10. august 2006

UKA 2006/53

 

Peqqussutissatut siunnersuut pillugu oqaaseqaatit

 

Oqaaseqaatit nalinginnaasut

1. Allannguutissatut siunnersuutip siunertaa:
Peqinnissaqarfiup sullissineri il.il. pillugit Inatsisartut peqqussutaanni (sullissinerit pillugit peqqussummi) § 24 aamma § 25 peqqussut tunngavigalugu akeqanngitsumik ingerlanneqarsinnaanngitsunut akiliutinik akiliisitsiniarsinnaanermut sutigut tunngavissiinersut, peqqinnissaqarfiullu sunik isumaqatigiissuteqarnissamut pisinnaatitaaffeqarnera nalornissutigineqarsimapput. Aalajangersakkat taakku pillugit oqaaseqaatit annikitsuinnaasimapput. Taamaattumik Naalakkersuisut aalajangerput peqqinnissaqarfik inatsisitigut sutigut tunngavissaqarnersoq erseqqissarniarlugu, aammalu aalajangersakkat ullutsinnut naleqqussarlugit allanngortinniarlugit.

Aammattaaq allannguutissatut siunnersuut napparsimasimasunut naammassineqartumik katsorsartissimasunut peqqinnissaqarfiup suliffeqarfiutaanni najugaqartitsisarnerni atugassarititaasut pillugit kiisalu peqqissaanermi atortussanik, iluaqusersuutinik sullissinernillu allanik akilersillugit tunniunneqartartut pillugit atugassarititaatitaasut pillugit nalunaarusiornikkut maleruagassanik Naalakkersuisut aalajangersaanissamut inatsisitigut tunngavissaannik imaqarpoq. Piginnaatitsinerit taakku peqqinnissaqarfiup sullissineri pillugit peqqussut tunngavigalugu pisussaaffittut sullissinerit saniatigut sullissinerit peqqinnissaqarfiup tunniuttagai pillugit malittarisassanik assigiiaartunik peqqinnissaqarfik aalajangersaasinnaaleqqullugu ilanngunneqarput.

2. Allannguutissatut siunnersuutip pingaarnertut imarisai:
Sullissinerit pillugit peqqussummi atuuttumi, pisuni immikkut illuinnartuni iluaqusersuutinut § 14, nr. 8-mi taaneqartunut Kalaallit Nunaata avataani pisiarineqartunut tapiissuteqartoqarsinnaanera pillugu malittarisassanik Naalakkersuisut nalunaarutikkut aalajangersaanissaannut § 24, imm. 2 inatsisitigut tunngavissiivoq. Inatsisitigut tunngavissatut aalajangersagaq taanna atorneqarsimanngilaq, atorunnaarsinneqarnissaalu siunnersuutigineqarpoq, iluaqusersuutit peqqinnissaqarfiup akilertagaasa tapiissuteqarfigisartagaasaluunniit peqqinnissaqarfikkoortumik pisiarineqartarnerisigut pitsaassutsinik nakkutilliinissaq peqqinnissaqarfiup kissaatigimmagu.

Sullissinerit pillugit massakkut peqqussummi § 25 pisuni sullissinerit pillugit peqqussummi pineqartunut ilaatinneqanngitsuni peqqinnissaqarfiup sullissinerisa akiliuteqartitsilluni tunniunneqartarnissaat pillugu Naalakkersuisut isumaqatigiissuteqarsinnaanerannut piginnaatitsivoq. § 25-p nutaamik oqaasertalersorneqarnissaa siunnersuutigineqarpoq, isumaqatigiissutit suut peqqinnissaqarfiup isumaqatigiissutisiginnaagai imm. 1-imi nutaami erseqqissarneqarsinnaaqqullugit. Aammattaaq imm. 2-mik nutaamik ikkussisoqarnissaa siunnersuutigineqarpoq, taannalu napparsimasimasunut naammassineqartumik katsorsartissimasunut peqqinnissaqarfiup suliffeqarfiutaani najugaqartitsisarnerit pillugit isumaqatigiissuteqartoqarnissaanut atugassarititaasut kiisalu peqqissaanermi atortussanik, iluaqusersuutinik sullissinernillu allanik tunniussisarnermi atugassarititaasut pillugit malittarisassanik Naalakkersuisut nalunaarusiornikkut aalajangersaanissaannut inatsisitigut tunngavissiivoq.

3. Allannguutissatut siunnersuutip pisortat aningaasaqarnerannut aqutsinerannullu kingunerisassai:
Allannguutissatut siunnersuut pisortat aningaasaqarnerannut aqutsinerannullu kinguneqartussaanngilaq.

4. Allannguutissatut siunnersuutip inuussutissarsiortut aningaasaqarnerannut aqutsinerannullu kingunerisassai:
Allannguutissatut siunnersuut inuussutissarsiortut aningaasaqarnerannut aqutsinerannullu kinguneqartussaanngilaq.

5. Avatangiisinut pinngortitamullu kingunerisassai:
Allannguutissatut siunnersuut pinngortitamut avatangiisinullu sunniuteqarnavianngilaq.

6. Allannguutissatut siunnersuutip aqutsinikkut innuttaasunut sunniutissai:
Allannguutissatut siunnersuut aqutsinikkut innuttaasunut sunniuteqarnavianngilaq.

7. Allannguutissatut siunnersuutip Naalagaaffeqatigiinnermut namminersornermullu tunngasunut sunniutissai:
Allannguutissatut siunnersuut Naalagaaffeqatigiinnermut namminersornermullu tunngasunut sunniuteqarnavianngilaq.

8. Pisortani oqartussaasunut suliniaqatigiiffinnullu il.il. tusarniaaneq:
Allannguutissatut siunnersuut Inatsisilerinermut allaffimmut, Aningaasaqarnermut Pisortaqarfimmut, Peqqissaaveqarfinnik Aqutsivimmut, Dronning Ingridip Napparsimmavissuanut, Peqqinnissakkut Nakkutilliisoqarfimmut, Nakorsat Peqatigiiffiannut, KANUKOKA-mut aamma Ilaqutariinnermut Pisortaqarfimmut tusarniaassutigineqarsimavoq.

Peqqissaaveqarfinnik Aqutsivik oqariartaatsit ilaannik allanngueqqusilluni siunnersuuteqarpoq. Taakku allannguutissatut siunnersuutip suliarineqarnerani ilanngunneqarput. Aammattaaq Peqqissaaveqarfinnik Aqutsiviup oqaatigaa sungiusaaqqinneq peqqinnissaqarfiup akisussaaffigisaa aamma allanngutsaaliiniarluni sungiusarneq napparsimasup nammineq kommunilluunniit akisussaaffigisaa immikkoortisimaneqartariaqartut. Tamanna allannguutissatut siunnersuummi ilanngullugu isiginiarneqarsimanngilaq, tassami killissalersuiniarnermi ilaasut ilagiinnarmassuk ataaseq. Taanna ilanngunneqaraluarpat killissalersuinerpassuit allat peqqussummi allaaserissallugit tulluanngitsut, ilitsersuutitulli ilusilerlugit allaaserineqarnissaminnut tulluarnerusut allaaserisariaqalissapput.

Ilaqutariinnermut Pisortaqarfiup erseqqissarlugu oqaatigaa utoqqarnik paaqqinniffiit pillugit peqqussummi taamaallaat pensionisiallit immikkut paaqqutarineqarnissamik pisariaqartitaat pineqartut, paaqqutarineqarnermilu inissat taakkua akii KANUKOKA-mut isumaqatigiinniutigineqartussaasut. Tamanna allannguutissatut siunnersuummi ilanngunneqarpoq.

Inatsisilerinermi allaffiup inatsisiliornermi teknikkimut tunngasut siunnersuutit arlalialuit saqqummiuppai, allannguutissatullu siunnersuummi ilanngunneqarput.

Dronning Ingridip Napparsimmavissua allannguutissatut siunnersuut pillugu oqaaseqaatissaqanngilaq.

Peqqinnissakkut Nakkutilliisoqarfiup malugeqqullugu oqaatigaa naartunaveersaatitut atortut atorneqarnerisa ilitsersuutigineqarnissaat peqqinnissaqarfiup peqqissaaveqarfiisa akeqanngitsumik neqeroorutigisaraat, tak. sullissinerit pillugit peqqussummi § 9. Tamanna § 1-imut, nr. 1-imut oqaaseqaatini titarnertaat aappaanni ilaavoq.

Aningaasaqarnermut Pisortaqarfiup apeqqutigisimavaa inatsisip oqaasertaasa ersarissarneqarnerat peqqinnissaqarfiup isertitassaasa amerleriarnerannik nassataqassannginnersoq. Inatsisip oqaasertaasa ersarissarneqarnerat amerlanerusunik isertitaqarnermik kinguneqassanngilaq, peqqinnissaqarfiulli suut akilersinniarsinnaanerai pillugit oqallittarnissat arlallit pinngitsoortissavai.

 

Peqqussutissatut siunnersuummi aalajangersakkat ataasiakkaat pillugit oqaaseqaatit

 

§ 1 pillugu

Nr. 1 pillugu
Sullissinerit pillugit peqqussummi atuuttumi § 24 imm. 1-imik aamma imm. 2-mik immikkoortoqarpoq. Sullissinerit pillugit peqqussummi massakkut atuuttumi § 24, imm. 1-ip oqaasertai allannguutissatut siunnersuummi § 24-kkut allannguuteqartinnagit ingerlateqqinneqarput, inatsisitigut tunngavissaq naammattumik ersarissuseqarmat. Taamaalilluni § 24 ataasiinnarmik immikkoortoqalerpoq.

Sullissinerit pillugit peqqussut kapitalini ataasiakkaani akeqanngitsunik sullissinissamut pisinnaatitsivoq. Kapitali 3 naartusunik ernisunillu misissuisinnaatitsivoq kiisalu naartunaveersaarneq pillugu akeqanngitsumik ilitsersuisinnaatitsilluni. Kapitali 4-p meeqqat inuusuttullu 18-it inorlugit ukiullit akeqanngitsumik peqqissutsikkut misissorneqarsinnaatippai peqqissarneqarsinnaatillugillu. Kapitali 6 akeqanngitsumik kigutileritinnissamut pisinnaatitsivoq, kapitali 7-ilu napparsimasunik nakorsap aalajangiineratigut angallassisinnaatitsilluni. Siunnersuummi § 24 Naalakkersuisunut inatsisitigut tunngavissiivoq sullissinernut peqqussut manna tunngavigalugu akeqanngitsumik ingerlanneqarsinnaanngitsunut akiliuteqartitsisarneq pillugu malittarisassanik aalajangersaanissaannut.

Tassa imaappoq sullissinernut § 14-imi taaneqarsimasunut Naalakkersuisut akiliisitsiniarsinnaasut.

Sullissinerit pillugit peqqussummi § 14 pissutsit atuuttut tamanna ajornartinngippassuk sullissisinnaatitsivoq. Taamaalilluni § 24-p Naalakkersuisut inatsisitigut tunngavissippai, aningaasaqarnikkut suliatigullu naliliisoqareerneratigut, sullissinernik § 14-imi taaneqartunik neqerooruteqarnissaannut, tassalu peqqissutsikkut pinaveersaartitsisumik misissuinernik, nakorsamit katsorsarneqarnermik, napparsimmavimmi katsorsarneqarnermik, orniguttarluni peqqissaanermik, meeqqanik peqqissaanermik napparsimasunillu peqqissaanermik, nakorsat allagartaliineratigut nakorsaatinik, akiuussutissanik kapuinernik, iluaqusersuutinik aalajangersimasunik, eqaarsaartitsinikkut katsorsaanermik aamma allagartaliinernik, akeqanngitsumik akiliuteqartitsinikkulluunniit.

Malittarisassatigut erseqqissarneqarpoq innuttaasut peqqussut manna tunngavigalugu peqqinnissakkut sullinneqarsinnaatitaasut, assersuutigalugu nakorsamit katsorsarneqarnernik tamanik sullinneqarsinnaatitaanngitsut. Katsorsaaneq pisariaqarluinnartuunngimmat, imaluunniit katsorsaanermut aningaasartuutit peqqissutsip pitsanngoriaatigisinnaasaanut sanilliullugit naapertuuttuunngimmata. Taamaattorli innuttaasut peqqissutsikkut inuunerissusiat tamatigut aqutsisuusutut ilaatinneqartassaaq.

§ 14-ikkut aalajangersarneqarpoq peqqinnissaqarfik ilaatigut pisussaaffeqartoq napparsimmavimmi katsorsaanissamut, pissutsit tamanna ajornartinngippassuk. Peqqinnissaqarfik napparsimmavimmi katsorsaassalluni pisussaaffeqarpoq, napparsimasup naammassillugu katsorsarneqarnissaata angerlartinneqarnissaminullu piareernissaata tungaanut. Napparsimasup napparsimmavimmi uninnganermini angerlartinneqarnissaminut piareerneranik oqarnermi pineqarpoq peqqinnissaqarfik katsorsaaneq aqqutigalugu napparsimasumik peqqinnerulersitseqqissinnaajunnaartoq uninngatitsiinnarnermigut. Tassa imaappoq misissuinernik neqerooruteqaqqittoqarsinnaajunnaartoq, pilattaaqqittoqarsinnaajunnaartoq assigisaanillu iliuuseqaqqittoqarsinnaajunnaartoq. Napparsimasoq sungiusaqqinneqassappat katsorsaaneq naammassisutut isigineqassaaq, nakorsap naliliinera aallaavigalugu katsorsaaqqinneq peqqinnerulernermik nassataqarsinnaanngippat.

Peqqinnissaqarfimmi sullissinerit atuisullu akiliuteqartarnerat pillugit nalunaarut nr. 5, 15. februar 2006-imeersoq suliarineqarsimavoq sullissineq pillugu peqqussummi massakkut atuuttumi ilaatigut § 24, imm. 1 tunngavigalugu, nalunaarullu taanna peqqinnissaqarfimmi sullissinerit atuisullu akiliuteqartarnerat pillugit nutaamik peqqussusiornermut atatillugu atorunnaarsinneqassamaarpoq.

Sullissinerit pillugit peqqussummi massakkut atuuttumi § 24, imm. 2 iluaqusersuutinut § 14-imi, nr. 8-mi taaneqartunut Kalaallit Nunaata avataani pisiarineqartunut tapiissuteqarnissamut Naalakkersuisunut piginnaatitsivoq. Piginnaatitsineq taanna atorneqarsimanngilaq, atorneqarnaviaranilu, tassami iluaqusersuutit pisortat aningaasalersugaasa (aningaasaleeqataaffigisaasa) pitsaasuunissaat peqqinnissaqarfiup qulakkeerusummagu, tamannalu peqqinnissaqarfimmit innersuussisoqarnissaanik piumasaqaateqarnikkut qulakkeerneqarluni. Aalajangersakkap taassuma atorunnaarsinneqarnissaa taamaattumik kissaatigineqarpoq. § 24, imm. 2-p atorunnaarsinneqarnerata innuttaasut Danmarkimiinnerminni iluaqusersuutinik inniminniinissaannut akornusinngilai, iluaqusersuulli taanna peqqinnissaqarfiup akilissappagu peqqinnissaqarfiup nioqquteqartumut innersuussisimanissaa piumasaqaataavoq, tamannalu periaatsinik atuuttunik allanngortitsinngilaq.

Nr. 2 pillugu.

Imm. 1.
Sullissinerit pillugit peqqussummi atuuttumi § 25-p sullissinernik sullissinerit pillugit peqqussummi pineqartunut ilaanngitsunik akilersillugit tunniussinissaq pillugu Naalakkersuisut isumaqatigiissuteqarsinnaatippai. Sullissinerit suut, akeqanngitsumik akilersillugilluunniit, peqqinnissaqarfimmit pisussaaffigineqartutut sullissinerit pillugit peqqussummi allaaserineqarnerat taamaalilluni sukumiisuuvoq. Sullissinerit pillugit peqqussummi massakkut oqaasertaliineq "peqqinnissaqarfimmit sullinneqarsinnaanermut" allannguutissatut siunnersuummi "atortussanik, iluaqusersuutinik peqqissaanermi atortussanik kiisalu sullissinernik allanik tunisineq"-mut allanngortinneqarsimavoq, sullissinerit suut Naalakkersuisut isumaqatigiissuteqaatigisinnaagaat erseqqissarniarlugu. Peqqinnissaqarfiup sullissineri nalinginnaasumik peqqinnissaqarfimmut isumaqatigiissutigineqartarput, tassanilu Peqqissutsimut Pisortaqarfik, Dronning Ingridip Napparsimmavissua, Peqqissaaveqarfinnik Aqutsivik, sinerissami napparsimmaviit/ peqqissaaviit tamarmik kiisalu kigutileriffiit tamarmik ilaatinneqarput. Peqqinnissaqarfiup suliffeqarfiata sorliup isumaqatigiissuteqarnissaani isumaqatigiissutip sumut tunngasuunera apeqqutaavoq.

Napparsimasut naammassillugit katsorsarneqarsimasut angerlarsimaffimminni nammineersinnaanngitsut paaqqutarinniffittut angerlarsimaffimmi, innarluutilinnik paaqqinniffimmi imaluunniit utoqqarnik paaqqinniffimmi najugaqarnissamik pisariaqartitsisuupput. Oqartussaasoq paaqqutarinniffittut angerlarsimaffimmut, innarluutilinnik paaqqinniffimmut imaluunniit utoqqarnik paaqqinniffimmut akisussaasuusoq napparsimasumut naammassillugu katsorsarneqarsimasumut inissamik pissarsisinnaanngippat, peqqinnissaqarfiup oqartussaasut akisussaasuusut napparsimmavimmi sivisunerusumik uninngasariaqarneq pillugu isumaqatigiissuteqarfigisariaqarpai, napparsimasup ulloq angerlartinneqarfissaralua aallarnerfigalugu akiliuteqarfigineqartussamik.

Peqqinnissaqarfik oqilisaassinermi akiliuteqarluni najugaqartitsineq pillugu aamma isumaqatigiissuteqarsinnaasussaavoq, akiliutillu taakku inunnut paaqqutarineqarnissamik pisariaqartitsisunut, angerlarsimaffimminni paaqqutarineqartunut naatsorsuussaapput. Ilaqutaasut sulinngiffeqarnermik nalaani imaluunniit inuup paaqqutarineqarnissamik pisariaqartitsisup paaqqutarineqarnerata ilaqutariinnut nanertuutaavallaarnera pissutigalugu oqilisaanneqarnissamik pisariaqartitsisinnaapput. Oqilisaassilluni najugaqartitsineq inuup paaqqutarineqarnissamik pisariaqartitsisup paaqqutarinniffittut angerlarsimaffimmut ataavartumik inissinneqarneranik pinngitsoortitsisinnaavoq. Oqilisaassilluni najugaqartitsinissaq ilaqutariinnut kommunimulluunniit isumaqatigiissutigineqarsinnaavoq. Oqilisaassilluni najugaqartitsinissap isumaqatigiissutiginissaa ilaqutaasut kissaatigippassuk, kommunillu akiliinissani kissaatiginngippagu, ilaqutaasut aningaasartuut taanna namminneq akilissavaat. Kia akiliisussaanera oqilisaassilluni najugaqartitsinerup aallartinnginnerani isumaqatigiissutigineqareersimassaaq.

Kommuni paaqqutarisarialinnut angerlarsimaffimmi naammattunik inissaateqanngippat immikkoortortamik immikkoortortaqarfimmilluunniit kommunimi napparsimasunut paaqqutarisarialinnut atugassiinissaq peqqinnissaqarfiup isumaqatigiissutigisinnaavaa. Taamaaliortoqarpat immikkoortortaq imaluunniit immikkoortortaqarfik taanna paaqqutarisarialinnuinnaq immikkoortortaqarfinngortinneqassaaq, pisariaqartitsineq naapertorlugu iluarsaanneqarsinnaasoq.

Uninnganerup sivitsorneqarnissaa, oqilisaassilluni uninngatitsinerit aamma paaqqutarisarialinnut immikkoortortaqarfiit pillugit isumaqatigiissutit peqqinnissaqarfiup napparsimmaviinit peqqissaaviinillu tamanit isumaqatigiissutigineqarsinnaapput. Taamaattorli isumaqatigiissuteqassagaanni piumasaqaataavoq paaqqinniffik/suliffeqarfik pineqartoq inissanik piffissami sivikinnerusumi sivisunerusumiluunniit atugassaqartitsissasoq, kiisalu suliassap naammassinissaanut pisariaqartinneqartunik sulisoqassasoq.

Peqqinnissaqarfimmi paaqqutarineqarnermut akit aalajangersarneqarneranni napparsimmaviit peqqissaaviillu ingerlatsinermut aningaasartuutaat napparsimasullu ataasiakkaat peqqinnissaqarfimmut qanoq pisarissersuutaatiginerat aalajangiisuussapput. Paaqqutarisarialimmut inissap nalinginnaasup akissaa allaasoq aamma annertuumik paaqqutarisarialimmut inissap akissaa allaasoq peqqinnissaqarfiup aalajangersarsinnaavai. Napparsimasoq annertuumik paaqqutarisarialik tassaavoq inummit allamit ullup unnuallu ingerlanerani nalunaaquttap akunneri arfineq pingasut sinnerlugit ikiorneqarnissamik aamma/imaluunniit paaqqutarineqarnissamik pisariaqartitsisoq.

Paaqqutarinninnissamut periarfissat taakku paaqqutarinninnissamut periarfissanut utoqqarnik paaqqinniffiit pillugit inatsisartut peqqussutaanni atuuttumi nr. 11-mi, 30. oktober 1998-imeersumi allaaserineqarsimasunut peqatigitillugit piupput. Taamaattorli utoqqarnik paaqqinniffiit pillugit peqqussummi malittarisassat taamaallaat pensionisiaqartunut paaqqutarineqarnissamik immikkut ittunik pisariaqartitsisunut atuupput. Sullissinerit pillugit peqqussummi malittarisassat inunnut paaqqutarineqarnissamik pisariaqartitsisunut paaqqinniffimmi/suliffeqarfimmi naleqquttumi imaaliallaannaq inissaqartinneqanngitsunut tamanut atuupput. Peqqinnissaqarfiup suliffeqarfiutaani paaqqutarineqarluni uninnganermut akigitinneqartut

KANUKOKA-lu isumaqatigiissutigineqartussaammata taakku utoqqarnik paaqqinniffiit pillugit peqqussummi malittarisassanut assortuuttuusussaanngillat.

Napparsimasut uninngasut peqqissaanermi atortussanik iluaqusersuutinillu taakku pisariaqartitaannik pilersuineq peqqinnissaqarfiup isumagissavaa, napparsimasorli angerlartinneqarniariarpat atortussanut, iluaqusersuutinut peqqinnissaanermilu atortussanut aningaasartuutit napparsimasup nammineq, kommunip imaluunniit Ilaqutariinnermut Pisortaqarfiup aningaasartuutigilissavai. Atortut taakku peqqinnissaqarfimmit tunniunneqarnissaat kissaatigineqarpat taakku akilerneqartassapput.

Peqqinnissaqarfiup pigisani sulisunilu allanik neqerooruteqarnermut aamma atorsinnaavai. Napparsimmaviit amerlanersaat atortorissaaruteqarlutillu atortoqarput suliffeqarfinnit/paaqqinniffinnit allanit iluaqutigineqarsinnaasunik. Taamaalilluni peqqinnissaqarfiup errorsissussinerit, biilinik assartuinerit, nerisassat allallu neqeroorutigisinnaavai. Sullissinernik taakkuninnga tuniniaanerup peqqinnissaqarfiup pingaarnertut sullissineri ajornerulersissanngilai, kiisalu illoqarfinni nunaqarfinniluunniit inuussutissarsiutigalugu taamatut neqerooruteqarfiusuni neqeroorutigineqassanatik, tuniniaaneq Namminersornerullutik Oqartussat, kommunit naalagaaffiullu ataanni pisortat suliffeqarfiinut sammitinneqanngippat.

Imm. 2.
Sullissinerit pillugit peqqussummi massakkut atuuttumi aalajangersagaq taamaallaat isumaqatigiissuteqarsinnaatitsivoq, peqqinnissaqarfiulli sullissinerinik tunisineq pillugu isumaqatigiissuteqarnermi atugassarititaasut suut eqqortinneqarsimanissaannik piumasaqaateqarnissamut inatsisitigut tunngavissaliinani.

Allannguutissatut siunnersuummi imm. 2-mi oqaaseqatigiit siulliit Naalakkersuisut piginnaatippaat napparsimasimasunut naammassineqartumik katsorsartissimasunut, inuit paaqqutarinninnissamik pisariaqartitsisut oqilisaassilluni uninngatittarnissaannut kiisalu paaqqutarinniffissatut immikkoortortanik pilersitsinissat pillugit ataasiakkaartunik ataatsimoorussanillu isumaqatigiissuteqarnermi atugassarititaasut pillugit malittarisassanik aalajangersaanissaannut.

Sivisunerumik uninnganissani, oqilisaassilluni najugaqartitsinerni paaqqutarinniffittullu immikkoortortaqarfinni atugassarititaasut pillugit malittarisassat napparsimasut paaqqutarisariallit peqqinnissaqarfiup suliffeqarfiutaani uninngatinnissaannut peqqinnissaqarfiup piumasaqaatai allaaserissavai, assersuutigalugu kikkut paaqqutarisarialittut inissamik tunineqarsinnaasut, paaqqutarisarialittut inissap qaqugukkut aalajangiiffigineqarsimanissaa kiisalu akiliuteqartitsinerup naatsorsorneqarnera qaqugumiit aallartissasoq.

Imm. 2-mi oqaaseqaatigiit aappaat. Napparsimasoq naammassillugu katsorsarneqarniariarpat angerlartinneqarniariarpallu atortussanut, iluaqusersuutinut peqqissaanermilu atortussanut aningaasartuutinut akisussaaffik napparsimasumi namminermiiliissaaq, kommunimiilissaaq imaluunniit Ilaqutariinnermut Pisortaqarfimmiilissalluni. Kommuni imaluunniit Ilaqutariinnermut Pisortaqarfik aningaasartuutinik akiliisuusassappat atortussat, iluaqusersuutit peqqissaanermilu atortussat peqqinnissaqarfimmit/peqqissaavimmit pisiarineqarnissaat kommuni imaluunniit Ilaqutariinnermut Pisortaqarfik sinnerlugu isumaqatigiissutigineqassaaq, imaluunniit kommunimut Ilaqutariinnermullu Pisortaqarfimmut tuniniaaqqinnissaq siunertaralugu isumaqatigiissuteqartoqassalluni. Taamaattorli napparsimmaviit peqqissaaviillu pisussaaffiligaanngillat atortussanik, iluaqusersuutinik peqqissaanermilu atortussanik kommuni Ilaqutariinnermulluunniit Pisortaqarfik sinnerlugu pisinissamut. Peqqissaanermi atortussat pisariaqartitatik inuinnaat niuertarfinni pisiarisinnaanngikkunikkit napparsimmavimmi pisiarisinnaavaat.

Atortussanik, peqqissaanermi atortussanik, iluaqusersuutinik sullissinernillu allanik akiliinikkut tunniussinermi atugassarititaasut pillugit malittarisassat sukumiisuusinnaanngillat, tassami sullissineq nutaaq pillugu isumaqatigiissuteqarsinnaanissaq pisariaqartinneqartuaannartussaammat. Isumaqatigiissuteqarnermi aalajangiisuusoq tassaavoq sullissineq tunniunneqartussaq peqqinnissaqarfiup sulisuisa sullissinerit pillugit peqqussut tunngavigalugu pisussaaffimminnik naammassinninnissaannut piffissamut aningaasaqarnermullu akornusiisuussannginnera.

Peqqissaanermi atortussat, iluaqusersuutit sullissinerillu allat akiliuteqarnikkut tunniunneqartarneranni atugassarititaasut pillugit nalunaarut atortussanik, peqqissaanermi atortussanik iluaqusersuutinillu pisinermi toqqortarinninnermilu kiisalu peqqinnissaqarfiup, kommunip imaluunniit Ilaqutariinnermut Pisortaqarfiup pisariaqartinneqartoq napparsimasup angerlartinneqarnerani ingerlaannaq pissarsiarisinnaanngippagu atukkiussigallarnermi atugassarititaasut pillugit malittarisassanik ilaatigut imaqassaaq.

Siunnersuutigineqarpoq Inatsisartut peqqussutaat 1. januar 2007-imi atuutilissasoq.