Meeqqanut akilersuutit il. il. pillugit Inatsisartut peqqussutaat nr. 9, 28.oktober 1982-imeersoq.

 

Kapitali 1.
Meeqqap pilersorneqarnissaanut akilersuutinik pisortanit siumoortumik tunniussisarneq.

§ 1. Meeqqamik pilersuinissamut akilersuutit qitornat pisinnaatitaaffii imaluunniit aappariinneq pillugit inatsisit naapertorlugit aalajangersarneqarsimasut akilerneqanngitsut ulloq akiliiffissaq qaangiussimappat akilersuutisisussaatitaasup qinnuteqarneratigut pisortanit akilerneqarsinnaapput.
Imm. 2. Akilersuutit siumoortumik tunniunneqarsinnaasussat makkuupput:
1) Pilersuinissamut akilersuutit malittuinnarnik akilersorneqartartut (akilersuutit nalinginnaasut).
2) Anaanaasup erninissaq qaammatinik marlunnik sioqqullugu erninerlu qaammammik ataatsimik kingoqqullugu pilersorneqarnissaanut akilersuutit.
3) Erninermut atatillugu akilersuutit.
4) Meeqqap kuisinneranut atatillugu akilersuutit.
5) Meeqqap apersortinneranut atatillugu akilersuutit. Meeqqat imaluunniit aappariinneq pillugit inatsisit tunngavigalugit immikkut akilersuutissanngortitaasimasut allat pisortanit siumoortumik tunniunneqarsinnaanngillat.
Imm. 3. Akilersuutit annertunerusunngorlugit aalajangerneqarsimanerat apeqqutaatinnagu taamaallaat akilersuutinik siumoortumik tunniussisoqarsinnaavoq akilersuutit annertussusii nalinginnaasut § 2-mi aalajangersarneqartut malillugit.
Imm. 4. Meeqqap pilersorneqarnissaanut akilersuutit siumoortumik tunniunneqartarsinnaapput meeqqap 18-inik ukioqalernissaata tungaanut, kingusinnerpaamilli   18-inik ukioqalertinnani katinnerata tungaanut.

§ 2. Akilersuutit § 1, immikkoortoq 2-mi, nr. 1-imiit 5-imut taagorneqartut imatut nalinginnaasumik annertussusilerlugit aalajangerneqarput, takuuk § 21:
1) Pilersuinissamut akilersuutit malittuinnarnik akilersorneqartartut ukiumut 2.541,- kroninut.
2). Anaanaasup erninissaq qaammatinik marlunnik sioqqullugu erninerlu qaammammik ataatsimik kingoqqullugu pilersorneqarnissaanut akilersuutit qaammammut 169,- kroninut.
3). Erninermut atatillugu akilersuutit 160,- kroninut.
4) Meeqqap kuisinneranut atatillugu akilersuutit 213,- kroninut.
5) Meeqqap apersortinneranut atatillugu akilersuutit 847,- kroninut.
Imm. 2. Isumaginninnermi Naalakkersuisoq ukiut tamaasa l.april aamma 1. o?tober immikkoortoq 1 naapertorlugu pilersuinissamut akilersuutit annertussusiinik atuuttunik tamanut saqqummiussisassaaq.

 

Kapitali 2.
Meeqqap pilersorneqarnissaanut akilersuisussaatitsisoqanngitsoq il. il. pisortat akilersuutinik tapiissutitut tunniussisarnerat.

§ 3. Ataataasumik aalajangiisoqarsimatinnagu imaluunniit akilersuisussaatitsisoqarsimatinnagu imaluunniit angajoqqaat arlaat akilersuisussaatitaasorluunniit toqusimatillugu kiisalu qitornavissialinnut kisermaanut akilersuutit § 1-imi, immikkoortoq 2-mi, nr. 1-imiit  5-imut taagorneqartut pisortanit tapiissutitut tunniunneqartassapput.
Imm. 2. Akilersuisussaatitaaneq kisiat aalajangerneqarsimatillugu kuisitsinermut apersortitsinermullu akilersuutinik ilaqartinneqartinnagu, takuuk meeqqat pillugit inatsimmi § 19, kuisitsinermut apersortitsinermullu akilersuutit Inatsisartut nalinginnaasumik akilersuutissatut aalajangersagaat malillugit tapiissutitut tunniunneqartassapput.
Imm. 3. Meeqqap pilersorneqarnissaanut tapiissutit  meeqqap inuuviani aammalu inuuvianit ukiup affaa qaangiukkaangat tunniunneqartussanngortassapput. Akilersuutit allat nalinginnaasumik ataataasutut akilersuisussanngortitsisoqarsimagaluarpat piffissani aalajangerneqarfigisimasinnaasaraluaminni tunniunneqartussanngortassapput.
Imm. 4. Angajoqqaat imaluunniit pilersuisussaatitaasup toqunerata kinguneranik meeraq sulilluni ajoqusernikkut sillimmasiissutinik, soraarnerussutisianik allanilluunniit malittuinnarmik tunniunneqartartunik pisartagaqarpat tapiissutit nalinginnaasumik akilersuutinut taarsiullugit tunniunneqartartut pisartakkat taakku affaannik ikilineqassapput. Meeraq angajoqqaat imaluunniit pilersuisussaatitaasup toqunerata kinguneranik aningaasanut sillimmasiissutinik pisartagaqarpat, pilersuisussaatitaasumik annaasaqarnermi taarsiissutisisarpat allatulluunniit aningaasanik pisartagaqarpat nalinginnaasumik akilersuutinut taarsiullugu tapiissutigineqartartut appartinneqassapput aningaasartaasa erniaasa affaasa nalinginik. Isertitat iluanaarutillu ukiumut 600 kronit inorlugit annertussusillit kiisalu legatit aningaasartaannit pissarsiat tamatumani naatsorsuutigineqassanngillat.
Imm. 5. Meeqqap pilersorneqarnissaanut akilersuutit pisortanit tapiissutitut tunniunneqartartut meeqqap 18-inik ukioqalernissaata tungaanut tunniunneqartarsinnaapput, kingusinnerpaamilli 18-inik ukioqalertinnani katinnerata tungaanut.

 

Kapitali 3.
Akilersuisussaatitaaneq imaluunniit aappariinnermut tunngasutigut suliassat suliarineqartillugit akilersuutit tunniunneqartarnerat.

§ 4. Meeqqamik uersakkamik ataatassarsiuineq suli naammassineqarsimanngippat akilersuutit § 1, immikk. 2-mi 1-imiit 5-imut taagorneqartut akilersuutisisussaatitaasumut siumoortumik akilersuutitut tunniunneqarallartassapput. Ilanngulluguli piumasarineqarpoq akilersuutisisussaatitaasup suliap suliarineqarnerata nalaani akilersuutit aalajangerneqarnissaat noqqaassutigisimassagaa.
Imm. 2. Ataatassarsiuineq ataataasussanngortitsinermik akilersuisussanngortitsinermilluunniit inerneqarpat pisortat ataataasumut imaluunniit akilersuisussaatitamut akilersuutit akilerallakkatik piumasaqaatigilissavaat. Pisortat meeqqap pilersorneqarneranut aningaasartuutit akilertarunikkit akilersuuteqartitsinissamik aalajangersaaqqusinissamik piumasaqarsinnaapput.
Imm. 3. Ataatassarsiuineq suliassanngortinneqarsimasut pinngitsuutitaanerannik inerneqarpat eqqartuussivillu ataataasinnaasunik allanik suliassanngortitsinngippat imaluunniit suliaq ataataasussanngortitsinani akilersuisussanngortitsinaniluunniit inerpagu akilersuutit akilerallakkat siunissamilu akilersuutissat tapiissutitut tunniunneqassapput, takukkit § 3-mi malittarisassat.

§ 5. Aappariit inooqatigiikkunnaarsimappata ulloq inooqatigiikkunnaarfippiaat aallarnerfigalugu angajoqqaat arlaannut meeqqanik pilersuisuusumut akilersuutit § 1-imi, immikk. 2-mi, nr. 1-miit 5-imut taagorneqartut siumoortumik akilerallakkatut tunniunneqassapput.
Imm. 2. Taamaattorli immikkoortoq 1 malillugu akilersuutinik siumoortumik tunniussissagaanni piumasarineqarpoq taamatut akilersuutisinissamik noqqaassuteqartoq   eqqartuussivimmut aappariit pillugit inatsimmi § 77a, stk. 2 naapertorlugu akilersuutinik aalajangersaasoqarnissaanik qinnuteqarsimassasoq.
Imm. 3. Angajoqqaat meeqqanik pilersuineq aveqatigiissimappassuk taamaallaat akilersuutit tunniunneqarsinnaapput pisortat aappariit arlaata meeqqanut aapparmi pilersugaanut akilersuutigiligassaatut aalajangerneqarumaartutut missingigaat annertussusiliullugit.
Imm. 4. Aappariit pillugit inatsimmi § 77a, stk. 2 naapertorlugu akilersuutinik aalajangersaasoqarpat pisortat akilersuutit tunniukkallarsimasamik tiguniarnissaannut pisinnaatitaalissapput.
Imm. 5. Pisortat immikkoortoq 3 naapertorlugu missingigaat malillugit eqqartuussivimmi aalajangersarneqartunit amerlanerusunik akilersuutisitsisoqarsimappat nikingassutaat tapiissutitut aningaasartuutigineqassaaq.

 

Kapitali 4.
Meeqqap pilersorneqarneranut akilersuutit tapiissutilluunniit tunniunneqarnissaannut piumasarisat.

§ 6. Kapitalit 1, 2 aamma 3 naapertorlugit akilersuutisisarnissamut imaluunniit akilersuutinik tapiissutitut tigusaqartarnissamut makku piumasarineqarput:
1) Meeraq Kalaallit Nunaanni najugaqassasoq aammalu akilersuutisisartoq imaluunniit akilersuutinik tapiissutinngorlugit tigusaqartartoq Kalaallit Nunaanni najugaqavissuussasoq,
2). meeraq imaluunniit akilersuutinik tapiissutinilluunniit tigusaqartartussaq qallunaanut innuttaaqataasutut pisinnaatitaaffeqassasoq, taamaattorli takuuk allatut iliorsinnaaneq § 7-imi allassimasoq,
3) meeqqanik inuusuttunillu ikiorsiisarneq pillugu peqqussut naapertorlugu meeraq angerlarsimaffiup avataanut inissinneqarsimassanngitsoq imaluunniit allatut tamakkiisumik pisortanit pilersorneqassanngitsoq,
4) angajoqqaatut oqartussaassuseqartut allaganngorlugu akuersereersimatillugit meeraq qitornavissiartaassatut ilaqutariinni tigummineqassanngitsoq,
5) meeqqap angajoqqaavi aappariittut inooqatigiissanngitsut imaluunniit anaanaasup akilersuisussaatitaasoq aappamisut inooqatigissanngikkaa.

§ 7. Qallunaanut innuttaaqataasutut pisinnaatitaaffeqarnissamik piumasarisaq malinneqassanngilaq Danmarkip naalagaaffinnik allanik isumaqatigiissutai isumaqatigiissutigiumaagaaluunniit Kalaallit Nunaannut tunngasortaqartut tunngavigalugit.

§ 8. Peqqussut manna naapertorlugu siumoortumik akilersuutinik imaluunniit akilersuutinik tapiissutinngorlugit paaqqinnittarfinnut pisortalluunniit oqartussaasoqarfiinut tunniussisoqarsinnaanngilaq.

§ 9. Akilersuutinik imaluunniit akilersuutinik tapiissutinngorlugit pisortanit piumasaqarsinnaatitaaneq ingerlaannassaaq akilersuutit tunniunneqarsinnaalerfiannit ukiup ataatsip qaangiunnerata tungaanut.

§ 10. Meeqqamut iluaqutaanerusussaq eqqarsaatigalugu pisariaqarsorineqarpat isumaginninnermut ataatsimiititaq aalajangiisinnaavoq meeqqanut akilersuutit pisortanit siumoortumik imaluunniit tapiissutitut tunniunneqartartut ukiup affakkuutaartumic akulikinnerusumik tunniunneqartassasut. Aammattaaq ataatsimiititaq aalajangiisinnaavoq akilersuutit/tapiissutit imaluunniit immikkut akilersuutit § 1-imi, immikkoortoq 2-mi, nr. 1-imiit 5-imut taagorneqartut aningaasanngornagit, inuussutissanngorlugilli, tunniunneqartassasut.
Imm. 2. Aammattaaq ukiup affakkuutaartumit akulikinnerusumik tunniussisarnissaq aappariit qitornaannut angajoqqaavi suli avivissimanngitsunut atortussanngorlugu aalajangiiffigineqarsinnaavoq.

§ 11. Meeqqanut akilersuutit pisortanit siumoortumik tunniunneqarnissaannut imaluunniit akilersuutinik tapiissutitut tunniussinissamut piumasarisat ullormi tunniunneqarsinnaalerfianni eqquutsinneqarsimassapput.

 

Kapitali 5.
Meeqqanut akilersuutit siumoortumik tunniussimasat akilersinniarneqartarnerat.

§ 12. Akilersuutit siumoortumik tunniunneqarpata pisortat akiliisitsiniarnissaminnut pisinnaatitaalissapput. Taamatuttaaq pisoqassaaq meeraq pisortanit tamakkiisumik pilersorneqartillugu, tassungalu ilanngullugu pisortat meeraq paarsaqarnermut akissarsiaqartitsillutik angerlarsimaffimmi paarsassanngortissimappassuk.
Imm. 2. Akilersuutit siumoortumik tunniunneqarsimasut kinguartoornertaqanngitsumik akilersittariaqarput. Ataatassarsiuineq eqqartuussivimmi ingerlappat isumaginninnermut ataatsimiititap eqqartuussivik ilisimatittariaqarpaa akilersuutinik siumoortumik tunniussisoqarsimasoq aammalu ataatsimiititap suliaq naammassippat ilisimatinneqarnissani kissaatigigaa.
Imm. 3. Ilaqutariinnut tunngasunik oqartussaasoqarfiup imaluunniit eqqartuussiviup aalajangiinerat malillugu meeqqanut akilersuutissanngortinneqarsimasut aakilersuisussaatitaasumut tamakkerlugit pisortanit akilersinniarneqartassapput. Aningaasat ilaannakorlugit akiliutigineqarpata isumaginninnermut ataatsimiititap siullermik akilersuutisisussaatitaasumut akilersuutit sinneri tunniunneqarsimanngitsut siumoortumik taassumunnga tunniutissavai, aatsaallu tamatuma kingorna pisortat akiliussissutigisimasaat matussusissallugit.

§ 13. Akilersuutit siumoortumik tunniunneqarsimasut pinngitsaaliissummik akilersinniarneqartassapput Kalaallit Nunaanni eqqartuussisarnermik inatsimmi tamanna pillugu aalajangersakkat malillugit.

 

Kapitali 6.
Meeqqanut akilersuutit siumoortumik tunniunneqarsimasut akilernissaasa kinguartinneqarnissaannik isumakkeerneqarnissaannillu aalajangiisarneq.

§ 14. Akilersuutinik akiitsulik inuutissarsiorsinnaajunnaarnersiutinik imaluunniit utoqqalinersiutinik pisartagaqarpat pisartagaqalernini sioqqullugu akilersuutissaminik kinguaattooruteqarsimappat kinguaattoorutai isumakkeerneqarsinnaapput ersarilluartumik qularnaarneqarsinnaappat akilersuutinik akiitsullip piffissap sivisuallaanngitsup ingerlanerani kinguaattoorutini taakku kittaarlugit akilersorsinnaalernavianngikkai.

§ 15. Akilersuutinik akiitsullip pisussaassutsiminut naleqqiullugu annikitsuaraannarnik isertitaqartuaannarsimanini pissutigalugu akilersuutit siumoortumik tunniunneqarsimasut tamakkerlugit imaluunniit ilaannakorlugit akilersinnaanngippagit - taamaaliornermigut najukkami pissutsinut naleqqiullugu naammaginartumik inuuniuteqarnissaminut isumannaarutaasussatut isigineqarsinnaasunik amigaateqalersussanngorluni akilinngikkunigit - taava isumaginninnermut ataatsimiititap akilersuutinik akiitsullip tamanna pillugu qinnuteqaataa imaluunniit isumaginninnermut allaffiup inassuteqarnera tunngavigalugu pineqartoq akiligassaanik tamakkiisumik ilaannakortumilluunniit kingusinnerusukkut akiliisussanngortillugu aalajangiivigisinnaavaa.
Imm. 2. Akiliisitsinissaq tamakkiisumik ilaannakortumilluunniit kinguartinneqarsimappat taamaanneraniluisumaginninnermut ataatsimiititaq pissutsinik aalajangiinerusimasup allanngorlugu naliliiniarfiginissaanut pissutissaqartitsisunik ilisimasaqalerpat apeqqut ingerlaannarlugu nutaamik isummerfiginiarneqassaaq. Taamaattorli akiliisitsinissap tamakkiisumik ilaannakoortumilluunniit kinguartinneqarnissaanik suliat tamarmik minnerpaamik ukiumut ataasiarlugit nutaamik isummerfiginiarneqartassapput.
Imm. 3. Akilersuutinik akiitsulik meeqqamut akilersuutissaminik tamakkiisumik ilaannakortumilluunniit kinguartitsivigineqarsimasoq tamatuma kingorna siumoortumik akilersuutinik tunniussisoqaraangat tamanna pillugu nalunaarummik nassiussivigineqartassaaq.
Imm. 4. Immikkoortuni 1-imi 2-milu malittarisassat taaneqartut malillugit ukiunit malittuinnarnit marlunnit sivisunerusumik akilersuutinik akiitsulik tamakkiisumik ilaannakortumilluunniit akiliinissaminut kinguartitsivigineqarsimappat akilersuutit akiligassallip tamakkiisumik ilaannakortumilluunniit akiliinissaminik kinguartitsivigineqaqqinneranit ukiut marluk sinnerlugit sioqqullugu siumoortumik tunniunneqarsimasut isumakkeerneqassapput.
Imm. 5. Akilersuutissat akiitsorineqartut kittaarlugit akilersorneqarnissaannik aaqqissuussinerit akiligassallip akiliisitsiniartarfiullu isumaqatigiissutigisimasaat isumaginninnermut ataatsimiititap akiliinissamik kinguartitsinerinut sanilliunneqarsinnaanngillat.

§ 16. Isumakkeerinerit § 14 naapertorlugu aalajangerneqarsimasut kiisalu § 15 naapertorlugu tamakkiisumik ilaannakortumilluunniit akiliinissamik kinguartitsinerit imaluunniit isumakkeerinninnerit aalajangiisoqarniariartoq ingerlaannarlugit Isumaginninnermi Pisortaqarfimmut nalunaarutigineqartassapput.

 

Kapitali 7.
Nalunaaruteqartussaatitaaneq utertitsisussaatitaanerlu.

§ 17. Kinaluunniit peqqussut manna naapertorlugu tigusaqartartoq pisussaavoq atugarisani tunniunneqartartut ikilisinneqarnissaannik taamaativinneqarnissaannilluunniit kinguneqarsinnaasumik allannguuteqarpata tamanna isumaginninnermut ataatsimiititamut nalunaarutigissallugu.
Imm. 2. Immikkoortoq 1 naapertorlugu nalunaaruteqarnissamut pisussaanermik sumiginnaasoqarsimappat imaluunniit peqqussut manna naapertorlugu tigusaqarsinnaanani ilisimaarigaluarlugu tigusisoqarsimappat aningaasat pisassarinagit pineqarsimasut utertinneqassapput.

 

Kapitali 8.
Aqutsineq.

§ 18. Peqqussut manna naapertorlugu tunineqarnissamik qinnuteqaatit isumaginninnermut ataatsimiititamut ingerlatinneqartassapput.
Imm. 2. Isumaginninnermi Naalakkersuisoq peqqussutip matuma nassuiarneqarnissaanut aqunneqarneranullu najoqqutassanik malittarisassiorsinnaavoq.

 

Kapitali 9.
Aningaasalersuineq.

§ 19. Kapitalit aappaat malillugu aningaasartuutit Inatsisartunit akilerneqartassapput.
Imm. 2. Peqqussut manna naapertorlugu aningaasartuutit allat kommunimit akilerneqartassapput.

 

Kapitali 10.
Maalaaruteqartarneq.

§ 20. Inuup akilersuutinik siumoortumik tunineqarnissaanik imaluunniit meeqqamut akilersuutit tapiissutitut tunniunneqarnissaannik isumaginninnermut ataatsimiititap  aalajangiineri kiisalu apeqqutit pisortat akilersuisussaatitamik akiliisitsiniarnissaannut tunngasut akunnattuungassutigineqartut isumaginninnermut tunngasut siulersorneqarnerat aaqqissuunneqarnerallu pillugit Inatsisartut peqqussutaanni tamanna pillugu aalajangersakkat malillugit nangitassanngortinneqarsinnaapput.

 

Kapitali 11.
Nioqqutissat akitsuutaannut iluarsiineq.

§ 21. Akilersuutit § 2-mi pineqartut Danmarkimi   naatsorsueqqissaartarfiup Kalaallit Nunaannut nioqqutissat akitsuutaannut iluarsiissutissat saqqummiussai tunngavigalugit iluarsineqartassapput (januarimi 1975-imi nioqqutissat akitsuutaannut iluarsiissut 100 tunngavigalugu). Januarimi julimilu nioqqutissat akitsuutaasa naatsorsorneqarnerat tunngavigalugu aprilip aallaqqaataani oktoberillu aallaqqaataani iluarsineqartassapput, taamaalilluni akilersuutit 3 %-imik qaffanneqartassallutik appartinneqartassallutilluunniit nioqqutissat akitsuutaat 100 tunngavigalugu pointit ilivitsukkuutaartut pingasut anguneqarsimagaangata.
Imm. 2. Akilersuutit akunnaallineqartassapput kroninut ilivitsunut qaninnernut, taamaattorli § 2, immikkoortoq 2 naapertorlugu meeqqap pilersornissaanut akilersuutit nalinginnaasut suli akunnaalleqqinneqassallutik aningaasanut 12-mik agguarneqarsinnaasunut qaninnernut.
Imm. 3. Nioqqutissat akitsuutaat najoqqutaralugit iluarsiissutit atorneqartussaapput akilersuutinut 1. april aamma 1. oktober tunniunneqarsinnaalersunut. § 2, nr. 1 naapertorlugu meeqqap pilersorneqarnissaanut akilersuutit malittuinnarmik tunniunneqartartut nalinginnaasut ukiup affaani tullermi tunniunneqarsinnaalerfimminni aatsaat iluarsineqartassapput.

 

Kapitali 12.
Pineqaatissiisinnaaneq.

§ 22. Kinaluunniit peqqussutip matuma atortinneqarnerani peqataasoq taamatut suliassaqartitaaneq naalakkersuinermi qinigaanikkut pisimagaluarpalluunniit pinerluttulerinermi inatsimmi naalakkersuinermik atassuteqartunut atorfeqarnermi suliassaqartitaanermiluunniit pinerluttuliornerit pillugit aalajangersakkat malillugit akisussaavoq.

 

Kapitali 13.
Atulersitsineq.

§ 23. Peqqussut manna atulerpoq 1. januar 1984.
Imm. 2. Ulloq taanna killigalugu landsrådip ileqqoreqqusaliaa 19. februar 1975-imeersoq meeqqanut akilersuutit il. il. tunniunneqartarnerat pillugu landsrådip   ileqqoreqqusaatigut 17. oktober 1975-imeersukkut allannguuteqartinneqarsimasoq atorunnaarpoq.




Kalaallit Nunaanni Namminersornerullutik Oqartussat, ulloq 28. oktober 1982.




Jonathan Motzfeldt

/

Moses Olsen