Ilanngussaq 2. Aserfallatsaaliuinissamut innersuussutit

 

1. Tamanut tunngasut:

Aserfallatsaaliuinissamut ilitsersuummi aserfallatsaaliuineq aamma inissiap pequtillu inissiamut atasut il.il. atorneqarnerat tamaasa isigalugit nassuiarneqarput.

Inissianut ataasiakkaanut atortut, atortulersuutit il.il assigiinngitsorpassuit inissitaapput, aserfallatsaaliuinissamullu ilitsersummi matumani najugaqartut susinnaanerat aammalu inissiami pigisat assigiinngitsut qanoq pineqartariaqarnerat annikitsumik oqaluttuarineqarpoq.

Aserfallatsaaliuineq ataatsimut isigalugu suliassat sanasut suliaattut eqqortumik suliarineqartussaapput. Ilinnut ikiuutitut aammalu suliap pitsaanerpaaq inerneqarnissaa anguneqassappat inassutigissavarput: Inissiami nammineerlutit aserfallatsaaliugassanik suliaqarnissamik kissateqaleruit imaluunniit taamaaliornissamut kissaateqaruit suleriaasissatut inassutigineqartut atussagakkit. Nalorninermi attartortitsisoq aperineqassaaq. Misileraaqinak, tamanna akisuujusinnaavoq.


1.2. Qalipagassat:

Qalipaalinnginnermi allequttat aalaakkaanersut, minguitsuunersut, nuussinnaanngitsuunersut panernersullu qulakkeerneqassaaq. Peqqissaartumik pitsaasumillu piareersarnissaq imminut akilersinnaavoq, taamaalillunilu suliap kusanartumik inerneqarnissaanut pissutsit pitsaanerpaasinnaallutik.

Qalipagassap nutaamik qalipannginnerani siuliutitut eqqiaanermut qaqorsaat, qalipareersimasunut eqqiaatitut naleqquttoq atorlugu asalluarneqarnissaa imiinnarmillu kingunernissaa pingaaruteqarpoq.

Qalipariikkat qalipaatimikkut qillernermikkullu assigiaartuussapput. Putut quppallu milinneqarsimassapput. Maninnersat teqeqqullu tagiarlugit manissuussapput. Qalipaatit atorneqartut tamarmik atorneqarnissaminnut akuerisaassapput.


2. Qilaat qalipagassat:

Attartortup qilaat qalipassinnaavai/qaqorsarsinnaavai, tamatumunngalu tunngatillugu erseqqissaatigissavarput taakku suliarineri ajortoorfiusinnaammata.

Akuttunngitsumik qilaat qalipannerini/qaqorsarnerini qalipaataajartut naammattoortarpagut, taakkulu nammineerluni suliarigaanni ajortoornissaq annikinnerulersinnaanngilaq.

Nammineerluni suliarissagaanni makku eqqumaffigineqartariaqarput:


2.1. Qilaat qalipaataat nuuttut:

Qalipaataajarnerit kiliortorlugit piiarlugit aallarniutigikkit. Qalipaallu suna siornatigut atorneqarsimanersoq ilisimanngikkaanni annikitsunnguaq asallugu misilinneqassaaq.

Qalipaat imermik asanneqarnermini katagarpat qalipaat nipinneqqutitalik atorlugu qilaaq qalipanneqarsimasoq qularineqarsinnaanngilaq.

Tamanna paasineqarpat qalipaat nipinneqqutitalik svampi assigisaaluunniit atorlugu asanneqassaaq. Naggataagut imeq atorlugu peqqissaartumik kingunerneqassaaq.

Qilaaq gipsiuppat imermik asanneqarnera peqqissaarunneqassaaq, qilaap qalliutaa kartoniusoq ajorsitinneqarsinnaammat.

Qilaaq tamarmi asanneqareeruni siuliummik qallerneqassaaq, tamatumalu kingorna maniinnersai manissarneqassapput, naggataagullu qilaamut qalipaatissiaq alkyditalik imermik akulik imaluunnit plastmaling atorlugu qalipanneqassalluni.


2.2. Qilaat qalipaataat nuunngitsut:

Aallaqqaammut qilaap qalipaatai katagartut kiliortorlugit piiarneqassapput, putuusinnaasullu manissarlugit immerneqassallutik.

Tamatuma kingorna qilaaq qalipanneqassaaq.

Simerternerit siulinneqassapput, tamatumalu kingorna qilaamut qalipaatissiaq alkyditalik imermik akulik imaluunnit plastmaling atorlugu qalipanneqassalluni.


2.3. Qilaat qisuit

Ulluinnarni eqqiaasarnermi pujoralaajarneqarsinnaapput imaluunniit støvsugerneqarsinnaallutik.

Sukumiinerusumik eqqiaanermi qilaaq siuliutitut eqqiaanermut qaqorsaat atorlugu asanneqassaaq.

Qilaat qisuit attartortitsisumut akuersissummik piniaqqaartinnani qalipaqqusaanngillat.


3. Iikkat:

3.1. Tapetilersuineq:

Niuertarfinni tapetit assigiinngitsorpassuit assigiinngitsunik akillit nassaarineqarsinnaapput, qanorluunniillu ittunik atuinissamut innersuussisinnaanngilagut, kisiannili tapetinik tuniniagaqartunut innersuussisinnaalluta. Iikkap tapetip ikkuffissaata qanoq isikkoqarnissaa, tapetinut nipinneqqut qanoq ittoq atorneqassanersoq il.il. paasissutissiissutigineqassaaq.


3.2. Piareersarneq:

Sunaluunniit aallartikkaanni piareersaqqaartoqartarpoq. Pipallaagaanni, imaluunniit piareersarnissaq qaangiinnaraanni suliap inernera qaqutiguinnaq kissaatigisatut naammassisinnaasarpoq. Imaassinnaavorluunniimmi tapeti taarsertariaqalersoq, tamannalu aningaasanik piffissamillu tamaangaannartunik qanoq naleqassava.


3.3. Suliarinissaannut innersuussutit:

Tapeti iikkameereersoq kaanngarsimanersaqarnersoq misissorneqassaaq, qinnerit kikissallu il.il. piaarneqassapput. Putut milittorneqassapput aammalu tapetip atasup qaleriinnerusinnaasai piiarneqassapput sioralillugillu manissarneqassallutik.

Iikkap tapetilersornerani tapeti manissunngorlugu – eqitapalinnersaqartinnagu katiffiilu ersitsinnagit (aportillugit attuullugit) – ikkunneqartassaaq.

Tapeti Rutex-imik taaguutilik (tapeti sannakuaqqanik sanaaq) aamma tapetit ilusilersukkat allat / skummit atorlugit tapetilersuissagaanni tapeti manissunngorlugu – eqitapalinnersaqartinnagu katiffiilu ersitsinnagit (aportillugit attuullugit) – ikkunneqartassaaq. Tassanissaaq tapetit katinnerat ersissanngilaq.

Rutex aamma tapetit ilusilersukkat allat / skummit imaluunniit hessian-it qallerlugit tapetilersuisoqassanngilaq.

Iikkat Rutex-imik aamma tapetinik katitikkanik allanik/skumminik tapetitaqareersut taamaallaat qalipanneqarsinnaapput. Tamannattaaq iikkanut qalipareersimasunut tapetilersugaanngitsunut atuuppoq.

Iikkat qilaallu hessian-imik qallikkat inissiaq qimallugu nuunnermi akuerineqarsinnaanngillat, kisiannili inissiap misissorneqarnerani piiarneqarsimanngippata illit nammineerlutik akilikkannik piiarneqassallutik.

Tamannattaaq panelit pladitaannut ilusilersukkanullu qalipatanut ikkunneqarsimasunut atuuppoq.

Matut sikaaviillu matui tapetilersoqqusaanngillat.


3.4. Iikkat plastmalingimik qalipatat:

Iikkat tapetinik sannakuaqqanik sanaanik, tapetinik ilusilersukkanik allanik assigisaannillu sanaanik tapetilersukkat qalipanneqarsinnaapput. Tamannattaaq iikkanut qalipanneqareersimasunut tapetilersugaanngitsunullu atuuppoq.

Iikkat manissuussapput qalipaataallu assigiiaartuussallutik. Naqqup killingani listit, sinaakkutit naqqillu, innaallagissamut ikkuffiit assigisaallu qalipaatiternertaqassanngillat.

Taamaattumik assersorluarnissaat tamatigut isumagisaruk. Naqqup killingani listit, sinaakkutit naqqillu, innaallagissamut ikkuffiit assigisaallu qalipaammik kuserfigineqarsimappata, inissiamit anisup iluarsaasseqqinnissaq akilertussaavaa.

Iikkat gipsonit-imik qallikkat – tassani imermik aalartitsineq mianersuullugu atorneqassaaq, qalliutai kartoniusut aserorneqarsinnaammata.


3.5. Suliarinissaannut innersuussutit:

Asaaneq – gipsiiaaneq – iikkamut plastmalingi (qillissuseq 5).


3.6. Masattulerivimmi iikkat alliit/qulliit:

Betoni/manissaaqqissaarneq.

Asaaneq – gipsiiaaneq (cementimik qajuusaasat) – acrylplastmaling (qillissuseq 50).

Masattulerivimmi iikkat qalipanneqannginnerminni eddikesyre (32% eddikesyre 2 dl imermut 8-10 literimut akulerullugu) asalluarneqassaaq, imermillu akoqanngitsumik kingunerlugu asanneqassalluni.


4. Naqqit:

4.1 Naqqit qisuit alloriusallu:

Naqqit qisuit alloriusallu lakkikkat aserfallatsaalineqartutut isikkoqartinniarlugit, tassalu lakkip nungullarnerinik ersittoqartinnaveersaarlugu akuttunngitsumik aserfallatsaalineqartassapput. Naqqit lakkerneqannginnerminni orsukulunnersat iperlu piiarlugit salinneqassapput, tamannalu imeq qaqorsaammik nalinginnaasumik (sulfo-nngitsumik) akusaq atorlugu pisinnaavoq.

Tamatuma kingorna imeq kissartoq eddike-mik akusaq (32% eddikesyre 2 dl qattamut imermut akulerullugu) atorlugu asanneqassapput. Imeq akoqanngitsoq atorlugu arlaleriarlugu kingunerneqassaaq, tamatumalu kingorna lakkiilinnginnermi nateq panerserluarneqassalluni.

Aamma lakkiilinnginnermi nateq qillerneriarneqassaaq – tamanna pinngippat lakki nipputivissinnaanngimmat.

Natip lakkerneqalinnginnerani nungullarnersat nungullajaffiillu lakkimik qallerneqassapput. Nateq støvsugerneqassaaq lakkilu issusuunngorlugu tarnunneqassalluni. Lakkip qaavata qillinnginnissaa kissaatigineqarpat, nateq plastiklak qillinngitsoq nipujasoq atorlugu qallerneqarsinnaavoq.

Nateq bone-rummik taninneqarsimappat, taanna nalinginnaasumik asaanikkut peerneqarsinnaanngilaq, kisiannili taamaallaat sioralillugu piaarneqarsinnaalluni. Natermik sioraliineq / qapiaaneq taamatut sulialinnit suliarineqassaaq.

Naqqit ludbehandling-imik suliarineqassanngilaq. (Tassanili naqqit ludbehandleriikkat pineqanngillat).


4.2. Naqqit simissiat:

Ulluinnarni eqqiaasarnermi imeq atornaveersaaruk. Nateq simissiaq eqqiarneqartariaqarluinnarpat, imeq eqqiaanermi qaqorsaammik syntetiskiusumik akullugu atorneqassaaq. Arrorsaatit sakkortuut, soorlu acetone fortynderilu atoqqusaanngillat.

Ulluinnarni eqqiaasarnermi støvsugerneqartassaaq, aammalu peqqissaartumik eqqiaanermi asaat siggorlugu nateq tagiarneqartassaaq.

Naqqit simissiat lakkimik taninneqassappata atuinissamut ilitsersuut malinneqassaaq. Lakkerilinnginnermi naqqip simissiap immikkoortua ataaseq misiligutigiuk.


4.3. Naqqit vinyliusut:

Naqqit vinyliusut asannerini imeq qaqorsaammik nalinginnaasumik imaluunniit qaqorsaammik syntetiskiusumik akullugu atorneqassaaq. Tassani bone-rinissaq inassutigineqanngilaq, naqqit vinyliusut pujattorujussuanngortarmata.


4.4. Naqqit terrazzo-t aamma naqqit stiftmosaik-it:

Naqqit terrazzo-t aamma naqqit stiftmosaik-it akulikitsumik imeq qaqorsaasigaq (qaqorsaatit aseqqorluttut imaluunniit qaqorsaatit aqitsut) atorlugu asanneqartassapput, taakku kingunerneqanngikkaluarlutik naqqit qaavi kusanartumik assigiiaartumik qillerpianngitsumillu isikkoqalersittarmatigik.

Qaqorsaatit syntetiskiusut naternut terrazzo-nut aamma naternut stiftmosaik-inut atoqqusaanngillat.

Erngup kalkitaata nateq qaserujuttunngortissinnaavaa, taakkulu imermut voksi qillertunngortitsisartoq imaluunniit stenpolitur, imermut voksimut sanilliullugu quasatsitsinnginnerusartoq atorlugu suliarisinnaavatit.

Nateq qaserujuttunngorsimappat saltsyre atorlugu qaserujunnera piiarneqassanngilaq, kisiannili qaqorsaatit kalkiiaatit atorlugit kumiinikkut imaluunniit asaammik eddike-talimmik tagiartuinikkut piiarneqassallutik.