Ikuallannaveersaartitsineq qatserinerlu pillugit Inatsisartut peqqussutaat nr. 9, 19. december 1986-imeersoq.

Kallerup innera, imeqarneq kiassaateqarnerlu, qatserisartoqarneq, umiarsualiviit, aqqusernit, nalunaarasuartaateqarneq il.il. pillugit Kalaallit Nunaannut inatsit nr. 943 23. december 1986-imeersoq tunngavigalugu matumuuna makku aalajangersarneqarput:

 

Kapitali 1
Qatserisartoqarnerup aaqqissuussaanissaa pillugu.

§ 1. Inatsisartut peqqussutaanni maleruagassiat naapertorlugit kommune suugaluartorluunniit qatserisartunik pilersitsisussaavoq, kommunemi illuliortiternerit siaruarsimaneri suussusiilu tunngavigalugit, sulliviit kommunemiittut pissusii, inuit eqimassusiaat, imeqarneq il.il. tunngavigalugit ikuallattoqartillugu ajunngitsumik annaassiniarlutilla qamitsiniarsinnaasussanik.
Imm. 2. Naalakkersuisut kommune qatseriartortartussanik imaluunniit inuttassanik sillimmataasunik pilersitsinissamut tamarmiusumik imaluunniit ilaannakuusumik pinngitsoortissinnaavaa, qatserisartut immikkoortoqarfianni pineqartumi annassiniartarnissamik qamitsiniartarnissamillu iluarsartuussineq ajungitsoq allatut iliorluni pilersinneqarsimappat.

§ 2. Kommunep qatserisartoqarnerani kommunalbestyrelse qullersaasumik siulersuisuussaaq. Nalinginnaasumik siulersuineq ingerlanneqassaaq kommunep udvalgianit, taaneqartartumit qatserisarnermut ataatsimiititat.
Imm. 2. Qatserisarnermut ataatsimiititat ilaasortarissavaat ilaasortat 5 kommunalbestyrelsemit toqqakkat, kommuneingeniøri/Teknikikkut Ingerlatsiviup pisortaa, qatserinermut inspektøri ilaasortarlu 1 Kalaallit Nunaanni politimesterimit toqqagaq.
Imm. 3. Qatserisarnermut ataatsimiititat siulittaasussaat kommunalbestyrelsep toqqassavaa ilaasortat kommunalbestyrelsep toqqagaasa akornanni. Siulittaasoq ikinnerpaamillu ilaasortanit kommunalbestyrelsep toqqagaanit 2 kommunalbestyrelsemut ilaasortaassapput.

§ 3. Kommuneni tamani qatserisarnermut ileqqoreqqusaq suliarineqassaaq makkununnga maleruagassianik erseqqinnerusunik ilalik:
a) qatserisartut aaqqissuunneqarnerat sulinerminnilu pissusissaat,
b) kommunemi imaluunniit kommunep ilaanni qatserisartut immikkoortoqatrfiinik pilersitsinissaq aammalu qatserisartut immikkoortoqarfiini tamani qatseriartortartussanut imaluunniit inuttassanut sillimmataasunut pisariaqartunut ilitsersuussinissaq,
c) qatserisarnermi atortut pisatsersuutillu nassaassaasussat aammalu aserfallattaalisassat kommunep akiligassaanik,
d) qatserisarnermi atortut, pigisanik aalaakkaasunik piginnittut pissarsiarisassaat aserfallattaalisassallu,
e) imermik pilersuineq qatserinissamut pisariaqartoq,
f) ikuallatoqartillugu kalerrisaarinissaq,
g) illorsuarni qisuttuiffilinni ikuallattoorsinnaanermut misissuinissaq, aammalu misissuinermut akiliutissat pillugit,
h) qatserisartat sunqiusartinneqartarnissaat.
Imm. 2. Qatserisarnermut ileqqoreqqusaq kommunalbestyrelsemit suliarineqassaaq aammalu Naalakkersuisunit akuerineqassalluni.
Imm. 3. Kommunalbestyrelsep akerlilersuinera akerlilerlugu ileqqoreqqusami aalajangersakkamik ilanngussisoqarsirmaanngilaq qatserisartoqarnermut tunngasut nutarterneqarnissaat pillugu imaluunniit qatserisarnermi atortut amerlineqarnissaat pillugu imaluunniit atortussat allat nutaat atulernissaat pillugu, tamakkunuuna kommune annertuumik amerlisanik aningaasartuutegalersinneqassappat, tunngavissat pisariaqarluinnartut taamaasiornissaq pisariaqartilersimanngippassuk.
Imm. 4. Qatserisarnermut ileqqoreqqusaq kommunep sulineratigut tamanut saqqummiunnegassaaq.
Imm. 5. Ikinnerpaamik ukiut 5-inngorneri tamaasa  qatserisarnermut ileqqoreqqusaq nutarterneqarsinnaasutut oqaluuserineqartassaaq.

§ 4. Kommuneni tamani qatserisarnermut inspektøri kommunalbestyrelsep toqqassavaa.
Imm. 2. Brandinspektøri atorfimminiittussaavoq sivikinnerpaamik ukiuni 6-ini, taamatut atorfeqanngitsoorumanissamut pissutissaqavinngikkuni. Qatserisarnermut inspektøritut sulisimasoq nutaamik toqqarneqarnissami akuersinissamut pisussaatitaanngilaq, piffissaq suliffigisamisut sivisutigisoq qaangiutereersimatinnagu.
Imm. 3. Qatserisarnermut inspektøri akissarsiaqassaaq kommunalbestyrelsep aalajangigaanik angissusilikkanik. Kalaallit Nunaanni kommuneqarfiit kattuffiat isumasioreerlugu Naalakkersuisut akissarsiat minnerpaaffissaat aalajangersinnaavaat.
Imm. 4. Qatserisarnermut inspektøri piffissaq saliffigisani pillugu kommuneni suliassanik allanik suliaqarumanani kissaateqarsinnaavoq.
Imm. 5. Maleruagassiat imm. 1-4-miittut assingi malillugit qatserisarnermut inspektørip ikiortissaatut qatserisarnermi assistenti ataaseq imaluunniit assistentit arlallit toqqarneqarsinnaapput.
Imm. 6. Qatserissarnermut inspektørip kommunemi qatserisarnermut tunngasut ullormut sujulersorneqarnerat isumagissavaa aammalu qatserisarnermut atortunik nakkutilliissalluni.
Imm. 7. Qatserisarnermut inspektøri nammineerluni imaluunniit taartigisani piginnaatitaasoq aqqutigalugu misissuisassaaq illorsuarni tamani qisuttuiffilinni, paasiniarlugit pujoorfiit, qisuttuiffiit, taakununnga ilaatillugit iffiorfiit, pujooriviit allallu aammalu sullullit putsup aqqutai ajunnginnersut aammalu eqqortumik aserfallattaalineqarnersut salinneqarsimanersullu. Nakkutilliisup aamma paasiniassavaa, ikuallattoornissap pitsaaliornissaanut aalajangersakkat allat eqqortinneqarsimanersut.
Imm. 8. Naalakkersuisut aalajangersinnaavaat qatserisarnermut inspektøri nammineerluni imaluuniit taartigisani piginnaatitaasoq aqqutigalugu misissuissasoq illorsuarnik eqqissisimatitanik, oqaluffinnik, katersortarfinnik, ininik saqqummersitsivinnik nuannaarniartarfinnillu aammalu illorsuarnik allanik, taakku inersuini inuit amerlasuut katersuutaraangata, aammalu illorsuarnik peqqumaatinilli ikuallattoornissamut navianaatilinnik aammalu sullivinnik § 18-imut aamma § 19-imut atatitanik.
Imm. 9. Qatserisarnermut inspektørit aamma qatserisarnermi assistentit pillugit peqqussut Naalakkersuisut suliarissavaat.

§ 5. Qatserisartut immikkoortoqarfiini tamani qatserisarnermi formandiusussaq kommunalbestyrelsep toqqassavaa. Qatserisarnermut inspektøri qatserisarnermi formandiussaaq qatserisartut immikkoortoqarfianni najugaqarfigisamini.
Imm. 2. Qatserisarnermi formandit toqqarneqartassapput § 4, imm. 2-4-mi maleruagassiat malillugit.
Imm. 3. Qatserisarnermi formandi qatserisartut immikkoortoqarfianni qatseriartortartunut siulersuisuussaaq.

§ 6. Kommunep qatserisartuinut qatserisartut immikkoortoqarfiini tamani qatserisartussanut imaluunniit sillimmataasussanut inuttassat tiguneqartassapput maleruagassiat kommunalbestyrelsemit aalajangerneqarsimasut malillugit.
Imm. 2. Qatserisartut tiguneqartassapput § 4, imm. 2-4-mi maleruagassiat malillugit.

§ 7. Naalakkersuisut aalajangersinnaavaat, qatserisarnermut inspektørit, qatserisarnermi assistentit qatserisarnermilu formandit aammalu qatserisartut pikkorissuseqarfigisassamik suliallit immikkut ittumik ilinniagaqassasut.

§ 8. Naalakkersuisut peqqussutigisinnaavaat, qatserisarnermi atortut aamma qatserutini maqitsiviit assigiinnik pissusillit atorneqassasut.

§ 9. Pisortatigut imeqarfiliamit ukioq kaajallallugu imeqarfissamik pilersitsinermi pisortatigut imeqarfiliamik suliffeqarfik erngup aqqutissaasa inissinneqarneranni annertussusiligaanerannilu sianiginnittussaavoq qatserinermi imermik pilersuinissamut naleqquttumut periarfissaqarnissamik, aammalu erngup aqqutaani inississallugit qatserinermi imermik maqitsivissat pisariaqartunik amerlassusillit, pisortatigut imermik pilersuinermi atatinneqartussat.
Imm. 2. Maleruagassiat erseqqinnerusut imermik maqitsiviit inissinneqarnerannut, iluarsartuunnerannut, imermik pilersuinermut - tassunga ilaatillugit erngup angissusissaannat naqitsineranullu - tikeriataagassaaneranut - tassanga ilaatillugit aqqusinernut tikitsiniarfissanut taakkulu nivanneqarnissaannut piumasarisat - qerisoornermi ajoqusiinermut isumannaallisaanissamut, qamutinit aporneqarnissamut allamulluunniit isumannaallisaanermut nalunaaqqutsiinermullu, Naalakkersuisanit aalajangerneqassapput.
Imm. 3. Sumiiffinni, erngup aqqutaani inunnit ataasiakkaanit pigineqartuni pisortatigut imermik maqitsiviit inissinneqarnissaat pisariaqartutut isumaqarfigineqaraangat imaluunniit imermik maqitsiviit inunnit ataasiakkaanit pilersinneqarsimasut qatserinermut nalinginnaasumut atorneqarnissaat pisariaqartutut isumaqarfigineqaraangat, qatserisarnermut ataatsimiititat aalajangersinnaavaat, inunnut ataasiakkaanut imermik pilersuiffiit taama ittut pisortatigut nakkutigineqassasut aammalu atatinneqassallutik aserfallattaalineqassallatillu kommunep akiligassaanik.
Imm. 4. Sumiiffinni, pisortatigut imaluunniit  inunnit ataasiakkaanit ukioq kaajallallugu imeqarfiliani maqitsivinnit imermik qatserinermut atugassamik pilersuiffiusinnaanngitsuni, qatserisarnermut ataatsimiititat imermik pilersuifissatut akuersissutigisinnaavaat tasiliaq atajuartussaq, taseq, kuuk imaluunniit immami ammaannartumi milluaavissaq piareersagaq, piffissani qerinnarfiusuni qatserivissatut ammatitatigut taakku ajunngitsamik ammatinneqassappata.
Imm. 5. Qatserisarnermut ataatsimiititat isumaat malillugu pissutsit ajornartinngippassuk, imermik pilersuiffissanik aalajangersimasunik piumasarisat taamaatinneqarsinnaapput, angallattakkanik imermik pilersuinissaq pilersinneqarpat qamutit pisariaqartunik amerlassusillit imiisivillit atorlugit, qamutinut qangatsiivinni kiassagaasuni inissinneqarsimasut.
Imm. 6. Imermik qatserutissamik aalajangersimasumik angallattakkamilluunniit pilersuinerup atatiinarneqarnerani aningaasartuutit kommunep akilissavai, takukkit imm. 4 aamma 5.
Imm. 7. Qatserinermut maqitsiviit imermillu pilersuiffiit ukiumut ikinnerpaamik marloriarluni misissorneqartassapput aammalu imermik pissarsiviusinnaanerat pisariaqartumik annertussusilimmik nakkutigineqassaaq.

§ 10. Qatserinermut atortussat pisariaqartut kommunep pissarsiarinngippagit aammalu naleqquttumik aserfallattaalinngippagit, qaterisartut pisariaqartut atorfinitsissimanngippagit, imaluunniit kalerrisaaratinik iluarsartuussineq annertusarsimanngippagu aserfallattaalinngippagulu, apeqqut tamanna Naalakkersuisunut suliassanngortinneqarsinnaavoq.
Imm. 2. Naalakkersuisut amigaatit iluarsitissinnaavai kommunep akiligassaanik.

 

Kapitali 2
Qatserisartoqarnerup nakkutiginissaa pillugu.

§ 11. Kommuneni tamani qatserisartoqarnermut nakkutilliisutut oqartussaatitat Naalakkersuisut qullersaraat.
Imm. 2. Naalakkersuisut nakkutilliinerup ingerlanneqarnissaa pillugu maleruagassiat erseqqinnerusut aalajangissavaat, tassunga ilaatillugit qatserisartunut misiligutaasumik kalerrisaarisarnermut tunngasut.
Imm. 3. GTO-p kommuneni qatserisartoqarneq nakkutigissavaa aammalu apeqqutini qatserisarnermut tunngasuni pisortanut siunnersortaassalluni.

 

Kapitali 3
Ikuallattoqartillugu iliuusissat.

§ 12. Kialuunniit ikuallattumik takunnittup imaluunniit ikuallattoornissamut navianarluinnartunik takusaqartup navianartorsiortut erngerluni nalunaarfigissavai, qatserisartut kalerrisaassallugit aammalu inneq millisarniarsaralugu imaluunniit navianartoq akornuserniarsaralugu.

§ 13. Ikuallattoqartillugu kinaluunniit sapinngisaminik ikiuutussaatitaavoq.
Imm. 2. Ikuallattoornermi najuuttoq ikuallattoorfimmi naalagaatitaasup piumasaqarnera malillugu annaassiniarnermi qamisaaniarnermilu peqataasussaavoq. Imminut naalakkiutigineqartut maleruassavai aammalu peqquneqarnini malillugu suliassani akuerineqaqqaarnani qimassanagu.
Imm. 3. Inuit ataasiakkaat pigisaat assassorluni tissalukaartaatit, qamisaatit aseqqorissut, majuartarfiit, sullullit qituttut, immersakkat taamaangajattullu, angallassissutit suugaluartulluunniit aammalu sulliviutillit maskiinaataat salinermilu sakkuutit allat ikuallattoorfimmi naalagaatitamit qamisaanermut annaassiniarnermullu atugassanngorteqquneqarsinnaapput angutitaasussat pisariaqartut ilanngullugit.
Imm. 4. Kinaluunniit imm. 1-3 naapertorlugit annaassiniarnermi qamisaanermilu peqataasimasoq imaluunniit sakkuutinik angallassissutinilluunniit tamatumunnga atugassanngortitsisimasoq, atortussat ingerlatitaanerannut aningaasartuutinut matussutissanik kommunemit pisinnaatitaavoq aammalu sulinerup nalaani atortut ajoqusigaanerannut taartisisussaatitaalluni, aammalu sulinermi aningaasarsiassaraluanut annaasimasanut kommunemit taartisisussaatitaavoq.

§ 14. Ikuallattoqartillugu qamisaanerup annaassiniarnerullu pisariaqartitaatut annertussusilimmik qatserisartut isersinnaatitaapput inuit ataasiakkaat najugaannut, pisariaqassappat akornutit aqqutalugalugit peerlugillu.
Imm. 2. Kiisalu qatserisartut pisinnaatitaapput illorsuarnik isaterinissamut, ikuallattoorfimmi naalagaatitaasup tamanna pisariaqartutut isumaqarfigippagu innerup siaruariartornera unitsinniarlugu.
Imm. 3. Qatserisartut taamaasiornikkut ajoqusiinerat ikuallattoornermi ajoqusiinertut isumaqarfigineqassaaq.
Imm. 4. Ikuallattoqartillugu qatserisartut pisussaatitaapput imeq imiisivinniittoq aammalu sullulinniittoq erngup aqqutaaniittoq atussallugu.

§ 15. Qatserisarnermi formandi imaluunniit taanna najuuttinnagu taartaasoq taassuma toqqagaa qamisaanerup annaassiniarnerullu nalaani ikuallattoorfimmi naalagaassaaq.

§ 16. Ikuallattoqartillugu politiit pisariaqartumik annertussusilimmik assiaqutsiissapput, eqqissisimatitsinerup atatiinnarneqarnissaa isumagissallugu aammalu iliuusissat inunnut tamanut isumannaallisaatitut pisariaqartut iluarsartuutissallugit.
Imm. 2. Kinaluunniit assiaqutsiussamut naalagarsiortussaavoq aammalu politiit qatserisartulluunniit assiaqutsersukkamik imaluunniit ikuallattoqarfimmut tassanngaaniilluunniit aqqutinik qimatserqusinerannut naalattussaalluni.

§ 17. Ikuallattoqartillugu qatserisartut paasiniassavaat ikuallannermut suna pissutaasimasinnaanersoq. Pasinartunik malunnaateqarpat politiit erniinnaq nalunaarfigineqassapput, uppernarsaatissarlu sapinngisamik qularnaallisarneqassaaq.

 

Kapitali 4
Sulliviit il.il. ikuallattoornissamut navianartat pillugit.

§ 18. Sulliviit pilersinneqassappata, taakkunani sananeqassallutik, suliarineqassallutik imaluunniit atorneqassallutik imerpalasut, silaannaat imaluunniit akoorutissat qaartoorsinnaasut, ikuallaqqajaasut imaluunniit immikkut ikuallajasut, qatserisarnermut ataatsimiititanit akuerineqarnissaq pisariaqarpoq. Tamanna aamma atussaaq annertuumik sanaqqiinernut, allisitsinernut imaluunniit allannguutinut sulliviit taama ittut ingerlatitaanerini.
Imm. 2. Qaterisarnermut ataatsimiititat piumasarisinnaavaat, salliviit sumiissusiat, iluarsartuunnerat atorneqarnerallu pillugit pisariaqartutut isumaqarfigisanik iliuuseqartoqassasoq ikuallattoornissamut qaartoornissamulluunniit navianaat millisarniarlugu imaluunniit ikuallattoqartillugu qamisaanissamut inunnillu annaassiniarnissamut periarfissat ajunngitsut isumannaallisarneqarnissaannut. Tassunga ilaatillugu sullivik peqquneqarsinnaavoq qatserinissamut annaassiniarnissamullu atortussanik pissarseqqulluga aammalu nammineq atugassatut imermik pilersuiffeqaleqqullugu.

§ 19. Qatserisarnermut ataatsimiititat aalajangersinnaavaat, illorsuit taamaangajattullu pillugit, pissutsit ikuallattoornissamut navianaateqartut atuukkaangata, imaluunniit nalilerujussuit aserorneqarnissamut navianartorsioraangata, iliuuseqartoqassasoq navianaatip millisinneqarnissaanut imaluunniit ikuallattoqartillugu annaassiniarnissamut periarfissat ajunngitsut isumannaallisarnissaannut. Aalajangersagaq taama ittoq aamma atortinneqarsinnaavoq oqaluffinnut, isiginnaartitsisarfinnut illusisarfinnut napparsimmavinnut, parnaarussivinnut, illorsuarnut ilinniartitsiviusunut, saqqummersitsiviusunit imaluunniit nuannaarniartarfiusunut aammalu illorsuarnut imaluunniit ininut annerusunut inuit amerlasuut katersuuttarfiinut. Tassunga ilaatillugu peqqussatigineqarsinnaavoq, qatserinermut atortussat pissarsiarineqassasut, aammalu qatserisartut qamutaannut aqqutissat sananeqassasut aammalu qatserisartut majuartarfii tissalukaartaataallu inissiffissaqassasut.
Imm. 2. Qatserisarnermut ataatsimiititat aalajangersinnaavaat, katersortarfiit taamaangajattullu atorneqarnerini ikuallattoornissamut sissuertunik pilersitsisoqassasoq, taakkununngalu akiliutissat akilerneqassasut katersuutititsisumit akiliutinut angissusissaq kommunalbestyrelsep aalajangigaa malillugu.

§ 20. Qatserisarnermut ataatsimiititat §§ 18 aamma 19 naapertorlugit aalajangiineri kommunalbestyrelsemut suliassanngortinneqarsinnaapput. Kommunalbestyrelsep aalajangiinera Naalakkersuisunut suliassanngortinneqarsinnaavoq.

 

Kapitali 5
Pujoorfinnik saliineq il.il. pillugit.

§ 21. Naalakkersuisut, Kalaallit Nunaanni kommuneqarfiit kattuffiat isumasioreerlugu, matumunnga maleruagassiat erseqqinnerusut aalajangissavai, pujoorfiit aamma putsup aqqutai qanoq akulikitsigisunik salinneqartassanersut, kikkut saliisassanersut tamatumunngalu  akiliutissat kikkut akilissaneraat.

 

Kapitali 6
Ikuallattoornissamut navianaatip pitsaaliornissaanut iliuusissat pillugit.

§ 22. Kinaluunniit pisussaatitaavoq naleqquttumik mianersaussinissamut innermik, naneruutinik ikitsisinik, arsanik, akuutissanik ikuallattoornissamut navianartunik, aammalu ikuallattoorutaasinnaasunik ikuallassaasinnaasunilluunniit, aammalu inuit inoqutiminnut ilaasut imaluunniit sullivimminnut atasut taamatut mianersuussinissaat sianigisassaralugu. Pingaartumik sianigineqassaaq ikitsisit taamaangajattullu meeqqanit tikinneqarsinnaanngitsuni paarineqarnissaat.

§ 23. Sanaartukkanik kallerup inneranut tunngasunik imaluunniit qaammarquteqarfinnik, kiassaateqarfinnik, nukissiuuteqarfinnik, gas-imik maskiinaqarfinnilluunniit allanik ikuallattoorutaasinnaasunik imaluunniit ikuallassaasinnaasunik piginnittup atuisulluunniit sanaartukkat taamaattut atussanngilai iinaluunni it atortissanngilai, ajunngitsumik pissuseqanngippata malittarisassalluunniit malillugit pissuseqanngippata.

§ 24. Illorsuarnik ininilluunniit qisuttuiffilinnik piginnittoq atuisorluunniit isumaginnittussaavoq qisuttuiffiup aammalu tassanngaaniit putsup aqqutaata salinneqartarnissaanut.
Imm. 2. Pujoorfiit, qisuttuiffiit putsullu aqqutaasa aserfallattaalinissaannut piginnittoq pisussaatitaavoq. Atuisup amigaat paaseriaruniuk piaarnerpaamik piginnittoq imaluunniit qatserisarnermut inspektøri tamanna pillugu nalunaarfiginissaanut pisussaavoq.

§ 25. Naalakkersuisut ikuallattoornissamut qaartoornissamullu navianaatit pitsaaliornissaannut malittarisassaliorsinnaapput innerup qaammaqqutillu atorneqarnissaat pillugit, akoorutissat paarineqarnerat, atugassanngortinneqarnerat, angallanneqarnerat aammalu ikuallajasut qaartoorsinnaasulluunniit, manngertut, imerpalasut imaluunniit silaannartut ittut pillugit aamma sulliviit akoorutissanik taama ittunik uninngatitsiviusut, atuisut imalaunniit sanaartortut iluarsartuunnissaat pillugit, ikumatitsiviit iluarsartuunneqarnissaat atorneqarnissaallu pillugit aammalu qaammaqqutinut nukissiuutinut kiassarnermullu sanaartukkat pillugit.
Imm. 2. Naalakkersuisut aamma ikuallattoornissamut navianaatip pitsaaliornissaanut pisariaqartutut isumaqarfigineqartut aammalu ikuallattoqartillugu qatserinissamut annaassiniarnissamullu periarfissat ajunngitsut isumannaallisarneqarnissaannut taamaattunik aalajangersagaliorsinnaapput.

 

Kapitali 7
Unioqqutitsinerit aammalu atortuulersitsineq il.il. pillugit.

§ 26. § 12, 13, imm. 1-3, 18, 22, 12 aamma 24 unioqqutinneqarneri pillugit imaluunniit Inatsisartut peqqussutaat naapertorlugu peqqussutit maleruarneqanngitsoorneri pillugit akiliisitsisoqarsinnaavoq, inatsisit allat naapertorlugit pineqaatissiissutissat sakkortunerusut atorneqassanngippata.
Imm. 2. Maleruaqqusani inatsisit naapertorlugu suliarineqarsimasuni aalajangerneqarsinnaavoq, maleruaqqusani aalajangersakkat unioqqutinneqarnerat pillugu aamma akiliisitsineqarsinnaasoq.
Imm. 3. Aktieselskabi, anpartsselskabi, andelsselskabi piginneqatigiiffilluunniit taamaattoq unioqqutitsisimaguni, piginneqatigiiffik akiliisitsissutaasumut akisussaatinneqarsinnaavoq.
Imm. 4. Kommune imaluunniit kommunet suleqatigiiffiat unioqqutitsisimaguni, kommune kommunelluunniit suleqatigiiffiat akiliisitsissutaasumut akisussaatinneqarsinnaavoq.

§ 27. Inatsisartut peqqussutaat una atortuulissaaq 1. januar 1987-imi, kallerup innera, kiassarneq, qatserisartoqarneq, umiarsualiviit, aqquserngit, nalunaarasuartaateqarneq il.il. pillugit Kalaallit Nunaannut inatsit folketingip akuersissutigissappagu.
Imm. 2. Kalaallit Nunaanni qatserisartoqarnermik inatsit nr. 513 21. december 1979-imeersoq tunngavigalugu nalunaarutit il.il. suliarineqarsimasut atortauginnassapput, Inatsisartut peqqussutaat una tunngavigalugu allanngortinneqanngikkunik atorunnaarsinneqanngikkunilluunniit.




Namminersornerullutik Oqartussat, alloq 19. december 1986




Jonathan Motzfeldt

/

John E.Jensen