Pisortanit pensionisiat pillugit Inatsisartut peqqussutissaattut siunnersuummut nassuiaatit

 

Nassuiaatit nalinginnaasut

Piginnaanngorsaaqqinneq pillugu Inatsisartut peqqussutaata ulloq 1. januar 2002 atortuulernerata kingunerisaanik pisortanit pensionisiat pillugit Inatsisartut peqqussutaatigut nr. 12-ukkut, 12. november 2001-imeersukkut Inatsisartut peqqussutaat maannakkut atuuttoq iluarsiivigineqarpoq.

Taamaakkaluartoq peqqussummi allanngueqqinnissaq pisariaqarsorinarpoq, tassa peqqussut atuuttoq aalajangersakkanik arlalinnik namminerisaminnik imaqanngitsunik imaqarmat, taamaattumillu aqunneqarnera sapinngisamik pisariinnerpaanngortinniarlugu iluaqutaaginnartumik peerneqarsinnaasunik. Tamanna pissutigalugu peqqussummut allannguutissatut siunnersuutitut pinnagu nutaarluinnartut peqqussutissatut siunnersuutitut saqqummiunneqarpoq.

Siunnersuutip kingunerisaanik pensionisiasiallit nammineerlutik isertitaqanngitsut pensionisiaqarsinnaalissapput, aappaqarunik aappaasup/inooqataasup isertitai apeqqutaatinnagit. Pensionisialinnut nammineerlutik isertitaqanngitsunut siunnersuutigineqarpoq maannakkut kisimiittunut pensionisiaritinneqartut 20%-iisut annertutigisumik pensionisiat annertussusilerneqassasut. Taamaalillutik siusinaartumik pensionisiallit sulinikkut aningaasarsiaqanngitsut ullumikkornit ajornerusumik inissinnavianngillat, tassami namminneq katissimallugulu aapparisamik aningaasarsiaat apeqqutaatinnagit pensionisiat 20%-iinik pisareerput.

Inatsisartut 2002-imi upernaakkut ataatsimiinneranni pensionisiallit atugarisaat pillugit apeqqut arlalitsigut eqqaaneqarpoq:

Immikkoortut qulaani taaneqartut inerneraat isummat saqqummiussorneqartut aamma siunnersuutit pisortanit pensionisiat pillugit inatsisartut peqqussutissaattut siunnersuummut Inatsisartut 2003-imi  upernaakkut ataatsimiinneranni saqqummiunneqartumi ilanngunneqassasut.

Pensionisiat akileraarutaasarunnaarnissaat aamma oqinnerusumik akileraaruserneqartalernissaat pillugu siunnersuutinut tunngatillugu Naalakkersuisut isumaqarput inuit tamarmik, inummut ilan-

ngaatip nalinga, ilanngaatip aalajangersimasup nalinga aamma aningaasarsiat B-it akileraaruteqaataasussaanngitsut qaangerlugit sinnilimmik isertitallit, inuiaqatigiinni aningaasartuutinut akileraarnermikkut tapersiisariaqartut, tamatumuuna isertitat suungaluarpataluunniit - assersuutigalugu aningaasarsiat, suliffiuteqarnermi iluanaarutit, erniat, pensionisiat imaluunniit ilinniarnermut tapiissutit. Tamaattumik siunnersuut siunnersuummi matumani akuersaarneqanngilaq.

Pensionisiat naleerukkiartunnginnissaannik qulakkeerinninnissaq pillugu siunnersuummut tunngatillugu Naalakkersuisut siunnersuut akuersaarsimanngilaat, tunngavigalugu ingerlaavartumik iluarsiisarnermi pensionisialinnut aningaasatigut kingunerisassat siumut oqaatigiuminaatsorujussuussammata, ilaatigut pissutigalugu annikitsumilluunniit qaffaaneq tunniuttakkat allat tunniunneqartarunnaarnerinik kinguneqarsinnaammat, assersuutigalugu ineqarnermut tapiissutit. Taamatuttaaq kommunit ataasiakkaat pisortanit pensionisialinnut aningaasat atugassarititaasut aalajangersarsimasatik aallaavigalugit inummut tapisiaqartitsisarput, peqatigitillugulu taakku iluarsiivigineqartassanngippata qaffaaneq pisortanit pensionisialimmut iluaqutaanavianngilaq.

Inatsisartulli peqqussutaata tamatuma akuersissutigineqarnera isigineqassaaq utoqqarnut tunngasuni inatsisissatut siunnersuutit pitsanngorsaatillu aggersut eqqarsaatigalugit.

Peqqussummi maanna atuuttumi aalajangersakkat makku nutaatut peqqussutissatut siunnersuummi matumani ilanngunneqanngillat:

1) Pensionisiaqalernissamut nalinginnaasumik aalajangersakkat sanioqqunneqarnissaannut § 8-mi Naalakkersuisut piginnaatitaanerat. Piginnaatitsissut atorneqarsimanngilaq innuttaasullu naligiimmik pineqarnissaat pillugu peqqussummik allannguineq eqqornerpaassaaq.

2) Qinnuteqartup suliamut paasissutisseeqataasussaanera pisortat ingerlatsineranni suliassat suliarineqartarnerat pillugu inatsimmi § 10-imiippoq.

3) § 16, imm. 1-imi siusinaartumik pensionisiaqalersitsisarneq pillugu aalajangersaanissamik Naalakkersuisut piginnaatitaanerat. Siunnersuummi § 10-imi siusinaartumik pensionisiat pillugit aalajangersakkami piginnaanngorsaaqqinnissamut ikiorsiisarneq pillugu Inatsisartut peqqussutaannik innersuussineq naammassorineqarpoq.

4) § 22 naapertorlugu inummut tapiutit pillugit maleruagassanik Naalakkersuisut aalajangersaanissamut piginnaatitaanerat. Inummut tapiutit tamakkiisumik kommuninit aningaasalersorneqarput, taamaattumik inummut tapiutit pillugit maleruagassanik peqqussummi atuarneqarsinnaasut saniatigut sukumiinerusunik aalajangersaanissaq kommunit nammineersinnaatitaanerannut akuliunnertut isigineqarsinnaavoq.

5) Misileraanerit pillugit §§ 34 - 35-mi aalajangersakkat, ilimagineqanngilaq aalajangersakkat atorneqarnissaat.

6) Inunnut 1. januar 2000 sioqqullugu 60-ileereersimasunut ikaarsaariarnermi § 37-mi aalajangersakkat, taakku 1. juli 2003-mi sunniuteqassanngimmata.

7) § 38 naapertorlugu tapiutitut tunniutassat pillugit aalajangersagaq. Kommunit paasiniaavigineqareerput suli aalajangersakkami pineqartunik inoqarnersoq. Taamaattoqanngilarli.

Aalajangersakkani atuutiinnartuni oqaasertalersuinikkut allannguisoqarpoq ataasiakkaatigullu pissusiviusunut allannguisoqarluni, tamanna aalajangersakkanut ataasiakkaanut nassuiaa tini atuarneqarsinnaavoq.

Isumaginninnermut Pisortaqarfik allanngortinneqarpoq Naalakkersuisunut, taamaalilluni taaguut atuinnarneqarsinnaavoq naalakkersuisoqarfiit ataasiakkaat iluini suliassarititat allannguuteqaraluarpataluunniit.

Naalakkersuisut kommunit aalajangiisinnaanerinisulli inunnut kommmunit aggornerisa avataanni najugaqartunut aalajangiisinnaassuseqarput. Tamanna isumaginnittoqarfiup aqunneqarnera aaqqissuussaaneralu pillugit Inatsisartut peqqussutaata malitsigaa. Inuit Naalagaaffeqatigiit avataanni najugaqartut pillugit aalajangiinissamut oqartussaaneq aamma Naalakkersuisuniippoq.

Siunnersuut KANUKOKA-mut kommunit sinniisigisaannut, suliffeqarnermi illuatungeriinnut, utoqqaat peqatigiiffiannut Namminersornerullutillu Oqartussat iluanni tusarniaassutigineqarsimavoq. Tusarniaanermi akissutigineqartut peqqussutissatut siunnersuummut ilanngunneqarput.


Aningaasatigut aqutsinikkullu kingunerisassat

2001-imi ukiakkut pisortaqarfik marlunnik misissuisimavoq pensionisialinnut inummut tapinut tunngatillugu aamma pensionisiallit aningaasatigut atukkaminnik namminneq naliliinerat pillugu. Misissuinerit taakku marluk aammalu naalakkersuisooqatigiit isumaqatigiissutaat aallaavigalugit nalilerneqarpoq, ataatsimut isigalugu pensionisiat aningaasartaasa qaffaavigineqarnissaat pisariaqartoq, tamannalu 2003-imut Aningaasanut Inatsisissatut siunnersuummut ilanngunneqanngilaq taamaattumillu aamma peqqussutissatut siunnersuummut ilanngunneqarnani.

Pensionisiallit nammineerlutik isertitaqanngitsut pensionisiaqalernissaannik qularnaarinninneq utoqqalineq pissutigalugu pensionisianut aningaasartuuteqarnerulernermik kinguneqassaaq, pensionisiallit ullumikkut aapparmik inooqatimilluunniit isertitaai pissutigalugit pensionisiaqanngitsut pensionisiaqarnissamik periarfissinneqarmata.

Utoqqalineq pissutigalugu aningaasartuutaanerulersussaq ukiumut kr. 7,5 mio.-inik annertussuseqassaaq.

Naatsorsuutigineqanngilaq siunnersuut aqutsinikkut annertuunik kinguneqarumaartoq.

 

Aalajangersakkanut ataasiakkaanut nassuiaatit

 

§ 1-imut

Nunani Avannarlerni Isumaginninnikkut Isumannaallisaatit pillugit Isumaqatigiissut naapertorlugu pensionit pisortanit pensionisiaanerat pillugu § 1, imm. 1 nr. 5-imi aalajangersagaq peerneqarpoq. Isumaqatigiissut malillugu pensionisiat tassaapput utoqqalinneq pissutigalugu pensionisiat imaluunniit siusinaartumik pensionisiat, taamalu § 1, imm. 1, nr. 1-imi 2-milu ilaareerlutik. Aalajangersakkap maannamut oqaasertaa paatsuungassutaasinnaavoq, isumaqartoqarsinnaalluni immikkut ittumik pensionileeriaaseqartoq.

Ilanngunneqarpoq pensionileeriaatsinut tamanut aalajangersakkanut naleqquttunut innersuussutit.

Maannakkumut aalajangersagaq atuuttoq, pensionisiallit inooqatigiittut katissimallugu aappariinnut sanilliunneqassasut ingerlateqqinneqarpoq, pissutigalugu qanorluunniit pigaluaraanni illoqatigiinneq sipaarutaasoq naatsorsuutigineqartariaqarmat.

Inuit allattorsimaffiat aqqutigalugu paasineqarsinnaavoq pensionisialik katissimanngitsoq inersimasumik illoqateqarnersoq, taamaattumillu misissuinissaq pissutissaqarsinnaalluni, aappariinnermut sanilliuneqarsinnaasumik inooqatigiinnersut. Taamaattoqarnersoq taamaattoqannginnersorluunniit aalajangerneqassaaq pensionisiallip nammineerluni assersuutigalugu ataatsimut aningaasaateqarneq, ataatsimut meeqqat, ataatsimoorluni feriartarnerit il.il. pillugit paasissutissiinera tunngavigalugu. Pensionisialik allamik illoqateqaannarpat, assersuutigalugu ilaquttaminik, aappariinnermut sanilliunneqarsinnaanngitsumik, pensionisialik kisimiittutut pisinnaatitaavoq.

Aalajangersakkap immikkoortua kingulleq pensionisialik katissimasoq/inooqatilik pillugu, aapaasoq/inooqataasoq isumaginninnikkut ulloq unnuarlu paaqqinniffimmut ataavartumik nuussimatillugu pensionisialimmut kisimiittumut sanilliunneqassasoq, § 23-imut nassuiaatinut innersuussutigineqarpoq.

 

§ 2-imut

Aalajangersakkami tunngaviatigut maleruagassatut aalajangiunneqarpoq, pensionisianik tunniussinissamut piumasaqaataasoq danskisut innuttaassuseqarneq. Taamaattoq inuit pensionisiaqalernissamut piumasaqaammik taassuminnga eqquutsitsinngikkaluartut pensionisiaqalersinnaapput Isumaginninnikkut Isumannaallisaaneq pillugu Nunat Avannarliit Isumaqatigiissutaanni aalajangersakkat naammassineqarsimappata imaluunniit pineqartoq pensionisiaqalinnginnermini ukiut kingulliit pingasut Kalaallit Nunaanni najugaqarsimappat.

 

§ 3-imut

Oqaasertai allannguiffigineqarput, taamaalilluni peqqussummi atuarneqarsinnaalerpoq pensionisiaqarsinnaatitaanermi inuit Nunani Avannarlerni allaneersut aamma nunani EØS-ip isumaqatigiissutaanik akuersaarsimasuneersut aamma pineqartut. Inuit taakku Isumaginninnikkut Isumannaallisaaneq pillugu Nunat Avannarliit Isumaqatigiissutaat naapertorlugu pensionisiaqarsinnaatitaapput. Isumaginninnikkut Isumannaallisaaneq pillugu Nunat Avannarliit Isumaqatigiissutaanni takuneqarsinnaavoq, nunami najugaqarfiusumi inatsisit naapertorneqassanersut taamaattumillu nunanit arlalinnit ataatsikkut pensionisiaqartoqarsinnaanngilaq.

Nunat Avannarliit saniatigut nunat EØS-ip isumaqatigiissutaanik akuersaarsimasut makkuupput: Belgien, Frankrig, Grækenland, Holland, Irland, Italien, Luxembourg, Portugal, Spanien, Storbritanien, Tyskland, Østrig, Liechtenstein aamma Schweiz.

 

§ 4-imut

15-init 63-inik ukioqalernerup akornanni sivikinnerpaamik ukiuni pingasuni Kalaallit Nunaanni aalajangersimasumik najugaqarsimanissamik piumasaqaat qinnuteqartunut tamanut atuuppoq. Tassani piumasaqaatit minnerpaaffissaat kisimi taaneqarpoq, malitseqarlunili angusaqarnissaq aamma piffissap najugaqarfigisap naatsorsorneqarnissaa pillugit ataani maleruagassanik. Peqqussummi atuuttumi najugaqarsimanissamik piumasaqaataavoq ukiut taaneqartut iluanni minnerpaamik ukiut pingasut pineqartoq Kalaallit Nunaanni najugaqarsimassasoq. Allannguinermi Naalagaaffeqatigiinnerup iluani tamanut assigiimmik pisinnaatitaaffiulerpoq.

 

§ 5-imut

Aalajangersagaq Nunani Avannarlerni allani maleruagassanik aaqqissuussinermik malinnippoq, tassalu pensionisiat tassaasut isumannaallisaanikkut pisartagarititat uani qanoq sivisutigisumik najugaqarsimaneq tunngavigalugu anguniarneqartartut.

Kalaallit Nunaata Isumaginninnikkut Isumannaallisaaneq pillugu Nunat Avannarliit Isumaqatigiissutaannik 1. januar 1994-imi akuersineratigut siunertarineqanngilaq qanoq sivisuti-gisumik najugaqarsimanerup tunngaviunissaa aamma pensionisiat piffissamik imminnut naleqqiussinikkut agguataarneqarnerisa naatsorsorneqartarnissaannik isumaqatigiissummi maleruagassiat inunnut Naalagaaffeqatigiinnerup iluanni nuuttunut atortinneqarnissaat.

Taamaattumik inuit Danmarkip, Savalimmiut aamma Kalaallit Nunaata akornanni nuussinnaapput ukiunilu qanoq amerlatiginissaannik killiligaanngitsumik Naalagaaffeqatigiit ilaanni najugaqarsinnaallutik taamaalillutillu najugarisaminni tamakkiisumik pensionisiaqarsinnaatitaallutik pensionisiaqarsinnaatitaanermut piumasaqaatit eqquutsinneqarsimappata. Pensionisiaqalernissamik qinnuteqaateqartoqarnerani Naalagaaffeqatigiit iluanni najugaqarsimaneq naatsorsorneqassatillugu piffissat Kalaallit Nunaanni, Danmarkimi aamma Savalimmiuni najugaqarfiit katinneqassapput.

Tamakkiisumik pensionisiaqarsinnaatitaaffik anguneqassaaq ukiuni 40-ni najugaqarsimagaanni, naak 15-iniit 63-inut ukioqalernissamut ukiut 48-galuartut. Taamaalilluni isumannaarneqarpoq, inuit, assersuutigalugu nunani allani ilinniagaqarnerminnut atatillugu najugaqartut Kalaallit Nunaanniit tamakkiisumik pensionisiaqarnissamut pisinnaatitaaffeqarnissamik angusaqarsinnaapput.

Utoqqalineq pissutigalugu pensionit pillugit piffissat najugaqarfiit naatsorsorneqarneranni ukiut ilivitsut kisimik ilanngunneqassapput. Taamaalilluni akunnaallisitsinermut maleruagassiat nalinginnaasut sanioqqunneqarput siusinaartumik pensionisianut atuuttut eqqarsaatigalugit.

 

§ 6-imut

Aalajangersakkami pisortatut oqartussaasut kikkut pensionisiaqalernissamik qinnuteqarfigineqarnissaat aalajangersarneqarpoq.

Qinnuteqartut Kalaallit Nunaata avataani najugaqartut qinnuteqaataat nunamit najukkamit Naalakkersuisunut nassiunneqassaaq.

Imm. 3-mi aalajangersakkami pineqarput inuit pensionisiaqalernissamik namminneerlutik qinnuteqarsinnaanngitsut, tamatumanilu pineqarnerupput inuit annertuumik innarluutillit.

 

§ 7-imut

Siusinaartumik pensionisiaqalernissamut tunngatillugu qinnuteqaateqarnermi ilanngunneqassanngilaq piffissaq piginnaanngorsaqqiffiusimasinnaasoq (ilanngullugu piffissaq ilinniagaqarfik), tamanna siusinaartumik pensionisiaqalernissamik qinnuteqaateqarneq tunngavigalugu aallartinneqarsimagaluarpalluunniit. Qinnuteqaateqartoqarnera naatsorsuunneqassaaq piffissamiit piginnaan-ngorsaaqqinnissamut periarfissat tamarmik atorneqareerneranniit.

Tapertaliusaq, piumasaqaataasut eqquutsinneqarnerannut tunngasup ilaatinneqarneranut pissutaavoq erseqqissarniarneqarmat pensionisiaqarsinnaatitaalernermi qinnuteqaateqarsimaneq kisimi aalajangiisuunngimmat.

 

§ 8-imut

Aalajangersakkakkut erseqqissarneqarpoq pensionisiallip inuttut atugarisamigut allannguutit nammineerluni nalunaaarutiginissaat pisussaaffigimmagu, soorlu katinnikkut aappariilerneq avinnerluunniit, aamma aningaasatigut atugarisani, soorlu amerlanerusunik isertitaqartalerneq,.

Ilanngaassuilluni unerartitsinissamik aalajangersagaq siusinnerusukkut § 27-mi allassimavoq, tassuuna kommuni periarfissinneqarpoq pensionisianut amerlanaarlugit tunniussat ingerlaavartumik pensionisianit ilanngaassuilluni unerartinneqarsinnaasut. Ilanngaassuilluni unerartitsinissamut piumasaqaataapput pensionisiallip kommunimut eqqunngitsunik paasissutissiisimanissaa imaluunniit pissutsinik pensionisiami amerlassusiannut sunniuteqartunik isertuussisimanera. Kukkunikkut kommuni aningaasanik amerlavallaanik tunniussisimappat kukkunerlu tamanna pensionisialimmit pisuussutaanngippat utertitsilluni akileeqqusisoqarsinnaanngilaq.

Utertitsilluni akiliisoqarnissaanik kommuni aalajangiissappat tamanna pissaaq pisortat ingerlatsineranni suliassat suliarineqartarnerat pillugu paasitinneqarsinnaatitaaneq pillugu inatsimmi illuatungerisanik tusarniaanissaq il.il. pillugit maleruagassat qissimingaarlugit.

Ilanngaassuilluni unerartitsinissamik aalajangiisoqassappat tamanna pissaaq eqqartuussisarnermik inatsimmi aalajangersakkat pisariaqartitsineq pillugu maleruagassat qissimingaarlugit, taamaalilluni pensionisialik inuussutigisinnaasaminik naammattunik peqartussanngorlugu. Pisuni ataasiakkaani tamani pensionisiallip ingerlaavartumik pisartakkaminit qanoq pinngitsuuisinnaatiginera aalajangiivigineqartassaaq.

 

§ 9-imut

Aalajangersagaq peqqussummi atuuttumi § 14-imut naapertuuppoq. Imm. 2-mi inuit 18-inik ukioqalersimanngitsut siusinaartumik pensionisiaqalersinneqarsinnaanerannik aalajangersagaq annikitsuinnarmik atorneqarsorinarpoq.

 

§ 10-imut

Aalajangersagaq allanngortinneqarpoq piginnaanngorsaaqqinneq pillugu Inatsisartut peqqussutissaattut siunnersuutip akuersissutigineqarnerata kingunerisaanik, taamaattumik tassunga innersuussuteqartoqarpoq. Pineqartup ilumut piginnaanngorsaqqinneqarsinnaanera piginnaanngorsaaqqinneq pillugu peqqussut naapertorlugu kommunalbestyrelsimit aalajangiivigineqassaaq. Piginnaanngorsaaqqittoqareerneratigut pineqartup suliffimmik, immaqalu suliffimmik eqaannerusumik, paarsisinnaanera ilimanaateqanngippat pineqartoq siusinaartumik pensionisiaqalersinneqarsinnaavoq. Taamaattoqarsinnaavoq assersuutigalugu inuk ajutoorujussuarsimappat tamanullu tunngassuteqartunut inunnit allanit ikiortariaqarluinnalersimappat. Erseqqissarneqassaaq timikkut, eqqarsartaatsikkut imaluunniit inooqataanermi atugarisat imaluunniit taakkua ataatsikkut pissutigalugit inuussutissarsiorsinnaassuseq ataavartumik annikillisimasinnaammat.

 

§ 11-imut

63-inik ukioqalernermiit utoqqalineq pissutigalugu pensionisiaqartoqarsinnaalernera kommunit innuttaasunut paasissutissiissutigisariaqaraluarpaat. Kommunit ilaat inunnut 63-iliinnginneranni piffissaalluartillugu allagaqartarput sumiiffiillu ilaanni paasissutissiiniarluni ataatsimiinnissanut aggersaasoqartarluni. Siusinaartumik pensionisialik 63-inik ukioqalerpat pensionisiat utoqqalineq pissutigalugu pensionisianut allanngortinneqassapput. Pensionisialimmut apeqqutaanngilaq pensionisiat siusinaartumik imaluunniit utoqqalineq pissutigalugu pensionisiaanersut, pensionisiarineqartartulli taakku aningaasalersorneqarnerat assigiinngissuteqarpoq, taamaattumik pingaartorujussuuvoq pensionisiat tunniunneqartartut eqqortumik nalunaarsorneqarnissaat.

 

§ 12-imut

Aalajangersakkami imm. 2-mi erseqqissarneqarpoq meeqqanut tapiutit meeqqap pilersorneqarnissaanut naatsorsuussaasut. Meeqqanut tapiutit inummut meeqqanut akilersuutinik tigusisussaatitaasumut tunniunneqartarnissaannut inatsisitigut tunngavissaq nalunaarummi atuuttumiippoq.

Naalakkersuisulli isumaqarput tamatumani pineqartoq inuit ataasiakkaat nammineersinnaatitaanerannut ima annertutigusumik akuliunnerusoq pissusissamisoornerpaalluni aalajangersagaq peqqussutip oqaasertaaniippat. Taamaalilluni tamatumani aalajangersagaq nutaaq pineqanngilaq, taamaallaalli inatsisitigut tunngavigisamik erseqqissaanerulluni.

 

§ 13-imut

Meeqqanut tapiutit qaqugukkut atorunnaartarnerat pillugu aalajangersagaq allanngortinnagu peqqussummi atuuttumi § 19-imik ingerlateqqiineruvoq, taamatullu meeqqanut tapiutit pillugit Naalakkersuisut maleruagassanik erseqqinnerusunik aalajangersaasinnaanerat, tak. peqqussummi atuuttumi § 20 taamaatsiinnarlugu taamaallaat aaqqisuinikkut allannguuteqartillugu ingerlateqqinneqarluni.

 

§ 14-imut

Kommunit inummut tapiutinik tunniussisarnermi periaasaasa misissuiffigineqarneranni paasineqarpoq kommunit amerlanersaat pensionisialinnut kisimiittunut aamma katissimasunut/inooqatigiinnut akiligassat aalajangersimasut akilerneqareerneranni aningaasatigut atugassanik minnerpaaffiliillutik aalajangersaasimasut. Aningaasartat taakku kommunimit kommunimut assigiinngitsorujussuupput. Inummut tapiutinik tunniussisoqarsinnaaneranik kommunit aalajangersaasariaqaraluarput kommunimi innuttaasut allat aningaasatigut inuuniarnerminni atugarisaannut naleqquttumik.

Allaffissornikkut aqutsinikkut suleriaasissanut il.il. siunnersuutit nalunaarummi inummut tapiutinut tunngasuni pioreersut ilitsersuummi ilanngunneqassapput.

 

§ 15-imut

Pensionisiat assigiinngitsut tamarmik qaammatikkaartumik siumoortumik tunniunneqassapput.

 

§ 16-imut

Kommuni ataasiakkaatigut nalileereernermigut pensionisiallip pensionisiai aqussinnaavai. Imatut paasillugu pensionisialik aningaasaqarnikkut illersorneqarsinnaanngitsumik iliuuseqarpat, assersuutigalugu tigusiffini ulloq taanna aningaasatini tamaasa atorsimallugit, taamaalilluni aalajangersimasumik akiligassani akilersinnaajunnaarlugit imaluunniit imminut pilersorsinnaajunnaarluni.

Aalajangersakkakkulli tunngavissinneqanngilaq pensionisiallip qaammammut siumoortumik tunniussisarnermit allaanerusumik tunniussisoqartarnissaanik kommunimut qinnuteqarsinnaanera. Siunertaanngilaq pensionisiat kommunip aqussagai pensionisiassat agguataarlugit ikittukkuutaarlugit tigusarnissaat pensionisialimmit iluarinartinneqarnerunera pissutigalugu.

 

§ 17-imut

Pensionisiat unitsinneqassapput toqusoqartillugu, aamma siusinaartumik pensionisiaqarnissamik piumasaqaatit eqquutsinneqarunnaarsimappata, assersuutigalugu pineqartoq inuussutissarsiorsinnaassuseqaqqilersimanera pissutigalugu, aammalu Kalaallit Nunaannit nuuttoqarsimappat. Tunngaviatigut maleruagassaavoq pensionisiat tunniunneqassasut pensionisiallip pensionisiaqarsinnaatitaajunnaarnerata kingorna qaammatip naanera tikillugu. Pensionisialik februaarimi toquppat pensionisiat tunniunneqassapput qaammat marts ilanngullugu.

Taamaattoq Kalaallit Nunaanniit nuunnermi pensionisiat tunniunneqartarnerat unitsinneqassaaq qaammatip naanerani. Pineqartorli pensionisiaminik pisartagaqaannartinneqarsinnaavoq nunani avannarlerni nunamut allamut imaluunniit nunamut EØS-ip isumaqatigiissutaanik akuersisimasumut nuunnermigut piumasaqaataasunik eqquutsitsiinnarpat.

Kalaallit Nunaata avataaniikkallarnermi pineqartup nunatsinni najukkani pigiinnarpagu pensionisiaqarsinnaatitaaneq atuutiinnartarpoq.

 

§ 18-imut

Aalajangersakkap isumannaassavaa pensionisianut, pensionisiallip pilersornissaminut tunngavigisaanut, eqqunngitsumik akuleruttoqannginnissaa.

 

§ 19-imut

Taanna paragraffillu tullii peqqussummi atuuttumi §§ 28 – 31-imut naapertuupput. Oqaasertaliinikkut aqqissuussinikkullu allannguisoqarpoq.

Nutaatut siunnersuutigineqarpoq pensionisiat annerpaamik ukiumut aningaasartai peqqussummiilissasut, aningaasanut inatsimmiigatik.

Siunnersuutigineqarpoq pensionisiat allannguuteqartinnagit kisermaanut aamma aappariinnut aappaanna pensionisiaqarsinnaatitaappat ukiumut kr. 88.812 tikillugit aamma aappariinnut tamarmik pensionisiaqarsinnaatitaappata kr. 133.212 tikillugit annertussusilerneqassasut.

Isertitat aallaavigalugit pensionisiat tunniunneqassapput akit taaneqartut malillugit tamatumuuna ukiut 40-it najugaqarnissamik piumasaqaatit imaluunniit taamaaqataanik tamakkiisumik siusinaartumik pensionisiaqalernissamut angusaqarnissamik piumasaqaatit eqquutsinneqarsimappata. Taamaattoqarsimanngippat aningaasartaq 40-inut agguarlugu tunniunneqassaaq.

§ 20 naapertorlugit ilanngaasiisarnermik periaatsip allanngortinnerani aningaasartat aaqqiiviginissaannik Naalakkersuisut periarfissaqassapput.

 

§ 20-imut

Pisortanit pensionisiat saniatigut allatut akileraarutaasussanik isertitaqartoqaraangat pensionit ikilisinneqartassapput.

Pensionisiallip ilanngaavigineqarnani isertitarisinnaasai allannguuteqartinnagit kisermaanut kr. 28.000-iussasut aamma aappariinnut kr. 42.000-iussasut siunnersuutigineqarpoq. Tamanna atuutissaaq isertitat sulinermeersuuppata, suliffeqarsimanermit imaluunniit atorfiliusimanermit pensionisianeerpata.

Siunnersuutigineqarpoq pensionisiat atorunnaarnissaannut isertitanut killissarititaasoq kisimiittunut kr. 180.000-inut aamma aappariinnut kr. 270.000-inut aalajangiunneqassasoq. Maannakkut isertitanut killissarititaasut kisimiittunut kr. 172.000-iupput aappariinnullu kr. 265.000-iullutik.

Nutaatut siunnersuutigineqarpoq pensionisiallit aappaqartut nammineerlutik isertitaqanngitsut kisermaanut pensionisiaritinneqartut 20%-iisut annertussusilinnik pensionisiaqarsinnaalissasut. Taamaattumik 20 %-imik pensionisiaqalersinneqarnermi pensionisialimmut kisermaamut tunniuttakkat aallaavigineqassapput, apeqqutaatinnagu pensionisialik aappaqarnersoq inooqateqarnersorluunniit. Siunnersuutikkut ullumikkut inuit 400-ut missaat aapparisamik/inooqatimik isertitaat pissutigalugit pensionisiaqarsinnaanngitsut pensionisiaqalersinnaanerannik siunnersuut kinguneqassangatinneqarpoq.

Siunnersuutigineqarpoq qanoq annikilliartuaartitsinissamik aalajangersaanissamik Naalakkersuisut piginnaatinneqassasut.

 

§ 21-mut

Pensionisiaqalersitsinermi naatsorsuinissamik aalajangersagaq nutaajuvoq. Nalunaarummi maannakkut takuneqarsinnaavoq pensionisiat qanoq naatsorsorneqassanersut, kisiannili pissusissamisoornerusorinarpoq tamanna peqqussummiippat.

 

§ 22-imut

Ukiut tamaasa pensionisiat naatsorsorneqassapput, pensionisiallip isertitaasa allat allannguuteqarneri malillugit pensionisiaasa allannguuteqartarnissaat qularnaarniarlugu. Ukiumi akileraarfiusumi kingullermi ilisimaneqartumi isertitat akileraaruteqaataasussat naatsorsuinermi tunngavigineqassapput. Tamanna isumaqarpoq 2003-imi januarip aallaqqaataani 2001-imi isertitanik paasissutissat tunngavigalugit pensionisiat naatsorsorneqassasut.

Erninermi sulinngiffeqarnermi pensionisiat iluarsiivigineqarsinnaasut imm. 3-imi takuneqarsinnaavoq. Akissarsiatigut isertittakkat erninermi ullormusianit ilaannakortumik taarserneqarsimappata, aningaasat taakku pensionisiat naatsorsorneqarneranni atorneqassapput.

Isumaginninnikkut isumannaallisaatit pillugit Nunat Avannarliit isumaqatigiissutaat naapertorlugu pensionisiaritittakkanut tunngatillugu § 21, imm. 1-imi atuarneqarsinnaavoq pensionisiallit pensionisiaqartitaanissaanni tunngaviusussanut nunamit kingoqqivimminnit isertitaat mianerineqassasut. Pensionisialinnut Kalaallit Nunaata avataani najugaqartunut pensionisiat aaqqiivigineqartarnerat taamatuttaaq ukiut tamaasa januarip aallaqqaataani pisassaaq.

 

§ 23-imut

Aalajangersagaq allanngortinneqarpoq maannakkut peqqussummi atuuttumi § 31-mut naapertuuttumik, taanna malillugu pensionisiallit ataavartumik isumaginninnikkut ulloq unnuarlu paaqqinniffinniittut assigiinngitsunik pisinnaatitaaffeqarsimallutik, apeqqutaatillugu aapparminnut aamma/imaluunniit meeqqaminnut 18-liisimanngitsunut pilersuisussaatitaanersut.

Siunnersuut malillugu pensionisiallit tamarmik ataavartumik isumaginninnikkut ulloq unnuarlu paaqqinniffinniittut taamaallaat kisermaanut pensionisiat 20%-iisut annertussusilinnik pisinnaatitaassapput. Pineqartoq aappaqaruni/inooqateqaruni aamma pensionisialimmik, taanna kisimiittutut pensionisiaqarsinnaatitaassaaq, tak. § 1, imm. 3. Maannakkut aaqqissuussineq atuuttoq kommunini arlalinni taamatut aqunneqarsimavoq, tamannalu pensionisialimmut paaqqinniffimmiittumut aammalu aappaasumut angerlarsimaannartumut iluaqutaanerusussaq anguniarlugu ajornannginnerpaajusorinarluni.

Aalajangersagaq maannakkut atuuttoq malillugu pensionisiallit annertuunik namminneq isertitaqartartut taamaalillutillu isumaginninnikkut paaqqinniffimmiinnermut tamakkiisumik ilaannakortumilluunniit akiliisartut pisortanit qanoq ittumilluunniit pensionisiaqarsinnaatitaanngillat.

Siunnersuutigineqarpoq aalajangersagaq allanngortinneqassasoq taamaalilluni isumaginninnikkut ulloq unnuarlu paaqqinniffimmi najugaqarnermi isertitaqarneq apeqqutaatinnagu pensionisiat 20%-iinik pisinnaatitaaneq atuuttussanngorlugu.

 

§ 24-imut

Inatsisartut peqqussutaanni allani nutaani periusiusut assigalugit aalajangiinerit suut Isumaginninnermi Naammagittaalliuuteqartarfimmut naammagittaalliuutigineqarsinnaanersut erseqqissarneqarpoq.

 

§ 25-imut

Aningaasalersuinissamut aalajangersakkat ataatsimoortumik tapiissutit pillugit kommuninik isumaqatigiissut naapertorlugu allanngortinneqarput.

Erseqqissarneqarpoq utoqqalineq pissutigalugu pensionisianut aningaasartuutit 90%-ii Nunatta karsianit aningaasartuutigineqassasut, taakku naapertuupput aningaasartuutinut tamarmiusunut utoqqalineq pissutigalugu pensionisialinnit kommunit akileraarutitigut isertittagaat eqqarsaatigissagaanni. Ilanngullugu erseqqissarneqarpoq pensionisialinnut kommunit aggornerisa avataanni najugalinnut aamma Naalagaaffeqatigiit avataanni najugalinnut pensionisiarititanut aningaasartuutit tamaasa Nunatta karsianit aningaasartuutigineqassasut.

Inummut tapiutinut peqqussutillu allaffissornikkut aqunneqarneranut aningaasartuutit oqartussaasumit suliamik suliarinnittumit aammalu inunnut kommunimi aalajangersimasumik najugalinnut aningaasartuutit kommunimit aningaasartuutigineqassapput. Inunnut kommunit aggornerisa avataanni Naalagaaffeqatigiillu avataanni najugalinnut aningaasartuutit Naalakkersuisunit aningaasartuutigineqassapput.

 

§ 26-imut

Aalajangersakkakkut erseqqissarneqarpoq inunnut 1. januar 2002, piginnaanngorsaaqqinneq pillugu peqqqussutip atuutilerfia sioqqullugu siusinaartumik pensionisiaqartinneqalersunut siusinaartumik pensionisiat immikkut aningaasalersuiffigineqartut.

 

§ 27-imut

Aalajangersagaq annertunerusumik inatsisartut peqqussutaannut atuuttumut § 33, imm. 4-imut naapertuuppoq.

 

§ 28-imut

Peqqussutip atortuulerneratigut peqqussutit siusinnerusukkut atuuttut tamarmik naleqqukkunnaartullu atorunnaarsinneqassapput.

Ulloq 1. juli 2003, ullulli taassuma kingornatigut aatsaat suliarineqartussanik qinnuteqartoqarsimatillugu suliassat suliarineqarnissaat pillugu ikaarsaariaarnermi aalajangersagaq ilanngunneqarpoq. Akerlianilli pisariaqarsorineqanngilaq suliassat ulloq 1. marts 1999 sioqqullugu saqqummiunneqartut pillugit ikaarsaariarnermi aalajangersakkat maannakkut atuuttut ingerlateqqinneqarnissaat, tassa peqqussutip uuma atortuulerneratigut allannguutit kingornisigut ukiut sisamat qaangiutereersimassammata taamaattumillu suliassaqartariaqassanani suli naammassineqanngitsunik.