniagaqartumut atugassanngortinneqassapput. Atortunut ledningeqanngitsunut netværki imaluunniit atortunut ledningeqanngitsunut attaveqaat ilassutitut sullissinermut tunngavittut atorneqarpat, sullissinermut tunngavigineqartut suliffeqarfimmut atortunut ledningeqanngitsunut netværkimik imaluunniit atortunut ledningeqanngitsunut attaveqaammik tuniniagaqartumut atugassanngortinneqassaaq.

Taamaattumik ilassutitut sullissinerit ilassutitut sullissinernik tuniniagaqartoq attaveqarnermik ingerlatitseqqinngikkaluartoq tuniniarneqarsinnaapput. Nalunaarasuartaatitigut attaveqaqatigiinnernik ingerlatitseqqittarnerit ilassutitut sullissinertut naatsorsuutigineqanngisaannarput, tamatumani ingerlatitseqqinneq netværki nammineq pigisaq, attartugaq imaluunniit atortut ledningeqanngitsut atorlugit ingerlagaluarpalluunniit. Aamma tamatuma saniatigut sullissisup allap suliffeqarfiit marluk amerlanerusulluunniit akornanni attaveqaqatigiinnermik ingerlatitseqqittarnera ilassutitut sullissinertut isigineqanngilaq.

Ilassutitut sullissineq pisortat nalunaarasuartaatitigut attaveqaqatigiinnermut atortui aqqutigalugit tuniniarneqarpat, aammalu attaveqaqatigiinneq taamaallaat sullissinermik tuniniagaqartup atuisullu ataatsip akornanni ingerlanneqarpat, pisortat nalunaarasuartaatitigut attaveqaqatigiinnermut atortuinik tuniniagaqartoq tassaassaaq attaveqarnermik ingerlatitseqqittoq.

Nr. 1
Suliffeqarfiit iluanni atortulersuutinik ikkussuineq aatsaat pisortat nalunaarasuartaatinut attaveqaataasigut matussusersinnaanngisaannik immikkut pisariaqartitsinermi pisinnaavoq. Tamatumunnga pisinnaasamik pisortallu nalunaarasuartaatitigut atassuteqarnermi atortulersuutaanni tamanit atorneqarsinnaasuni atuinermik naammattumik qulakkeerinissamik kissaateqarneq tunngaviuvoq.

Nr. 2
Taamatuttaaq kisermaassinermut illoqarfiup nunaqarfiulluunniit ataatsip iluani illuummi ataatsimi imaluunniit illuutini arlalinni piginnittumit ataatsimit pigineqartuni, soorlu suliffissuit suliffeqarfiillu imaluunniit sullissiviit arlalinnik immikkoortortaqartut imaluunniit siaruarsimasunik suliffiutillit killeqarfiisa iluanni atorneqartuni sanaartukkat ilaatinneqanngillat.


§ 2-mut

Imm. 1-imut
Aalajangersakkami Naalakkersuisut Namminersornerullutik Oqartussat kisermaassiviisa ilaanni ammanerulersitsisinnaanermut piginnaatinneqarput. Tamaattorli attaveqaatinik, tassalu radiokædemik, qaammataasanut attaveqaatinik, kabelinik datasysteminillu ammanerulersitsineq inatsisinut allannguutissaq, Inatsisartunit suliarineqartoq atornagu pisinnaanngilaq, taamaattorli tak. § 1, imm. 3 aamma § 2, imm. 3.

Ammanerulersitsisoqassappat, tak. § 2, imm. 1, nalunaarasuartaatitigut sullissinermik ammanerulersitsineq teknologiip ineriartornerata periarfissiiffigisaani pisariaqartinneqarnersoq Naalakkersuisut naliliinerminni eqqarsaatigissavaat, tamatumalu peqatigisaanik piumasarissallugu niuernikkut piumasaqaatit tunngavigalugit unammillertoqassasoq, nalunaarasuartaateqarnermi sullissinerup atuuttup pitsaanerusumik, sukkanerusumik akikinnerusumillu ineriartortinneqarnissaa eqqarsaatigalugu, imaluunniit ammanerulersitsinikkut sullissinernik neqeroorutigineqartartunik amerlanerusunik pilersitsisoqassanersoq, kiisalu innuttaasut sullissisut arlallit akornanni toqqaasinnaanissamut periarfissinneqanersut. Naliliinermi tamatuma ataatsimut inuiaqatigiinnut iluanaarutaanissaa pingaartinneqassaaq.

Aalajangiinerit inuiaqatigiinnut annertuumik aningaasaqarnikkut sunniuteqartussat matumani pineqarpata, soorlu annertunerusumik ammanerulersitsisoqassappat, taakku pinnginnerini Inatsisartut aningaasaqarnermut ataatsimiititaliaannut saqqummiisoqassaaq.

Imm. 2-mut
Aalajangersakkami erseqqissarneqarpoq, attaveqaatit, tassalu radiokæde, qaammataasanut attaveqaatit, kabelit datasystemillu ammanerulersitsisinnaanermut ilaatinneqanngitsut, tak. imm. 1. Atortut elektroniskiusut atorlugit attaveqaqatigiinneq tassaavoq radiukkut aamma nalunaarasuartaateqarnermi attaveqqaatit atorlugit pilersuisut atuisullu akornanni attaveqaatit naapiffiisa (nettermineringspunkt) akornanni nipinik, assinik, allakkanik taakkuluunniit akuleriisillugit nassitsisarneq.

Imm. 3-mut
Aalajangersakkap atuutilerneratigut Naalakkersuisut illoqarfiup nunaqarfiulluunniit iluani atassuteqaatinik ledningeqanngitsunik ammanerulersitsinissamut piginnaatinneqarput. Illoqarfiit nunaqarfiillu akornanni atassuteqaatit ledningeqanngitsut atorneqarnerannik ammanerulersitsinissaq periarfissaqartinneqanngilaq. Tamatumani atortulersuutit akuersissuteqarfiusut pioreersut atorneqassapput.

Tuniniagaqartup namminerisaminik ledningeqanngitsunik atortulersuisinnaaneranut piumasaqaatit marluupput. Siullermik atortut ledningeqanngitsut aallaavimmiit aallaavimmut imaluunniit aallaavimmiit aallaavimmut tamanut atuuttumut teknologiimik atuiffiusut tamatumani pineqarput. Fiberit kabelilluunniit allat ikkussuunneqassanngillat, tamatumani pissutsit immikkut ittut pineqartinnagit, aamma nalunaarasuartaateqarnermi aqutsisut immikkut akuersissuteqartinnagit. Aappaattut atortunik ledningeqanngitsunik illoqarfiup nunaqarfiulluunniit ataatsip iluani taamaallaat ikkussuisoqarsinnaavoq. Tamatumani tunngaviuvoq inuiaqatigiit nalunaarasuartaatitigut atassuteqarnermi atortulersuutinut aningaasaliiffigeriigaasa pitsaanerpaamik atorneqarnissaannik qulakkeerinissaq.

Pissutsinut immikkut ittunut, netværkinik kabelit atorlugit attavilikkanik pilersitsinissamut immikkut akuerineqarnermik nassataqarsinnaasunut ilaatigut assersuutaasinnaavoq suliffeqarfik illuni sanileriinni marlunni inissisimasoq, illullu marluusut taakku akornanni kabelit atorlugit attaviliinissamut periarfissisoqarsinnaavoq, suliffeqarfiup iluani attaveqaatit ataatsimut kattunneqarnissaat siunertaralugu. Taamaalillunilu suliffeqarfiup illoqarfimmi nunaqarfimmiluunniit ataatsimi arlalinnik illuuteqarnera peqqutigiinnarlugu netværkimik annertunerusumik pilersitsinissamut immikkut akuersissuteqartoqassanngilaq.

Aammattaaq ataatsimut illusimatitsinernut, tuniniagaqartut allat akuersissummik pigisaqartup illuutaani inissisimasuteqarfigisaannut (illumut) atatillugu kabelinik attavilersuinissamut immikkut akuersissuteqartoqarsinnaavoq. Tamatumani tuniniagaqartut illumi atortuutimik akornanni kabelit atorlugit attaviliisinnaanerinut immikkut akuersissuteqartoqarsinnaassaaq.

Tuniniagaqartut namminneerlutik atortutik ledningeqanngitsut sullitaminnut atorsinnaassaneraat Naalakkersuisunit aalajangerneqarsinnaavoq. Atortut ledningeqanngitsut atorlugit atortulersuutinut akuersissuteqarfiusunut imaluunniit tuniniagaqartut allat atassuteqaataannut ledningeqanngitsunut atassuteqartitsisinnaanermi illuatungeriit akunnerminni namminneq piumassusertik tunngavigalugu isumaqatigiissusiorneri apeqqutaassapput. Illuatungeriit isumaqatigiissinnaanngippata Naalakkersuisut ataatsimut atassusiinermut (ataatsimut atassuteqarnermut), tassalu sullissisut akunnerminni ataatsimut atassuteqarnerinut akigititassanik aalajangersaasinnaapput, tak. imm. 4.

Imm. 4-mut
Aalajangersakkap nassatarisaanik Naalakkersuisut ammanerulersitsinermut maleruagassanik piumasaqaatinillu sukumiinerusunik aalajangersaasinnaapput. Tassani maleruagassiuunneqartussat tassaasinnaapput:

Taakkartorneqartut tamanut matussusiinngillat.


§ 3-mut

Imm. 1-imut
Aalajangersagaq suliassaqarfimmut maleruagassanik atuuttunik ingerlatitseqqinneruvoq. Aalajangersagaq Naalakkersuisut apparatinik atortunillu pisortat nalunaarasuartaatitigut attaveqarnermut atortulersuutaannik atuisarnermik ammanerulersitsisinnaanerat tunngavissiuunneqarpoq. "Apparatit atortullu" pineqartut tassaapput atortut, paasissutissanik nassitsinissaq tigusinissarluunniit eqqarsaatigalugu toqqaannartumik toqqaannanngitsumilluunniit nalunaarasuartaateqarnermi pilersuisut atuisullu akornanni attaveqaatit naapiffiinut (nettermineringspunkt) atassusiinissamut naatsorsuussat.

Tamatuma saniatigut aalajangersakkakkut atortulersuutit immikkut siunertaqarluni pilersinneqartut, soorlu kalerrisaariviup sullissinerani tillinniartoqarneranut kalerrisaarutit, ikuallattoornermut kalerrisaarutit kisassutsillu allanngornerani kalerrisaarutit, pisortat nalunaarasuartaatitigut atassuteqaatit atunngikkaluarlugit ingerlanneqarsinnaanerat ajornarunnaarsinneqarpoq, taamaattumillu Namminersornerullutik Oqartussat kisermaassineranut ilaatinneqaratik.

Imm. 2-mut
Tassani pingaarnertut tunngaviuvoq radiunut nalunaarasuartaateqarnermilu terminalinut atortut, Kalaallit Nunaanni frekvensinik atuisinnaasut tamarmik Danmark-imit akuerineqarsimasussaanerat, tak. radiunut frekvensit pillugit Kalaallit Nunaannut inatsisip atuutilernissaa pillugu peqqussummi nr. 38-mi, 23. januar 2004-meersumi § 7.

Ilisimatusarnermut, teknologiimut ineriartortitsinermullu ministeriaqarfiup peqqussummi § 7, imm. 2-mi allaffissornikkut maleruaqqusat naapertorlugit inatsisit malillugit atortut Danmarkimi akuerisaasut saniatigut atortut suut Kalaallit Nunaanni frekvensinik atuisarnermut ilaatinneqassanersut pillugu aalajangersaanissamik piginnaatitsissummik Namminersornerullutik Oqartussanut suliakkiinera tassani pineqanngilaq.

Aammattaaq ilisimatusarnermut, teknologiimut ineriartortitsinermullu ministeriaqarfiup radiofrekvensinik atuinissamut akuersissuteqartarnermut maleruagassiorsinnaatitaanermut piginnaatitsissut Namminersornerullutik Oqartussanut suliakkiissutigaa, tassunga ilanngullugit apparatinik atortunillu, nalunaarasuartaatitigut attaveqaqatigiinnermut atorneqartunik ilusilersuineq, naammassinninneq, inissiineq, ingerlatsineq atuinerlu, tak. peqqussummi § 8 naapertorlugu allaffissornikkut maleruagassiarineqartut.


§ 4-mut

Imm. 1-imut
Imm. 1-imi nalunaarasuartaatitigut sullissinerit isumaat killilersorneqarput. Killilersuutaasut amerlasuunik tunngavissallit tamatumani pineqarput, killilersuinerullu kingunerisaanik nalunaarasuartaateqarnermi sullississutit tassaalerput radiukkut nalunaarasuartaatitigullu atassuteqarnermut teknikki atorlugu nipinik, assinik, allakkanik taakkuluunniit akuleriisillugit atortutigut elektroniskiusutigut atassuteqaqatigiinnermut ingerlaartitsisarnerit tamarmik.

Suliat assigiinngitsut assigiimmik ineriartornerannit, nalunaarasuartaatitigut sullissinertut paasineqarsinnaasup nalinginnaasumik killilersorneqarneranik nassataqartumit atituumik killilersuinissaq pisariaqartinneqalersimavoq, nassuiaat tunngavimmigut piffissamut naleqquttumik oqarasuaatikkut oqalunnernik, angallattakkanut atassuteqaatit aqqutigalugit imaluunniit telefoniinnarnut atassuteqaatit aqqutigalugit, qarasaasiakkullu atassuteqaqatigiinnernik, taamatuttaaq angallattakkanut atassuteqaatit imaluunniit telefoniinnarnut atassuteqaatit aqqutigalugit, nuussisarneq atorneqarsinnaajunnaarsimammat.

Taaguutip ilusilerneqarnerani aamma nipinik assinillu aammalu taakku kattullugit nuussisarneq ilaatinneqarpoq, tassalu attaveqaatit naapiffii aqqutigalugit qarasaasiakkut imaluunniit bit-inik nuussisarneq qanorluunniit ittoq, taassuma ataani attaveqaatit naapiffii aqqutigalugit ilaatigut paasissutissiisarnermut imarisanullu sullissinernik, ilaatigullu radiukkut TV-kkullu aallakaatitanik nuussisarneq.

Tamatumunnga atatillugu taaguut nalunaarasuartaatitigut sullissinernut, imarisamikkut assigiinnik ataatsikkut atuisunut assigiinngitsorpassuarnut siumoortumik amerlassutsimikkut killiligaanngitsunut, tassalu sumiiffimmit ataatsimiit sumiiffinnut amerlasuunut sullissineq, nassiussisarnermut, aamma nalunaarasuartaatitigut sullissinernut, atuisut marluk amerlanerusulluunniit, tassalu sumiiffimmit ataatsimiit sumiiffimmut ataatsimut atassuteqaqatigiinneq, immikkut ittumik atassuteqaqatigiiffiusunut, taamaalillunilu nassiunneqartunut, soorlu illuatungeriit marluk amerlanerusulluunniit akornanni oqarasuaatikkut oqaloqatigiinnermut, e-mailimut assigisaanulluunniit aalajangersimasumut tunngatinneqarpoq. Tassalu tamatumani siumuinnaq attaveqarneq, soorlu radiukkut/tv-kkut aallakaatitanik atuisunut nuussisarneq, imaluunniit siumut utimullu attaveqarneq, soorlu e-mailikkut atassuteqaqatigiinneq tamatumani pineqarnersoq apeqqutaanngilaq.

Kisianni paasissutissiisarnermi imarisatigulluunniit sullissinerpiaq nalunaarasuartaatitigut sullissinernut isumasiuinermut ilaatinneqanngilaq. Tamannattaaq radiukkut TV-kkullu aallakaatitsinerpiamut imaluunniit ingerlatitseqqilluni tunisinissaq siunertaralugu radiukkut TV-kkullu aallakaatitassanik arlalinnik "poortuinermut", kiisalu atortunut elektroniskiusunut ilitsersuutinik tuniniagaqarnermut assigisaanilluunniit programminik killilersuinermut atuuppoq. E-postadressenik imaluunniit webhotelinik tunisisarneq imminermini nalunaarasuartaatitigut sullissinertut isigineqarneq ajorpoq. Tamatuma saniatigut nalunaarasuartaatitigut attaveqarnermik/nuussisarnermik tuniniagaqartoqarnersoq tamatumani pingaarneruvoq.

Taaguummi nalunaarasuartaatitigut sullissinerit oqarasuaatinut angallattakkanut aqqusersuutit aqqutigalugit ingerlanneqartut pilersorneqartullu, tassalu nalunaarasuartaatitigut attaveqarnermut atortut, atuisup sullississummik atuinermini nalunaarasuartaatinut terminalini nassarlugu pisuinnarluni, biilerluni assigisaanilluunniit angalalluni atuiffigisaa, aamma nalunaarasuartaatitigut sullissinerit attaveqaatit naapiffiat aalaakkaasoq aqqutigalugu ingerlanneqartut immikkoortinneqanngillat.

Nalunaarasuartaatitigut sullissinerit pisut amerlanerpaartaanni atuisunut tunisassiaasarput aalajangersimasut, soorlu tunisassiat assigiinngitsorpassuit ullumikkut ingerlatseqatigiiffinnit tuniniagarineqartut, kisiannili aamma tunisassiaallutik nalunaarasuartaatitigut atassuteqarnermi atortulersuutinik imaluunniit nalunaarasuartaatitigut sullissinernik tuniniagaqartunut allanut tuniniarneqartut.

Imm. 2-mut
Imm. 2-mi periaaseq arlalinnut tunngasoq annertooq alla atuutsinneqalerpoq, tassalu attaveqaatit naapiffiat (nettermineringspunkt). Peqqussutissatut siunnersuummi matumani aalajangersakkanut atatillugu tamanna nalunaarasuartaatitigut attaveqaatit ilusilersugaaneranni atortulersuutit imaluunniit atortut naaffii atuisup attassusiivigisassaatut paasineqassaaq.

Nalinginnaasumik attaveqaatit naapiffiat oqarasuammut ikkuffittut aalaakkaasumik ikkunneqarsimasutut, oqarasuaat atuisutullu normup kisitsisitai arfinillit atorlugit atuisup nalunaarasuartaatitigut atassuteqarnermut atortulersuutinik atuisinnaatitaaffigisaatut, atassuteqaatitigullu atuisut arlaannut atassuteqarnissamut kinaassusersiviusartutut isigineqartarpoq.

Nalunaarasuartaatitigut atassuteqarnermut atortuni attaveqaatit naapiffii taamaattut aamma oqarasuaatinut ikkuffiit nalinginnaasut saniatigut allanik ilaqarsinnaapput, taassuma ataani pineqarlutik ikkuffiit, qarasaasiakkut atassuteqarnermut modeminut assigisaannulluunniit atassuseeriaatsinik assigiinngitsunik atuinissamut ajornarunnaarsitsisut.

Siuliani nalunaarasuartaatitigut sullissinernut taaguutit amerlasuunik tunngavilittut taaneqartut atorlugit atassuteqaatit katersuuffiat aammattaaq sumiiffimmit ataatsimiit sumiiffinnut amerlasuunut sullississutinik assigiinngitsunik tigusisinnaasunik ikkuffeqarput, taakku ataanni radiukkut tv-kkullu aallakaatitsisarneq pineqarluni. Tassalu dekoderinut, radiunut tv-nullu aammalu assigisaannut atassusiinissaq pisariaqartinneqarsinnaavoq.

Tamatuma saniatigut atassuteqaatit katersuuffiat, tassalu atuisup atassuteqaatillu akornanni aallaavik ullumikkut atuisutut normutut nalinginnaasutut arfinilinnik kisitsisitalittut, nassiussat atassuteqaatit aqqutigalugit atuisumut apuunnissaannut kinaassusersiutitut atorneqartartutut tassaasariaqangilaq. Tamatumunnga taarsiullugu taanna atassuteqaatini adresseusinnaavoq, soorlu domænenavn, web- imaluunniit e-postadresse, taamaattumillu atassuteqaatit katersuuffiisa marluk akornanni nalunaarasuartaatitigut nassiussat soorlu atuisup qarasaasiaanniit nittartakkamut, tassanilu nittartagaq atuisup allap atassuteqaatini "adresse"-ussaaq, atassuteqaatini sumiissusersineqartumut atassuteqarnerusinnaavoq.

Kiisalu attaveqaatit katersuuffianni nassuiaatip ilaatut imarisaasoq tassaasinnaavoq atassuteqaatip atortunut angallattakkanut sullissinermik atuinissaq siunertaralugu pilersinneqarsimasup ilaa, taamaattumillu sumiiffimmut aalajangersimasumut inissitaanngitsoq, kisiannili atortut angallattakkat ilagisaa atuisumit atorneqartoq, assersuutigalugu taanna SIM-kortiusinnaavoq, atortunut angallattakkanut terminalinut ilaasoq.

Naalakkersuisut imm. 2-mi pineqartut qanoq paasineqarnissaannut sukumiinerusunik maleruagassiornissamut piginnaatinneqarput.

Taakku taaguutaat teknologiimut immikkut tunngasuullutik assigiinngitsorpassuusinnaapput, tak. angallattakkanut GSM900-mut aamma GSM1800-mut terminalit, SIM-kortimut teknologiimik tunngaveqartut analogiusut digitaliusullu, TETRA- (Terrestial Trunked Radio Access) aamma UMTS-terminalit (Universal Mobile Telecommunications System) teknologiillu allat suli ineriartortinneqanngitsut assigiinngissutaat.

Imm. 3-mut
Nalunaarasuartaateqarnermut maleruagassiuussisarnermi pisuni ataqatigiinni arlalinni atuisut aamma nalunaarasuartaatitigut atassuteqarnermut atortunik/ nalunaarasuartaatitigut sullissinernik tuniniagaqartut immikkoortinneqarput.

Atuisut tassaapput nalunaarasuartaateqarnermi attaveqaatinik/nalunaarasuartaateqarnermi sullississutinik atuisut, atuinerminut peqatigitillugu nalunaarasuartaateqarnermi sullissinernik tuniniaaqqinneq ajortut. Immikkoortinneqarnerat pingaartumik nalunaarasuartaatitigut maleruagassiuussinermi kikkut illersorniarneqarsut immikkoortinneqartarnerinut atatillugu pingaaruteqarpoq.

Atuisut nalunaarasuartaatitigut atassuteqarnermut atortunik imaluunniit nalunaarasuartaatitigut sullissinernik tuniniagaqartunut sanilliullugit nassuiarneqarput. Atuisut tassaasinnaapput nalunaarasuartaatitigut atassuteqarnermut atortunik imaluunniit nalunaarasuartaatitigut sullissinernik atuisut inuussutissarsiutinik ingerlataqartut taamatullu inuussutissarsiutinik ingerlataqanngitsut, taassuma ataani pineqarlutik sullitat angisuut assigisaalluunniit, aalajangersimasumik annertussuseqartumik namminneerlutik nalunaarasuartaateqarnermi atassuteqaatissaminnik pilersitsiniarlutik, nassitseqatigiittarnissarlu eqqarsaatigalugu pisortat nalunaarasuartaatitigut atassuteqarnermut atortuinut attaviliiniarlutik aalajangersimasut.

Aammattaaq paasissutissiisarnermi imarisatigullu sullissinernik tuniniagaqartut atuisutut isigineqartarput. Tamanna aamma assersuutigalugu radiukkut tv-kkullu aallakaatitsisarfinnut suliffeqarfinnullu allanut attaveqaqatigiinnissamik immikkut pisariaqartitsisunut atuuppoq.


§ 5-imut

Imm. 1-imut
Aalajangersagaq manna naapertorlugu Naalakkersuisut atortulersuutinut aamma nalunaarasuartaatitigut atassuteqarnermut atortut terminalillu ingerlanneqarnerinut, kiisalu nalunaarasuartaatitigut sullissinerit tuniniarneqarnerinut akuersissuteqarnissamut piginnaatinneqarput. Akuersissut nalunaarutigineqartoq nunami sumiiffinnut killilikkanut killilerneqarsinnaavoq, taamaattumillu tuniniagaqartut assigiinngitsut nunami sumiiffinni assigiinngitsuni niuernerup ilaanik ingerlatsisut akuersissuteqarnermik nalunaarfigineqarsinnaapput.

Tassani aamma imarsiornermi sullissinerit, taamaattorli tak. § 1, imm. 2, kiisalu radiofoniikkut telegrammitigullu sullissinerit pineqarput. Akuersissuteqartarnermili ilassutitut sullissinernik taaneqartartut pineqanngillat, taakku § 1, imm. 3-mut oqaaseqaatit naapertorlugit Namminersornerullutik Oqartussat kisermaassisussaatitaanerannut ilaanngimmata.

Imm. 2-mut
Naalakkersuisut aalajangersinnaapput sullissinerit § 2, imm. 1-imi aamma 2-mi taaneqartut kiisalu apparatit atortullugu § 3, imm. 1-imi taaneqartut ammanerulersinniarlugit. Tamanna pissappat maanna akuersissummik pigisaqartup pisinnaatitaaffiinut sunniuteqartussaavoq. Akuersissummik pigisaqartup taamatut ammanerulersitsineq, taamaalillunilu kisermaasisussaatitaaffigisami annikillinerat sapinngittussaavaa. Akuersissummik pigisaqartoq ammanerulersitsinermut imaluunniit akuersissutinik arlalinnik tunniussinermut atatillugu suliassat annikillinerisa kingunerisaanik akuersissummik tunineqarnissamut pisinnaatitaaffeqanngilaq.

Imm. 3-mut
Naalakkersuisut allaffissornermi maleruaqqusani akuersissummut maleruagassanik piumasaqaatinillu sukumiinerusunik aalajangersaanissamut pisinnaatinneqarput, tassunga ilanngullugu nr. 1-7-imi pissutsinut taaneqartunut maleruagassiornissaq:

Nr. 1
Naalakkersuisut nunap iluani sumi pisinnaassutsit qanoq ittut sullissinerullu qaffasissusia qanoq ittoq pilersuutigineqarsinnaassanersut pillugit piumasaqaataat, tassunga ilanngullugit sullissinerit pineqartut isumannaassusaat pitsaassusissaallu kiisalu annertussusissaat, kiisalu kikkut atortulersuutinut nakkutilliisuussanersut. Tamatumani inuiaqatigiit isiginneriaasiat aallaavigalugu inuiaqatigiit agguagaaneranni nunallu isorartussusiani pissutsit immikkut ittut apeqqutaatillugit nalunaarasuartaatitigut atassuteqaatinik piffissamut naleqquttunik akikitsunillu pilersuinissap qulakkeerneqarnissaa pingaartinneqassaaq.

Nr. 2
Naalakkersuisut akuersissummik pigisaqartup kisermaassiffiini akinik aalajangersaanermut tamatumanilu tunngavissanut, kiisalu atuisunut piumasaqaatinut akuersissuteqarnerat. Tamatumani inuiaqatigiit isiginneriaasiat aallaavigalugu nalunaarasuartaatitigut sullissinermi akit aningaasartuutillu imminnut atanissaasa qulakkeerneqarnissaa pingaartinneqassaaq. Akit eqaannerusumik niuernermullu naleqqussakkamik ilusilerneqarnissaat, kiisalu akuersissummik pigisaqartup ukiunut arlalinnut pilersaarusiornissamut periarfissaasa pitsaanerulernissaat anguniarneqarsinnaavoq. Tamanna akuerseriaatsip akinik tunngavissanillu akuersisarnermiit akit "koorimiittut" malillugit akinik ineriartortitsinermik tamakkiisumik akuersisarnermut allanngortinneratigut tamanna pisinnaavoq, taannalu tassaavoq sullissinernut assigiinngitsunut akit kattutat, atuinerit nalinginnaasut malillugit missiliukkat, atuisunut akinik nalilersuutinut naleqqiussat, akinut ataasiakkaanut qaffaataasinnaasunut annertunerpaaffiliinikkut ilassuteqarsinnaasoq. Periaaseq taanna nunani allani misilittagaqarfigineqarluarpoq.

Nr. 3
Naalakkersuisut akuersissummik pigisaqartup apparatit atortullu nalunaarasuartaatitigut attaveqaqatigiinnermut atortunut attavilerneqarsinnaasut pillugit maleruagassiornermut piumasaqaatinillu aalajangersaanermut peqataanissamut pisussaaffilerneqarnissaanut, kiisalu akuersissummik pigisaqartup atortunik ikkussukkanillu nakkutilliinissamut misissuisarnissamullu pisussaaffilerneqarsinnaaneranut maleruagassiorsinnaapput.

Nr. 4
Naalakkersuisunit suliassat immikkut ittut arlallit, akuersissummik pigisaqartup inuiaqatigiinnut kalaallinut sullissiffigisassai maleruagassiorneqarsinnaapput. Attaveqaateqarnermut atortut maanna atorneqartut atorlugit Kalaallit Nunaanni nunaqarfinnut taakkunanilu nalunaarasuartaatitigut atassuteqaatit imminnut akilersinnaasumik annertusineqarsinnaanngillat. Taamaattumik matumani akuersissummik pigisaqartup akissarsiutaanngitsumik imaluunniit toqqaannartumik amigartooruteqarfiusumik nalunaarasuartaatitigut atassuteqaatinik pilersuinissamik pisussaaffilerneqarsinnaanera periarfissinneqarpoq.

Imarsiornermi isumannaallisaatitut sullissinerit suli naalagaaffimmi oqartussaasunit akisussaaffigineqarput, aammalu danskit naalagaaffiat suli isumannaallisaanermi sullississutinut maleruagassiortussaapput, taamatullu taakku ingerlanneqarneri annertusarneqarnerilu akilertartussaallugit. Kisiannili imarsiortunut radiotelefonikkut, radiotelegrafiikkut qaammataasatigullu attaveqarnerit akuersissummut ilaatinneqarput, tamatumanilu aamma akuersissummik pigisaqartoq amigartooruteqarfiusumik sullissinernik ingerlataqarnissaanik pisussaaffiliinissamut periarfissaqarpoq.

Nr. 5
Pissutsini immikkut ittuni Namminersornerullutik Oqartussanut aningaasartuutaanngitsumik nalunaarasuartaatitigut attaveqarnerup inuiaqatigiinnut pingaaruteqartup qulakkeerneqarnissaa atajuartinneqarnissaalu. Aalajangersakkami tamatumani siunertaavoq akuersissummik pigisaqartup pisariaqartinneqartunik pilersaarusiornissaanik kiisalu pisuni immikkut ittuni nalunaarasuartaatitigut atassuteqarnermi atortulersuutit qulakkeerniarlugit iliuuseqarnissaanik pisussaaffilerneqarnissaa, aammattaaq tak. § 35 kiisalu tassunga oqaaseqaatit.

Nr. 6
Kalaallit Nunaata pisariaqartinneqartunut sunniuteqarnissaa aammalu nunami ilisimasanik nalunaarasuartaatitigut atassuteqarnermut iluaqutaasumik katersinissaq qulakkeerniarlugu akuersissummik pigisaqartoq nunat tamat akornanni nunallu iluani suleqatigiinnut peqataanissaanik pisussaaffilerneqarsinnaavoq.

Nalunaarasuartaatitigut atassuteqarnermi nunat tamat akornanni nunallu iluani suleqatigiinnerni aalajangikkanik malinninneq. Akuersissummik pigisaqartoq taamaalilluni nunat tamat akornanni nunallu iluani isumaqatigiissutinik malinninnissamut qulakkeerinissamik pisussaaffilerneqarsinnaavoq.

Nr. 7
Akuersissummik pigisaqartup ingerlatsineranik nakkutilliineq, tamatuma ataani naatsorsuusiortarnermi naatsorsuutinillu saqqummiussisarnermi periusissanik aalajangersaaneq, taarsigassarsineq, kiisalu annertusiineq aserfallatsaaliuinerlu. Pissutsini tamaginni taakkunani akuersissummik pigisaqartup sullissinernik akuersissuteqarfiusunik innuttaasunut inuiaqatigiinnullu naammaginartumik ingerlatsinera pillugu Naalakkersuisut ilisimaarinninnissaat qulakkeerneqassaaq.


§ 6-imut

Imm. 1-imut
Attaveqaatinik ataatsimut atuinerup itisilerneqarnera pillugu oqaaseqaatini nalinginnaasuni immikkoortoq VII innersuunneqarpoq.

Attaveqaatinik ataatsimut atuinissamik isumaqatigiissusiornissamut imaluunniit allannguinissamut qinnuteqaatitut naammaginartut tassaapput qinnuteqaatit – akuerineqarunik – attaveqaatinut kalluarneqartunut imaluunniit sullississutit innarligassaanngissusiinut kingunerlutsitsisussaanngitsut, aammalu attaveqaatinik assigisaannilluunniit, tuniniaasumut qinnuteqaatit ingerlatineqarfigisaanut teknikkikkut aningaasaqarnikkullu annertuumik ajornartorsiortitsinani suliarineqarsinnaanngitsumik alliliinissamik pisariaqartitsiviunngitsut.

Nunani allani misilittakkat takutippaat attaveqaatinik ataatsimut atuinissamik pisariaqartitsineq pissusissamisuuginnartumik nassataqassasoq

  1. attaveqaqatigiinnermik nalinginnaasumik, tak. nr. 1 aamma nr. 2,
  2. Internettimut, soorlu attaveqaqatigiinnermi Kalaallit Nunaannut katersuuffiusumi "IX"-imi (Internet exchange point). Attaveqaqatigiinnermi aqqusaartarnernik aveqatigiinneq, tassanilu attaveqarnerup tuniniagaqartup allap netværkianut anngunniarnerani aqqusaarneqartarpoq.
  3. sullississutit immikkut ittut atorlugit attaveqaqatigiinnermi, tak. nr. 1 aamma nr. 2,
  4. telefonikkut oqaluussisarnerni, tassanilu A-normunik nuussisarneq assersuutigalugu tassaavoq atuisup sianertup normuanik atuisup sianerfigineqartup telefoniani normup taassuma saqqummernissaa nuussisarneq (normunik saqqummersitsisarneq)
  5. normutigut isumalluutinik normunillu paasiniaasarfinnik atuisinnaanermi, tassunga ilanngullugu Internettikkut aternik najukkanillu paasiniaasinnaaneq, tak. nr. 1 aamma nr. 2,
  6. sullississutinik atuinermi, tak. nr. 3, tassanilu nalinginnaasumik pineqartut tassaapput pilersuisut atuisullu akornanni attaveqaatit naapiffiisa / centralini pisuni immikkut ittuni attaveqarnerit aqqusaartut imaluunniit Kalaallit Nunaanni piginnaasat pitsaassuserlu tunngavigalugit attaveqarnerit ataatsimut kattutaasut pilersuisut atuisullu akornanni attaveqaatit naapiffiisa / centralini pisuni immikkut ittuni attaveqarnerit aqqusaartut akornanni aalaakkaasumik attaviliinerit.
  7. Ataatsimut inissiineq, tak. nr. 4.
  8. tassa unammilleqatigiinnermik equtitsisuusumik immikkut aningaasartuutissat pinngitsoorniarlugit akuersissummik pigisaqartup illuutaanut teknikkeqarfiusunut inissiineq ikkussinerlu.

Taagorneqartut tamanut matussusiinngillat.

Attaveqaatinik ataatsimut atuineq teknikkikkut periarfissaqartillugu atuinermut piffissami atuinissamik kissaateqarfiusumi kissaatigisamik pitsaassuseqartillugu aammalu teknikkikkut killilersugaanngitsumik atuutsinneqassaaq.

Imm. 2-mut
Periaaseq tunngaviusoq tassaavoq attaveqaatinik ataatsimut atuinermut piumasaqaatit immikkoortitsiviunngitsut aningaasartuutillu naapertorlugit akit tunngavigalugit aalajangersarneqarnissaat.

Immikkoortitsiviunngitsumik sullissinissamut pisussaatitaaffeqarnerup nassataanik kinaassusersiunngitsumik tunngaveqarluni immikkoortitsiviunngitsumik naammaginartumik suliamullu sammisumik pissusilersornissamik piumasaqaateqartoqarpoq. Tamannalu imatut paasineqassaaq, illuatungiliuttut marluk amerlanerusulluunniit, illuatungiliuttup ataatsip attaveqaatinik ataatsimut atortitaannik ataatsimut atuinissamik qinnuteqarnerini pissutsillu pineqartut assigiippata, assigiimmik atugaqartitsinissaq. Taamatuttaaq immikkoortitsinnginnissamik piumasaqaateqarnermi illuatungiliuttumut taamaattumut attaveqaatinik ataatsimut atuinissamik isumaqatigiissuteqartoq illuatungiliuttup pineqartup ilumini atugassarititaasut assinginik atugaqarnissaminut pisinnaatitaavoq.

Siunnersuutigineqarpoq sullississutaasumut akiusumut atuinerup annertussusaa apeqqutaatinneqassanngitsoq, kisiannili attaveqaatip pisinnaasaa tunngavigineqassasoq, tamatumani illuatungeriit allamik isumaqatigiissuteqanngippata. Taamatuttaaq akiusoq tuniniagaqartunit allanit akilerneqartartoq akuersissummik pigisaqartup suliassaqarfiup iluani atussavaa, sullissinernut unammilleqatigiinnermit eqqorneqariaannaasunut immikkut ittumik naatsorsuusiornikkut. Taamaalilluni tuniniagaqartut allat sullississutinut aningaasartuutitaasa ilusilersugaanerat eqqarsaatigalugu akuersissummik pigisaqartumut nallersuunneqarnissaat anguneqassaaq, ilaatigullu sullissinerit akit ilusilersugaaneri assigiinngitsut atorlugit atuisunut neqeroorutigineqarsinnaalissallutik, tassunga ilanngullugit akit atuinerup annertussusaanik aallaaveqanngitsut.

Attaveqaatinik ataatsimut atuinermut akit tunngaviatigut naatsorsueriaaseq pilersuisussaatitaanermi amigartoorutit pillugit immikkoortumi taaneqartut, aningaasartuutissatut naatsorsorneqartup procentilerneratigut sinneqartoorutissanik naammaginartunik tapeqartineqartut, atorlugit aningaasartuutiviusut tunngavigalugit aalajangersarneqartariaqarput. Procenterititassaq Inatsisartut aningaasanut inatsisissaannut oqaasertaliinikkut aalajangerneqartassaaq.

Attaveqaatinik ataatsimut atuinissamik isumaqatigiissutit tamanut saqqummiunneqarnerini isumaqatigiissut nalunaarasuartaateqarnermi aqutsisunut nassiunneqassaaq, taassumalu attaveqaatinik ataatsimut atuinissamik isumaqatigiissutit nassiunneqartut tamanit takuneqarsinnaasunngorlugit internettikkut saqqummiutissavai.

Imm. 3-mut
Nalunaarasuartaateqarnermi aqutsisut pisuni ataasiakkaani attaveqaatinik ataatsimut atuinermik qinnuteqaatit arlaat naammaginartutut taaneqarsinnaanersoq aalajangiisinnaapput. Naalakkersuisut attaveqaatinik ataatsimut atuinermi annertussutimut, akinut piumasaqaatinullu tunngavissanik aalajangersaasinnaapput, aammalu Naalakkersuisut § 6, imm. 3 naapertorlugu maleruagassanik aalajangersaasimanngippata, nalunaarasuartaateqarnermi aqutsisut suliassaq Inatsisartunut peqqussut manna tunngavigalugu suliarisussaavaat.

Imm. 4-mut
Tuniniagaqartunut allanut akuersissummik pigisaqartumut aaqqiagiinngissuteqarnerminni attaveqaatinik ataatsimut atuinermut akiliutimik unitsinneqarnissaannut killilersorneqarnissaannulluunniit ulorianartorsiortinneqanginnissaq pingaaruteqarpoq, tassunga ilanngullugit kisermaassisinnaatitaanermik imaluunniit akuersissummik unioqqutitsinermi aaqqiagiinngissutaasinnaasut imaluunniit akiliutit il.il. pillugit aaqqiagiinngissutaasinnaasut. Taamaattumik Naalakkersuisut attaveqaatinik ataatsimut atuinermik unitsitsinerusinnaasut killilersuinerusinnaasulluunniit aatsaat nalunaarasuartaateqarnermi aqutsisut akuersissuteqarnerisigut pisinnaanerat pillugu aalajangersaasinnaapput. Tamatumanili anguniarneqassaaq akuersissummik pigisaqartup nalinginnaasumik attaveqaatinik ataatsimut atuinermi atuisuusup akiliisinnaannginneranut atatillugu piumasaqaatigisassaasa ajornerulersinneqannginnissaat.

Imm. 5-imut
Ingerlatsinermi ajoqutitut annertuutut ilaatigut eqqarsaatigineqarpoq, tuniniagaqartut allat atortuisa attaveqarnerisaluunniit akuersissummik pigisaqartup attaveqaataanut immaqa ima annertutigisumik ajoqutaatigisinnaanissaa, allaat attaveqaatit nalinginnaasumik atorneqarsinnaajunnaaneranik kinguneqartumik ulorianartorsiortinneqarnerat. Taamatut pisoqartillugu akuersissummik pigisaqartup akulerulluni nalunaarasuartaateqarnermi aqutsisunit akuersissut utaqqeqqaanngikkaluarlugu taamatut akornusersuutaasoq qamissinnaavaa.


§ 7-imut

Imm. 1-imut
Aalajangersakkami siunertarineqarpoq, akuersissummik pigisaqartup nunaminertanik atuineq pilersaarusiornerlu pillugit Inatsisartut peqqussutaanni maleruagassat sukkulluunniit atuutsinneqartut naapertorlugit ikkussukkanik, kabelinik il.il. inissititerinerata taamaallaat pisinnaanissaa.

Imm. 2-mut
Inuiaqatigiinni kalaallini nalunaarasuartaatitigut atassuteqaatit piujuarnissaannik annertusarneqarnissaannillu tamanit soqutigisaasut piumasaqaataapput tunngavissaqarluartut. Taamaattumik akuersissummik pigisaqartoq pisinnaatitaaffeqarpoq nalunaarasuartaatitigut atassuteqaatinut atortunik, kabelinik, ledninginik sumiiffinnut namminersortunit pigineqartunut ikkussuinissamut, taamaattumillu inatsisitigut tunngavissaq manna ingerlateqqinneqarpoq, tamatumani tamatuma naammaginartumik mianerinnilluni pinissaa piumasarineqarluni. Atortunik inissiinermi piginnittup atuisullu kissaataat eqqarsaatigineqassapput.

Inuiaqatigiinni kalaallini nalunaarasuartaatitigut atassuteqaatit piujuarnissaannik annertusarneqarnissaannillu tamanit soqutigisaasut piumasaqaataapput pissutissaqarluartut. Taamaattumik akuersissummik pigisaqartoq piumasaqarpoq pisinnaatitaaffeqarlunilu nalunaarasuartaatitigut atassuteqaatinut atortunik, kabelinik, ledninginik sumiiffinnut namminersortunit pigineqartunut ikkussuinissamut, taamaattumillu inatsisitigut tunngavissaq manna ingerlateqqinneqarpoq, tamatumani tamatuma naammaginartumik mianerinnilluni pinissaa piumasarineqarluni. Atortunik inissiinermi sapinngisamik piginnittup atuisullu kissaataat eqqarsaatigineqassapput, tassunga ilaallutik:

Atortunut piginnittup/atuisup nammineerluni atugassaanut, soorlu pilersuisut atuisullu akornanni attaveqaatit naapiffiinut (nettermineringsspunkt) atatillugu akuersissummik pigisaqartoq aatsaat atortut inissisimaffissaat eqqarsaatigalugu piginnittup/atuisup kissaataanik naammassinninnissamut pisussaatitaassaaq, tamanna atortut annertuumik amerlinerinik aamma/imaluunniit piffissamik atuinermik annertusititsissanngippat.

Imm. 3-mut
Akuersissummik pigisaqartup illuummut allamit, pisortanit namminersortunillu pigineqartumut isernissamik kissaateqartarnissaa naatsorsuutigineqarpoq. Akuersissummik pigisaqartup pilersaarusiornermini sapinngisamik sumiiffimmi pineqartumi piginnittoq/atuisoq eqqarsaatigissavaa. Akuersissummik pigisaqartup eqqartuussisup aalajangigarinngisaanik isersinnaatitaanerani nakkutilliineq aammalu nalunaarasuartaatitigut attaveqaatit atorsinnaanerisa ingerlaannarnissaannik tunngaveqartumik sulinissaq killigitinneqarput. Nalunaarasuartaatitigut attaveqaatit atorsinnaanerisa ingerlaannarnissaat tamatumunnga atatillugu inuiaqatigiit annertuumik soqutigisaqarfigisaattut ima paasineqassaaq, nalunaarasuartaatitigut attaveqaatit ingerlalluartut ingerlatiinnarnissaat, aammalu akuersissummik pigisaqartup piginnittup atuisulluunniit pineqartup nalunaarasuartaatinut atortulersuutaasa akuersissummik pigisaqartumut isertitatigut iluanaarutaanissaat siunertaralugu soqutigisaqarfigisaatut pinnani.

Imm. 4-mut
Akuersissummik pigisaqartoq illuummik piginnittumut atuisumulluunniit akornusiinermut ajoqusiinermullu taarsiissuteqartarnermut inatsisit nalinginnaasut naapertorlugit taarsiisussaatitaavoq.


§ 8-mut

Aalajangersakkap kingunerisaanik akuersissummik pigisaqartoq siumoortumik isumaqatigiissuteqarfigeqqaarnagu suliassamik akuersissummik pigisaqartup ikkussugaanut, kabeliutaanut il.il. akornutaasinnaasumik ajoqutaasinnaasumillu aallartitsisoqaqqusaanngilaq. Suliassamik nalunaarasuartaateqarnermi ikkussukkanut kabelinulluunniit akornutaasinnaasunik ajoqusiisinnaasunilluunniit aallartitsisoqassappat akuersissummik pigisaqartup ilisimatinneqartarnissaa aalajangersakkami qulakkeerneqarpoq. Akuersissummik pigisaqartup suliassap akuersissummik pigisaqartup nalunaarasuartaateqarnermi atortulersuutaasa kabeliutaasaluunniit ajoqusiinngitsumik akornusersuutaanngitsumilluunniit suliarineqarnissaat siunertaralugu suliffiutilik/illuummik piginnittoq suleqatiginiarlugu isumaqatigiissuteqarfigissavaa.


§ 9-mut

Akornusersuinerit, maskiinat unittoornerat, kukkusumik sullissinerit il.il. atortulersuutinik pineqartunik atuisunut annertuunik kingunerluuteqarsinnaapput. Takku tassaasinnaapput suliffeqarfinni nalunaarasuartaatitigut attaveqaatinik atorsinnaasunik pinngitsuuisinnaanngitsuni ingerlatsinikkut annaasat, taamatullu aamma nalunaarasuartaatitigut atortulersuutini akornusersuutit kinguaattoornerilluunniit inuup inuuneranik annaasaqarnermik kinguneqarsinnaanerat eqqarsaatigineqarsinnaavoq, soorlu imarsiornermi ajunaalernermut sillimaniarnermuillu sullississutinut atatillugu atortulersuutit akornusersorneqarpata kinguaattoortinneqarpataluunniit.

Aalajangersakkami akuersissummik pigisaqartup atortuisa, Namminersornerullutik Oqartusat kisermaassinerannut ilaatinneqartut ingerlanneqarneranni akornusersuinerit, maskiinat unittoornerat, kukkusumik sullissinerit il.il. kingunerisaannut taarsiisussaatitaannginnissaa aalajangersarneqarpoq.


§ 10-mut

Imm. 1-imut
Akuersissut pillugu paasissutissat, akuersissummik pigisaqartup siulersuisuini siulittaasup siulittaasullu tulliata Naalakkersuisunut soqutiginartutut, tak. imm. 2, naliliiffigisaasa saniatigut, Naalakkersuisut siulittaasumut aamma siulittaasup tullianut paasissutissanik, Naalakkersuisunut soqutiginaateqartutut isumaqarfigineqartunik tamanik paasissutissiinissamik pisussaaffiliisinnaapput, tassanilu aamma akuersissut pillugu paasissutissat politikkikkut, aningaasaqarnikkut inuiaqatigiinnullu annertuumik isumaqanngitsut pineqarput.

Imm. 2-mut
Imm. 2-mi akuersissummik pigisaqartup siulersuisuini siulittaasoq taassumalu tullia pissutsit akuersissummut attuumassuteqartut, Naalakkersuisunut soqutiginaatilittut isumaqarfigineqartut pillugit ilisimatitsisussaatitaanerat aalajangerneqarpoq. Pissutsit taakku tassaasinnaapput ingerlatseqatigiiffimmi, tamatuma ataani piginnittup, tassalu Namminersornerullutik Oqartussat, aningaasaqarnernikkut ingerlatseqatigiiffimmut pingaaruteqartut. Aamma pissutsit tamatuma pineqartut tassaasinnaapput, inuiaqatigiinni innuttaasunut tamakkiisunut imaluunniit nunap immikkoortuinut immikkut ittunut pingaaruteqartut.


§ 11-mut

Imm. 1-imut
Naalakkersuisut nalunaarasuartaatitigut atassuteqarneq pillugu ilisimasariaqakkanik pilersorneqarnissaat qulakkeerniarlugu, Naalakkersuisut nalunaarasuartaateqarnermi aqutsisuni nalunaarasuartaatitigut atassuteqarnermut suliatigut iliuusissatigullu ilisimasanik ineriartortitsisoqarnissaa pillugu maleruagassiuussisinnaapput.

Aalajangersakkami Naalakkersuisut nalunaarasuartaateqarnermi aqutsisunik pilersitsinissamut piginnaatinneqarput, taannalu ilisimasanik katersineq aqqutigalugu piginnaanilimmik qularnaatsumillu siunnersuisinnaassaaq, imaluunniit minnerpaamik nunat tamat akornanni immikkut ilisimasalinnut paasissutissanik kissaatigineqartunik pissarsiniarsinnaassalluni. Tamatumani siunertaavoq nalunaarasuartaateqarnermi aqutsisut Naalakkersuisunut qilersorsimannginnissaat, tak. § 12.

Kalaallit Nunaanni nalunaarasuartaateqarnermi niuernerup annertunerusumik ammanerulersinneqarnissaa aalajangiiffigineqarpat aatsaat nalunaarasuartaateqarnermi aqutsisut pilersinneqarnissaat pisinnaalissaaq.

Naalakkersuisut nalunaarasuartaateqarnermi aqutsisut suliassanik, imm. 2-5 naapertorlugu aqutsisunut suliakkiissutigineqartunik qanoq iliorlutik isumaginnittalernissaannut maleruagassanik sukumiisumik aalajangersaanissaannik piginnaatinneqarput, tassunga ilanngullugu nalunaarasuartaateqarnermi aqutsisut piffissaq qanoq sivisutigisoq atorlugu imm. 2, nr. 4, 5 aamma 6 naapertorlugit suliakkiissutinik suliaqartarnissaat pillugu maleruagassat.

Imm. 2-mut
Siunnersuusiornikkut suliassat amerlanersaannik nalunaarasuartaateqarnermi aqutsisunut, inatsisissanik siunnersuusiortartussanut inissiinissaq anguniarneqarpoq, taakkununngalu ilaapput nalunaarutit pisariaqartut, naalakkersuisut aalajangernissaannut tunngavissiissutissatut siunnersuutit il.il. Kisiannili pisortaqarfik pineqartoq suli nalunaarasuartaateqarnermi aqutsisut tunniussaasa imaannut akisussaasuussaaq, taamaattumillu pisortaqarfik Naalakkersuisunut Inatsisartunullu saqqummiussassanik inaarutaasunik isumaginnittuusassalluni.

Nr. 1
Nalunaarasuartaateqarnermi aqutsisut suliatigut iliuusissatigullu ilisimasatik tunngavigalugit nalunaarasuartaatitigut atassuteqarnermut tunngassuteqartuni tamani Naalakkersuisunut siunnersuisassapput.

Nalunaarasuartaateqarnermi aqutsisut pisussaapput inuiaqatigiinni nalunaarasuartaateqarnermut politikkip ineriartornera pillugu naalakkersuisoqarfimmut, nalunaarasuartaatitigut atassuteqarnermut akisussaasuusumut sukkulluunniit ingerlaavartumik ilisimatitsisassallutik. Pisariaqartitsisoqarnera paasineqarpat nalunaarasuartaateqarnermi aqutsisut pisussaapput suliniummut siunnersuummik, inatsisinik nalunaarutinillu nutaanik suliaqartoqarnissaanik, imaluunniit inatsimmi atuuttumi killissarititaasut iluanni politikkikkut aalajangertoqarnissaanik qinnuteqaatitaqartinneqartumik akuerisassamik naalakkersuisoqarfimmut nassiussissallutik, tassalu nalunaarasuartaateqarnermi aqutsisut siulliullutik suliniuteqartassapput.

Nr. 2
Inatsisiliornissamut piareersaatit ilaattut nalunaarasuartaateqarnermi aqutsisut pisussaapput nalunaarasuartaatitigut atassuteqarnermi kisitsisitigut paasissutissanik katersissallutik, kiisalu nunap iluani taamatullu nunat tamat akornanni ineriartornermik malinnaassallutik.

Tamatumani anguniagaavoq inatsisiliornissamut nalunaarusiornissamullu aammalu politikkikkut aalajangiinissamut pissusiviusut tunngavigalugit ilisimasanik politikkikkut aalajangiisartunut pilersuisinnaanissaq, taamaalilluni innuttaasut, suliffeqarfiit pisortanilu oqartussaasut tamarmik nalunaarasuartaatitigut atassuteqarnermik pitsaasumik, akikitsumik ullunullu naleqquttumik atuisinnaalersinneqassallutik, imaluunniit sullissinerit neqeroorutigineqartut amerlanerulersinneqassallutik, kiisalu innuttaasut sulisut arlallit akornanni qinigassaqarnissaat anguneqassalluni.

Nr. 3
Naalakkersuisoqarfimmit qinnuteqartoqarneratigut nalunaarasuartaateqarnermi aqutsisut inatsisiliornissamut piareersaasassapput, tamatumanilu Inatsisartunut nalunaarusiorsinnaapput inatsisiliassatullu kissaatigineqartunut Naalakkersuisut isummernissaannut tunngavissiuussisinnaallutik.

Nalunaarasuartaateqarnermi aqutsisut nalunaarasuartaatitigut atassuteqarneq pillugu inatsisit, taakku ataanni peqqussutit nalunaarutillu, inatsisinut oqaaseqaatissat ilanngullugit suliarisassavaat. Aammattaaq aqutsisut tusarniaanerit pisariaqartinneqartut suliarisassavaat, kiisalu Naalakkersuisut aalajangernissaannut tunngavissianik inaarutaasunik siunnersuusiortassallutik.

Taakku saniatigut nalunaarasuartaateqarnermi aqutsisut sinnerlugit Inatsisartuniit inunniillu apeqqutinut akissutissanik Naalakkersuisunut naalakkersuisoqarfinnullu siunnersuusiortassapput.

Naalakkersuisoqarfik pineqartoq suli nalunaarasuartaateqarnermi aqutsisut tunniussaasa imaannut akisussaasuuvoq, taamaattumillu pisortaqarfik pineqartoq najoqqutassanik Naalakkersuisunut Inatsisartunullu inaarutaasumik saqqummiussisarnermik isumaginnittuussaaq.

Nr. 4
Akuersissummik pigisaqartup siunnersusiaa tunngavigalugu nalunaarasuartaateqarnermi aqutsisut sumiiffimmi akuersissuteqarfiusumi aamma sumiiffinni pilersuisussaatitaaffiusuni nalunaarasuartaateqarnikkut sullissinernut piumasaqaatissatut akigititassatullu siunnersuutit suliarissavaat. Assersuutigalugu sumiiffimmi akuersissuteqarfiusumi nalunaarasuartaateqarnikkut sullissinernut pioreersunut piumasaqaatit akilluunniit iluarsineqarnissaat pisariaqartinneqarsinnaavoq. Aammattaaq nalunaarasuartaateqarnermi aqutsisut akuersissummik pigisaqartup siunnersuutaa tunngavigalugu nalunaarasuartaateqarnikkut sullissinerit nutaat akuersissummut ilaatinneqarpata, taakkununnga piumasaqaatissanik akigititassanillu siunnersuusiussapput.

Tamatuma kingorna nalunaarasuartaateqarnermi aqutsisut naalakkersuisoqarfimmut siunnersuusiussapput, tassanngaanniillu siunnersuutit naalakkersuisunut akuerisassanngorlugit saqqummiunneqassapput.

Nr. 5
Nalunaarasuartaateqarnermi aqutsisut atuisut akuersissummik pigisaqartup, pilersuisussaatitaasup kiisalu nalunaarasuartaateqarnermi sullissisup aalajangiineri pillugit maalaarutaat tamaasa suliarisassavaat, taakku ataanni akiligassat pillugit maalaarutit, akiligassat inernerinik misissuisarnerit siunertaq malillugu ingerlanngitsutut isumaqarfigineqartut pillugit suliat, maalaaruteqartup oqarasuaataata tammarnerata kingorna atuisoqarsimanera, isumaqatigiissutini piumasaqaatinik nassuiaaneq, atuinermik allamut tunniussineq il.il.

Nr. 6
Nalunaarasuartaateqarnermi aqutsisut attaveqaatinik ataatsimut atuinissamik akuersissummik pigisaqartup aamma sullississutinik tuniniagaqartup akornanni akuersissummik pigisaqartup pisortatigoortumik nalunaarasuartaatitigut attaveqaqatigiinnermut attaveqaatini attaveqarnermut piginnaasanik pisinissaq pillugu isumaqatigiissummi piumasaqaatinut akinullu tunngassutillit pillugit maalaarutaasinnaasut suliarisassavaat.

Aalajangersakkap atuutilerneratigut illuatungeriit akornanni attaveqaatinik ataatsimut atuinissamik nammineq piumassutsimik isumaqatigiissusiortarnissaq pingaarnerutinneqassaaq. Illuatungeriit akornanni isumaqatigiittoqarsinnaanngippat, nalunaarasuartaateqarnermi aqutsisut attaveqaatinik ataatsimut atuinissamut piumasaqaatinik akinillu aalajangersaassapput.

Nr. 7
Nalunaarasuartaateqarnermi aqutsisut akuersissummik, pilersuisussaatitaanermik sullissisunullu allanut nakkutilliisuussapput. Nalunaarasuartaatitigut atassuteqarnermut atortut nalunaarasuartaatitigullu sullissinerit, atortunik taakkuninnga imaluunniit sullissinernik taakkuninnga kisermaassinermik ammanerulersitsiviunngitsut tamarmik akuersissuteqarfiusup ataani inissisimapput.

Nalunaarasuartaateqarnermi aqutsisut inatsisit tunngavigalugit akuersissummik pigisaqartup piumasaqaatai malinneqarnersut nakkutigissavaat. Nakkutilliinermi pulaartoqarsinnaavoq imaluunniit paasissutissat paasissutissiisussaatitaaffiusut qinnutigineqarsinnaallutik. Akuersissummik pigisaqartoq akuersissummi piumaqaatigineqartunik malinninnersoq qulakkiivinniarlugu, nalunaarasuartaateqarnermi aqutsisut naammaattunik akuttussusilinnik nalunaarasuartaatitigut atassuteqarnermut atortut nalunaarasuartaatitigullu sullissinerit pitsaassusiannik Kalaallit Nunaanni pissutsit nunani allani pissutsinut naleqqiullugit naliliisassapput.

Tamatumunnga atatillugu aammattaaq atuisut pillugit misissuinermik, pilersuisussaatitaanerup annertussusiata naapertuilluarneranik takutitsisinnaasumik ingerlatsisoqassaaq, kiisalu pilersuisussaatitaaneq annikillisimappat annertusisimappalluunniit uppernarsaatissanik katersisoqassalluni.

Nr. 8
Nalunaarasuartaateqarnermi aqutsisut peqqussut taannalu tunngavigalugu maleruagassat piumasaqaatillu aalajangersarneqartut malinneqarnersut nakkutigissavaat. Nakkutilliinermi nalunaarasuartaateqarnermi nakkutilliisut najoqqutassanik, nakkutilliinerup ingerlanneqarnissaanut attuumassuteqartutut isumaqarfigineqartunik piniartassapput, tak. § 13.

Nr. 9
Nalunaarasuartaateqarnermi aqutsisut Naalakkersuisut sinnerlugit aammalu danskit oqartussaasuinik suleqateqarlutik suliassat, nalunaarasuartaatitigut attaveqarnermi nunat tamat akornanni suleqatigiffinnut, soorlu International Telecommunication Union-imut (ITU), International Telecommunications Satellite Organization-imut (ITSO) aamma European Regulator's Group-imut (ERG) attuumassutillit isumagissavaat.

Imm. 3-mut
Radiunut frekvensit pillugit Kalaallit Nunaannut inatsisip atuutilernissaa pillugu peqqussut nr. 38, 23. januar 2004-meersoq Kalaallit Nunaanni radiunut frekvensinik atuinermut kiisalu radiukkut aallakaatitanik tigooqqaanermut atuuppoq.

Namminersornerullutik Oqartussat ilisimatusarnermut, teknologiimut ineriartortitsinermullu ministeriaqarfimmiit suliakkiineq naapertorlugu peqqussutip malinneqarneranik aqutsinissamut nakkutilliinissamullu aamma maleruaqqusanik taassuma atuutilerneratigut suliarineqartunik aqutsinissamut piginnaatitaapput (Kalaallit Nunaanni radiunut frekvensinik atuinermut atatillugu akiliutit pillugit nalunaarut, akuersissummik pigisaqarluni radiunik frekvensinik atuineq pillugu Kalaallit Nunaannut nalunaarut nr. 72, 13. januar 2005-imeersoq, akuersissummik pigisaqarani radiunik frekvensinik atuineq kiisalu radiomik atuisinnaanissamut misilitsinnerit kaldesignalillu il.il. pillugit Kalaallit Nunaannut nalunaarut nr. 73, 13. januar 2005-imeersoq, aamma Kalaallit Nunaanni radiunut frekvensinik tamakkiisunik atuinermi killissarititaasunik aalajangersaasarneq ataatsimullu tulleriiaarisarneq pillugu nalunaarut nr. 82, 13. januar 2005-imeersoq).

Taamatut suliakkiinerup kingunerisaanik Namminersornerullutik Oqartussat ilaatigut:

Radiunik ingerlatsiviup, allaffissornikkut Ineqarnermut Attaveqarnermullu Piosortaqarfimmi inissisimasup, ullumikkut radiukkut attaveqaqatigiittarnerup ingerlanneqarnera isumagisaraa. Siunnersuummi § 11, imm. 3-kkut ingerlatsineq taanna nalunaarasuartaateqarnermi aqutsisunut nuunniarneqarpoq. Tamatumani siunertaavoq radiukkut nalunaarasuartaatitigullu attaveqaqatigiittarnermut oqarsinnaatitaaffiit ataatsimut siunnerfeqartut kattunnerisigut ataatsimut sunniutissanik angusaqarnissaq.

Imm. 4-mut
Akuersissummik pigisaqartumit, sullississutinik tuniniagaqartumit imaluunniit pilersuisussaatitaaffiusunik tuniniagaqartunit akiligassat pillugit maalaarutit aallaqqaammut suliffeqarfimmit namminermit suliarineqartassapput. Tamatuma kingorna maalaarut nalunaarasuartaateqarnermi aqutsisut oqartussaasutut siullertut suliarissavaat. Nalunaarasuartaateqarnermi aqutsisut aalajangiinerat pillugu maalaarut suliamik tigusisussatut tullertut nalunaarasuartaateqarnermi maalaaruteqartarfimmit suliarineqassaaq, tak. § 20, imm. 1. Aalajangersakkami matumani siunertaavoq inuiaqatigiinni isumalluutit sipaarniarlugit naassaanngitsumik maalaaruteqarsinnaatitaanerup killilerneqarnissaa.

Nalunaarasuartaateqarnermi aqutsisuni aamma/imaluunniit nalunaarasuartaateqarnermi maalaaruteqartarfimmi suliarineqarnerat inatsimmi tunngaviusumi § 63 malillugu suliap eqqartuussivitsigut misilinneqarnissaanut akornusiinngilaq.

Imm. 5-imut
Naalakkersuisut suliassatut taaneqartut saniatigut suliassanik allanik nalunaarasuartaateqarnermi aqutsisunut suliakkiinissamut piginnaatinneqarput. Piginnaatitsissut taanna oqarsinnaatitaaffiit pitsaanerpaamik atorneqarnissaat siunertaralugu tunniunneqarpoq. Suliassat nalunaarasuartaateqarnermi suliassat allat suliassanut pissusissamisuuginnartumik ilanngunneqassapput.

Suliassat makku nalunaarasuartaateqarnermi aqutsisunut suliakkiissutigineqartarnissaat eqqarsaatigineqarpoq:

Ineqarnermut, Attaveqarnermut Avatangiisinullu Naalakkersuisoqarfiup allakkanut tunngasut isumagissavai, makku suliassarissallugit: allakkanut tunngasunik malittarisassiuussisarneq inatsisillu, kiisalu suliat aalajangersimasut ataasiakkaat suliarineqarnerat pillugit Naalakkersuisunut siunnersuineq.

Radiukkut tigooqqaanermi akornusersuutit sillimaffigineqarnissaat pillugu Inatsisartut inatsisaat nr. 11, 15. december 1987-imeersoq naapertorlugu Naalakkersuisut peqqussutip taassumalu atuutilerneratigut allaffissornikkut maleruaqqusatut suliarineqartut malinneqarnerannik nakkutilliinissamut piginnaatitaaffik Grønlands Televæsen-imut (maanna TELE Greenland A/S-iusumut) suliakkiissutigisinnaavaat.

TELE Greenland A/S akuersissummik pigisaqartutut radiukkut tigooqqaanermi akornusersuutit sillimaffigineqarnissaannik suliakkerneqarpoq. Akuersissummik pigisaqartoq (TELE Greenland A/S) suliassamik isumaginninnissamik peqquneqarpoq, apparatit atortullu innaallagiamoortut qinngornerisa allatulluunniit innaallagissap sunniinerisa radiukkut tigooqqaanermut akornusersuinnginnissaat qulakkeerniarlugu. Akuersissummik pigisaqartup ilaatigut akornusersuinermik malugisaqartoqarnerani apparatinik atortunilluunniit akornusersuisunik pigisaqartoq/atuisoq peqqusinnaavaa apparati atortorluunniit maleruagassat malillugit iluarseqqullugu, tassunga ilanngullugu filtreriinissaq, assiaqqusiinissaq, frekvensimik allanngortitsinissaq imaluunniit atuinermik sivikillisitsinissaq eqqarsaatigalugu iliuuseqarnissaq, taamaalilluni radiukkut fjernsynikkullu tigooqqaaneq akornusersugaanngitsoq qulakkeerneqassammat.

Nalunaarasuartaateqarnermi aqutsisut radiukkut tigooqqaanermi akornusersuutit sillimaffigineqarnissaannut suliassaqarfimmik isumaginnittunngortinneqarnissaa pissusissamisuuginnassaaq.

Siuliani taaneqartut saniatigut suliassat allat nalunaarasuartaateqarnermi aqutsisunut nuunneqarsinnaapput, taakku sulianut pissusissamisuuginnartumik ilanngunneqarsinnaappata.


§ 12-mut

Aalajangersakkamut siunnersuummi ilaatigut siunertaavoq Naalakkersuisut nalunaarasuartaateqarnermi aqutsisunut ilitsersuisussaatitaaneranni nakkutilliinerup tamakkiisup pineqarnerata erseqqissarneqarnissaa, tassungattaarlu ilaapput suliassat aalajangikkanut ataasiakkaanut aalajangersimasunut attuumassuteqanngitsut, soolu nalunaarasuartaateqarnermi aqutsisut nakkutilliinerminnut atatillugu paasiniagassanik misissoqqissaagassanillu aallartitsisarnerat, taakkununnga atasumik avataaniit inatsisilerituunut, aningaasaqarnermik ilisimasalinnut imaluunniit nalunaarasuartaateqarnermik ilisimasalinnut ikiortissarsiortarnerit, nakkutilliinerup pilersaarusiornissaanut ingerlannissaanullu suliassaqarfiup iluani akimuilluni isumaliutersuuteqarnerit, kiisalu aallutaqarfissatut toqqakkat il.il.


§ 13-imut

Aalajangersakkakkut nalunaarasuartaateqarnermi aqutsisut akuersissummik pigisaqartumut nalunaarasuartaatitigullu sullissinernik ammanerulersitsiviusuni sullissisunut paasissutissanik arlalippassuarnik piumasaqarsinnaanerat aalajangersarneqarpoq. Paasissutissat akuleriiussapput, tassaassallutik ingerlatseqatigiiffik pillugu paasissutissat isertuunneqartussat, tak. § 14, aamma paasissutissat tamanut ammasumik politikkikkullu suliassaqartunut paasissutissiinermi atorneqartussat.

Nalunaarasuartaateqarnermi aqutsisut nalunaarasuartaateqarnermi akit, pitsaassuseq atuisullu kissaataat pillugit paasissutissanik attuumassutilinnik tamanik katersisassapput, atuisut niuernerlu pillugit naammaattumik akuttussuseqartinneqartunik misissueqqissaartarnermikkut.

Kiisalu nalunaarasuartaateqarnermi aqutsisut paasissutissanik, nakkutilliisuusussaatitaanermut atatillugu attuumassuteqartunik tamanik katersuisinnaassapput.


§ 14-imut

Aalajangersakkami pinerluttulerinermut inatsimmi § 29-imut innersuussisoqarpoq, kisiannili inatsisip oqaasertaani pissarsiaqarfiusinnaasumik aalajangersakkamut innersuussisoqanngilaq, tassani ilaatigut Kalaallit Nunaanni pinerluttulerinermut inatsisip iluarsaanneqarnissaanik naatsorsuuteqarneq eqqarsaatigineqarmat.

Aalajangersakkap atuutilernerata nassatarisaanik piaaraluni nipangiussisussaatitaanermik unioqqutitsineq kisimi pinerluuteqarnertut isigineqarpoq. Taamaattumik pineqaatissiissutaasinnaasumik aalajangiineq pinerluttulerinermik inatsit naapertorlugu pissaaq.


§ 15-imut

Imm. 1-imut
Akiliutinik qanoq annertutigisumik akiliisoqartarnissaa naatsorsorsinnaaniarlugu kiisalu taperseeqatigiiffiusut annertussusaat naliliiffiginiarlugu killilersimaarniarlugulu, aammalu pilersuisussaatitaanermi akit aalajangersarneqarnerisa sunniutaat paasiniarlugit Naalakkersuisut piginnaatinneqarput, akuersissummik pigisaqartup naatsorsuutinik sullissinernut ataasiakkaanut agguaassisarnissaa pillugu aalajangersaanissamut.

Taperseeqatigiittarneq suliassaqarfiit amigartooruteqarfiusut sulianit iluanaaruteqarfiusunit sinneqartoorutit atorlugit aningaasalersorneqartarnerannik isumaqarpoq. Tunisassiap/sullissinerup ataatsip iluani aamma tunisassiat/sullissinerit assigiinngitsut akornanni taperseeqatigiittoqarsinnaavoq. Taperseeqatigiinnermi tuniniaasoq soorlu kisermaassisussaatitaaffiusumit akuersissummik pigisaqarfiusumiit suliassaqarfimmut ammanerulersinneqartumut aningaasanik nuussisinnaavoq, taamaalillunilu suliassaqarfimmi ammanerulersinneqartumi unammillertiminut akornusiilluni.

Oqaaseq "suliassat ingerlatseqatigiiffimmi eqqartuussisutigoortumik attuumassuteqanngitsumik suliarineqaraluarpata naatsorsuusiornissamut piumasaqaatit assinginik piumasaqaateqarfiusumik" kinguneqassaaq:

Imm. 2-mut
Imm. 2-mi piffissap qanoq ilinerani naatsorsuutitigut agguaaneq naammassineqarsimassanersoq pillugu Naalakkersuisut sukumiinerusunik maleruagassiorsinnaanissamut piginnaatinneqarput. Suliffeqarfiup naatsorsuutaannik Naalakkersuisut piumasarisaannut naapertuuttunngortitsilluni allanngortiterinerup sivisujaamik ingerlasinnaanera tamatumunnga tunngaviuvoq.

Naatsorsuutit qaqugukkut nalunaarasuartaateqarnermi aqutsisunut nassiunneqassanersut pillugu Naalakkersuisut maleruagassiorsinnaapput.

Kiisalu Naalakkersuisut naatsorsuusiortarnermi periaatsit suut naammassineqarsimassanersut pillugu maleruagassiorsinnaapput. Taakku saniatigut naatsorsuutini immikkoortut suut immikkoortillugit saqqummiunneqassanersut pillugit Naalakkersuisut maleruagassiorsinnaapput.


§ 16-imut

Nalunaarasuartaateqarnermi aqutsisut nakkutilliinermik isumagisaqarnerat eqqarsaatigalugu qilersorsimanngitsumik inissisimanerup nassataanik nakkutilliinerup isumagineqarneranut tunngatillugu nalunaarasuartaateqarnermi aqutsisut Naalakkersuisullu akunnerminni attaveqartussaanngillat, tassunga ilanngullugu nalunaarasuartaateqarnermi aqutsisut tamatumunnga atatillugu aalajangiineri. Taamaattumik Naalakkersuisut pingaartumik nakkutilliinermut atatillugu pissutsinik, Naalakkersuisut ilisimassallugit soqutigisinnaasaattut nalilerneqartunik nalunaarasuartaateqarnermi aqutsisunit ilisimatinneqarnissartik pisariaqartissinnaavaat, soorlu:

Nalunaarasuartaateqarnermi aqutsisut paasissutissiissutissatut pisariaqartinneqartut qanoq annertutiginersut nalilertassavaat, suliniutinillu tamatumunnga tunngasunik aallartitsisassallutik. Ammanissaq pisariaqartinneqartoq qulakkeerniarlugu paasissutissiisarnerup allakkatigut pisarnissaa siunnerfigineqarpoq, taannalu oqaluinnarluni paasissutissiinermik ilaneqarsinnaavoq.


§ 17-imut

Imm. 1-imut
Siunnersuutigineqartutut nalunaarasuartaateqarnermi aqutsisut nakkutilliinerminnut atatillugu namminneerlutik politikkikkullu suliassaqarfinnut assigiinngitsunut soqutigisaqartunut attuumassuteqanngitsumik aalajangersinnaavaat, nakkutilliinerminnut atatillugu suliamut attuumassutilinnik qanoq annertutigisumik suliassaqarfinnilu suni paasiniagassanik misissugassanillu sunik aallartitsissanerlutik.

Paasiniaanerit misissuinerillu taakku nalunaarasuartaateqarnermik suliaqarfimmit aningaasalersorneqassapput, tassanilu sulineq isertitanit matussuserneqartussaq pineqarpoq. Ukiut tamaasa ukiut siuliini naatsorsuutit tunngavigalugit naliliinikkut tassunga aningaasalersuutissanik nalunaarasuartaateqarnermi aqutsisut missingersuutaannut aningaasanik immikkoortitsisoqartassaaq. Aningaasat qanoq amerlatigisut atorneqarsinnaanersut Inatsisartut aningaasanut inatsisaanni ingerlatsinermut aningaasaliissutit aqqutigalugit aalajangerneqartassapput, tassanilu taamaalilluni ingerlatsinermut aningaasartuutinut aningaasaliissutit killilikkat pineqarput. Tassalu nalunaarasuartaateqarnermik suliaqarfik suliassamut tassunga akiliisitsisarnikkut aningaasalersuisassaaq, tak. § 28, imm. 1. Akiliutissap annertussusissaa Inatsisartut aningaasanut inatsisaannut oqaasertaliussinikkut aalajangerneqartassaaq.

Imm. 2-mut
Tamatuma saniatigut nalunaarasuartaateqarnermi aqutsisut suliassaqarfiit ajornartorsiuteqarfiusulluunniit paasiniagassat misissugassalluunniit, immikkoortortanit annertunerusumik aningaasaliissuteqarfigineqartariaqartutut pisariaqartitsiviusut pillugit Naalakkersuisunut siunnersuuteqarsinnaapput.

Imm. 3-mut
Misissugassat paasiniagassallu nalunaarasuartaateqarnermi aqutsisut nakkutilliinerminnut atatillugu imm. 1 naapertorlugu namminneerlutik ingerlaavartumik isumagisaasa saniatigut, siumut isigisumik nalunaarasuartaateqarnermilu politikki siunnerfigalugu paasiniaanernik misissuinernillu aallartitsisarnissaannik Naalakkersuisut nalunaarasuartaatitigut aqutsisunut pisussaaffiliisinnaanissaat aalajangersakkami siunnersuutigineqartumi siunertarineqarpoq.


§ 18-imut

Nalunaarasuartaateqarnermi aqutsisut ukiumoortumik nalunaarummik saqqummiussisarnissamik pisussaaffilerneqarput, tassaasunik:

Suliat akimorlugit paasiniaanermi misissueqqissaarnermilu, nalunaarasuartaateqarnermi aqutsisut ukiup ingerlanerani nakkutilliinerminnut atatillugu aallartissimasaannut inerniliussassatut inassutissatullu tunngaviliisinnaasut tassunga ilanngunneqarnissaat pissusissamisuuginnassaaq.

Kiisalu ukiumoortumik nalunaarut pilersuisussaatitaaffiusunik tuniniagaqartup pilersuisussaatitaanermik naammassinninneranut kiisalu atuisunut illersuinermut attuumassuteqarsinnaasuni pissutsinut killiffinnik imaqassaaq.


§ 19-imut

Imm. 1-imut
Naalakkersuisut nalunaarasuartateqarnermi maalaaruteqartarfimmik pilersitsinissaat siunnersuutigineqarpoq. Maalaaruteqartarfiup pilersinneqarnerani siunertarineqarpoq akuersissummik pigisaqartut, nalunaarasuartaateqarnermi tuniniagaqartut pilersuisussaatitaanermillu tuniniagaqartut nalunaarasuartaateqarnermi aqutsisut aalajangiineri pillugit maalaaruteqartarfimmut sulianik paasisimasalimmut, suliap suliarineqarnissaannut pingaarutilinnik ilisimasalimmut allaffissornikkut maalaaruteqarnissamut periarfissinneqarnissaat. Nalunaarasuartaateqarnermi maalaaruteqartarfik sulinerminni Naalakkersuisunut, nalunaarasuartaateqarnermi maalaaruteqartarfiup suliaminik isumaginninneranut ilitsersuisussaatitaanngitsumut attuumasuteqassanngilaq.

Nalunaarasuartaateqarnermi maalaaruteqartarfiup suliakkiissutigineqartunik suliaqarnera pillugu tunngaviusumik inatsimmi § 63 naapertorlugu eqqartuussivimmut misiliinissaq mattunneqanngilaq.

Imm. 2-mut
Aalajangersakkami aalajangerneqarpoq maalaaruteqartarfik ataatsimik siulittaasoqassasoq, marlunnik ilaasortaqassasoq aammalu ataatsimik amerlanerusunilluunniit siulittaasumut sinniisussaqassasoq. Ilaasortat marluk aningaasaqarnermik nalunaarasuartaateqarnerullu teknikkimut tunngasortaanik ilisimasaliussapput. Tamanna maalaaruteqartarfiup atuunnissaanut pingaaruteqarpoq, ammanerulersitsisoqassappat suliat nalunaarasuartaateqarnerup teknikkimut tunngasortaanut aningaasaqarnermullu tunngasunik pisariusunik imaqarnissaat naatsorsuutigineqarmat. Siulittaasoq ilaasortallu allat marluk ukiuni marlunni atuuttussatut toqqarneqartassapput, qinigaaqqittoqarsinnaassalluni.

Imm. 3-mut
Nalunaarasuartaateqarnermi maalaaruteqartarfimmut siulittaasutut toqqarneqartoq inatsisilerinermi soraarummeersimassaaq. Nalunaarasuartaateqarnermi maalaaruteqartarfiup sullissivittut eqqartuussivimmut assingusutut, eqqartuussiviit nalinginnaasut saniatigut qinigassatut allatut ingerlanissaa siunertarineqarmat, siulittaasutut toqqarneqartup sapinngisamik Danmarkimi eqqartuussisumik toqqaaniarnermi piumasarineqartutut piginnaaneqassaaq misilittakkatigullu tunngaveqarnissaa piumasarineqarpoq. Matumani Kalaallit Nunaanni pissutsit immikkooruteqarnerat taamatullu atorfinitsitsiniartarnermi ajornartorsiuteqartarnerit eqqarsaatigineqartussaammata, retsassessorimik, piginnaaneqarfigisassatut piumasarineqartunik suli angusaqarsimanngitsumik toqqaasoqarsinnaanera akornuserneqassanngilaq. Siulittaasoq ukiuni marlunni atuuttussatut toqqarneqartassaaq, qinigaaqqinnissamut periarfissaqartinneqassalluni.

Imm. 4-mut
Imm. 4-mi aalajangersarneqarpoq nalunaarasuartaateqarnermi maalaaruteqartarfimmut ilaasortat marluk Kalaallit Nunaanni nalunaarasuartaateqarnermik suliassaqarfimmit innersuussisoqarneratigut Naalakkersuisunit toqqarneqassasut. Toqqaaneermi najukkami suliatigut soqutigisanut attuumassuteqannginnissaq pingaartinneqassaaq, taamaattumillu ilaasortanik Kalaallit Nunaanni najugaqanngitsunik toqqaasarnissaq pisariaqalersinnaalluni. Suliaqarfinnut kattuffimmik innersuussisinnaasumik soqanngippat, Naalakkersuisut suliassaraat suliffeqarfinnut nalunaarasuartaateqarnermik suliaqartunut naammattumik amerlassusilinnut innersuussititsiniarlutik saaffiginnissallutik. Nalunaarasuartaateqarnermi suliassaqarfittut pineqartut tassaapput suliffeqarfiit, niuernikkut annertunerpaamik nalunaarasuartaatitigut attaveqaqatigiinnermik ingerlatitseqqittarnermik imaluunniit nalunaarasuartaatitigut attaveqaqatigiinnermut atortunik sanaartornermik ingerlatsinermillu suliaqartut.

Naalakkersuisut ilaasortassanik, nalunaarasuartaateqarnermik suliaqartunit innersuunneqarsimanngitsunik toqqaasinnaanngillat.

Imm. 5-imut
Imm. 5-imi Naalakkersuisut suleriaasissamut maleruagassiornissamik pisussaaffilerneqarput. Suleriaasissami ilaatigut ataatsimiigiaqqusisarnermut, ataatsimiinnerit imaqarniliornerinut aamma maalaaruteqartarfimmiit tunuarnermut maleruagassanik aalajangersaasoqassaaq.

Imm. 6-imut
Imm. 6-imi Naalakkersuisut allattoqarfittut ikiuuttussanik atugassiisarnissamut pisussaatinneqarput. Allattoqarfittut ikiorsiisarnermi maalaaruteqartarfiup ataatsimiinnissaannut piareersarnerit ingerlatsinerillu suleqataaffigineqartassapput. Tamatumani siunertaavoq allattoqarfiup maalaarutinik, nalunaarasuartaateqarnermi maalaaruteqartarfiup oqartussaaffiinut ilaanngitsunik itigartitsisinnaanissaat, tak. § 20, imm. 1-imut oqaaseqaatit. Kiisalu allattoqarfiup maalaaruteqartarfimmi aalajangiinerit malitseqartinneqarnissaat isumagisussaavaa.

Maalaruteqartarfimmut allattoqarfissarpiamik pilersitsisoqarnissaa maannarpiaq naatsorsuutigineqanngilaq, allattoqarfittut ikiorsiisarnerup inunnit, "naalakkersuisoqarfimmi", sukkulluunniit nalunaarasuartaateqarnermut akisussaasumik naalakkersuisoqarfeqartumi inissisimasunit isumagineqartartussaammat.

Imm. 7-imut
Imm. 7-imi maalaaruteqartarfik sulinini pillugu Naalakkersuisunut ukiumoortumik nalunaaruteqartarnissaanik pisussaaffilerneqarpoq. Tamanna ilaatigut Naalakkersuisut maalaaruteqartarfiup sulinerata annertussusia qanorlu issusia pillugu paasissutissinneqarnissamik pisariaqartitsinerannik tunngaveqarpoq, taamaalilluni maalaaruteqartarfiup suliassat peqqussummi pisussaaffiliunneqartut suliarisarsimanerai Naalakkersuisunit qulakkeerneqarsinnaammat., aammalu suliassat isumagineqarnissaannut naatsorsuutigisaqarnermut atasunik ajornartorsiortoqarpat tamanna maalaaruteqartarfimmiit erseqqissaatigineqartassammat.


§ 20-mut

Imm. 1-imut
Aalajangersakkami maalaaruteqartarfiup suliassai pingaarnerit aalajangersarneqarput. Nalunaarasuartaateqarnermi maalaaruteqartarfiup nalunaarasuartaateqarnermi aqutsisut § 11, imm. 2, nr. 5 aamma 6 naapertorlugit aalajangiineri pillugit maalaarutit suliarisassavai.

Tamatuma nassatarisaanik nalunaarasuartaateqarnermi maalaaruteqartarfiup allattoqarfiata maalaarutit, maalaaruteqartarfiup oqarsinnaatitaaffiinut ilaanngitsut itigartissinnaavai, tassunga ilanngullugit maalaarutit, nalunaarasuartaateqarfimmi aqutsisunit suliarineqarsimanngitsut. Allattoqarfiup itigartitsineranut maalaarutit tamanna maalaaruteqartumit kissaatigineqarpat nalunaarasuartaateqarnermi maalaaruteqartarfimmut ingerlatinneqarsinnaapput. Tunniussisoqassappat maalaarut allattoqarfimmut isumagisassanngortinneqassaaq.

Imm. 2-mut
Aalajangersakkami allassimavoq nalunaarasuartaateqarnermi maalaaruteqartarfiup pissutsit imm. 1-imi taaneqartut pillugit maalaarutinut aalajangiinerisa maalaaruteqartarfimmut saqqummiunneqarnerminniit kingusinnerpaamik qaammatit pingasut qaangiunnerini piareersimanissaat anguniarneqartassasoq.

Assersuutigalugu attaveqaatinik ataatsikkut atuinermut tunngatillugu aalajangiinerit sapinngisamik piaartumik piareersimanissaat pingaaruteqarluinnarsinnaavoq, tamanna unammilleqatigiinnermi tuniniaasut ataasiakkaat periarfissannut pingaaruteqarluinnarsinnaammat.

Imm. 3-mut
Sullissineq allakkatigut pisassaaq. Suliap suliarineqarnissaanut piareersarnermi allattoqarfiup paasissutissat, nalunaarasuartaateqarnermi maalaaruteqartarfiup aalajangiinissaanut pingaaruteqarsinnaasut suliamut ilaanissaat isumagisassavaa.


§ 21-mut

Aalajangersakkami Naalakkersuisut maalaaruteqartarfiup sulineranut aalajangersakkanik tamanut matussutissiisinnaasunik aalajangersaasinnaanerat inatsisitigut tunngavilerneqarpoq.

Naalakkersuisut nalunaarasuartaateqarnermi maalaaruteqartarfiup suliassanik sunik suliaqarsinnaaneranut aalajangersaasinnaassapput. Assersuutigalugu Naalakkersuisut maalaaruteqartarfimmi siunnersuisarnerit ilanngullugit isumagineqartarnissaannut maleruagassanik aalajangersaasinnaapput, tassunga ilanngullugit misissueqqissaarnerusinnaasunik paasiniaanerusinnaasunillu inassuteqarnerit, kiisalu inatsisinik allannguinerususinnaasunik inassuteqarnerit.

Piginnaatitsinerup nassatarisaanik Naalakkersuisut ukiumoortumik nalunaarutit ilusissaannut imassaannullu maleruagassanik aalajangersaasinnaapput. Assersuutigalugu nalunaarasuartaateqarnermi aqutsisut nalunaarusiornissaanut maleruagassiortoqarsinnaavoq, tassanilu pineqassapput:

Taagorneqartut tamaginnut matussusiinngillat.

Pisariaqartinneqassappat naalakkersuisut missingersuutinut naatsorsuutinullu maleruagassanik aalajangersaasinnaassapput.

Aammattaaq Naalakkersuisut nalunaarasuartaateqarnermi aqutsisunit aalajangikkamik piffissaliussaasut iluanni nalunaarasuartaateqarnermi maalaaruteqartarfimmut ingerlatitseqqissinnaanissamut maleruagassanik aalajangersaasinnaapput. Piffissaliunneqartut malinneqanngippata nalunaarasuartaateqarnermi maalaaruteqartarfiup maalaarut itigartissinnaavaa. Kisiannili maalaarutit suli eqqartuussivinnut suliakkiissutigineqarsinnaassapput.

Nalunaarasuartaateqarnermi maalaaruteqartarfik pingaartumik sulianik pisariusunik, nalunaarasuartaateqarnermi teknikkimut tunngasunik angisuunik annertuunillu kinguneqartussanik isumaginnittussatut pilersinneqarpoq. Taamaattumik aalajangersakkamik iliuuseqarnissamut malittarisassiuussiviusumik ilanngussisoqarpoq, nalunaarasuartaateqarnermi maalaaruteqartarfimmut suliakkiinermi akiliuteqartitsisalersinnaanermut inatsisitigut tunngavissiisumik. Tamatumunnga tunngavigineqartoq tassaavoq, nalunaarasuartaateqarnermi maalaaruteqartarfiup suliassanik soqutaarpianngitsunik suliaqartarnissaata siunertaannginnera. Taamatuttaarlu maalaarut tamakkiisumik ilaannaasumilluunniit taperserneqarpat akiliutip utertinneqarnissaanik Naalakkersuisut aalajangiisinnaanerannut inatsisitigut tunngavissiisoqarpoq.


§ 22-mut

Aalajangersagaq aqqutigalugu nalunaarasuartaateqarnermi maalaaruteqartarfiup akuersissummik pigisaqartumit, pilersuisussatitaaffiusunik tuniniagaqartunit aamma sullississutinik tuniniagaqartunit paasissutissanik, aalajangiinissaq eqqarsaatigalugu attuumassuteqartutut naliliiffigineqartunik katersisinnaanerat aalajangersarneqarpoq.

Paasissutissat akuleriillutik tassaassapput ingerlatseqatigiiffik pillugu paasissutissat isertuunneqartussat, tak. § 14, aamma paasissutissat tamanut ammasumik politikkikkullu suliaqarfimmut paasissutissanik saqqummiussinissamut atugassat.


§ 23-mut

Imm. 1-imut
Aalajangersakkami pinerluttulerinermut inatsimmi § 29-imut innersuussisoqarpoq, kisiannili inatsisip oqaasertaani pissarsiaqarfiusinnaasumik aalajangersakkamut innersuussisoqanngilaq, tassani ilaatigut Kalaallit Nunaanni pinerluttulerinermut inatsisip iluarsaanneqarnissaanik naatsorsuuteqarneq eqqarsaatigineqarmat.

Aalajangersakkap atuutilernerata nassatarisaanik piaaraluni nipangiussisussaatitaanermik unioqqutitsineq kisimi pinerluuteqarnertut isigineqarpoq. Taamaattumik pineqaatissiissutaasinnaasumik aalajangiineq pinerluttulerinermik inatsit naapertorlugu pissaaq.


§ 24-mut

Aalajangersakkami erseqqissarneqarpoq nalunaarasuartaateqarnermi maalaaruteqartarfiup aalajangiineri allaffissornermik oqartussaasunut allanut ingerlateqqinneqarsinnaanngitsut. Taamaattorli aalajangiinerit inatsimmi tunngaviusumi § 63 naapertorlugu tamatigut eqqartuussivinnut suliakkiissutigineqarsinnaapput, taamaattorli tak. imm. 2.

Imm. 2-mut
Imm. 2 naapertorlugu suliamik eqqartuussivimmut tunniussineq aalajangiinerup pineqartumut nalunaarutigineqarneraniit kingusinnerpaamik sapaatit akunnerisa arfineq pingasut qaangiunnerini pissaaq. Tamatumunnga tunngavigineqarpoq illuatungeriit aalajangiineq malillugu iluarsiinissamut periarfissaqarnissaat, taamaalillutillu aalajangiinissamik piffissami sivisuumi annaasaqaatigisaminnik utaqqinnginnissaaq.


§ 25-mut

Kapitalimi aalajangersakkami siunertaavoq atuisut tamarmik piumasaqaatit naammaginartut akillu naammaginartut atorlugit nalunaarasuartaateqarnermi sullissinernik nalinginnaasunik atuisinnaanissaasa qulakkeerneqarnissaa.

Pilersuisussaatitaaneq tunngavimmigut nalunaarasuartaatitigut sullissinernik nalinginnaasunik eqimattakkaanut suliassaqarfinnulluunniit, niuernermi qilersorsimanngitsumi nalunaarasuartaatitigut sullissinernik nalinginnaasunik tuniniaaffigineqarsinnaanngitsutut qularnaateqanngitsunut tuniniagaqarnissamik qulakkeerisussaavoq.

Matumani nalunaarasuartaateqarnermi sullississutitut nalinginnaasutut pineqartut tassaapput PSTB/ISDN-ikkut oqaluussisarneq, kiisalu taakku aqqutigalugit internettimik atuisinnaanerit. Tamatut pineqartut uninngaannartuunngimmata, sullississutit nutaat ima atungaanerulersimanersut, allaat pilersuisussaatitaanermut ilannguttariaqalerlutik akuttunngitsumik naliliiffigineqartariaqartassaaq. Assersuutigalugu tassaasinnaapput ADSL bredbåndikkullu attaveqaatit allat. Aaqqiissutissani annertuneq tassaassaaq, attaveqaatit nammattuinik nalunaarasuartaatitigut sullissinertut nalinginnaasutut taaguusiinissaq. Tassanili atuisut ataasiakkaat namminneerlutik aalajangissavaat, sullissinerit arlaat attaveqaatit nammattui aqqutigalugit nuunneqartassanersut. Assersuutigalugu tassaasinnaavoq telefoni (VoIP), internetti imaluunniit radiu/TV.

Imm. 1-imut
Naalakkersuisut nalunaarasuartaatitigut sullissinerni assigiinngitsuni9 pilersuisussaatitaanermi tuniniagaqartussanik assigiinngitsunik toqqaasinnaapput. Naalakkersuisut pilersuisussaatitaaffinnik tuninigaqartussanik toqqaaniarnerminni ingerlatseqatigiiffik imaluunniit ingerlatseqatigiiffiit toqqarneqartut toqqaanermi niuernikkut nuimasutut inissisimareersut pingaartittassavaat. Aalajangersakkamissaaq pilersuisussaatitaaffiusut tamakkiisut ilaannik, soorlu oqarasuaatikkut oqaluussisarnernik nalinginnaasunik, isumagisaqartussatut pilersuissaatitaaffinnik tuniniagaqartumik ataatsimik, sullissinernillu allanik pilersuisussaatitaafinnik tuniniagaqartussamik allamik toqqaasinnaaneq periarfissinneqarpoq.

Akuersissutit pillugit aalajangersakkat akuersissummik pigisaqartup Kalaallit Nunaat tamakkerlugu assigiinnik atugassaqartitsilluni nalunaarasuartaatitigut sullissinernik tuniniagaqarnissamut pisussaaffilerneqarneranik imaqarput. Naalakkersuisut taamatuttaaq kiffartussinernik pilersuisussaatitaaffiusunik aalajangernermikkut taakkununngalu piumasaqaateqarnermikkut, kiisalu pilersuisussaatitaanermik tuniniagaqartussamik toqqaanermikkut innuttaasut nalunaarasuartaatitigut sullissinernik nalinginnaasunik atuisinnaanissaat qulakkeerniarpaat.

Nr. 1
Aalajangersakkami Naalakkersuisut sullissinerit suut pilersuisussaatitaaffigineqassanersut pillugu aalajangiinissamut piginnaatinneqarput. Tamatumunnga tunngavigineqarpoq, § 2 naapertorlugu sullissinerit ammanerulersinneqartarnerat iluatigalugu akuersissutinut aalajangersakkat nungukkiartortussaammata.

Sullissineq pilersuisussaatitaaffiussanersoq pillugu aalajangiinermi sullissineq tamanut siaruarneqarsimanersoq, aammalu inuiaqatigiinnut aningaasaqarnikkut pingaaruteqarnersoq pingaartinneqassaaq. Sullissinerit annertuut tassaasinnaapput sullissinerit Namminersornerullutik Oqartussat kisermaassineranit peerneqarsinnaasut, tak. § 2, imm. 1 aamma 2. Tamatuma saniatigut eqimattakkaanut killilinnut immikkut ittumik pilersuisussaatitaaffissanik aalajangersaasoqarsinnaavoq, tassalu assersuutigalugu innarluutilinnik, nuna tamakkerlugu normunik paasiniaavimmiit aamma nunani allani normunik paasiniaavimmit annertuumik atuuffeqartumiit sullissinerit pilersuisussaatitaaffinngortinneqarsinnaallutik. Teknologiimut tunngassuteqartut ineriartornerisa ilutigisaanik sullissinernut pilersuisussaatitaaffiusunut piumasaqaatit allanngortinneqartarsinnaassapput.

Nr. 2
Imm. 1, nr. 2-mi aalajangersagaq sullissinerit atortullu suut pilersuisussaatitaanermi sullissivinnut ataasiakkaanut killilerneqarnissaannut tunngaviliisuussaaq.

Nr. 3
Kiisalu Naalakkersuisut nalunaarasuartaatitigut sullissinerni pilersuisussaatitaaffiusuni pilersuinermi pisussaaffeqarnerup sukumiinerusumik killilerneqarnissaanut maleruagassiornissamut piginnaatinneqarput. Aalajangersakkami pilersuisussaatitaaneq illoqarfiup nunaqarfiullu killeqarfiisa avataanni atuutissanersoq pillugu maleruagassiornissamut tunngaviliisuussaaq.

Siunnersuutigineqarpoq Naalakkersuisut pilersuisussaatitaanermik pisussaaffiup sukumiinerusumik killilerneqarnissaanut maleruagassiornissamut piginnaatinneqassasut. Najugaqarfiit avinngarusimasut, illoqarfiit nunaqarfiillu killeqarfiisa avatanniittut pilersorneqarnerat inuiaqatigiinnut akisoorsuummat, pilersuisussaatitaanermik aningaasartuutit aalajangersimasunik amerlassusilikkanik atuisup nammineerluni akiliinissaanik piumasaqaateqarfiusumik aalajangersaasoqarsinnaavoq. Tamatuma kingunerisaanik savaatillit, tuttuutillit, outfitterit, piniariartarfiit assigisaallu avinngarusimasuniittut nalunaarasuartaatinut atortulersuutit pilersinneqarnerini taakkununnga aningaasartuutit amerlassusissaattut killiliussaq sinnerlugu amerlassuseqarpata, aningaasartuutit sinneri namminneerlutik akilertassavaat.

Imm. 2-mut
Aalajangersakkami pilersuisussaatitaanerup kingunerisai suunersut aalajangersarneqarput. Tassalu pilersuisussaatitaanermi pilersuinissamut pisussaaffik pingaarnertut inissisimavoq, tamatumalu kingunerisaanik sullissinerit pilersuisussaatitaanermut ilaatinneqartut Kalaallit Nunaanni atuisumut kimulluunniit, tamanna pillugu qinnuteqartumut aammalu imm. 1, nr. 2 aamma 3 naapertorlugit piumasaqaatitut aalajangersarneqarsimasinnaasunik naammassinnittumut atugassiissutigineqarsinnaapput.

Inunnit piareersimaffigineqarsinnaanngitutut ittunik pilersuisussaatitaanerup naammassineqarnissaanut ajornarsititsisunik pisoqarsinnaavoq, tassani assersuutigalugu pisut, pilersuisussaatitaanermik tuniniagaqartup sulisuisa suliumajunnaarnermut ilaanerat ima annertutigisimappat, allaat pilersuisussaatitaanermik tuniniagaqartup nammineq sulisuni atorlugit pilersuisussaatitaanermik naammassinnissinnaajunnaarluni, teknikkikkut aningaasaqarnikkullu. Taamatut pisoqarnerani suliani ataasiakkaani naliliineq apeqqutaassaaq.

Kiisalu pilersuinissamik pisussaaffeqarneq maleruagassani piumasaqaatinilu killissarititaasut, pilersuisussaatitaaffiusumik tuniniagaqartumit aalajangersarneqartut iluanni taamaallaat atuutissaaq. Tassalu pilersuinissamik pisussaaffeqarneq pisuni tamaginni pinngitsoorani pisussatut isigineqassanngilaq, pilersuisussaatitaaffiusumik tuniniagaqartoq assersuutigalugu piumasaqaatit maleruagassallu taaneqartut naapertorlugit qularnaveeqqusiiffigineqarnissamik il.il. piumasaqarsinnaassammata.

Pilersuisussaatitaanermik aalajangersarneqartumik naammassinninnginnermi akiliisitsinermik pineqaatissiisoqarsinnaavoq, tak. § 36.

Imm. 3-mut
Pilersuisussaatitaaneq piusuusaartitsinerinnaassanngippat, Naalakkersuisut sullissinernut pilersuisussaatitaaffiusunut akinik aalajangersaanissamut piumasaqarsinnaassapput. Aalajangersakkami matumani anguniagaanngilaq Naalakkersuisut pisuni tamani sullissinerni pilersuisussaatitaaffiusuni akinik akuersissarnissaat, kisiannili piffissami aalajangersimasumi sullissinerni pilersuisussaatitaaffiusuni akit qanoq qaffatsigisinnaanerannut qummut killiliisoqarsinnaavoq, taamatullu sullissinerit pilersuissaatitaaffiusut tuniniarneqarnerini akit annerpaaffissaannik aalajangersaasoqarsinnaalluni. Akinut qaffaatissanut akillu annerpaaffissaannut qummut killiliinermi pilersuisussaatitaaffiusunik tuniniagaqartup niuernikkut atugassarititaasut malillugit suliaqarsinnaanerannut periarfissat sapinngisamik eqqarsaatigineqassapput.

Akinik qaffaanissamut annerpaaffiliinermi aninillu annerpaaffiliinermi sapinngisamik annertunerpaamik pilersuisussaatitaaffiusunik tuniniagaqartup niuernerpalaartumik atugassaqartinneqarluni niuernissaa periarfissinneqassaaq. Akit atuisunut akinik nalilersuutinut naleqqiussat malillugit akinik annerpaaffiliinissaq periarfissat ilagisinnaavaat, periaaserlu taanna nunanit allanit ilisimaneqarpoq, taannalu akinut ataasiakkaanut qaffaataasinnaasunut annertunerpaaffiliinikkut ilassuteqarsinnaavoq.


§ 26-mut

Imm. 1-imut
Aalajangersakkami matumani tuniniagaqartut pilersuisussaatitaanermik pisussaaffiligaasut suliassatut pisussaaffiliussap imaluunniit pisussaaffiliussat ingerlanneqarnerinut amigartoorutinut uppernarsarneqarsimasunut matussusiivigineqarsinnaanerat aalajangersarneqarpoq.

Amigartoorutit matussusiivigineqartussatut piumasaqarfigineqartut tassaassapput, nalunaarasuartaateqarnermi sullissinerni pilersuisussaatitaaffiusumi pineqartuni sullissinermut amigartoorutit tamakkiisut. Tamanna pillugu allaaserisat sukumiinerusut oqaaseqaatini nalinginnaasuni immikkoortoq VI-imi takuneqarsinnaapput.

Imm. 2-mut
Aalajangersakakkut Naalakkersuisut imm. 1-imi taaneqartunik amigartooruteqartoqarsimaneranut uppernarsaasiinissaq eqqarsaatigalugu pilersuisussaatitaaffiusunik tuniniagaqartunut piumasaqaatinik maleruagassiornissamut tunngavissinneqarput. Assersuutigalugu amigartoorutit naatsorsuutitigut kukkunersiuisunit atsiorneqarsimasutigut, oqaaseqaatini nalinginnaasuni immikkoortoq VI-mi tunngavissatut aalajangersakkanik naammassinniffiusutigut uppernarsarneqarsimanissaat piumasarineqarpoq.

Naalakkersuisut tamatumani pilersuisussaatitaanermi amigartoorutaasinnaasunik naatsorsuinissamut atugassatut tunngavissarpianik maleruagassiuussisinnaanngillat. Taamaattumik tamanna pillugu maleruagassat imm. 5 tunngavigalugu aalajangersarneqarnissaat siunnerfigineqarpoq.

Imm. 3-mut
Aalajangersakkami tassani aalajangersarneqarpoq nalunaarasuartaateqarnermi aqutsisut Naalakkersuisut imm. 5 naapertorlugu maleruagassiaat tunngavigalugit, aammalu imm. 2-mi tunngavigalugu maleruagassani piumasarineqartutut uppernarsaatissanik saqqummiussereernermikkut uppernarsaatissat saqqummiunneqartut amigartoorutinut aningaasaliinissamut tunngaviliisunik angusaqarfiusunillu saqqummiussisoqarnersoq pillugu aalajangiisassasut.

Imm. 4-mut
Aalajangersakkami erseqqissarneqarpoq pilersuisussaatitaanermi tuniniagaqartoq suliassaqarfimmi ammanerulersinneqartumi pilersuisussaatitaanermi amigartoorutinut matussusiivigineqarnissaq pisinnaatitaaffigigaat.

Imm. 5-imut
Naalakkersuisut imm. 5 tunngavigalugu amigartoorutit qanoq naatsorsorneqassanersut, naatsorsukkat taamaattut saqqummiunneqarnissaannut piffissaliussat, tamatuma kingorna akiliutissanik akiliisitsiniarnissaq tamannalu pillugu piffissaliussat pillugit sukumiinerusunik aalajangersaasinnaapput. Tassanilu allassimassaaq akiliutissat nalunaarasuartaateqarnermi malittarisassiuussisartunut akilerneqassasut, tamatumalu kingorna tassanngaanniit amigartoorutinut aningaasaliissutissat pilersuisussaatitaaffiusunik tuniniagaqartumut akilerneqassasut. Periaatsip tamatuma aammalu akiliutissap annertussusissarpiaata aningaasanut inatsisikkut aalajangerneqarnissaata kingunerisaanik, pilersuisussaatitaaffiusumik tuniniagaqartup amigartoorutinut aningaasaliiffigineqarnissamut pisinnaatitaaffeqarfigisaata paasineqarneraniit tamatumunnga akiliinissap tungaanut piffissamik kinguaattoortoqassaaq. Sullississutinik tuniniagaqartut ataasiakkaat aningaasaqarnerannik tunngavissamik ilisimaneqartumik qulakkeeriniarluni, ukiut aningaasaliiffiusut ataasiakkaat sioqqullugit akiliutissap ilisimaneqarnissaa piumasarineqarpoq, taamaattumillu amigartoorutinut aningaasaliinermi pisariaqarpoq ukiup aningaasaliiffiusup aallartinnginnerani missingersuutit aqqutigalugit pilersuisussaatitaaffiusuni amigartoorutissat nalunaarutigineqartarnissaat.


§ 27-mut

Imm. 1-imut
Aalajangersakkakkut pilersuisussaatitaaffiusuni atuisunik immikkut illersuinissamik atuutsitsisoqalernissaa ajornarunnaarsinneqarpoq. Tassani piumasaqaatit nalinginnaasut pitsaassutsimullu piumasaqaatit sukannernerusumik maleruagassiuunneqarnerat pineqarpoq. Pilersuisussaatitaaffiusunik tuniniagaqartut aamma maleruagassanik, nalunaarasuartaateqarnermi sullissinerinik tuniniagaqarnermut maleruagassanik tamakkiisunik aalajangersaaffiusunik malinnittussaapput, tak. § 30.

Atuisunik illersuinermi ilaatigut pineqartut tassaasinnaapput:

1) tunngaviusumik sullitanut tungassutilinni suniluunniit ilaatinneqassapput allaganngorlugu isumaqatigiissummik, isumaqatigiissusiornissamut piumasaqaatit minnerpaaffissaat, tuniniaasup paasissutissiinissamut pisussaaffii, kiisalu isumaqatigiissutip imassaanut isumaqatigiissummilu piumasaqaatinut piumasaqaatit minnerpaaffissaat, tassunga ilanngullugu piffissaq qilersorsimaffiusoq, akinik piumasaqaatinillu allannguinermi siumoortumik ilisimatitsisarneq, qulanaveeqqusiineq, atusup tungaaniit sumiginnaasoqarneranut atatillugu atorunnaarsitsineq attaveerinerlu pillugit isumaqatigiissutinut piumasaqaatit imaasa minnerpaaffissaannut piumasaqaatit,

2) terminalimi atortunut attaviliinissamut atuinissamullu piumasaqaatit minnerpaaffissaat, aamma teknikkikkut tunngaviusunik immikkut ittunik atugassiinissamut akuersissutit,

3) atuisunut piginnaanernik atortunillu immikkut ittunik atugassiisussaatitaaneq, tassunga ilanngullugu piginnaanerit atortullu taakku atuisumut akeqanngitsumik atugassiissutigineqarsinnaanerat, aamma piginnaanerit atortullu taaneqartut pillugit atuisumut ilisimatitsinissaq, kiisalu

4) immikkut ittumik atuisut ataatsimoortut pisariaqartitaannik naammassinninnissaq, taakkununnga ilaallutik innaarluutillit.

Imm. 2-mut
Siunnersuutigineqarpoq allaffissornikkut maleruaqqusanik aalajangersaanikkut iluarsiisoqassasoq, taakkulu malinneqarnissaat nalunaarasuartaateqarnermi aqutsisut nakkutilliisuuffigissavaat. Allaffissornikkut maleruaqqusat aalajangersarneqarnerini pilersuisussaatitaaffiusunik tuniniagaqartut atuisunut isumaqatigiissutaanni piumasaqaatit minnerpaaffissaat taakkulu imassaat aalajangersarneqassapput.

Atuisut maleruaqqusanik malinninnginnermi tamanna pillugu nalunaarasuartaateqarnermi aqutsisunut maalaaruteqarsinnaassapput.

Allaffissornikkut maleruaqqusat imassaat eqqarsaatigalugit tuniniaasup atuisullu akornanni isumaqatigiissutinut piumasaqaatit imaritinneqartussat minnerpaaffissaannik aalajangersaasoqarsinnaavoq, aammattaaq tak. § 30. Tassani assersuutigalugu piumasaqaatitut minnerpaaffiliissutigineqarsinnaapput:

Tamatuma saniatigut allaffissornikkut maleruaqqusani sullissinerit tuniniarneqartut pitsaassusissaannut piumasaqaatit minnerpaaffissaat ilaatinneqarsinnaapput. Tamatumunnga piumasaqaatit tunngavimmikkut minnerpaamik maanna pitsaassuseritinneqartut ataannarnissaasa qulakkeerneqarnissaat eqqarsaatigalugu aalajangersarneqartariaqarput.

Imm. 3-mut
Imm. 3 immikkut piumasaammik qulakkeerisussamik imaqarpoq, aalajangersakkamilu atuisunut piumasaqaatit siumoortumik akuerineqarnissaat pillugit maleruagassiornissamut periarfissiisoqarpoq. Taamaaliortoqassaaq atuisunut annerpaamik paasiuminarsaanissaq qulakkeerniarlugu. Tamatumunnga atatillugu aamma atuisunut piumasaqaatit akuerineqartarnerinut sukumiinerusunik maleruagassiornermi nalunaarasuartaateqarnermi aqutsisut tamatuminnga akuersissuteqarnissaminnut atuisuni oqartussaasunut tusarniaasinnaanerat ilaatinneqarsinnaavoq, tamatumani pissutsit nalunaarutikkut, peqqussut manna tunngavigalugu suliarineqartukkut immikkut maleruagassiuunneqarsimanngippat.


§ 28-mut

Nalunaarasuartaateqarnermik suliassaqarfiup nalunaarasuartaateqarnermi aqutsisut, nalunaarasuartaateqarnermi maalaaruteqartarfik pilersuisussaatitaanermilu amigartoorutaasinnaasut aningaasalersussavai. Periaaseq taanna nunarsuarmi annertuumik atugaavoq. Ungasianiit attaveqaqatigiinneq tassaavoq illoqarfiit nunaqarfiillu akornanni, kiisalu nunanut allanut aamma nunanit allaniit nalunaarasuartaatitigut attaveqaqatigiinneq.

Imm. 2-mut
Akiliutissap annertussusissaa Inatsisartut aningaasaqarnermut inatsisaatigut aalajangerneqartassaaq. Akiliut amerlasuukkaaraluni tuniniagaqarnermi isorartuumut attaveqaqateqartarnermut akiliutitut akilersinneqartassaaq, taamaalilluni allaffissornikkut aningaasartuutit ikilisarneqassammata, tamatumalu peqatigisaanik sullississutinik tuniniagaqartut tamarmik assigiimmik tassunga tapersiisassallutik. Akiliutit nalunaarasuartaateqarnermi aqutsisut aamma nalunaarasuartaateqarnermi maalaaruteqartarfiup missingersuutaannut immikkortillugit matusissutissatut, aammalu pilersuisussaatitaanermi amigartoorutaasinnaasunut immikkoortillugit matusissutissatut ersarissumik agguarneqarnissaat naleqquttutut isigineqarpoq. Isorartuumut attaveqaqateqartarnerup immikkoortuinut assigiinngitsunut akinik assigiinngitsunik aalajangersaasoqarsinnaavoq.

Ammanerulersitsiniarluni suliniutit aallartinneqarnissaasa tungaanut akuersissummik pigisaqartoq kisimiilluni niuerfimmi tuniniagaqartussaavoq, taamaattumillu kisimiilluni nalunaarasuartaateqarnermi aqutsisunut aamma nalunaarasuartaateqarnermi maalaaruteqartarfimmut aningaasalersuisussaalluni. Tuniniagaqartut amerliartortillugit tuniniagaqartut isorartuumut attaveqaqateqarnermik akuersissummik pigisaqartumut pisarnerisigut akiliut taanna angeqqatigiimmik akilerneqartalissaaq.


§ 29-mut

Aalajangerssakkami nalunaarasuartaatitigut atassuteqarnermut atortunik nalunaarasuartaatitigullu sullissinernik tuniniagaqartunut piumasaqaatit minnerpaaffilerneqarnissaasa periarfissinneqarnissaa qulakkeerneqarpoq. Tamatuma ataani aamma maleruagassanik, "sumiiffiup iluani atassuteqaatitut" taaneqartartunik, "tunuani" imaluunniit atuisutut normuni pineqartumi ikkussuunneqarsimasunik piginnittunut tunngatinneqartunik maleruagassiornissamut tunngaviliisoqarpoq, tassunga assersuutigalugu ilaallutik suliffeqarfiup ataatsip iluani nunap immikkoortuini arlalinni immikkoortortat arlallit akornanni nalunaarasuartaatinut atortut atortullu nuussisarfiit. Tassani sullissinerit nutaat atuutsinneqalertarnerat ilutigalugu atuisinnaatitaanermut piumasaqaatit assinginik pisussaaffiliinissamut periarfissaqartitsisoqarpoq.

Piumasaqaatinut minnerpaaffiliussami pineqartumi atuisut tamarmik akeqanngitsumik kalerrisaarivimmut, minnerpaamik nuna tamakkerlugu normunik paasiniaavimmut, siulianilu taaneqartut taamaaqataannut inuiaqatigiinnut pingaarutilinnut allanut pilersinneqarsimasinnaasunut sianersinnaanissaat qulakkeerneqassaaq.


§ 30-mut

Imm. 1-imut
Aalajangersakkami matumani siunertarineqarpoq nalunaarasuartaatitigut sullissinerit atuisunut neqeroorutigineqartut malittarisassiuunneqartarnerisa assigiinngisinneqarsinnaanissaat, taamaalilluni malittarisassiarineqartut ilaat taamaallaat nalunaarasuartaatitigut atassuteqarnermut atortunik nalunaarasuartaatitigullu sullissinernik tuniniagaqartunut, pingaartumik atuisunit inuussutissarsiutinik ingerlataqanngitsunit atugassatut aalajangerneqarsimasunut atorneqarsinnaassallutik. Tamanna aalajangersakkat ilaasa taamaallaat atuisunut inuussutissarsiutinik ingerlataqanngitsunut atorneqarnerisigut pisinnaavoq, piumasaqaatillu atuisunut inuussutissarsiutinik ingerlataqartunut tunngatillugu atunngitsuuinneqarsinnaapput, imaluunniit isumaqatigiissusiornikkut atuuttussaatinneqannginnerminni aatsaat atorneqarsinnaassallutik.

Tamatuma saniatigut assigiinngisitsinerup nalunaarutikkut malittarisassiuunneqarnissaa siunertarineqarpoq, taamaalilluni tamatuma ilaa taamaallaat atuineq malillugu akeqartitsiviusuni nalunaarasuartaatitigut sullissinernik tuniniagaqarnermut atorneqassalluni.

Siunertarineqarpoq nalunaarutikkut malittarisassiuussinerup tunngavimmigut tamanut atuutsinneqarnissaa, sullissinermi pineqartumi neqeroorutaasup suunera apeqqutaatinnagu. Tassalu tunngaviatigut malittarisassaq nalunaarasuartaatitigut sullissinernut tamanut atuutissaaq, taakkununnga ilaallutik oqarasuaatikkut oqaluussisarnerit, ISDN-ikkut sullissinerit, Internetinut sullissinerit il.il.

Imm. 2-mut

Nr. 1
Aalajangersagaq ilaatigut sullitanut atassuteqarnerni suniluunniit tunngavittut allaganngorlugu isumaqatigiissusiornissamut maleruagassiornissamut atorneqarsinnaavoq.

Tamatumunnga atatillugu ilaatigut isumaqatigiissusiornerpiaq qanoq ingerlassanersoq pillugu aammalu atuisut peqqissimisinnaatitaanerat pillugu aalajangersaasoqarsinnaavoq.

Allaganngorlugu isumaqatigiissuteqarnissamut piumasaqarnermut tunngatillugu tamatuma eqaannerusumik naammassineqarnissaanut periarfissiisumik maleruagassiortoqarsinnaavoq, assersuutigalugu isumaqatigiissusiaq tamanna toqqissisimanartumik pisinnaassappat atortut elektroniskiusut atorlugit suliarineqarsinnaavoq, assersuutigalugu atsiornermik elektroniskiusumik atuinikkut.

Tamatuma saniatigut pissutsit suut allaganngorlugu isumaqatigiissummut ilaatinneqassanersut minnerpaaffissaannik aalajangersaasoqarsinnaavoq, tassunga ilallugu isumaqatigiissutit tamarmik paasissutissanik makkununnga tunngasunik imaqarnissaat:

Aammattaaq nalunaarutikkut malittarisassiuussinermi piumasaqaatigineqarsinnaavoq, isumaqatigiissutit atorneqartut qularnaveeqqusiinissaq, isumaqatigiissuteqarnermi piffissat pituttorsimaffiusut, akinik piumasaqaatinillu allannguinissamut, sullissinermik pineqartumik attaveersinissamut il.il. atatillugu siumut ilisimatitsinissamut maleruagassat, aamma tuniniagaqartup suliassaqarfiit taakku pillugit paasissutissiisussaatitaanera pillugit paasissutissanik imaqassasut.

Nalunaarasuartaatitigut sullissinermik ataatsimik attaveersinissamut nalunaarummi maleruagassani ilaatigut piumasarineqarsinnaavoq, peqquserlunneq eqqarsaatigissanngikkaanni, kingusinaarluni akileeqattaarnermi akiliinngitsooqattaarnermiluunniit tunngaviatigut sullissineq aamma/imaluunniit atuineq pineqartoq (akilerneqanngitsoq) taassumaluunniit ilaa kisimi attaveerneqarsinnaasoq, aammalu nalunaarasuartaatitigut sullissinerusinnaasut allat aammattaaq atuisup pineqartup atuisuuffigisai pineqaratik.

Taamaattumik nalunaarutikkut malittarisassiuussinerup ilaatigut kingunerisaanik, tuniniaasup oqarasuaammut attaveqaammut ataatsimut tunngatillugu sumiginnaanermi oqarasuaammut attaveqaatit sullitap pineqartup pigisinnaasai allat attaveersinnaanngilai. Tamatumunnga pingaartumik atassuteqaammik aalaakkaasumik atuisup inuuneranut pingaaruteqartut tunngavigineqarput, taassuma ataani oqarasuaatip pisortat kalerrisaariviannut atassuteqaataanera.

Aalajangersagaq manna tunngavigalugu nalunaarasuartaatitigut atassuteqarnermut atortunik nalunaarasuartaatitigullu sullissinernik tuniniagaqartup isumaqatigiissutini piumasaqaatit siumoortumik akuerisassanngorlugit nalunaarasuartaateqarnermi aqutsisunut saqqummiussinissaa piumasarineqarsinnaassanngilaq, taamaattorli tak. § 27, imm. 3-mi pilersuisussaatitaaffiusunik tuniniagaqartut isumaqatigiissutini piumasaqaataannut tunngasoq pillugu matumunnga tunngavigineqartoq.

Nr. 2
Aalajangersakkami Naalakkersuisut atassusiineq terminalinullu atortunik atuineq, aammalu teknikkikkut atassusiivinnik immikkut ittunik atugassiisarneq pillugu piumasaqaatinik minnerpaaffiliiffiusunik maleruagassiornissamut tunngavissinneqarput, tamatuma ataani tuniniaasut apeqquteqarfigineqarnerminni nalunaarasuartaatit teknikkimut tunngasortaanik apeqquteqarfigineqarnerminni ersarissumik paasissutissiinissamut pisussaaffeqarnera.

Nr. 3
Aalajangersakkami pisortat nalunaarasuartaatitigut atassuteqarnermut atortuinik nalunaarasuartaatitigullu sullissinernik tuniniagaqartut ingerlatseqatigiiffiup pisortat nalunaarasuartaatitigut atassuteqarnermut atortuinik nalunaarasuartaatitigullu sullissinernik tuniniagaqarnerminnut tamakkiisumut atatillugu sullissinernik atortunillu immikkut ittunik arlaqartunik atuisunut neqerooruteqartarnissaannik maleruagassiornissamut piginnaatitaaffiliisoqarpoq, tamatumani atortut sullissinerillu taakku akeqanngitsumik atugassiissutigineqarnissaat piumasarineqarsinnaalluni.

Tamatumunnga maleruagassiuussinermi pisortat nalunaarasuartaatitigut atassuteqarnermut atortuinik nalunaarasuartaatitigullu sullissinernik atuisunut tuniniagaqartut aammattaaq atuisunut erseqqissumik atortut pineqartut taakkulu periarfissarititaat pillugit paasissutissiisarnissaannik piumasaqartoqarsinnaavoq.

Tassani sullissinerit atortullu pineqarput, soorlu akiligassat immikkoortortalersukkat, avammut sianernissat ilaannik matusinerit, nikerarnermut ingerlaavartumik nakkutilliineq, tassalu atuinerup qaammatip siuliani atukkanut naleqqiullugu procentinik aalajangersimasunik annertunerunnginnissanik nakkutilliinissamut isumaqatigiissuteqarneq, tamannalu pippat atuisumut kalerriineq, aammalu akiligassat katinnerinik nakkutilliinermik aaqqissuussinerit, tassalu aaqqissiissinerit atuisup atugassatut naatsorsuutigisaasa annerpaaffilerneqarnerat, killissatut aalajangerneqartoq qaangerneqarpat atuisup kalerrinneqarneranik ilaqartinneqartoq.

Aalajangersagaq naapertorlugu sullissinernut atortunullu ataasiakkaanut immikkut piumasaqaatinik aalajangersaasoqarsinnaassaaq. Taamaattorli piumasaqaatit sapinngisamik eqaatsumik naammassinnissinnaanermut periarfissanik ammaassisumik ilusilerneqarnissaat siunertarineqarpoq. Tassalu inatsisitigut tunngavissap atuutsinneqalerneratigut pingaartumik illersuinissamik siunertaq pingaarneq aallaavigineqassaaq.

Nr. 4
Aalajangersakkami Naalakkersuisut atuisunut tunisassiat, immikkut ittumik atuisut, taakkununnga ilaallutik innaarluutillit, pisariaqartitaannik naammassinninnissaq eqqarsaatigalugu neqeroorutigineqartut pillugit nalunaarasuartaatitigut atassuteqarnermut atortunik nalunaarasuartaatitigullu sullissinernik tuniniagaqartunut immikkut ittunik piumasaqarsinnaanerat tunngavissiuunneqarpoq. Taakkununnga ilanngullugu pisinnaasat immikkut ittut, soorlu atuisuusutunut tusilartunut, isigiarsuttunut aalassarluttunullu.

Imm. 3-mut
Aalajangersakkami Naalakkersuisut isumaqatigiissutit assigiinngitsut, soorlu tuniniagaqartup atuisunut inuussutissarsiutinik ingerlataqartunut aammalu inuussutissarsiutinik ingerlataqanngitsunut isumaqatigiissutaasa akornanni assigiinngisitsisinnaanissaat erseqqissarneqarpoq. Assigiinngisitsineq aalajangersakkat ilaasa atuisunut inuussutissarsiutinik ingerlataqanngitsunut taamaallaat atuutussaatinneqarnissaannut, imaluunniit aalajangersakkat ilaasa inuussutissarsiutinik ingerlataqartunut isumaqatigiissutini maleruagassiuussinermi piumasaqaatinik sanioqqutsisinnaanermut tunngasuusinnaavoq.

Assigiinngisitsineq atorneqarsinnaavoq, malittarisassiuussineq pineqartoq pingaartumik atuisunik inuussutissarsiutinik ingerlataqanngitsunik illersuerusunnermik tunngaveqarpat, aammalu malittarisassamik pineqartumik atuineq aammattaaq atuisunut inuussutissarsiutinik ingerlataqartunut tunngatillugu nalunaarasuartaatitigut sullissinermi piumasaqaatit akillu pillugit atuisut piumasaannik pilersuinissaq ajornakusoortippassuk ajornarsisivissimalluguluunniit tamanna atuisunit soqutigineqanngippat.


§ 31-mut

Aalajangersakkami tuniniagaqartup nalunaarasuartaatitigut sullissinernut ataasiakkaanut akinik piumasaqaatinillu aalajangersaasarnerata siunertanut sullissinerit ataasiakkaat atorneqarfigisaannut attuumassuteqannginnissaat, aamma atuisup sullissinerup qinnutigineqartup saniatigut pisariaqartinneqanngitsunik tigusinissamut akiliinissamulluunniit pinngitsaalineqarneranik sunniuteqannginnissaat pillugu Naalakkersuisut maleruagassiornissamut tunngavissiuunneqarput.


§ 32-mut

Telefonit akiliilluni akilerneqartartut tassaapput telefonboksit kiisalu telefonit akiliilluni atorneqartartut tamanit atorneqarsinnaasut allat. Telefonit akiliilluni atorneqartartut aammattaaq innarluutilinnit atorneqarsinnaasunngorlugit inissiffissaannut ilusissaannullu piumasaqaateqartoqarsinnaavoq. Aalajangersakkap atuunneratigut aamma Naalakkersuisut telefonit akiliilluni atorneqartartut pillugit maleruagassiorsinnaanerinut inatsisitigut tunngavissiisoqarpoq, tassanilu assersuutigalugu kalerriisarfimmut akeqanngitsumik sianersinnaanerup qulakkeerneqarnissaa piumasaqaatigineqarsinnaavoq, kiisalu akit assigisaasallu pillugit paasissutissanik telefonip akiliilluni atorneqartartup qanitaanut takussutissiinissaq piumasaqaatigineqarsinnaalluni.


§ 33-mut

Imm. 1-imut
Aalajangersakkap atuunneratigut nalunaarasuartaatitigut attaveqaqatigiinnermut atortunik pigisaqartut aamma nalunaarasuartaatitigut attaveqaqatigiinnermut atortunik imaluunniit nalunaarasuartaatitigut sullississutinik tuniniagaqartut akisussaapput, inuit attaveqaqatigiinnerat pillugu paasissutissat susassaqanngitsunit takuneqarsinnaannginnissaat qulakkiissallugu.

Taamaalilluni imm. 2-p, atuineq nalunaarasuartaatitigut attaveqaqatigiinnermut atortut aamma nalunaarasuartaatitigut sullissisutit aqqutigalugit inerlanneqartoq eqqarsaatigalugu isertuussisussaatitaanermik uniuinermut tunngasup aamma imm. 1-ip, paasissutissat oqaatigineqareersutut susassaqanngitsunit takuneqarsinnaannginnissaannik qulakkeeriniarluni iliuuseqarnissamut tunngasup akornanni immikkoortitsisoqarpoq..

Aalajangersakkamik malinninngitsoornermi pillaatitut akiliisitsinermik pineqaatissiisoqarsinnaavoq, tak. § 36.

Imm. 2-mut
Aalajangersakkami aalajangersarneqarpoq nalunaarasuartaatitigut atassuteqarnermut atortunik imaluunniit nalunaarasuartaatitigut sullissinerbuj piginnittut sulisuisalu paasissutissat nalunaarasuartaatitigut attaveqarnermut atortut imaluunniit nalunaarasuartaatitigut sullissineq aqqutigalugu sullissinermut atatillugu ilisimalikkatik akuerineqaratik ingerlateqqissanngikkaat atornerlussanagilluunniit. Taamatuttaaq pineqartut paasissutissat oqaatigineqartut susassaqanngitsunit pissarsiarineqarsinnaannginnissaat qulakkeerniarlugu iliuusissanik aalajangersaassapput.

Aalajangersakkami erseqqissarneqarpoq, inerteqqussuteqarneq aammattaaq nalunaarasuartaatitigut atassuteqarnermut atortunik imaluunniit nalunaarasuartaatitigut sullissinernik tuniniagaqartumi sulisumut sulisuusimasumulluunniit atuutissasoq.

Aalajangersagaq nalunaarasuartaatitigut atassuteqarnermut atortunik imaluunniit nalunaarasuartaatitigut sullissinernik tuniniagaqartuinnarnut tunngatinneqanngilaq, aammali nalunaarasuartaatitigut atassuteqarnermut atortunik, nammineq atugassatut pilersinneqarsimasunik piginnittunut atuutissalluni, taassuma ataani aamma assersuutigalugu nalunaarasuartaatitigut atassuteqarnermut atortut, atuisut arlallit nammineq atugassamittut pilersissimasaat immaqalu aamma ingerlatsisuuffigisaat pineqarlutik.

Tamatuma saniatigut imm. 2-p attaveqarneq nalunaarasuartaatitigut atassuteqarnermut atortut nalunaarasuartaatitigullu sullissinerit pineqartut aqqutigalugit ingerlanneqartoq eqqarsaatigalugu tatiginassutsimik unioqqutsitsinermut tunngasup, aamma imm. 3-p, paasissutissat oqaatigineqartutut susassaqanngitsunit pissarsiarineqarsinnaannginnissaat qulakkeerniarlugu iliuuseqarnermut tunngasup akornanni assigiinngisitsisoqarpoq, tak. imm. 1.

Atorfeqartut pisortat nalunaarasuartaatitigut atassuteqarnermut atortuinik nalunaarasuartaatitigullu sullissinernik piginnittunut naleqqiunneqarnerini, atorfeqavissut saniatigut inuit allat, atorfeqavinngikkaluarlutik pisumi aalajangersimasumi naliliineq malillugu taakkununnga sanilliunneqarsinnaasut, soorlu atassuteqaammik pigineqartumik ingerlatsisuugunik, taassuminnga nakkutilliisuugunik assigisaanilluunniit suliaqarunik tassani aamma pineqarput.

Nalunaarasuartaatitigut atassuteqarnermut atortunik nalunaarasuartaatitigullu sullissinernik atuisut allat pillugit paasissutissanik taakkuluunniit imaannik ingerlatitseqqittarneq eqqarsaatigalugu paasissutissat kukkunersiuisoqarfimmut, assersuutigalugu nalunaarasuartaatitigut atassuteqarnermut atortunik nalunaarasuartaatitigullu sullissinernik piginnittoq imaluunniit nalunaarasuartaatitigut atassuteqarnermut atortunik nalunaarasuartaatitigullu sullissinernik tuniniagaqartoq sinnerlugu atassuteqaatit qularnaassusiannik assigisaannilluunniit misissuisumut ingerlatitseqqinneq unioqqutitsinerussanngilaq, tamatumani paasissutissat taamaallaat suliffeqarfiup iluani atorneqarnerat pineqarmat. Taamaalilluni ikiortit sulianik ilisimasallit taamaattut aamma paasissutissanik susassaqanngitsunut ingerlatitseqqinnginnissamut pisussaaffiliinermut ilaatinneqassapput.

Aalajangersakkamik unioqqutitsinermi pillaatitut akiliisitsinermik pineqaatissiisoqarsinnaavoq, tak. § 36.


§ 34-mut

Aalajangersakkami nalunaarasuartaateqarnerup iluani inuit pillugit paasissutissanik suliaqarneq aamma inuttut toqqissisimanissamik illersuineq pillugu Naalakkersuisut maleruagassiuussisinnaanissaat tunngavissiuunneqarpoq, tassanilu ilaatigut nalunaarasuartaatitigut attaveqaqatigiinnermut atortut pisortanit pigineqartut iluanni nalunaarasuartaatitigut sullissinerit atorneqartut atugassiissutigineqarnerinut atatillugu inuit pillugit paasissutissat suliarineqarnerinut maleruagassat pineqarput, taassuma ataani pingaartumik atortut digitaliusut atorlugit sullississut (ISDN) aqqutigalugit sullissineq kiisalu paasissutissanik suliaqarneq toqqortaqarnerlu pineqarlutik.


§ 35-mut

Imm. 1-imut
Aalajangersakkamik piginnaatitaaffiliisumik upalungaarsimanermi pisunilu immikkut ittuni allani nalunaarasuartaatitigut attaveqarnerup inuiaqatigiinnut pingaarutillip qulakkeerneqarnissaanut tunngasumik ilanngussisoqarnissaa siunnersuutigineqarpoq, tassanilu Naalakkersuisut maleruagassanik aalajangersaasinnaassapput. Aalajangersagaq taanna sorsunnerup nalaani upalungaarsimanermut tunngasuuvoq, kisiannili aamma ajunaarnersuarnut pisunullu immikkut ittunut allanut, nalunaarasuartaatitigut atassuteqaatinut atortulersuutit artorsarnissannut ulorianartorsiorfiusunut tunngasuussalluni.

Naalakkersuisut ilaatigut ilaatigut ajungaarnernut annertunerusunut, ulussaarsuarneranut uleruloorneranullu pisunullu immikkut ittunut allanut atatillugu tamanut kalerrisaarinissaq, attaveqaqatigiinnermi salliutitsinerup ingerlanneqarnissaa il.il. eqqarsaatigalugit teknikkikkut atortut sulisullu upalungaarsimanissaannik pisariaqartinneqartumik qulakkeerinissamut piumasaqaammik imaqalimmik aalajangersaasinnaassapput.

Naalakkersuisut malittarisassiuussinerat artukkiisoqassanngilaq, aammalu tamatuma kingunerisaanik ingerlatseqatigiiffiit assigiinnik tuniniagaqartut suliaqartulluunniit akornanni unammilleqatigiinnermik oqimaaqatigiinngitsumik naapertuutinngitsumillu pilersorneqarneranik kinguneqartumik aalajangersarneqannginnissaa anguniarneqassaaq.

Piginnaatitsissummi nalunaarasuartaatitigut atassuteqarnermut atortulersuutinik nalunaarasuartaateqarnermilu sullissinernik tuniniagaqartut nalunaarasuartaatitigut upalungaarsimanissamut atatillugu pisussaaffiliisunik maleruagassiornissamut periarfissiisoqassaaq, tassanilu suliassaqarfittut pingaarnertut pineqarput: 1) nalunaarasuartaatitigut atassuteqarnermut atortulersuutinik nalunaarasuartaateqarnermilu sullissinernik tulleriiaarineq, 2) nalunaarasuartaatitigut atassuteqarnermut atortulersuutit nalunaarasuartaateqarnermilu sullissinerit timitaannik illersuineq, aamma 3) nalunaarasuartaatitigut atassuteqarnerup inuiaqatigiinnut pingaarutillip pilersinnissaanut piujuartinnissaanullu malittarisassat.

Imm. 2-mut
Imm. 2-mi piginnaatitsissuteqarnikkut nr. 1-imi pissutsinut taaneqartunut tunngatillugu pisortani oqartussaasut, kiisalu pisortat namminersortullu suliffeqarfiutaasa sullissiviutaasalu il.il. pisussaaffigisassaannik taakkununnga assingusunik aalajangersaanissaq ajornarunnaarsinneqarpoq.


§ 36-mut

Peqqussummi matumani maleruagassanik unioqqutitsinerup kingunerisaanik pillaatitut akiliutissat annertussusilerniarneqarnerini pineqartup aningaasatigut iluanaarutigisimasai, iluanaarutissatut siunnerfigisai imaluunniit pineqartup aalajangersakkanik unioqqutitsinermini soqutigisai immikkut isiginiarneqassapput.


§ 37-mut

Aalajangersakkami najoqqutassiani, peqqussut tunngavigalugu suliarineqartuni eqqartuussisutigoortitsinermi pillaatitut akiliisitsinikkut pineqaatissiisinnaanissamut tunngavissamik aalajangersaasoqarpoq.


§ 38-mut

Imm. 1-imut
Tassani pinerluttulerinermut inatsimmi § 116, imm. 3 immikkut eqqumaffigineqassaaq, taannalu malillugu pigisat, inatsisinik unioqqutitsisup inatsisit malillugit inuussutissarsiutinik ingerlataqarneranut annertuumik pingaarutillit arsaarinnissutigineqarsinnaanngillat, tamatumani pisut immikkorluinnaq ittut pineqanngippata.

Imm. 2-mut
Imm. 2-mi qulakkeerneqarpoq arsaarinnissutit Landskarsimut tutsinneqartassasut, pinerluttulerinermi inatsimmi piumasarineqartutut naalagaaffiup karsianut tutsinneqaratik.


§ 39-mut

Aalajangersakkakkut aalajangersaarneqarpoq peqqussut 1. januar 2007-imi atuutilissasoq.

Tamatumunnga peqatigitillugu nalunaarasuartaateqarnermi attaveqaqatiginneq aamma nalunaarasuartaateqarnermi sullissineq pillugu Inatsisartut peqqussutaat nr. 10, 28. oktober 1993-imeersoq, Inatsisartut peqqussutaatigut nr. 12-ikkut, 6. november 1997-imeersukkut allannguuteqartinneqartoq atorunnaarpoq.

Taamaattorli nalunaarutit Inatsisartut peqqussutaat taaneqartut tunngavigalugit suliaasut immikkut tamarmik atorunnaarsinneqarnissamik allannguuteqartinneqarnissamilluunniit tungaanut atuutiinassapput.


§ 40-mut

Inatsisartut peqqussutaata nr. 10-p, 28. oktober 1993-imeersup Inatsisatut peqqussutissaata matuma atuutilernissaata tungaanut danskit-amerikamiut illersornissamik suliassaqarfiinut atuutiinnarnissaa aalajangersakkakkut qulakkeerneqarpoq, tak. imm. 2.

Imm. 2-mut
Siunnersuutigineqarpoq peqqussutissatut siunnersuut inatsit atuuttoq assingalugu danskit-amerikamiut illersornissamut suliassaqarfiinut, Kalaallit Nunaanni illersornissaq pillugu isumaqatigiissut 27. august 1951-imeersoq naapertorlugu pilersinneqarsimasunut atuutinneqalersinnaassasoq.