15. oktober 1998

UKA 1998/34
UKA 1998/33

 

Inatsisartut Kultureqarnermut Ilinniartitaanermullu ataatsimiititaata

Inatsisartut katersugaasiveqarneq pillugu peqqussutissaattut

siunnersuut


aamma


Inatsisartut allagaateqarneq pillugu inatsisissaattut siunnersuut

pillugit


ISUMALIUTISSIISSUTAAT


siunnersuutit aappassaaneerneqarnissaannut tunniunneqartut.


Inatsisartut Kultureqarnermut Ilinniartitaanermullu Ataatsimiititaat suliarinninnermi ukunannga peqataaffigineqarpoq


Inatsisartuni ilaasortaq Kristine Raahauge (S),siulittaasoq
Inatsisartuni ilaasortaq Ruth Heilmann (S)
Inatsisartuni ilaasortaq Jakob Sivertsen (A),sinniisussaq
Inatsisartuni ilaasortaq Otto Steenholdt (A), sinniisussaq
Inatsisartuni ilaasortaq Manasse Berthelsen (lA)


Inatsisartut Kultureqarnermut Ilinniartitaanermullu Ataatsimiititaata, ulluni 5. oktober aamma 8. oktober 1998 ataatsimiinnermini, Inatsisartut katersugaasiveqarneq pillugu peqqussutissaattut siunnersuut aamma Inatsisartut allagaateqarneq pillugu inatsisissaattut siunnersuut suliarai. Siunnersuutit pineqartut suliarineqarnerannut paasissutissat Kultureqarnermut, Ilinniartitaanermut Ilageeqarnermullu Naalakkersuisumit pissarsiarineqarput.

Kultureqarnermut Ilinniartitaanermullu Ataatsimiititamit aallaqqaasiutigalugu oqaatigineqassaaq Naalakkersuisuni ilaasortaq Inatsisartut ataatsimiinneranni matumani Inatsisartut katersugaasiveqarneq pillugu peqqussutaannik aamma Inatsisartut allagaateqarneq pillugu inatsisaannik iluarsiissutaasunik siunnersuuteqarmat pitsaasutut isigineqartoq. Siunnersuuteqartoqarneranut tunuliaqutaasunut ilaapput Kommuninik Iluarsaaqqinnissamik Kommissionip 1994-imi isumaliutissiissutaa aamma Inatsisartut katersugaasiveqarneq allagaateqarnerlu pillugit peqqussutaata nr. 4-p, 18. maj 1990-imeersup, allanngortinneqarnissaanik Inatsisartunut ilaasortap siunnersuutigisimasaa.

Aamma ataatsimiititap iluarisimaarpaa suleqatigiissitaq, inunnik arlalinnik, katersugaasiveqarneq allagaateqarnerlu pillugit ilisimasalinnit, peqataaffigineqartoq kiisalu KANUKOKA, periarfissaqartinneqarsimammata aaqqiissuteqartoqarnissaanut atatillugu inassutigiumasaannik saqqummiussinissamut. Taamaasilluni pineqartut inassutigisaat siunnersuutini pineqartuni aamma ilanngullugit eqqarsaatigineqareersimapput.

Inatsisartut katersugaasiveqarneq pillugu peqqussutissaattut siunnersuut:

Ataatsimiitaq isumaqatigiittoq isumaqarpoq peqqussutissatut siunnersuut periarfissiisinnaalissasoq nunatsinni kulturikkut eriagisariallit eriagiuarnissaannut. Siunnersuummi iluarinarsinnaasut arlaqarput, ilaatigut katersugaasiveqarnermi suleqatigiittoqarnissaanik tamanut atuuttumik pisussaaffeqartoqalernissaanut tunngasoq, ataatsimiititap isumaqatigiittup tamakkiisumik tapersersimasaa.

Ataatsimiititarli tapiissuteqartamermik aaqqissuussinermut immikkut oqaaseqarfiginnippoq, tamatumani ullumikkut aaqqissuussineq atuuttoq ajomartorsiutitaqartarsimasoq paasinarmat.

Ullumikkut aaqqissuussineq atuuttoq atorlugu Namminersornerullutik Oqartussat, katersugaasivittut akuerisaasunut, katersugaasiviit pineqartut ingerlanneqarnerannut atatillugu allaninngaanniit tapiissutitut pissarsiarineqarsinnaasut 40%-iisa nalinga tikillugu tapiissuteqartarput.

Kisitsisit KANUKOKA-mit aamma Kultureqarnermut, Ilinniartitaanermut Ilageeqarnermullu Pisortaqarfimmit saqqummiunneqartut assigiimmik takutippaat najukkani katersugaasivinnut tapiissutigineqartartut ukiut kingulliit 3-t ingerlaneranni ikiliartortinneqarsimasut. Tapiissutigineqartartut 1998-imi 32,9%-it naligisussaassavaat, 1999-imilu tapiissutigineqarumaartussatut missingersuutigisat 29,9%-iupput.

Naalakkersuisuni ilaasortamik ataasinngorneq 12. oktober 1998 isumasiuinermi, ataatsimiititamit oqallisigineqarpoq siunnersuummi § 31-imi, aningaasalersuinermut tapiissuteqartamermullu tunngassuteqartumi, qanoq ilillugu qulakkeerneqarsinnaassanersoq ataatsimut aningaasaliissutit ikiliartortikkunnaarneqarnissaat.

Ataatsimut aningaasaliissutit ataatsimiititap isumaqatigiittup atorneqartussatut taperserpaa, ataatsimiititamilli kissaatigineqarpoq siunnersuummi aalajangersakkamik ilanngussisoqassasoq tapiissutit ikiliartortinneqartannginnissaat pillugu qulakkeerinnissutaasinnaasumik.

Ataatsirniititaq isumaqatigiittoq allannguutissatut siunnersuummik imaattumik saqqummiussivoq:

§ 31-imi immikkoortoq 2-tut una ilanngunneqassasoq:

"Katersugaasivittut akuerisaasut tamarmik katersugaasiviup ingerlatsineranut allaninngaanniit tapiissutitut pissarsiarisinnaasat minnerpaamik 40%-iisut angitigisumik Namminersornerullutik Oqartussanit tapiiffigineqartassasut."

Ataatsimiititartaaq isumaqatigiittoq Naalakkersuisunut kaammattuiumavoq Namminersornerullutik Oqartussat katersugaasivittut akuerisaasunut tapiissutigisartagaat, katersugaasiviit pineqartut allaninngaanniit tapiissutisiarisartagaasa 40%-iisut angissusileqqullugit, kommuninut ataatsimoortunik aningaasaliissuteqartoqartalinnginnerani. Katersugaasivittut akuerisaasut 1997-imut naatsorsuutaat naapertorlugit, naatsorsuinerillu tunngavigalugit, takuneqarsinnaavoq tamanna 1999-imut aningaasanut inatsimmi aningaasaliissutigineqartussanut, 1.998.000 kr.-iusunut tunngasumik kinguneqassasoq 757.000 kr.-inik qaavatigut aningaasaliissuteqartoqartariaqarneranik. Nunaqarfigisami katersugaasiviit qinnuteqaataat tunuliaqutaralugit 1999-imi 2.755.102 kr. aningaasaliissutigineqarnissaat pisariaqartinneqarpoq.

Inatsisartut allagaateqarneq pillugu Inatsisartut inatsisissaattut siunnersuut:

Inatsisartut allagaateqarneq pillugu Inatsisartut inatsisissaattut siunnersuut ataatsimiititap isumaqatigaa, kiisalu tamatumani maleruagassatut tunngavissani pitsanngorsaataasussat ilanngullugit, soorluttaaq suliat iluarsaanneqarnissaat pillugu piumasaqaat aamma tamanut atuuttumik nipangiussisussaatitaanermik pisussaaffimmut tunngasoq ilanngullugit. Pissutsit tamakku nunatsinni kulturikkut eriagisariallit pisortat ingerlataanni allagaateqarfinni, aamma ilaatigut inuit ataasiakkaat namminneq allagaatigisaanni pigineqartut isumannaarneqarnissaannik siunertarisamut iluaqutaasussaapput.

Ataatsimiititap malugeqqussavaa siunnersuutip suliarineqarnerani kukkusoqarsimammat.

Pineqartoq tassa Inatsisartut katersugaasiveqarneq allagaateqarnerlu pillugit peqqussutaanni nr. 4, 18. maj 1990-imeersumi, ullumikkut atuuttumi, § 3, imm. 2-mi aalajangersagaq - taamatut siunertaqartoqanngikkaluartoq Inatsisartut allagaateqarneq pillugu inatsisissaattut siunnersuummi matumani saqqummiunneqartumi - ilanngunneqarsimanngitsoq.

Ullumikkut atuutturni § 3, imm. 2, Nunatta Katersugaasivianut Allagaateqarfianullu periarfissaqartitsivoq allagaatiminik ilisimatusamermut tamanullu saqqummiussassatut atugassiinerminut atatillugu akiliisitsisarnissaanik. Siunnersuutitut matumani saqqummiunneqartukkut siunertaanngilaq periarfissap tamatuma Nunatta Katersugaasivianit allagaateqarfianillu periarfissaajunnaarsinneqarnissaa.

Taamaattumik Naalakkersuisunut ilaasortaq siunnersuutip siullermeemeqareemerata kingoma allannguutissatut siunnersuummik imaattumik saqqummiussaqarpoq:

§ 27-itut nutaami oqaaseqatigiit uku ilanngunneqassasut:

"§ 27. Nunatta Katersugaasivia allagaateqarfialu allagaatiminik ilisimatusarnermut aamma tamanut saqqummiussassatut atugassiinerminut akiliuteqartoqarnissaanik piumasaqarsinnaavoq".

Aalajangersakkamut oqaaseqaatissatut uku ilanngunneqassasut siunnersuutigineqarpoq:

"Tunngaviuvoq ilisimatusarnerup tamanullu atugassiisarnerup akeqanngitsumik kiffartuussinertut isumagineqartamissaa. Taamaakkaluartoq aalajangersakkami periarfissiisoqarpoq sulianut annertunerusunut aamma sulisoqarnikkut aningaasaqarnikkullu atuiffiunerusussanut akiliuteqartoqarnissaanik piumasaqartoqarsinnaanissaa. Assersuutitut taaneqarsinnaapput allagaatigisat nuutinneqamissaannut akiliisitsisoqartarsinnaanera, kiisalu sulisut piffissaajaatigisaannik ikiorsiisoqarsinnaanera, assersuutigalugu allagaatinik aalajangersimasunik ujaasisoqartariaqartillugu."

Allannguutissatut siunnersuut ataatsimiititap isumaqatigiittup isumaqatigaa, oqaaseqaatigalugu ataatsimiititap uggomartutut isigigaa Naalakkersuisuni ilaasortaq inatsisiliornissamut sulinermini peqqissaarussinerusimanngimmat.

Ataatsimiititaq isumaqatigiittoq matumani oqaaseqaatigineqartut ilanngullugit inassuteqarpoq Inatsisartut katersugaasiveqameq pillugu peqqussutissaattut siunnersuut aamma Inatsisartut allagaateqarneq pillugu inatsisissaattut siunnersuut Inatsisartuni taamatut iluseqarlutik suliarineri ingerlaqqittussanngortinneqassasut.

 

Kristine Raahauge (S)
Ataatsimiititami siulittaasoq

 

Ruth Heilmann (S)

 

Jakob Sivertsen (A)

 

Manasse Berthelsen (IA)

 

Otto Steenholdt (A)