Namminersornerullutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 40 ulloq 30. december 1991-imeersoq 1992-imi Atlantikup avannaata kangiani Nordsømilu aalisarsinnaanermut akuersissutit pillugit.

Inuussutissarsiutigalugu aalisarneq pillugu Inatsisartut inatsisaanni nr. 17, 22. oktober 1990-imeersumi, § 7, §§ 18, 19 aamma § 28 naapertorlugit aalajangersarneqarpoq:

 

§ 1. Nalunaarut atuuppoq angallatit Kalaallit Nunaanni nalunaarsorneqarsimasut atorlugit Atlantikup avannaata kangiani (62°N-ip avannaani) issittup avannaata kangiata saarullianik inuussutissarsiutigalugu aalisarnermut, taamatullu aamma Nordsømi (62°N-ip kujataani) Norgep sineriaata avataani killeqarfiup iluani saarullinniarluni saarulliillu ilaqutaanik sejinik kullerinillu aalisarnermut.

§ 2. Naalakkersuisut ukiut tamaasa angallatit Kalaallit Nunaanni nalunaarsorneqarsimasut eqqarsaatigalugit annerpaamik pisarisinnaasaat aalajangersartassavaat.

§ 3. Svalbardip avataani aalisakkanik illersuiniarluni killeqarfigititap iluani raajarniarluni aalisarneq 1992-imi taarnaallaat akuerineqarpoq.

§ 4. Aalisarneq taamaallaat ingerlanneqarsinnaavoq angallatinit aalisarsinnaanermut akuersissummik pigisalinnit pigineqartunit. Aalisarsinnaanermut akuersissummi kilisaataatileqatigiit pisassaasa annertussusaat allassimasinnaavoq.
Imm. 2. Aalisarsinnaanermut akuersissut qinnutigineqarluni nalunaarutigineqarsinnaavoq sivisunerpaamik qaammatisiutit malillugit ukiumut aalajangersimasumut ataatsimut.
Imm. 3. Aalisarsinnaanermut akuerineqarnissamut piumasaqaataavoq Norgep sineriaata avataani killeqarfmp iluani aalisarnermi qalorsuit 135 mm-inik nigartakinnerusut atorneqannginnissaat, taamatullu aamma aalisarnermi atortunik atuineq pillugu maleruagassat nunat tamat akornanni aalajangersarneqarsimasut malinneqarnissaat.
Imm. 4. Norgep sineriaata avataani killeqarfiup iluani aalisarnermi nungutsaaliuiniarluni teknikkikkut norskit maleruaqqusaat atorneqassapput.
Imm. 5. Aalisarsinnaanermut akuerineqarnissamut piumasaqaataavortaaq kilisaataatileqatigiit pineqartut Kalaallit Nunaata eqqaani angallat pineqartoq atorlugu saarullinniarluni aalisarsinnaanermut akuersissummik pigisaqarnissaat.
Imm. 6. Aalisarsinnaanermut akuersissummi aalisarneq pillugu piumasaqaatinik erseqqinnerusunik aalajangersaasoqarsinnaavoq.
Imm. 7. Naalakkersuisut qinnuteqaateqartoqareerneratigut pissutsillu immikkut illuinnartillugit imm. 5-imi piumasaqaammik sanioqqutsisinnaapput.

§ 5. Angallammi sumiluunniit aqumiut minnerpaamik 60%-ii inuttallu allat tamarmik
1) inuiaqatigiinnut kalaallinut aalajarigersimasumik attuumassuteqartussaapput,
2) Kalaallit Nunaanni najugaqavissutut inuit nalunaarsorsimaffianni nalunaarsorsimassallutik, ukiunilu kingulbrni marlunni ataavartumik nalunaarsorsimasimassallutik, aamma
3) tamakkiisumik Kalaallit Nunaannnt akileraartartuussallutik, ukiunilu ilivitsuni kingullerni marlunni ataavartumik tamakkiisumik akileraartartuusimassallutik.
Imm. 2. Tamatumunnga atatillugu inuttat uku "aqumiutut" paasineqassapput:
1) Naalagaq,
2) aquttut,
3) igasoq/hovmesteri,
4) trawlbasi aamma
5) fabrikimi pisortaq sulinermillu siulersuisoq (formandi).
Imm. 3. Maskinaqarfimmi pisortaq maskinmesterillu imm. 1-imi aalajangersakkanut ilaatinneqanngillat.
Imm. 4. Imm. 1-imili nr. 2)-mi 3)-milu aalajangersakkat atortinneqassanngillat pineqartoq piffissami pineqartuni Kalaallit Nunaata avataaniissimapput aalisarnerup iluani ilinniagaqarnerminut atatillugu.
Imm. 5. Naalakkersuisut immikkut pissutissaqartillugu - soorlu nunami tunisassiorfiit pilersorneqarnerisa qulakkeerneqarnissaat eqqarsaatigalugu - maleruagassanit imm. 1-imi taaneqartunit allaanerusunik aalajangersaasinnaapput.

§ 6. Issittup avannaata kangiata saarullianik aalisarnermi aalisakkanik allanik 10% tikillugu saniatigut pisaqartoqarsinnaavoq.
Imm. 2. Raajat eqqaassanngikkaanni Atlantikup avannaata kangiani aalisakkanik allanik issittup avannaata kangiata saarullerinngisaanik aalisarneq amerlassutsinit imm. 1-imi taaneqartunit killilerneqarsimassaaq.

§ 7. Naalakkersuisut § 2, imm. 1 naapertorlugu annerpaamik pisarisinnaasat annertussusaat ukiup ingerlanerani allanngortissinnaavaat. Naalakkersuisut taamatuttaaq pineqartup iluani aalisarsinnaaneq killilersinnaavaat.
Imm. 2. allanngortitsisinerit killiliinerillu imm. 1 naapertorlugu taamaallaat atuutilersinnaapput kattuffîit susassaqartut isumasioqatigeernerisigut.

§ 8. Aalisarsinnaanermut akuersissut imaluunniit assilillugu nuutinneqarnera angallammiitinneqassaaq.

§ 9. Aalisarneq unitsinneqassaaq
1) § 2, imm. 1 aamma § 6, imm. 1 naapertorlugit kalaallit pisassaat tamakkerlutik pisarineqarpata, aamma
2) pisassarititaasut § 4, imm. 1 naapertorlugu aalajangersarneqarsimasut tamakkerlugit pisarineqarpata.
Imm. 2. Aalisarnerli kingusinnerpaamik unitsinneqassaaq Naalakkersuisut tamanna pillugu nalunaaruteqarpata. Taamatut nalunaaruteqarneq toqqaannartumik kilisaataatileqatigiinnut, angallammut tusagassiorfitsigulluunniit pisinnaavoq.

§ 10. Norgep sineriaata avataani killeqarfiup avataani aalisarnermi nalunaarummi nr. 32-imi, 10. december 1987-imeersumi maleruagassat aalajangersarneqarsimasut atuupput.
Imm. 2. Norgep sineriaata avataani killeqarfiup iluani aalisarnermi aalisarneq nakkutilliineq eqqarsaatigalugu norskit maleruaqqusaat atorneqassapput. Taamatuttaaq nalunaarummi nr. 32 10. decetnber 1987-imeersumi § 3, imm. 1 atuuppoq.

§ 11. Aalisarnermi maleruagassanik imaluunniit aalisarsinnaanermut akuersissuteqarnermut piumasaqaatinik unioqqutitsinerit, akuersissummik atuisinnaatitaanermik killiliinermik kinguneqarsinnaapput, taamatullu aamma pinartunik pisoqartillugu unioqqutitsisoqaqqitsilluguluunniit aalisarsinnaatitaanermik arsaarneqarnermik. Tamanna pillugu Naalakkersuisut aalajangiissapput, aalajangiinerlu nalunaarutiginninnermiit ullut 15-it qaangiutsinnagit Kalaallit Nunaanni Landsretimut suliassanngortinneqar sinnaalluni.

§ 12. Aalisarsinnaanermut akuersissut allanut atugassanngortinneqarsinnaanngilaq.
Imm. 2. Aalisarsinnaanermut akuersissut atorunnaassaaq,
1) inuk aalisarsinnaanermut akuersissummik pigisaqartoq toquppat,
2) ingerlatseqatigiiffik aalisarsinnaanermut akuersissummik pigisaqartoq atorunnaarsinneqarpat,
3) angallat aalisarsinnaanermut akuersissummik pigisalik tunineqarpat umiuppalluunniit.
Imm. 3. Aalisarsinnaanermut akuersissummik tunniussinermi tunngavigineqartuni allannguutit, taakkununnga ilanngullugit piginneqataallutik tunuliaqutaasut allanngorneri, akuerisassanngorlugit Naalakkersuisunut saqqummiunneqartassapput.

§ 13. Nalunaarummi matumani § 2, § 4 imm. 1, §§-inillu 7-imiit 9-mut unioqqutitsinerit aalisarsinnaanermullu akuersissuteqarnermut atatillugu piumasaqaataasunik sumiginnaanerit akiliisitaanermik kinguneqarsinnaapput. Tamanna pillug suliassat nalinginnaasumik inuussutissarsiutigalugu aalisarneq pillugu Inatsisartut inatsisaanni maleruagassat malillugit suliarineqartassapput.
Imm. 2. Aktieselskabi, anpartsselskabi, andelsselskabi kilisaataatileqatigiilluunniit unioqqutitsisimappata ingerlatseqatigiiffik immini akiliisinneqarsinnaavoq.

§ 14. Nalunaarut atuutilissaaq 1. januar 1992.
Imm. 2. Peqatigitillugu atorunnaarpoq 1991-imi Atlantikup kangimut avannaani issittup saarullianik aalisarsinnaanermut akuersissuteqartarneq pillugu Namminersornerullutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 30, 24. september 1991-imeersoq.




Namminersornerullutik Oqartussat, ulloq 30. december 1991




Kaj Egede

/

Jørn Graversen