15. september 2006

UKA 2006/46

 

Peqqussutissatut siunnersuummut oqaaseqaatit

Oqaaseqaatit nalinginnaasut

1. Aallaqqaasiut
Peqqussutissatut siunnersuutikkut Naalakkersuisut akoorutissat qaartuujasut pillugit suliassaqarfimmi pissutsit pingaaruteqarnerit pillugit maleruagassiornissamut piginnaatinneqarput, taamatullu siunnersuut pineqaatissiissutaasinnaasut ataatsimut isigalugit sakkortunerulersinneqarnerinik imaqarluni. Tamatuma saniatigut pisut ilaanni siumoortumik eqqartuussisumit aalajangiiffiunngitsumik misissuiartorluni pulaarnissamut kiisalu soorlu akoorutissanik qaartuujasunik eqqussinissamut akuersissuteqarnikkut kisermaassinissamik nalunaaruteqarnissamut tunngavissiisoqarpoq.

Inatsimmut maanna atuuttumut naleqqiullugu Naalakkersuisut suliassaqarfiup iluani maleruagassiornissamut piginnaatinneqarnerat annertusingaatsiarneqarpoq. Taamatut Naalakkersuisunut piginnaatitsissutip annertusineqarneranut tunngaviuvoq inatsisip sapinngisamik eqaatsuutinnissaa, taamaalilluni Kalaallit Nunaanni ajortumeeriniarnernik allatigulluunniit isumannaallisaanermut ulorianartorsiortitsisoqartillugu piffissap sivikitsuinnaap ingerlanerani unitsitsisoqarsinnaassalluni pitsaaliuisoqarsinnaassalluniluunniit.

Tamatuma saniatigut Naalakkersuisut maleruagassanik ataatsimoortunik imminnullu atasunik pilersitsinissamut piginnaatinneqassapput, inuit ulluinnarni akoorutissanik qaartuujasunik avatangiiseqartut nalinginnaasumik isumannaallisaavigineqarnerat qaffasinnerulersinnaalluni.

Pineqaatissiinissamik periarfissat sukannernerulernerisigut eqqartuussiviit maanna Kalaallit Nunaanni pinerluttulerinermut inatsimmi pineqaatissiissutaasinnaasunik tamaginnik pineqaatissiisinnaaneri periarfissinneqarpoq, taamatullu akuersissutit akuersinerillu nalunaarutigineqareersut utertinneqarsinnaanerat pillugu Naalakkersuisut allaffissornikkut maleruagassiorsinnaalerlutik. Kingulliullugu taaneqartoq annertuumik pitsaaliuissutaasussatut naliliiffigineqarpoq. Allannguut aammalu pineqaatissiinissamik aalajangersakkamik sukannernerulersitsineq niuerfimmi suliaqartunut annertuumik oqariartuuteqarput; akoorutissat qaartuujasut ataqqinnittumik peqqissaartumillu suliarineqartassapput.

Kalaallit Nunaanni pinerluttulerinermut inatsit naapertorlugu pineqaatissiisarnermut tunngatillugu tamatumunnga tunngavissaq peqqussutissap oqaasertaliorneranut ilanngunneqarpoq, Naalakkersuisut maleruagassiaanni aalajangersakkanut, pinerluffinnut tunngasunik imaqartunut tamanut atuuttussanngorlugu. Aalajangersakkalli pineqaatissiisinnaanermut tunngasut suli Naalakkersuisut maleruagassiarisimasaannut ilaatinneqartariaqarput. Aalajangersakkap oqaasertaliorneratigut qulakkeerneqarpoq aammattaaq inatsisitigut pisinnaatitaasut pisussaatitaasullu, Namminersornerullutik Oqartussat, kommunit imaluunniit kommunit suleqatigiiffiisa pineqaatissiisinnaanermut aalajangersakkami pineqartunut ilanngunneqarnissaat.

Inatsisartut peqqussutaanni piginnaatitsinermut aalajangersakkat annikillisinneqanngimmata, akerlianilli annertusineqarlutik, maleruagassat najoqqutassallu aalajangersakkat allanngortinneqartut naapertorlugit suliaasimasut atuutiinnassapput.

2. Peqqussutissatut siunnersuummi immikkoortut pingaarnerit
Siunnersuummi eqqarsaatigineqartuni pingaarnerni siulleq tassaavoq nunarsuarmi inuiaqatigiit ajortumeerinianut eqqumaffiginninnerisa annertusinera. Tamanna ukiut kingulliit iluanni alianartorpassuarnik, akoorutissanik qaartuujasunik atuiffiungaatsiartunik pisoqartarnerata kinguneraa.

Akoorutissat qaartuujasut Kalaallit Nunaanniit Danmarkimut immaqalu tassanngaanniit Europap sinneranut imaluunniit silarsuup sinneranut ingerlateqqinneqartannginnissaat aalaja-ngiisuulluinnarpoq. Suliassaqarfimmut pineqartumut inatsimmi atuuttumi itisiliinissaq amigaatigineqarpoq, taamaalillunilu Kalaallit Nunaat akuersaarneqarsinnaanngitsumik inissinneqarluni.

Taamaalilluni siunnersuutip kingunerisaanik suliassaqarfimmi inatsit nunani Kalaallit Nunaata imminut assersuuttagaani suliassaqarfimmi inatsisinut nallersuunneqarsinnaalissaaq.

Eqqarsaatigineqartuni pingaarnerit aapparaat ataatsimut isigalugu innuttaasunut isumannaallisaanerup qaffanneqarnissaa. Nunatsinni ineriartorneq pitsaasoq, illoqarfiit arlaqartut pitsaasumik alliartornerannik kinguneqartoq pissutaalluni sanaartorfiusut suli annertusiartorput. Tamatuma kingunerisaanik qaartartuusiviit pioreersut eqqarsaatigineqanngitsumik inuinnarnut inissianullu najugaannut aarlerinartumik qallingaatsiarsimapput, ajutoornerlu kingunerluuteqangaatsiarsinnaalluni.

Siunnersuutip nassatarisaanik Naalakkersuisut ilaatigut eqqussinissamut, akuersissutinik nalunaaruteqarnermut kiisalu toqqortaqarnermut maleruagassiuussinerisa annertusineqarnera aqqutigalugu ajutoornerit annerit pisinnaanerannut ulorianartorsiorneq annikillisinneqarsinnaavoq.

Siunnersuutip nassatarisaanik Naalakkersuisut akoorutissanik qaartuujasunik eqqussinissamut, annissinissamut, toqqortaqarnissamut, tuniniaanissamut, pisinissamut, tunniussinissamut, assartuinissamut, atuinissamut sananissamullu, kiisalu suliffeqarfiit akoorutissanik qaartuujasunik toqqortaqarfiusut, atuiffiusut sanaffiusartullu aaqqissuunneqarnissaannut maleruagassiorsinnaanissamut piginnaatinneqarput. Naalakkersuisut Inatsisartut peqqussutaanni matumani piginnaatitsineq naapertorlugu maleruagassiaat nalunaarutitut ilusilerlugit aalajangersarneqassapput.

Kiisalu Naalakkersuisut ataatsimut amerlanerusunulluunniit akoorutissanik qaartuujasunik eqqussinissamut, annissinissamut, toqqortaqarnissamut, tuniniaanissamut, tunniussinissamut, assartuinissamut, atuinissamut sananissamulluunniit kisermaassinissamik akuersissuteqarnikkut nalunaaruteqarsinnaapput.

Tamatuma saniatigut pisut ilaanni siumoortumik eqqartuussisumit aalajangiiffiunngitsumik misissuiartorluni pulaarnissamut tunngavissamik ikkussisoqarpoq, taannalu misissuinermi siunertat pingaarnerit, tassalu uppernarsaatissanik qulakkeerinissaq suliassaqarfimmilu naapertuuttumik aqutsinissaq eqqarsaatigalugit pisariaqartutut nalilerneqarpoq.

3. Pisortanut aningaasaqarnikkut allaffissornikkullu sunniutissat

3.1. Pisortanut aningaasaqarnikkut sunniutissat
Siunnersuutip naammssinissaa imminermini Nunatta Karsianut aningaasaqarnikkut sunniuteqartussatut naliliiffigineqanngilaq. Akitsuutinik akiliuteqartitsisalerneq Nunatta Karsianut isertitsissutaassaaq, aaqqissuussinerup aqunneqarneranut atorneqartussanik.

Siunnersuummi matumani Naalakkersuisunut piginnaatitsissutissatut nalunaarutigineqartut namminerminni aningaasaqarnikkut sunniuteqartussatut naatsorsuutigineqanngillat.

3.2. Pisortanut allaffissornikkut sunniutissat
Allaffissorneq eqqarsaatigalugu peqqussutissatut siunnersuut allaffissornerup annertusineratigut Naalakkersuisunut artukkiisussaanngilaq. Naalakkersuisut aaqqissuussinermik aqutsisussaammata siunnersuut kommunit allaffissornerulernerannik kinguneqassanngilaq. Kisiannili naatsorsuutigineqartariaqarpoq maleruagassani peqqussut naapertorlugu aalajangersarneqartuni isumannaallisaanermut maleruagassanik sukannernerusunik aalajangersaasoqartarnissaa, taakkulu atuutilernerisigut kommunit soorlu najukkani pilersaarutini assigisaannilu qaartartuusivinnik sanaartorfissanut nutaanut innersuussisariaqartalissapput.

4. Inuussutissarsiornermut aningaasaqarnikkut allaffissornikkullu sunniutissat
Peqqussutissatut siunnersuutip atuutilerneratigut akoorussanik qaartuujasunik pisinissamik atuinissamillu akuersissummik pissarsinissamik, qaartiterisartunut pisortatut akuerineqarnissamik imaluunniit qaartartunik toqqorsivissamut akuerineqarnissamik kissaateqartut akiliuteqartinneqartalissapput.

Kisiannili siunnersuut inuussutissarsiornermi allaffissornerup annertusineqarneranik kinguneqassanngilaq.

5. Pinngortitamut avatangiisinullu sunniutissat
Peqqussutissatut siunnersuutip avatangiisinut pinngortitamullu annertunerusunik sunniuteqarnissaa naatsorsuutigineqanngilaq.

6. Innuttaasunut allaffissornikkut kingunerisassat
Peqqussutissatut siunnersuutip nassatarisaanik pisut ilaanni siumoortumik eqqartuussisumit akuersissummik piniaqqaarani uppernarsaatissanik ujaasisoqarsinnaalissaaq. Aalajangersagaq isumannaatsuutitsinissaq kiisalu nalinginnaasumik toqqissisimanissaq eqqarsaatigalugit ilan-ngunneqarpoq.

7. Sunniutissaasinnaasut annertuut allat
Peqqussutissatut siunnersuutip atuutilerneratigut akoorutissat qaartuujasut ikuallajasullu pillugit suliassaqarfimmi isumannaassutsip annertuumik qaffanneqarnissaa naatsorsuutigineqarpoq.

8. Naalagaaffeqatigiinnermut namminersulernissamullu tunngasut
Peqqussutissatut siunnersuutip namminersulernissamut tunngatillugu sulianut sunniuteqarnissaa naatsorsuutigineqanngilaq.

9. Oqartussaasunut kattuffinnullu il.il. tusarniaaneq
Peqqussutissatut siunnersuutip allaqqaarnera Kalaallit Nunaanni Politimesterimut, Kalaallit Nunaanni Rigsombudsmandimut, Sulisitsisut Peqatigiiffiannut aamma KANUKOKA-mut tusarniaassutigineqarpoq. Tusarniaaffigineqartut akissuteqarnissamut sapaatit akunnerinik sisamanik piffissaqartinneqarsimapput.

Kalaallit Nunaanni Politimesterip tusarniaanermut akissutaa imatut allannguinissamut tun-ngavissiisimavoq:

1) Eqqartuussisumit aalajangiinermik piniaqqaarani uppernarsaatissanik ujaasisarnermut inatsisitigut tunngavissaq misissuiartorsinnaatitaanermut allanngortinneqarpoq, taamatullu tamatumunnga inatsisitigut tunngavissaq peqqussutissarpiamut ilanngunneqarpoq, Naalakkersuisut tamatumunnga maleruagassiornissamut piginnaatinneqarnissaannut taarsiullugu. Taamaattorli Naalakkersuisut eqqartuussisumit aalajangiinermik piniaqqaaratik inunnut suliffeqarfinnullu il.il. maleruagassanik inatsisartut peqqussutaanni aalajangersarneqarsimasunik unioqqutitsisosimasorineqartunut (taamaallaat) misissuiartorsinnaatitaanerat aalajangiusimaneqassasoq qinerneqarpoq.

2) Peqqussummik taannalu tunngavigalugu maleruagassanik aalajangersarneqartunik unioqqutitsinermi pineqaatissiissutaasinnaasut Kalaallit Nunaanni pineqaatissiissutaasinnaasunut atuuttunut naleqquttunngorlugit aaqqinneqarput.

Kalaallit Nunaanni Rigsombudsmandip tusarniaanermut akissutaa imatut allannguinissamut tunngavissiisimavoq:

1) Peqqussummik taannalu tunngavigalugu maleruagassanik aalajangersarneqartunik unioqqutitsinermi pineqaatissiissutaasinnaasut Kalaallit Nunaanni pineqaatissiissutaasinnaasunut atuuttunut naleqquttunngorlugit aaqqinneqarput.

Tusarniaanermi akissut eqqartuussisumit aalajangiinermik piniaqqaarani uppernarsaatissanik ujaasinerup eqqartuussivimmut nalunaaruteqarnermik malitseqartinnissaannut tunngaviliin-ngilaq, aalajangersagaq taanna misissuisinnaatitaanermut allanngortinneqarmat.

Kiisalu tusarniaanermi akissut akitsuutinik akiliisitsisarnissaq pillugu aalajangersakkap allanngortinnissaanut tunngaviliinngilaq. Siunnersuutigineqarpoq Naalakkersuisut akitsuutip annertussusissaanik aalajangersaasinnaanissaannut inatsitigut tunngavissamik aalajangersaasoqassasoq. § 25 c, imm. 1-imut oqaaseqaatini taaneqartut tunngavigalugit akitsutinik akiliisitsisarnissamut inatsitigut tunngavissaq peqqussutikkut aalajangersarneqarpoq.

Sulisitsisut Peqatigiiffiannit tusarniaanermi akissummi Naalakkersuisut taamak annertutigisumik maleruagasiornissamut piginnaatinneqarnerat isornartorsiorneqarpoq, tamatuma ki-ngorna Naalakkersuisut katitigaanerat aaqqissuussinerup qanoq iliorluni aqunneqarnissaanut aalajangiisussanngortussaammat.

Oqaaseqaatini nalinginnaasuni allanneqartutut inatsisip sapinngisamik eqaatsuutinnissaa, taamaalilluni ilaatigut Kalaallit Nunaanni ajortumeerisoqarpat allatulluunniit inuiaqatigiinni isumannaassutsimut ulorianartorsiortitsisoqarpat piffissap sivikitsup ingerlanerani unitsitsisoqarsinnaanissaa pitsaaliuisoqarsinnaanissaaluunniit, taamatullu Naalakkersuisut maleruagassanik ataatsimoortunik imminnullu atasunik, inuit ulluinnarni akooorutissanik qaartuujasunik avatangiiseqartut isumannaassusaat ataatsimut isigalugu pilersitsisinnaanissaat pingaarnerutinneqarpoq.

Kiisalu Sulisitsisut Peqatigiiffianniit tusarniaanermi akissuteqaammi akuersissusiornermut akuersissuteqarnermullu aammalu taakkuninnga nutarterinermut atatillugu akitsuutinik akiliuteqartitsisinnaalernissamut tunngavissiisoqarnera isornartorsiorneqarpoq, tamanna Kalaallit Nunaanni sanaartornermut akitsorsaataassammat.

Sanaartornermut atatillugu qaartiterinermut aningaasartuutit sanaartornermut tamakkiisumut aningaasartuutinut naleqqiullutik annikitsuaraannaasarmata, akitsuusiineq peqqutigalugu sanaartornerup akitsorsarneqarnissaanik isuma isumaqataaffigineqanngilaq.

KANUKOKA tusarniaanermi akissuteqanngilaq.

 

 

Peqqussutissatut siunnersuummi aalajangersakkanut ataasiakkaanut oqaaseqaatit

§ 1-imut

Nr. 1-imut
Kapitali 6-ip qulequtaata allanngortinneqarneranut kapitalip imaasa allanngortinneqarneri peqqutaavoq.

Nr. 2- mut

§ 25, imm. 1-imut
Aalajangersakkap atuutilerneratigut pineqartup iluani Naalakkersuisut maleruagassiorfigisinnaasaat maannamut inatsisitigut inissisimanermut naleqqiullugu annertuumik annertusineqartussaapput. Naalakkersuisut maannakkut oqartussaaffigisamik saniatigut akoorutissanik qaartuujasunik eqqussinissamut, annissinissamut, tuniniaanissamut, pisinissamut sananissamullu maleruagassiorsinnaalerput. Eqqussinissamut annissinissamullu tunngatillugu aamma assersuutigalugu eqqussinissamut annissinissamullu inerteqquteqarnermut maleruagassiorsinnaatitaaneq ilanngunneqarpoq.

Oqaasertaanut tunngatillugu oqaaseq "atuineq" aalajangersakkat siornatigut atorneqartut qallunaatoortaanni allanngortinneqarpoq. Tassani inatsisitigut inissisimanermut siornatigut atugaasumut naleqqiullugu najoqqutassatigut allannguisoqarnissaa eqqarsaatigineqanngilaq.

§ 25, imm. 2-mut
Tassani Naalakkersuisut assersuutigalugu suliffeqarfinni assigiinngitsuni ingerlatsineq, taakku suliaat toqqortaallu, kiisalu sanaartornerat pillugu maleruagassiorsinnaanermut piginnaatinneqarnerat pineqarpoq.

Suliassanut taamaattunut maleruagassiorsinnaanermut piginnaatitsineq allami, soorlu illuliornermi malittarisassani nassaassaqanngilaq. Taamaattumik imminut illersorsinnaasumik aqutsinissaq eqqarsaatigalugu piginnaatitsissutip peqqussummi matumani pigiinnarnissaa pisariaqarsimavoq. Tassani inatsisitigut inissisimanermut siornatigut atugaasumut naleqqiullugu najoqqutassatigut allannguisoqarnissaa eqqarsaatigineqanngilaq.

§ 25, imm. 3-mut
Aalajangersakkap imaa § 25, imm. 1-ip maannamut atuuttup ilaata assigaa, tassanili maleruagassat ataatsimoortillugit allanneqarput oqaaseqatigiillu allanngortinneqarlutik. Tassani Naalakkersuisut assersuutigalugu ikuallannaveersaartitsinermi pujoorfinnut aamma qatserutaasinnaasunut annanniutaasinnaasunullu tunngatillugu maleruagasiornissamut piginnaatinneqarnerat pineqarpoq. Tassani inatsisitigut inissisimanermut siornatigut atugaasumut naleqqiullugu najoqqutassatigut allannguisoqarnissaa eqqarsaatigineqanngilaq.

§ 25, imm. 4-mut
Aalajangersagaq § 25, imm. 1-imi aalajangersakkat atuuttuusimasut ilaannik uteqqiineruvoq, taamaattumillu inatsisitigut inissisimanermut siornatigut atugaasumut naleqqiullugu najoqqutassatigut allannguisoqarnissaa eqqarsaatigineqanngilaq.

Aalajangersakkakkut Naalakkersuisut akoorutissat aalaakkaasut, imerpalasut silaannartullu pissusillit ikuallajasut pillugit maleruagassiornissamut piginnaatinneqarput. Tamatumani assersuutigalugu ivikkat, ivigarsuit, orsuutit, nipinneqqut, imerpalasut gassillu eqqarsaatigineqarput.

Nr. 3-mut

§ 25 a, imm. 1-imut
Aalajangersakkap atuutilerneratigut isumannaallisaaneq eqqarsatigalugu suliassaqarfinni taakkartorneqartuni ataasiinnarmik sullissisoqarnissaq Naalakkersuisut aalajangersinnaalissavaat. Aamma aalajangersakkap oqaasertaliorneratigut suliassaqarfiit taakkartorneqartut tamarmik immikkut ataasiinnarmik sullisisoqarsinnaanerat periarfissinneqarpoq, taamaalilluni assersuutigalugu ataaseq akoorutissanik qaartuujasunik eqqussinissamut kisermaassisussan-ngortinneqarsinnaalluni, allalu akoorutissanik qaartuujasunik tuniniaanissamut kisermaassisussanngortinneqarsinnaalluni. Kiisalu sullissisoq ataasiinnaq aamma suliassaqarfinnut taakkartorneqartunut tamanut kisermaassisunngortinneqarsinnaavoq. Ilaatigut inuup suliffeqarfiulluunniit suliassanut annertuunik ilisimasaqartup kisermaassisussanngortinneqarsinnaalerneratigut ataatsimut isigalugu isumannaassuseq aalajangersakkakkut annertusiniarneqarpoq, taamatullu suliassaqarfimmi aqutsineq eqaannerulersinniarneqarluni, taamaalilluni suliaqartuni akuusut amerlassutsimikkut ikilisinneqarsinnaammata. Akuersissummik nalunaaruteqarnermi suliassat arlallit tamanut ammasumik suliariumannittussarsiuunneqartalernissaat eqqarsaatigineqarsinnaavoq, tamatuma pineratigut ajugaasoq assersuutigalugu Kalaallit Nunaat tamakkerlugu akoorutissanik qaartuujasunik ikuallajasunilluunniit pilersuinissamut pisinnaatitaaffilerneqassammat pisussaaffilerneqassallunilu.

Aamma akuersissummik nalunaaruteqarneq suliariumannittussarsiuussinerup saniatigut periaatsimik allamik atuinikkut pisinnaavoq, soorlu toqqartuinikkut.

§ 25 a, imm. 2-mut
Aalajangersakkami naalakkersuisut imm. 1 naapertorlugu nalunaaruteqarnermut atatillugu atugassarititaasussanik aalajangersaanissamut pisinnaatinneqarput. Atugassarititaasussat piffissamut killiliinernut imaluunniit nunami sumiinnermut killiliinermut tunngasinnaapput.

§ 25 b-mut
Aalajangersagaq nutaajuvoq, aammallu Naalakkersuisut maleruagassanik peqqussut naapertorlugu suliarineqartunik unioqqutitsisuusorisamut misissuiartorsinnaanerinut inatsisitigut tunngaviliilluni. Aalajangersagaq oqaasertaliorneqarnermigut misissuisarnermut tamarmiusumut aalajangersakkatut ilusilerneqarpoq, tassanilu unioqqutitsisoqarneranik pasitsaassisimanissaq piumasarineqarpoq. Tamatuma saniatigut Naalakkersuisut suliassaqarfiup isumannaatsumik aqunneqarnissaa eqqarsaatigalugu misissuinissap ingerlanneqarnerata pisariaqarneranik naliliisimanissaat piumasarineqarpoq. Pisariaqartitsinermi naliliisarneq aamma siumoortumik eqqartuussisumit aalajangiiffiunngitsumik misissuisarnerpiamut tunngasuuvoq. Aatsaat siumoortumik eqqartuussisumit aalajangiisitsiniaqqaarnermi misissuinermi siunertaasoq tamaangaannarsinnaappat, siumoortumik eqqartuussisumit aalajangiiffiunngitsumik misissuineq pisinnaavoq.

Aalajangersakkami erseqqissarneqarpoq misissuinermi oqartussaasut arlaat sinnerlugu atorfilik takkuttoq ornigunnersoq, kiisalu takkuttup kinaaneranik uppernarsaammik takutitsisoqartarnissaa. Uppernarsaat peqquneqanngikkaluarluni takutinneqassaaq.

Maleruagassanik peqqussut naapertorlugu aalajangersarneqartunik unioqqutitsisuusorineqartoq misissuiffigineqarsinnaavoq. Sumiiffiit ornillugit misissuiffigineqarsinnaasut soorpiarneri erseqqissassallugit ajornakusoorpoq, kisiannili oqaasertaliornera atituumik atuuttutut paasineqassaaq. Taamaattumik misissuinissaq soorlu inini, qaartartuusivinni assartuutinilu, akoorutissat qaartuujasut ikuallajasullu toqqortarineqarfiini imaluunniit atorneqarfiini pisinnaavoq.

Aalajangersakkami erseqqissarneqarpoq piginnittup taassumaluunniit sulisuisa Naalakkersuisut misissuinermi pisariaqartitaannik siunnersussallugit ikiussallugillu pisussaaffigigaa. Taamaattorli ilitsersuinissamik ikiuunnissamillu pisussaaffiup taassuma annertussusaata pissusiatalu pissutsit Europami Inuit Pisinnaatitaaffii pillugit isumaqatigiissutip (Den Europæiske Menneskerettighedkonvention) imminut pinerluttuunerarnissamik inerteqquteqarneranut akerliutilissanngilai.

Pisartuni qaqutigoortuni inini nammineq angerlarsimaffittut imaluunniit sunngiffimmi angerlarsimaffittut atorneqartuni misissuinissaq pisariaqartutut naliliiffigineqarpat, tamanna Kalaallit Nunaanni eqqartuussisarnermik inatsimmi kapitali 5-imi uppernarsaatissanik ujaasisarnermut maleruagassat naapertorlugit pissaaq. Tamatuma peqatigisaanik politiit Kalaallit Nunaanni eqqartuussisarnermik inatsit naapertorlugu pinerluuteqartoqarnerani paasiniaanermut atatillugu ininut il.il. isersinnaatitaapput.

 

§ 25 c-mut
Tassani akorutissanik qaartuujasunik pisinissamut atuinissamullu akuersissusiornermut taakkuninngalu nutarterinermut, qaartiterisartunut pisortatut akuersissusiornermut taakkuninngalu nutarterinermut kiisalu qaartartuusivinnik akuersissusiornermut atatillugu akiliuteqartitsisarnissaq aalajangerneqarpoq.

Akiliutissaq Inatsisartut aningaasanut inatsisaanni oqaasertaliussinikkut aalajangersarneqassaaq. Taamaattorli siunertaanngilaq akiliutissaq missiliuinikkut misilittakkallu naapertorlugit suliassaqarfimmi allaffissornermut aningaasartuutaasartunit annertuumik qaffasinnerussasoq, ilanngullugit misissuisarnermut nakkutilliinermullu suliat, sullissinermut akiliummut akiliutigineqartumut pissusissamisoortumik attuumassuteqartut.

§ 25 d-mut
Aalajangersakkami § 25 naapertorlugu Naalakkersuisut maleruagassiornerminni Naalakkersuisut akuersissummik akuerisamilluunniit nalunaarutigisaanik utertitsisinnaanermut aalaja-ngersaasinnaanerat inatsisitigut tunngavissinneqarpoq. Tassani akuersissummik imaluunniit akuerisamik nalunaaruteqarnissamut tunngavissat atorunnaarsimanissaat eqqarsaatigineqarpoq.

Matumani allaffissornikkut aalajangersagaq, Kalaallit Nunaanni pinerluttulerinermut inatsimmi pineqaatissiissutissatut taaneqartunut peqatigitillugu atorneqarsinnaasoq pineqarpoq. Allaffissornikkut utertitsineq inuinnarnut taamatullu inatsisitigut pisinnaatitaasunut pisussaatitaasunullu, Namminersornerullutik Oqartussanut, kommunimut imaluunniit kommunit suleqatigiiffiannut atorneqartassaaq.

 

Nr. 4-mut

§ 26, imm. 2-mut
Aalajangersakkap atuutilerneratigut pineqaatissiissutaasinnaasut maannamut inatsisitigut i-ngerlatitsisinnaanernut atuuttunut naleqqiullugu annertusineqassapput, tamannalu ataatsimut isigalugu akoorutissanik qaartuujasunik atuisut akoorutissanik qaartuujasunik atuinerminni mianerinninnerulernissaasa kajumissaarneqarnissaannik kissaateqarnermik tunngaveqarpoq. Tamanna pinngippat sakkortuumik pineqaatissiisoqarsinnaavoq. Taamatuttaaq arlaatigulluunniit ajortumeeriniarneq paasineqarpat pineqaatissiissutissat sakkortuut atorneqarnissaat naatsorsuutigineqarpoq.

Oqaasertaliornermi siunertarineqarpoq pineqaatissiissutissat Kalaallit Nunaanni pinerluttulerinermut inatsimmiittut tamarmik atorneqarsinnaanissaat, tamatumani unioqqutitsinerup annertussusaa apeqqutaatinneqassalluni. Tassalu inuinnarnut tunngatillugu akiliisussanngortitsisarnissaq, pinerluuteqarsimasunik inissiisarfimmut inissiisarnissaq kiisalu pisinnaatitaaffiiaanissaq immikkut eqqarsaatigineqarput.

Akiligassap annertussusaa inatsisinik unioqqutitsinerup ulorianaateqarsimaneranut, kiisalu maleruagassanut pineqartunut unioqqutitsinerup aningaasatigut iluaqutissarsiffigineqarsinnaasimaneranut naleqqiullugu aalajangersarneqassaaq. Akiligassap annertussusaata ataatsimut isigalugu qaffasissuunissaa naatsorsuutigineqarpoq.

Pineqaatissiissutaasinnaasut assigiinngitsut, pissusilersornissamut annertuumik sunniuteqartussatut naatsorsuutigineqartut saqqummiussuunneqarput, tassanilu assersuutigalugu sulisitsisut suliffeqarfiutiminni akoorutissanik qaartuujasunik atuinermik pinngitsuisinnaanngitsut innersuunneqarput. Saqqummiunneqartuni aappaatigut assersuutigalugu pisiniarnissamut atuinissamulluunniit piffissami sivikitsumi atueqqusaajunnaarsitsisoqarsinnaavoq, aappatigullu akoorutissanut qaartuujasunut tamanut tunngatillugu atuisinnaatitaaneq annaaneqavissinnaalluni. Kiisalu naatsorsuutigineqarpoq akoorutissanik qaartuujasunik atuisinnaatitaanermik aarsaarinninneq kisimiitillugu atorneqartarnissaa, kisiannili aamma Kalaallit Nunaanni pinerluttulerinermut inatsimmi pineqaatissiissutaasunut allanut ilanngullugu atorneqarsinnaassalluni.

§ 26, imm. 3-mut
Inatsisitigut pisinnaatitaasunut pisussaatitaasunullu, Namminersornerullutik Oqartussanut, kommunimut imaluunniit kommunit suleqatigiiffianut tunngatillugu aalajangersakkami erseqqissarneqarpoq inatsisitigut pisinnaatitaasut pisussaatitaasullu taakku ilaalu ilanngullugit imm. 1-imik 2-millu unioqqutitsineranni akiliisussanngortitsisoqarsinnaasoq, inatsisit allat naapertorlugit iliuusissatut ingerlaqqiffissat atorneqarsinnaasimanngippata.

nr. 5-imut
§ 26, imm. 4-tut atuuttuusimasoq § 26, imm. 3-tut ilanngunneqarpoq. Taamaattumik aalaja-ngersagaq atorunnaarsinneqarpoq.

 

 

§ 2-mut

Peqqussut 1. januar 2007 aallarnerfigalugu atuutilerpoq.