Kalâtdlit nunâta landstingia pivdlugo landstingip inatsisâ nr. 1, 7. maj 1979-imêrsoK.

 

Kapitale I.
Tingip atautsimêrKârnera il.il.

§ 1. Kalâtdlit-nunâta landstingianut Kinersissarnermik maleruarKussat landstingip inatsisâtigut ingmíkut ítúkut aulajangersarneKásáput.

§ 2. Landstinge sapíngisamik piârnerpâmik katerssutásaoK kingusingnerpâmigdlo nutâmik Kinersinerup kingornatigut uvdlut 45 Kângiútínagit. atautsimîgiarKussissusaoK ilaussortaK sivisunerpâmik landstingime ilaussortausimassoK, imalunît ardlagdlit sivisoKatigîngmik ilaussortausimagpata angajugdleK.
Stk. 2. Kinersinerup misilingneKarnigssâta landstingivdlo sujuligtaissugssânik Kinersinigssap tungânut landstingip atautsiminere ilaussortamit stk. 1-ime taineKartumit sujulerssorneKásáput.
Stk. 3. Landstinge Kinersinerup misilingneKarnigssânut udvalgimik pilersitsísaoK, tássane ilaussortáusavdlutik sujuligtaissûgatdlartoK sujuligtaissûvdlune, táussumalo tíkuagai ilaussortat 4.

§ 3. Landstingip ilaussortame akornánit Kinísavâ landsstyre suliagssat hjemmestyremut atassut uvdluínarne aKúneKarneránik isumagingnigtugssaK. landsstyrep ilaussortarísavai landsstyrep sujuligtaissua landstingimut sujuligtaissûjutigissugssaK, kîsalo landsstyremut ilaussortat 2-nît 4-nut landstingimut sujuligtaissumut tugdliûtigissugssat.
Stk. 2. Landsstyremut ilaussortat amerdlássusigssât aulajangerneKásaoK suliagssaKarfît avguatârneKarnigssãnik landsstyrep sujuligtaissuata sujúnersûtâ tunuleKutaralugo suliagssat hjemmestyremut túngatíneKartugssat amerdlássusigssât angnertússusigssâtdlo najorKutaralugit.
Stk. 3. Landsstyrep sujuligtaissuanik landsstyremutdlo ilaussortagssanik KinersineK pissásaoK atorfít táukua tamaisa ingmíkut taisíssutigalugit. landsstyrep suliagssaisa tamarmiussut landsstyreme ilaussortat akornáne KanoK avguatârneKarnigssât ersserKingnerussumik landsstyremit aulajangersarneKásaoK. landstingimut ilaussortaK landsstyrep sujuligtaissuatut landsstyremutdlunît ilaussortatut KinigausimásaoK taisinerme sujugdlerme amerdlaneruvdluínartunit taineKarsimagune. Kinigagssángortítut ardláinâtdlunít amerdlaneruvdluinartunit taineKángitsôrpat nutâmik taiserKingneKásaoK. tamatumanísaoK Kinigagssángortítut ilât amerdlaneruvdluínartunit taineKángitsôrpat pingajugssânêrdlune taisineKásaoK Kinigagssángortítut mardluk taisinerit áipãne amerdlanerpânit taineKarsimassut kisísa Kinigagssaralugit. Kinigagssángortítut táuko mardluk pingajugssânik taisinerme amerdlaKatigîngnit taineKarsimagpata KinersineK tangnermôrníkut aulajangerneKásaoK.

§ 4. Landsstyrep sujuligtaissuanik landsstyremutdlo ilaussortanik KinersineK pivfigssame landstingip sutdlivigissâne atutugssauvoK.
Stk. 2. Landsstyremut ilaussortaK taimáitutut sulissugssaujungnaersíneKarpat, toKugpat landstingimutdlunít ilaussortaujungnaerpat nutámik KinersineKásaoK pivfigssap landstingip sulivfigissagssâta sivneranut, landstinge auljangíngigpat ilaussortap ilaussortaujungnaertup suliagssarisimassai landsstyremut ilaussortanut avdlanut nûngneKásassut. akornínákut nutâmik Kinersinerme landsstyrep sujúnersûteKarnera tunuleKutaralugo hjemmestyrep suliagssaisa landsstyremut ilaussortanut avguáuneKarsimanerat landstingip avdlángortísínauvâ.

§ 5. landstingimut ilaussortaK Kinigausínáussutsime Kularnautigilersínaussaraluanik pissûtíneKautigissaminik KanoK iliûseKarsimagpat Kinersinerup misilingneKarnigssânik udvalgimit sujúnersûteKarníkut landstingip aulajangísavâ ilaussortaK táuna tunuásanersoK. píssuseK pineKartoK Kângiútugssausimagpat landstingip aulajangíneratigut ilaussortaujungnaeratdlartitausínauvoK.
Stk. 2. IlaussortaK perKîtdliornerminik, suliagssaKarnerminik ássigissãnigdlunît pingârutilingmik perKuteKardlune ilaussortaunerminit tunuarnigssaminik kigsauteKarpat landstingip aulajangísavâ kigsautigissaK taimáitoK akuerineKarsínaunersoK. Stk. 3. Landstingimut ilaussortaK ilaussortaunerminit tunuarpat, toKugpat píssutigssaviussumigdlunît perKuteKardlune landstingip atautsiminerinut peKatausínaujungnaeratdlarpat táussuma sivnîssugssâ landstingip atautsiminerinut peKataiartorKuvdlugo atautsimikiarKuneKásaoK. sivnîssugssap KinigausínáussuseKarnera Kinersinerup misilingneKarnigssânik udvalgip misigssúsavâ. ilaussortaK peKángíkatdlarsimavdlune landstingime sulinerminut uterKigkângat sivnîssugssaK tunuartásaoK.
Stk. 4. Landstingip atausiákâtigut tamatigut aulajangîvfiginiartásavâ Kimagúnigssamut perKutigssaviussutut sût issigineKásanersut, taimáitordle folketingip atautsiminerinut peKatauneK píssutigssaKavigdlune peKángínertut issigineKásaoK.

 

Kapitale II.
Landstingip atautsimitarnera.

§ 6. Landstinge ukiumut mardloriardlune ilerKûssumik atautsimitásaoK tamatumalo saniatigut landsstyrep pissariaKartilerângago imalunît ilaussortat ikingnerpâmik agfaisa piumassarigângássuk.
Stk. 2. Landstingip pissariaKartilerângamiuk rigsombudsmande Kínuvigissarsínauvâ landstingip atautsimineranut peKataorKuvdlugo.
Stk. 3. Landstingip ilerKûssumik atautsiminermine aulajangertásavâ tugdlianik ilerKûssumik atautsiminigssap KaKugûnigssâ.

§ 7. Sujuligtaissup atautsiminigssaK sujorKutdlugo landstingip ilaussortainut rigsombudsmandimutdlo nagsiutísavai oKalûserissagssat ilaussortanit atausiákânit, partînit, landsstyremit nâlagkersuissunitdlunît landstingimut aulajangîvfigissagssángordlugit oKauseKarfigissagssángordlugitdlunît nagsiúneKarsimassut aperKutitdlume avdlat oKalûserineKásangatitat nalunaerssornere. nalunaerssûtit táuko tamanut sarKúmiúneKartásáput.
Stk. 2. Kíkutdlunît stk. 1-ime taineKartungitsut suliagssanik landstingimut oKalûserissagssángortitsisínáungitdlat.
Stk. 3. Sujuligtaissup ingerdláinartumik ilaussortanut nagsiútásavai oKalûserissagssat ingmíkortue aperKutigdlissutitdlo sujusingnerussúkut landsrådip landstirtgivdlo atautsiminerine inivigdlugit oKalûserineKángitsorsimassut pivdlugit navsuiautit.

§ 8.  Landstingip Kalâtdlit-nunâta landstingiata suleriausigssânut najorKutagssiame aulajangersarsínauvai suliagssat landstingimut oKalûseritíniagkat atautsiminigssat KanoK sivisutigissumik sujorKutdlugit nagsiúneKartarnigssãnik Kanordlo iluseKardlutik nagsiúneKartarnigssãnik maleruarKussat ersserKingnerussut.
Stk. 2. Sujúnersûtit, aperKutigdlissutit suliagssatdlunit avdlat nâlagkersuissunit landsstyremitdlunît nukingínartutut oKautigineKartut landstingip katerssûsimanerane pineKartume uvdlormut oKalûserissagssat ingmíkôrtuinut ilángúneKásáput.

§ 9. Landstingip atautsiminere tamanut angmagssuput. Taimáitordle landstingip isumaKatigissutigisínauvâ suliagssat atausiákât matorKassumik atautsiminerme oKalûseriniardlugit. suliagssap matorKassumik atautsimissutigissariaKarneranik aperKut matorKassumik atautsiminerme isumaKatigîngniutigineKásaoK, tamána landstingimit atautsiminermilunît sujulerssuissûssumit aulajangerneKarpat.
Stk. 2. Suliagssat máko matorKassumik atautsimissutigineKartásáput landstinge atausiákâtigut avdlatut ítumik aulajangingigpat:
1) atorfeKarfît atorfîtdlo inugtalerneKarnigssait,
2) akigssautinut tapisiat pensionitdlo inungmut túngassut atugagssissutigineKarnerat,
3) ikiorsîvfigerKuvdlune Kínutigissat,
4) nersornausissutigssanik landstingimit túniúneKartartunik isumaKatigîngniuteKarneK,
5) imigagssanik niorKuteKarsínaunigssamut akuerssíssutigssanut túngassut oKalûserineKarnera.

§ 10. landstingip oKaloKatigîngnere kalâtdlisut ingerdláneKásáput, danskisutdle ãma malingnaivfigineKarsínáusavdlutik.

§ 11. sujuligtaissup, imalunît táussuma peKángingnerane landsstyremut ilaussortat ilâta táukua akúnermingne isumaKatigîngniarêrnermíkut torKagâta landstingip atautsiminere sujulerssúsavai.
Stk. 2. Landsstyremut ilaussortaK landsstyre sivnerdlugo suliagssamik sarKúmiússissoK oKauseKartitaussordlunit atautsiminermut sujulerssuissûsínáungilaK.

§ 12. landstingip sulissarnigssaminik najorKutagssiamine ersserKingnerussunik maleruarKussaliorsínauvoK landstingip katerssûsimanerisa KanoK ingerdláneKartarnigssãnik, tamatumúnga ilángutdlugit sujúnersûtit oKalûserneKartarnigssãnut pivfigssarititagssanik, oKalungnerit sivisússusigssãnik il.il.

 

Kapitale III.
Udvalgit il.il.

§ 13. Landsstyre landstingip uvdlormut oKalûserissagssanik aulajangersaissartutut udvalgiatut atûtísaoK.
Stk. 2. Landsstyremut ilaussortagssanik KinersineKarêrnigssânut sujuligtaissûgatdlartoK ilaussortatdlo mardluk landstingimit torKagkat uvdlormut oKalûserissagssanik aulajangersaissartutut udvalgiugatdlartugssatut atûtísáput.

§ 14. landstingip inigssitsitísavdlune atautsimêrKârnermine udvalgit uko pilersísavai landstingimut ilaussortanik landsstyremut ilaussortáungitsunik 3-nît 5-inut ilaussortagdlit:
1) aningaussarsiornermik pilerssârusiornermut udvalge,
2) landskassep nautsorssûtaisa kúkunersiorneKartarneránut udvalge,
3) suliagssat sujusingnerussúkut landstingimit oKalûserineKarsimassut pivdlugit navsuiautit misigssuatârneKartarneránut udvalge,
4) landsstyremit nalunaerutip misigssuatârneKartarneranut udvalge.
Stk. 2. Udvalgit sulissarnigssamingnut ingmingnut najorKutagssiûtísáput, udvalgitdlo atausiákât ilumingne tamána pissariaKarsoriguníko suliagssat ilaussortat akornáne avguáutásavdlugit.
Stk. 3. Aningaussarsiornermik pilerssârusiornermut udvalge landstingip aningaussanut inatsisigssânut sujúnersûtip sujugdlermêrtumik áipagssânêrtumigdlo oKalûoKalûserineKarnerata akornáne landskassep budgetînut sujúnersûtit pivdlugit isumaliutigssissuteKartásaoK, landstingip isertitanut aningaussartûtinutdlo politíkerissânut najorKutagssianut pingârnernut oKauseKarfigingnigdlunilo sujúnersûteKartásavdlune kîsalo suliagssat landstingimit udvalgimut únersuneKarsimassut pivdlugit oKauseKartásavdlune.
Stk. 4. Landskassep nautsorssûtaisa kúkunersiorneKartarneránut udvalgip landskassep kúkunersiuissue peKatigalugit ukiumut atausiardlune landskassep nautsorssûtai misigssuatârtásavai, nautsorssûtitdlo pissariaKalersitáinik landsstyremut aperKuteKardlutigdlo oKauseKarfigingnigtásavdlutik.aperKutit oKauseKautitdlo táuko landsstyrep akíssutainik ilaKartitdlugit landstingimut sarKúmiúneKartásáput.
Stk. 5. Suliagssat sujusingnerussúkut landstingimit oKalûserineKarsimassut pivdlugit navsuiautit misigssuatârneKartarneránut udvalgip ãmalo landsstyremit nalunaerutip misigssuatârneKartarneranut udvalgip landsstyrep suliagssanut pineKartunut túngatitdlugit pâsíssutigssiarisimassai misigssuatârtásavait, táukualo ãmalume udvalgit isumaliorKutigissáinut túngassut pissariaKalersitáinik aperKuteKardlutigdlo oKauseKarfigingnigtásavdlutik. aperKutit oKauseKautitdlo táuko landsstyrep akíssutainik ilaKartitdlugit landstingimut sarKúmiúneKartásáput.

§ 15. landstinge udvalginik atáinartugssanik atáinartugssáungitsunigdlo ersserKingnerussumik aulajangînine maligdlugo pilersitsissásaoK. suliagssaK oKalûserineKarnermine KanoK ilissúkutdlunît udvalgiliûtdlugo suliagssángortíneKarsínauvoK imalunît udvalgimut sujusingnerussúkut pilersíneKarsimassumut únersuneKarsínauvdlune. taimailiortoKarpat landstingime oKalûserineKarnera unigtíkatdlarneKásaoK udvalgime oKalûserineKarnera inerêrserdlugo.
Stk. 2. Udvalgip avdlatut ítumik aulajangîneKarsimatínago nangminêrdlune sujuligtaissugssane Kinertásavâ. udvalgip isumaliorKutigingningnine isumaliutigssissutíngordlugit sarKúmiutísavai, táunalo oKalûserissagssángordlugo sarKúmiúneKarsínauvoK piârnerpâmik inerneKarnerminît uvdlut únuatdlo mardluk Kângiúneráne.

§ 16.  Landstingip inigssitsitísavdlune atautsimêrKârnermine Kinísavai rådine, udvalgine direktionine il. il. landstingip sivnîssûtitaKarfigissaine sivnîssutut  ilaussortautitagssat, inatsisíkut, landstingip perKússutâtigut landstingivdlunît aulajangîneratigut avdlákut avdlamik aulajangîneKarsimángigpat.

 

Kapitale IV.
Landstingip inatsisainut landstingivdlo perKússutigssainut il.il. sujúnersûtit sarKúmiúneKartarnerat

§ 17. landstingip inatsisigssainut landstingivdlo perKússutigssainut sujúnersûtit landstingime sarKúmiúneKamermingne inatsisitut ilusiligáusáput, pingasoriardlutigdlo oKalûserineKásavdlutik.
Stk. 2. Sujúnersûtit udvalgime oKalûserineKarsínáuput, avdlángûtigssanigdlo sujúnersûteKartoKarsínauvoK landstingip sulissarnigssânik najorKutagssiame ersserKingnerussumik maleruarKussaliat maligdlugit.
Stk. 3. Sujúnersûtit kingugdlermêrdlugit taisíssutigineKásáput ilusigssavingmigtut iluseKardlutik, isumaKatigissutigineKásáputdlo taisíssutigalugit amerdlanerit isumaKataugpata.

§ 18. Sujúnersûtit isumaKatigissutigineKartut atortusagunik atsiorneKásáput landsstyrep sujuligtaissuanit landsstyremutdlo ilaussortamit sussagssalingmit imalunît ingerdlatsivingme pissortamit nagsiúneKarsimásavdlutigdlo nâlagauvfiup sivnîssuanut, kommunenut, erKartussivingnut politînutdlo.
Stk. 2. landsstyrep uvdlut 8 ingerdlaneráne aulajangersínauvâ atortugssángortitsivdlune aulajangersainigssaK kinguartíneKásassoK katerssûterKingnigssame tugdlerme isumaKatigissutigineKarnigssame tungânut. sujúnersût avdlángortíneKarane katerssûsimanerme tássane isumaKatigissutigineKángíkune tunuartíneKásaoK.
Stk. 3. Landsstyrep isumagísavâ inatsisit perKússutitdlo isumaKatigissutigineKartut tamanut sarKúmiúneKarnigssât. inatsisit perKússutitdlo isumaKatigissutigineKartut Nalunaerutine ilángúneKardlutik tamanut sarKúmiúneKásáput.

§ 19. Sujúnersûtit ingmíkôrtut avdlat § 17-ime taineKartungitsut landstingime atausiardlutik oKalûserineKásáput, oKalûserineratdlo kipitíneKarsínauvoK udvalgimit oKalûserineKarnigssât, pâsíssutigssanik pigssarsiniarnigssaK il.il. sujunertaralugit.
Stk. 2. sujúnersumik pineKartumik sussagssalivik landstingip oKalûseringningnerata inerneranik landsstyrep nalunaerfigísavâ.

§ 20. Sujúnersûtinut §§ 17 ãma 19-ime taineKartunut avdlángûtigssatut sujúnersûtit landstingime taisíssutigssáusagunik agdlagángordlugit sarKúmiúneKarsimásáput.

§ 21.  Pissortatigut suliagssaK pivdlugo ilaussortaK pâsíssutigssínneKarnigssamik kigsauteKarpat, tamána pisínauvoK landsstyremut aperKuteKarníkut. aperKutip tunuleKutarissâ agdlagángugkamik navsuiausersimásaoK.

 

Kapitale V.
KinersineK taisineritdlo avdlat.

§ 22. Landstingime aulajangîssoKarsínáungilaK ikingnerpâmik ilaussortat agfait najûtíngigpata. Karsimatínago KinersineK landstingip Kinigausimanerata naláinânut atûtísaoK.

§ 23.  Udvalgimut pissortatigutdlunit sivnissuvfigissamut avdlamut Kinigausináusagáine landstingip atautsimitarfiane landstingimut ilaussaortat ilanit Kinigagssatut sujúnersûtigineKarsimassariaKarpoK.
Stk. 2. Udvalgimut pissortatigutdlunit sivnissuvfigissamut avdlamut ilaussortagssaniK 2-niK amerdlanerussunigdlunit Kinersinerme KanoK amerdlássuseKarneK túngavigalugo KinersineK atorneKasaoK.
Stk. 3. Inatsit una túngavigalugo KanoK amerdlássuseKarneK túngavigalugo KinersineK d`Hondtip periausia túngavigalugo pissásaoK maKo maleruagagssaralugit: Landstingimut ilaussortat ingmíKórunut Kinersinigssame pineKartume KanoK taiseKatigíKumanertiK pivdlugo sujuligtaissumut nalunaersimanertiK túngavigalugo avingneKásáput. IngmíKórtut tamariK ingmiKut amerdlássusé 1-imiK, 2-miK, 3-miK il.il. avguarneKásáput: Inernerit taimailivdlune pigssarsiarineKartut aulajangisavát ingmíKórtut KanoK tugdleríngneKardlutiK sivníssorissagssamingniK Kinersisanersut. Inernerit mardluK amerdlanerussutdlúnît ássigîgpata KanoK tugdleringneKarnigssaK maKitsiniKut aulajanngerneKásaoK.
Stk. 4.  InuK atausinaK Kinigaussugssaugângat taisissut amerdlaneruvdluinarnigssât piumassarineKásaoK. Taisinerme sujugdlerme aulajangîneKángitsôrpat piumassaKautitaKngitsumiK KinerserKingneKásaoK. TamatumanisaoK aulajangineKángitsôrpat àipagssânêrdlune taisinerme Kinigagssángortitut taisinerniK amerdlanerârsimassut mardluK Kisisa Kinigagssaralugit taiserKingneKásaoK. Tamatumane taisinerit naligîgpata KinersineK maKitsiniKut aulajangerneKásaoK.
Stk. 5. Kinersinerit tamarmiK sivisunerámiK uKiunut sisamanut atûtisáput, avdlatutdlo itumiK aulajangîneKarsimatinago KinersineK landstingip Kinigausimanerata naláinânut atûtisaoK.

§ 24.Taisinerit pissásáput nápainíkut ilaussortatdlunît arKisigut taigordlugit atausiákârdlugit taisisítardlugit. taimáitordle udvalginut il.il. inugtagssanik Kinersinerit amerdlanerit piumassarigpássuk agdlagdlune pisínáuput.
Stk. 2. Ilaussortat landstingip taisinerinut taimâgdlât peKatausínáuput nangmingnêrdlutik najukunik.
Stk. 3. Atautsiminerme sujulerssuissûssoK isumaKarune tamarmik isumaKatigîgtut nalunaerutigisínauvâ sujúnersût taisinertaKángitsumik isumaKatigissutigineKartoK. ilaussortap kialunît taisinigssaK piumassarisínauvâ, ãmalo landstingip inatsisigssainut landstingivdlo perKússutigssainut sujúnersûtit pingajugssânêrdlutik oKalûserineKarêrnermíkut taisíssutigineKartásáput.

§ 25. sujúnersût avdlángortíneKarsínáungilaK atautsiminerme táunaussume isumaKatigissutigineKarsimagune. landstingip aulajangîssûssumik isumaKatigissutigerêrsimassâ katerssûsimanerme táunaussume aitsât avdlángortíneKarsínauvoK mingnerpâmik landstingip ilaussortaisa tamavingmik 2/3-îsa taisivdlutik piumassarigpássuk.

 

Kapitale VI.
Aulajangersagkat avdlat.

§ 26. landstingip oKaloKatigissutai tamanut sarKúmiúneKartásáput kalâtdlisut Kavdlunâtutdlo naKitigkame landsstyrep sujuligtaissuanit nákutigineKardlune suliausimassume, táussumíngalo nagsíneKásáput landstingimut ilaussortat tamarmik, rigsombudsmande, nâlagkersuissut Kalâtdlit-nunãnilo kommunalbestyrelset tamarmik.

§ 27. Landstingip atautsiminerinut udvalginutdlo landstingimit pilersíneKarsimassunut epKataunermut landstingip ersserKingnerussumik aulajangînera maligdlugo aningaussarsiaKartitsineKardlunilo uvdlormusiaKartitsineKásaoK.
Stk. 2. Aulajangînerit tamarmik taisinerme amerdlanerit isumaKatauneratigut pissásáput, inatsisine avdlane maligtarissagssanilunît avdlane avdlatut aulajangîneKarsimángigpat.
Stk. 3. TaisineKarnerane sujúnersumut isumaKataussut akerdliussutdlo amerdlaKatigîgpata sujúnersût tunuartíneKásaoK.

§ 23. Udvalgimut pissortatigutdlunît sivnissûvfigissamut avdlamut Kinigausínáusagáine landstingip atautsimitarfiane landstingimut ilaussortat ilãnit Kinigagssatut sujúnersûtigineKarsimassariaKarpoK.
Stk. 2. Udvalgimut pissortatigutdlunît sivnîssûvfigissamut avdlamut ilaussortagssanik 2-nik amerdlanerussunigdlunît Kinersinerme KanoK amerdlássuseKarneK túngavigalugo KinersineK atorneKásaoK.
Stk. 3. Inatsit una túngavigalugo KanoK amerdlássuseKarneK túngavigalugo KinersineK d^Hondtip periausia túngavigalugo pissásaoK máko maleruagagssaralugit: landstingimut ilaussortat ingmíkôrtunut Kinersinigssame pineKartume KanoK taiseKatigikumanertik pivdlugo sujuligtaissumut nalunaersimanertik túngavigalugo avingneKásáput. ingmíkôrtut tamarmik ingmíkut amerdlássusê 1-imik, 2-mik, 3-mik il.il. avguarneKásáput. inernerit taimailivdlune pigssarsiarineKartut aulajangísavât ingmíkôrtut KanoK tugdlerîngneKardlutik sivnîssorissagssamingnik Kinersísanersut. inernerit mardluk amerdlanerussutdlunît ássigipata KanoK tugdlerîngneKarnigssaK makitsiníkut aulajangerneKásaoK.
Stk. 4. Inuk atausinaK Kinigaussugssaugângat taisissut amerdlaneruvdluínarnigssât piumassarineKásaoK. taisinerme sujugdlerme aulajangîneKángitsôrpat piumassaKautitaKángitsumik KinerserKingneKásaoK. tamatumanísaoK aulajangîneKángitsorpat áipagssânêrdlune taisinerme Kinigagssángortítut taisinernik amerdlanerârsimassut mardluk kisisa Kinigagssaralugit taiserKingneKásaoK. tamatumane taisinerit naligîgpata KinersineK makitsiníkut aulajangerneKásaoK.
Stk. 5. Kinersinerit tamarmik sivisunerpâmik ukiunut sisamanut atûtísáput, avdlatutdlo ítumik aulajangîne Stk. 2. landstingimut ilaussortatut imalunît udvalgimut landstingimit pilersíneKarsimassumut ilaussortatut sulinermut atassumik angalanernut landstingip ersserKingnerussumik aulajangínera maligdlugo angalanermut najugaKarnermutdlo il.il. taortisiaKartitsineKásaoK. Stk. 3. ãmátaoK landstinge kivfartûtdlugo sulinerme ilaussortat telegramernermut aningaussartûtinutdlo avdlanut akiliússíssutigigatdlarsimassait regningiliornere maligdlugit landskassemit utertíneKásáput.

§ 28. Landsstyrep isumagissarísavai landstingip suliagssautai aulajangínerisalo nãmagsineKarnigssât isumagissásavdlugo.
Stk. 2. Landstingip katerssusimanerisa akornine landsstyrep isumagissásavai landstingip suliagssautai, suliagssatdlo nukingínarnertik angnikingnertigdlunît píssutigalugo landstingimut sarKúmiúneKarnigssamut pissariaKarsorinángitsut aulajangîvfigissásavdlugit. landsstyre pivfigssame ilerKûssumik atautsiminerup kingugdliup kingornagut sulisimanine pivdlugo ilerKussumik atautsiminerne tamane sarKúmiússagssamik nalunaerusiortásaoK.
Stk. 3. Landsstyrep isumagissarísavâ landstingip landsstyrevdlo pápiarautaisa torKortagssat isumangnaitsumik pârineKarnigssât.
Stk. 4. Landstinge landsstyremut maleruagagssanik sulissarnigssamut najorKutagssiame aulajangersaisínauvoK.

§ 29. landstingip inatsisâ mána atortûlerpoK 7. maj 1979.

Lars Chemnitz

/

Gunnar Martens