Naqqiut


Kalaallit Nunaata aalisarnikkut imartaani 1981-imi kapisilinniarsinnaanermut akuersnssutit pillugit Namminersornerullutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 10, 5. juni 1981-meersoq

Inuutissarsiutigalugu aalisarneq, piniarneq aallaaniarnerlu pillugit inatsisartut inatsisaanni nr. 4, 13. oktober 1380-imeersumi § 5 tunngavigalugu makku aalajangersarneqarput:

 

§ 1. Nalunaarut inuuTcissarsiutigalugu kapisilinniarnermut kalaallit aalisarnikkut iraartaanni 1981-imi Kap Farvelip kitaari kalaallit aalisartuinit ingerlanneqartumut tunngavoq.

§ 2. Kapisilinniarneq taamaallaat pisinnaatitaavoq Inuutissarsiornermi Naalakkersuisup taassumaluunniit akuersissuteqarnissamut piginnaatitaata akuersissuteqarneratigut akuersissuteqarnermut atatillugu pisassat akuerineqarsimasut akornanni agguaanneqarsinnaapput. Agguaassineq naapertuuttoq anguniarlugu Kalaallit Nunaannut rigsombudsmandi qanoq iliuusit § 4-mi taaneqartut saniatigut, KNAPK sioqqutsisumik isumaqatiginiareerlu aalajangersaasinnaavoq aalajangersakkanik sakkuutit, sakkuutit ilaasa aamma piniartaatsit radiokut avisitigullu nalunaaruteqaataasinnaasut inerteqqutaanerannut killiligaanerannulluunniit tunngasumik.
Imm. 2. 1981-imi kapisilinniarsinnaanermut akuersissut  taamaallaat tunniunneqarsinnaavoq inunnut piginneqatigiinnullu inuutissarsiutigalugu aalisarneq, piniarneq aallaaniarnerlu pillugit inatsisartut inatsisaanni § 1-imi Kalaallit Nunaata eqqaani inuutissarsiutigalugu aalisarsinnaanissamut piumasarineqartunik naammassinnissimasunut aammalu inuutissarsiutigalugu aalisarnermik, piniarnermik aallaaniarnermillu kiisalu uurnasuuteqarnermik ingerlatsisutut uppernarsaanmik pigisaqartunut.

§ 3. Piniutinik kapisilinniutinik ivertissuineq 25. august 1981 sioqqullugu aallarnerneqaqqusaanngilaq.

§ 4. Kapisilinniarneq pisassaatitat makkua (aalisakkat iluitsut) iluanniinnaq pisinnaatitaavoq:
1) Inuit piginneqatigiillu Kalaallit Nunaanni nunaqartut inuiaqatigiinnullu kalaallinut attuumassuteqavissut aammalu angallatinik annerpaamik 150 BRT-ilinnik angallateqarlutik aalisartut: tons.
2) Angallatit 80 BRT-iniit 150 BRT-inut angissusillit 1981-imi kinguppanniarnissamut allagartaqartut angallammut ataatsimut annerpaamik kapisilinnik tamanit pisassarititaasunit 15 tonsinik pisaqarsinnaatitaapput, (aalisakkat iluitsut).
3) Inuit piginneqatigiillu sumiiffinni ataani taaneqartuni nunaqartut annerpaamillu angallatinik 26 fodsinik pigisaqartut tungaasigut tamatuma saniatigut: 1981

1981
Nanortallup kommunea 19 tons
Qaqortup kommunea 19 tons
Narsap kommunea 12 tons
Paamiut kommuneat 32 tons
Nuup kommunea 28 tons
Maniitsup kommunea 33 tons
Sisimiut kommuneat 15 tons
Kangaatsiap kommunea 15 tons
Aasiaat kommuneat 19 tons
Qasigiannguit kommuneat 10 tons
Ilulissat kommuneat 10 tons
Qeqertarsuup kommunea 10 tons
Uummannap kommunea 5 tons
Upernaviup kommunea     5 tons
232 tons

Pisat taakkua Kalaallit Nunaanni sullivinnut tamanut nunnigunneqarsinnaapput. Nunami sulliviit angallatit sumeersuuneri allattassavaat, sumiiffinni siuliini taaneqartuni   pisanut amerlassusissaatitat akimorneqannginnissaat nakkutigineqarsinnaaniassammat.
Imm. 2. Amerlassusissaatitat taaneqartut naapertorlugit aalisarnerup kipinissaa Kalaallit Nunaannut rigsombudsmandimit nalunaarutigineqassaaq, isumaqarnarpat aalisarnerup taamaativinnginnerani pisat amerlassusissaat taaneqartut anguneqartussaasut. Pisat amerlassusiat paasineqarpat annertussusissaatitamit imm. 1, nr. 1-mi taaneqartumit allaasoq annertussusissaatitat imm. 1, nr. 2-mi taaneqartut naapertuuttumik iluarsissuserneqassapput, imaluunniit pisassarititaasut tamakkerneqarsimappata atorunnaa'rsinneqarsinnaallutik. Amerlassusissaatitat imm. 1, nr. 2-mi taaneqartut tamakkerlutik pisarineqarnissaat anguniarlugu pissusiusut pisariaqartitsiffiisigut KNAPK sioqqutsisumik isumaqatiginiareerlugu Inuutissarsiornermi Naalakkersuisup aalajangersinnaavaa kommunenut pisassaatitatut aalajangikkat ilaat akuersissutinik pigisaqartunut tamanut pisassanngortitaassasut kommunenut agguaassinertaqanngitsumik.
Imm. 3. Qanoq iliuusissat imm. 2-mi taaneqartut radiokkut avisitigullu nalunaarutigineqassapput. Aalisarnerup kipinissaata nalunaarutigineqarnerata kingorna inuutissarsiutigalugu kapisilinniarneq tamarmi inerteqqutaavoq, aaimna nunap naiumineq iluani pissaqartitsiniarneq siunertaralugu aalisarneq.

§ 5. Nalunaarummi aalajangersakkat malinneqarnissaannik nakkutilliisuussapput politiit aamma aalisarnermut nakkutilliisuutitat.

§ 6. Nalunaarummi aalajangersakkanik unioqqutitsinerit mianersoqqussnmmik, akiliisitaanermik akuersissummilluunniit arsaarinninnermik pillaateqartinneqarsinnaapput.
Imm. 2. Arsaarinninnermi atorneqartussaapput Kalaallit Nunaanni pinerluttaalisitsinermut inatsimmi maleruagassat. Pisat arsaarinnissutigineqarsinnaapput piniarfigeqqusaanngitsumi pisaasimanerannut erseqqissumik uppernarsaatiss aqanng ikkaluarpalluunniit.
Imm. 3. Akiliisitsinermi akiliutit affaat naalagaaffiup aningaasaateqarfianut nakkartussaapput, affaallu Namminersornerullutik Oqartussanut tunniunneqassapput KNAPK-ip ikiuutissanik aningaasaateqarfianut (Carl Egedep aningaasaateqarfia) pisassanngorlugit aalisartunut ajornartorsiuteqartunut aalisartuusimasullu qimataannut ikiuutissanngorlugit.

§ 7. Kalaallit Nunaanni ministereqarfik immikkut ittumik nalunaarusiussaaq kapisilinniarnerup aallartiffissaa 1981-imilu tamakkiisumik pisassarititaasut amerlassusissaat pillugit.
Imm. 2. Kalaallit Nunaannut ministereqarfiup nalunaarutaata nr. 243 3. juni 1980-imeersup atortuujunnaarnissaa taamattaaq Kalaallit Nunaannut ministereqarfiup nalunaarutigissavaa.

§ 8. Nalunaarut erngerluni atuutilerpoq.




Namminersornerullutik Oqartussat, ulloq 5. juni 1981.




Lars Emil Johansen

/

Emil Abelsen